Atnaujinta: 2024.11.25 05:52 (GMT+2)
AS HANSAPANK
TEADE
10.03.99
HANSAPANGA GRUPI 1998. AASTA AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED
Põhitulemuste kokkuvõte
1998. aastal leidsid aset mitmed olulised muutused nii Hansapanga tegevuskeskkonnas kui
ka organisatsioonis endas. Arvestamata aasta jooksul suletud pankade tulemusi, ületas
Eesti pangandussektori koondkahjum 1998. aastal 600 miljonit krooni ning Läti
pangandussektori kahjum võib erinevatel hinnangutel ulatuda 800 miljoni kroonini. Aasta
kokkuvõttes vähenes Eestis tegutsevate pankade arv nii ühinemiste kui pankrottide läbi
kuue võrra.
Nende muudatuste taustal võib Hansapanga Grupi 60,5 mln krooni suurust kahjumit pidada
suhteliselt heaks, kuid kindlasti mitte aktsionäre rahuldavaks tulemuseks. Gruppi
kuuluvate suuremate ettevõtete tulemused olid järgnevad: Hansapank 31,1 mln krooni,
Hansa Capital 151,3 mln krooni, Hansapanga Kindlustus koos Eesti Kindlustusega -51,1
mln krooni, Hansabank Latvia -77,5 mln krooni ja Hansa Asset Management -6,7 mln
krooni. Emaettevõtte puhul tuleb kasumi kujunemisel elimineeritava tuluna käsitleda
tütarettevõtetelt saadud dividende (97,2 mln krooni).
Järgnevalt lühike ülevaade aasta jooksul toimunud olulisematest sündmustest, mis
otseselt või kaudselt mõjutavad Hansapanga Grupi tegevuskeskkonda.
· Jaanuaris algasid Hansapanga ja Eesti Hoiupanga (Hoiupank) vahelised
ühinemisläbirääkimised. Peaaegu pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena
kirjutasid pangad 11. juunil alla ühinemislepingule, mille mõlema panga aktsionärid 12.
juulil heaks kiitsid (juriidiliselt viidi Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine lõpule 20.
juulil 1998, mil see registreeriti Äriregistris). Organisatsiooniliselt lõpeb protsess
alles 1999. aastal; viimase etapina ühildatakse kevadel mõlema panga
infotehnoloogilised süsteemid.
· Märtsis sai alguse teine suurem ühinemine, mil Eesti Ühispank (Ühispank) tegi
Tallinna Pangale liitumisettepaneku. Juba aprillis sõlmiti ühinemisleping, mis kiideti
heaks 25. mail toimunud pankade aktsionäride üldkoosolekul. Äriregistrisse tehti vastav
kanne 29. juulil. Samal kuul allkirjastasid Ühispank, Latvian Unibanka (Unibanka) ja
Lithuanian Vilniaus Bankas (Vilniaus Bankas) koostöölepingu.
· 8. juunil otsustas Eesti Maapanga (Maapank) nõukogu panga sulgeda ning alustada selle
likvideerimist. Kaks nädalat hiljem algatas aga Eesti Pank pankrotimenetluse, kuna
Maapanga varadest ei piisanud kreeditoride nõuete rahuldamiseks. Maapanga kahjumi
suurus jäi hinnanguliselt vahemikku 0,8-1 mld krooni.
· 1. septembril avaldasid oma ühinemiskavatsuse Eesti Forekspank (Forekspank) ja Eesti
Investeerimispank (Investeerimispank). 1. oktoobril võttis Eesti Pank oma
erijärelevalve alla Forekspanga. Järgnenud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul
kiideti heaks suunatud aktsiaemissioon Eesti Pangale, mille tulemusel viimane omandas
Forekspangas enamusosaluse. Samuti omandas Eesti Pank osaluse Investeerimispangas.
Peale eespool nimetatud ühinemise toimumist jäi Eesti Panga osaluseks ühinenud pangas
50%. Tegemist on Eesti Panga sõnul vaid panga restruktureerimisega seotud
investeeringuga ning pikemas perspektiivis on Eesti Pangal soov müüa oma osalus
strateegilisele investorile.
· 1. oktoobril tühistas Eesti Pank EVEA Panga tegevuslitsentsi, misjärel algatati EVEA
Panga pankrotimenetlus. Samas otsib EVEA Pank juba pool aastat uut investorit, kes
oleks nõus panka rekapitaliseerima. Nädala võrra hiljem palus ERA Pank Eesti Pangal
peatada ajutiselt oma litsents seoses eelseisvate makseraskustega. Ka ERA Pank esitas
Eesti Pangale taotluse uue strateegilise investori kaasamiseks ning viimastel andmetel
on ERA Pank oma raskusi ületamas ja tegevust uue strateegiaga taasalustamas.
· 17. oktoobril peeti Hansapanga aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis kiitis
heaks ettepaneku korraldada 1,47 mld krooni suurune aktsiaemissioon Hansapanga
aktsionäridele. Kogu emissiooni garanteeris FöreningsSparbanken AB (Swedbank)
hinnatasemelt 100 krooni aktsia kohta. Aastavahetuse seisuga omas Swedