LEKS KINDLUSTUS

TEADE

28.01.98

 

LEKS KINDLUSTUSE AS JA AS ETAS KINDLUSTUSE ÜHINEMISARUANNE

 

Tallinn, 26.01.1998

 

Leks Kindlustuse AS (edaspidi - Leks Kindlustus) ja AS

ETAS Kindlustus (edaspidi - ETAS Kindlustus) juhatused

teatavad, et nad on alla kirjutanud 13.01.98 nimetatud

kindlustusseltside ühinemislepingule. Juhatused on saanud

volituse ühinemislepingu sõlmimiseks Leks Kindlustuse

nõukogult ja ETAS Kindlustuse nõukogult, mis toimusid

12.01.98.

 

Ühinemise tulemusel tekiks finantsinstitutsioon, mille

aktsiakapital on 72,1 miljonit krooni ja omakapital ligi

120 miljonit krooni. Nimetatud näitajaid arvestades oleks

tegemist suurima aktsia- ja omakapitaliga

kindlustusseltsiga Eestis.

 

Arvestades mõlema kindlustusseltsi turuosa (1997. a) ja

kindlustusmaksete kogulaekumist oleks ühinemise järgselt

tegemist suuruselt teise kindlustusseltsiga Eestis.

Kindlustusmaksete kogulaekumine oli kahel

kindlustusseltsil kokku 168,9 miljonit krooni ja turuosa

17,45 % (1997. a).

 

Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse ühinemine viiakse

läbi aktsiate ümbervahetamise teel nii, et iga ETAS

Kindlustuse 100-kroonise nominaal- väärtusega aktsia

vahetatakse välja 10 uue Leks Kindlustuse 10-kroonise

nominaalväärtusega aktsia vastu.

 

Vastavalt ühinemislepingu sõlmimise eelselt audiitorfirma

KPMG Estonia poolt teostatud aktsia hariliku väärtuse

hindamisele on nimetatud aktsiate vahetus majanduslikult

põhjendatud ja juurdemakseid aktsiale (asendamisel) ei ole

vaja teostada. Aktsia hariliku väärtusena on käsitatav

aktsionäridele tulevikus väljamakstavate dividendide

nüüdisväärtus. Peamine aktsia väärtust mõjustav tegur on

ettevõtte kasumipotentsiaal (s.o ettevõtte võime oma

ressursside ja oskuste abil teenida kasumit antud

tegevusalal turul tulevikus), dividendide väljamaksukord

ja aktsionäride poolt nõutav tulunorm, mis on vajalik

dividenditulu nüüdisväärtuse määramiseks.

 

Ühinenud kindlustusseltsi nimetuseks saab Leks Kindlustuse

Aktsiaselts, asukohaga Narva mnt. 59 Tallinn. Juhatuse

esimehena jätkab Raul Kastan.

ETAS Kindlustuse juhatuse esimees Kalle Kaldjärv asub

tööle ühinenud kindlustusseltsi tegevdirektorina ning

juhatuse liikmena.

 

Nõukogu koosseisuks on arvestatud seitse liiget, kelledest

kolm nimetab ETAS Kindlustuse üldkoosolek.

Juhatuse koosseis saab olema samuti seitsme liikmeline.

Juhatuse ja nõukogu liikmete arvu suurenemine

fikseeritakse Leks Kindlustuse põhikirjas (põhikirja

muudatus).

 

Kuivõrd ühinevate seltside kindlustusliigid on sarnased,

siis täiendavaid kindlustusliike ühinenud selts pakkuma ei

hakka ja seega pole vajadust taotleda täiendavaid

tegevuslitsentse enne kindlustusportfelli ülevõtmist.

 

 

Ühinevate kindlustusseltside lühiiseloomustus

 

Leks Kindlustus

 

Leks Kindlustus on asutatud Haapsalus 30. oktoobril 1990.

aastal. Põhikiri on kinnitatud Lääne Maakonna Valitsuse

määrusega 19. detsembril 1990. a. Asutajaliikmed on vabrik

Sulev, ettevõte Lääne Kalur, ühisettevõte Estviking ja

Agrotööstuspanga Haapsalu Osakond. Tegevuslitsents saadi

24. jaanuaril 1991. a, olles sellega Eesti turul neljas

tegutsemist alustanud kindlusselts. Tegutsemise alg-

aastatel asutati esindused paljudes Eesti linnades

(Kuressaare, Viljandi, Tartu, Valga).

1992 aasta lõpul asutati tütarfirmana kindlustusselts

Leks–Elu.

 

1993. aastal loodi Tallinna esindus ja 1994. algul toodi

ka Leks Kindlustuse peakontor Tallinna. Kuigi Leks

Kindlustus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud just

Tallinnas, siis vaatamata sellele on ta säilitanud juhtiva

positsiooni nendes Eesti linnades, kus algselt tegutsemist

alustati.

 

Käesoleval hetkel on Leks Kindlustusel üle-eestiliselt 13

filiaali ja esindust (filiaalina on käsitletav

müügikontor, millel on oma raamatupidamine).

1997 aasta algul asutati tütarfirmana kahjukäsitlemise

teenuseid pakkuv äriühing Kahjukäsitluse AS. Sama aasta

mais omandas Leks Kindlustus 69 % Läti Vabariigi

kindlustusseltsi Saules Laiks aktsiatest ja aasta lõpul

36,50 % Leedu kindlustusseltsi Ukio Draudimas aktsiatest.

Leks Kindlustus on esimeseks kindlustusseltsiks, kelle

aktsiad on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil (1997. a

juulis).

 

Leks Kindlustuse põhitegevusala on kahjukindlustustoodete

ja sellega seonduvate teenuste pakkumine klientidele.

Käesoleval hetkel on väljatöötatud 20 erinevat ja

litsentseeritud kindlustusliiki.

Leks Kindlustuse auditeeritud kasum 1996 aastal oli 4 049

920 krooni. 1997. aastal kogus Leks Kindlustus (koos LKF)

eraldistega kindlustuspreemiaid 101,8 miljonit krooni.

Vastavalt Tallinna Väärtpaberibörsile 23.12.97 esitatud

Leks Kindlustuse esialgsele 1998. aasta kindlustusturu

prognoosile peaks Leks Kindlustuse poolt kogutavad

kindlustuspreemiad kasvama käesoleval aastal vähemalt 35

protsenti.

 

 

ETAS Kindlustus

 

ETAS Kindlustus on asutatud 1994. aasta augustis.

Kindlustusseltsi asutamise eesmärk oli Eestis

autoveondusega tegelevate ettevõtete kindlustus-vajaduste

rahuldamine.

 

1994. a novembris alustati kohustusliku liikluskindlustuse

lepingute sõlmimist. Aja jooksul lisandusid ettevõtete

varakindlustus, autode vabatahtlik kindlustus ja

autovedaja vastutuskindlustus. Esimesel majandusaastal

(asutamisest kuni 1995. a lõpuni) koguti 14 kuuga 14

miljonit krooni  kindlustuspreemiaid. 69% kogutud

kindlustuspreemiatest moodustas kohustuslik

liikluskindlustus. Oma esimese majandusaasta lõpetas selts

1,6 miljoni kroonise kasumiga.

 

1996. a algul jätkati esialgsete plaanide kohaselt

kindlustustoodete pakkumist vaid transpordiettevõtetele.

1996. a II poolaastast muudeti oluliselt seltsi

arengustrateegiat ja seati eesmärgiks ETAS Kindlustuse

ümberkujundamine universaalseks kindlustusseltsiks, kes

pakub kõiki kahjukindlustuse liike ja arendab välja üle-

eestilise müügivõrgu. Võeti tööle esimesed

kindlustusagendid Eesti erinevates piirkondades ja asutati

esimesed bürood väljaspool Tallinna (Pärnus, Kuressaares

ja Tartus). Tänu uue strateegia rakendamisele suudeti 1996

a. koguda 23 miljonit krooni kindlustuspreemiaid, mis oli

ligi 2 korda rohkem kui 1995. a Kahjukindlustusseltside

hulgas oldi 11. kohal turuosaga 3,1%. Teise majandusaasta

kasum oli 2,7 miljonit krooni.

 

1997. a jätkati müügivõrgu väljaarendamist, avati uued

bürood Rakveres, Viljandis, Jõhvis ja Jõgeval. Arendati

välja uued kindlustustooted ja parandati senipakutud

toodete kvaliteeti. Eesmärgiks seati hea klienditeenindus

nii lepingute sõlmimisel kui ka kahjude hüvitamisel.

Sellise müügistrateegia tulemusena kasvasid kogutud

kindlustuspreemiad kiiresti. Pidevalt kasvas seltsi

turuosa, jõudes viimastel kuudel 9 - 10% -ni. 1997 a.

koguti 67 miljonit krooni kindlustuspreemiaid, mis on ligi

3 korda rohkem kui 1996 a.  Seltsi turuosa kasvas 3,8%

võrra 3,1%-lt 6,9%-le. Sellega ollakse

kahjukindlustusseltside hulgas kõige rohkem

kindlustusturgu juurdevõitnud kindlustusselts. Vaatamata

kindlustustariifide langusele, seltsi kiirele kasvule ja

tehtud investeeringutele lõpetas ETAS 1997 a. ligi 6

miljoni kroonise kasumiga (auditeerimata andmed).

Juhatuse poolt ettevalmistatud 1998. a arengukava nägi

ette jätkuvalt kiire arengu. Plaaniti lõpetada kogu Eestit

katva müügivõrgu väljaarendamine, avades uued bürood

Haapsalus, Raplas, Paides, Valgas, Võrus, Põlvas ja

Narvas. Plaanitud oli Eesti Ühispanga kui strateegilise

investori kaasamine ja seltsi aktsiate noteerimine

Tallinna Väärtpaberibörsil. Emissioonist saadud rahaga

plaaniti alustada elukindlustusseltsi loomist ja

strateegiliste investeeringute tegemist Läti ja Leedu

kindlustusturgudele.

 

Arengukava kohaselt oli plaanis 1998. a koguda

kindlustuspreemiaid 110-120 miljonit krooni, mis on

prognooside kohaselt ca 10% Eesti kahjukindlustusturust.

ETAS Kindlustuse 1998. a kasumiprognoos on 10 miljonit

krooni.

 

Kokkuvõttes võib eeldada, et vähenenud juhtimiskulud,

effektiivsuse kasv, üldine konkurentsivõime tõus ja

suurenev kindlustustegevuse operatiivsus  lubab loota, et

ühinenud kindlustusseltsi kasum ületab iseseisvate

kindlustusseltside  kasumi enam, kui 20% võrra.

 

 

Ühinemisprotsess, selle põhjused ja tulemused

 

Erinevalt pangandusturul juba toimunud ja toimuvatest

suurematest ühinemistest, pole kindlustusturul

prognoositud ühinemisi veel toimunud. Ühinenud on

kahjukindlustusseltsid Eesti Aeromet ja Farret.  Valdav

turuosa kuulub kahjukindlustuses AS-le Eesti Kindlustus

(20%) ja ASA Kindlustus (15%), neile järgnevad

kindlustusseltsid Leks ja Nordika (kumbki ca 10%).

Ülejäänud kindlustusseltside (s.o. 10 kindlustusseltsi)

turuosa on väiksem, kui 10% ja moodustab 45% Eesti

kindlustusturust.  Kahjukindlustusturg kujuneb lõplikult

välja lähemate aastate jooksul, mil toimuvad ka võimalikud

täiendavad kindlustusseltside ühinemised.

Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse ühinemine tagab Eesti

kindlustusturul ühinenud seltsile kindlama positsiooni,

kui see oleks kummalgi kindlustusseltsil eraldi. Leks

Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse puhul on tegemist kahe

Eesti kindlustusturul väga kiirelt areneva seltsiga.

 

Ühinenud kindlustusseltsil:

- on tasakaalustatud kindlustusportfell ja suurenenud

  kindlustus- kapatsiteet. Suureneb konkurentsivõime Eesti

  kindlustusturul ja paraneb klientide rahulolu pakutavate

  kindlustusteenustega ja nende kvaliteediga;

- vähenevad kindlustusriskide edasikindlustuse kulud;

- vähenevad administratiivkulud;

- tekib võimalus eraldi investeeringute osakonna

  moodustamiseks;

- standardiseeritud tehnoloogilised süsteemid;

- korrastatud asjaajamine;

- omanike huvide kaitstus ja tulukuse tõus ressursside

  efektiivsema kasutamise ja summaarsete kulude vähendamise

  kaudu.

 

Ühinemine loob võimalused nende eesmärkide täielikuks

realiseerimiseks.

Erinevalt ETAS Kindlustusest on Leks Kindlustuses

arvestatavalt suured juhtimiskulud, mis on põhjendatavad

arvuka filiaalide võrgu välja- arendamisega ja suure

põhikohaga kontoritöötajate arvuga Tallinnas ja teistes

Eesti suuremates linnades ning Läti ja Leedu

kindlustusturule minekuga. Kuivõrd ETAS Kindlustuse

tegevus Eesti kindlustusturul on eriti hoogustunud just

1997 aastal, siis on see kaasatoonud ka vajaduse

täiendavate töötajate (raamatupidajad,

kindlustustehnilised töötajad, kahjukäsitlejad jne)

värbamiseks. Ühinemine võimaldab siin ühendada

tööfunktsioonid nii, et kindlustuslepingute ülevõtmise

järgselt ei ole vajadust oluliseks kaadri juurde

värbamiseks.

 

Üheks olulisemaks ühinemise peaeesmärgiks ongi

kindlustusseltsi efektiivsuse tõstmine. Kui arvestada

efektiivsus arvestamisel aastas laekunud kindlustusmaksete

hulka ühe töötaja kohta, siis on efektiivsuse kasv

vaadeldav käesoleva aruande lisas nr. 1 tabelis toodud

näitajate järgi. Selle järgi on 1997. a. näitajate alusel

seltside vastav arv 701 940 krooni Leks Kindlustus ja 1

765 550  krooni ETAS Kindlustus. Ühinenud seltsi vastav

näitaja oleks 922 800 krooni töötaja kohta.

Oluliseks kokkuhoiu allikaks on esinduste võrgu

ühildamine. Käesoleval hetkel on Leks Kindlustusel üle

Eestiliselt 15 esindust (müügikontorit) ja ETAS

Kindlustusel 7 esindust. Ühildatakse juhtimine ja

asjaajamine. Siin on kokkuhoiu allikaks juhtimiskulude

vähenemine regioonides, kus esindused asuvad, samas saab

tähelepanu pöörata asjaajamise korrastamisele,

infotehnoloogia arendamisele ja klienditeenindamise

parandamisele.

 

Selleks, et kindlustusselts saaks täielikult enda, kui

organisatsiooni funktsioone teostada on vaja

kvalifitseeritud tööjõudu ja piisavalt käivet

(kindlustusmaksete laekumist), et katta sellega seonduvaid

kulutusi. Läbi ühinemise kasvab seltsi aktsia tootlikkus,

efektiivsuse kasvades vähenevad kulutused. Pole vaja teha

topelt kulutusi infotehnoloogia arendamisele, filiaalide

ja esinduste ülalpidamisele, kvalifitseeritud

spetsialistide värbamisele jne.

 

Kindlustusseltside ühinemisel liidetakse mõlema seltsi

kogemused ja kompetentsus, seega peaks toimuma nn

kompetentsuse summeerimine (kasv). Kuna kasvab töötajate

arv, siis on töö analüüsi tulemusena võimalik ja vajadus

üle vaadata ametikohtade funktsioonid ning kasutada

ametikohtade loomisel ja täitmisel võimalikult

maksimaalselt ära  kõigi töötajate oskused, võimed,

kogemused. Kuna peaks vähenema katmata funktsioonide hulk,

väheneb ühinemisjärgsel perioodil organisatsiooni välise

personali värbamise osatähtsus, seega vähenevad kulutused

personali värbamisele ja valikule. Mõlema seltsi näol on

tegemist suhteliselt noorte organisatsioonidega, mille

organisatsiooni kultuur on alles välja kujunemas (st pole

välja kujunenud ka väga tugevaid negatiivseid hoiakuid).

 

Seega on võimalik rikastada ühinenud seltsi

organisatsioonikultuuri mõlema osapoole positiivsete

traditsioonidega. Töötajate lojaalsust ning kindlustunnet

suurendab teadmine, et töötatakse Eesti kindlustusturul

turupositsioonilt teisel kohal olevas ning kogu Baltikumis

tegutsevas firmas. Samas ei ole ühinemisega seotult

kavandatud töötajate koondamist. Struktuuri (osakondade,

esinduste) ühinemise järgne tööfunktsioonide läbirääkimine

on juba alanud. Mõlemad seltsid kinnitavad, et

struktuuriüksuste tööjõuga komplekteerimisel lähtuvad nad

võrdsetest alustest, mitte ühendava ja ühendatava üksuse

vahekorrast. See võimaldab kaasata parimad spetsialistid

ühinenud seltsi eesmärkide saavutamisele. Kahe

kindlustusseltsi senine koostöö kindlustusvallas on olnud

tugev, mis väljendub sõlmitud maaklerlepingutes,

kaaskindlustuse kokkulepetes (vastutuskindlustus,

garantiikindlustus jne). Läbi kaaskindlustuse riskide on

teostatud ühist kahjukäsitlust ja saadud kontakte

töötajate vahel.

 

Seni pole kumbki kindlustusselts eraldi väljaarendanud

eraldi investeeringute osakonda. Selle järgi tekib vajadus

seoses ühinemisega kaasneva käibe ja teostatavate

investeeringute kasvuga. Kindlustustehniliste reservide

investeerimise kohustus on sätestatud kohustuslikuna EV

kindlustus- seaduses.

 

Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustus ühinemisega tekib

ühinenud seltsil stabiilne kindlustusportfell. Kuivõrd

ETAS Kindlustuse käibest ca 45 % moodustab kohustuslik

liikluskindlustus, siis ühinemisel tasakaalustub selle

võrra ühinenud seltsi portfell (liikluskindlustus on oma

olemuselt riskivabam, ei ole võimalikud riskide

akumuleerumised). Ümbervaatamisele kuuluvad sõlmitud

edasikindlustuse lepingud. Suurenenud omakapital võimaldab

taotleda suuremaid edasikindlustuse lepingute limiite, mis

suurendab seltsi enda operatiivse otsustamise võimet

kindlustusriskide hindamisel ja suurendab endale jäävate

kindlustuspreemiate hulka.

 

Ühinemise läbi saab ETAS Kindlustus ka väljundi

elukindlustuse kui kindlustusliigi teostamiseks, mida enne

ühinemist oli kavandatud eraldi tütarfirma asutamisena.

Leks Kindlustuse AS on kahjude käsitlemiseks asutanud

1996. detsembris eraldi juriidilise isikuna tegutseva

tütarfirma nimega Kahjukäsitluse AS.  ETAS Kindlustus

kahjude käsitlemine on korraldatud seltsi siseselt.

Põhikohaga on ETAS Kindlustuses Tallinnas tööl kolm

kahjukäsitlejat, regioonides teostavad kahjude käsitlemist

büroode juhatajad. Kahjukäsitlemise AS Tallinna büroos

töötab põhikohaga 12 töötajat. Leks Kindlustuse

filiaalides üle Eesti on kahjukäsitlejad tööl vastavalt

töö koormusele, kas täistööajaga või osalise tööajaga.

Ühinenud kindlustusselts korraldab kahjude käsitlemise

läbi Kahjukäsitluse AS-i.

 

Leks Kindlustuse juhatuse ja ETAS Kindlustus juhatuse

poolt allakirjutatud ühinemisleping kuulub kinnitamisele

mõlema seltsi aktsionäride üldkoosolekul, mis toimuvad

vastavalt 26.02.1998. a ETAS Kindlustus üldkoosolek  ja

27.02.1998. a. Leks Kindlustuse üldkoosolek. Täiendavalt

käesolevale aruandele ja ühinemislepingule esitatakse

aktsionäridele tutvumiseks kindlustuslepingute portfelli

üleandmise ja vastuvõtmise lepingu projekt ning ka

põhikirja muudatused, mis on vajalikud seoses ühinemisega.

 

 

Leks ja ETAS preemiad töötaja kohta 1993 kuni 1997

 

Leks+ Leks-Elu                   1993       1994      1995       1996      1997*

Preemiad (tuh.kr.)               3076       13200     39016      59730     101781

Kontoritöötajad                             40        99         90        145

Agendid                                     99        79         116       272

Kokku                            107        139       178        206       417

Preemiad kontoritööt. kohta      0,00       330,00    394,10     663,67    701,94

Preemiad agendi kohta            0,00       133,33    493,87     514,91    374,19

Preemiad töötaja kohta (tuh.kr)  28,75      94,96     219,19     289,95    244,08

 

ETAS                                        1994      1995       1996      1997*

Preemiad (tuh.kr.)                          1959      11106      22324     67091

Kontoritöötajad                             7         9          15        38

Agendid                                     0         0          20        90

Kokku                                       7         9          35        128

Preemiad kontoritööt. kohta                 279,86    1234,00    1488,27   1765,55

Preemiad agendi kohta                       0,00      0,00       1116,20   745,46

Preemiad töötaja kohta (tuh.kr)             279,86    1234,00    637,83    524,15

 

Leks+ETAS                                   1994      1995       1996      1997*

Preemiad (tuh.kr.)                          15159     50122      82054     168872

Kontoritöötajad                             47        108        105       183

Agendid                                     99        79         136       362

kokku                                       146       187        241       545

Preemiad kontoritööt.kohta                  322,53    464,09     781,47    922,80

Preemiad agendi kohta                       153,12    634,46     603,34    466,50

Preemiad töötaja kohta (tuh.kr)             103,83    268,03     340,47    309,86

*1997 aasta kindlustuspreemiad on koos LKF eraldisega

 

 

Lisainformatsioon,

Rivo Saarna

avalike suhete juht

6 307 046, 250 65 768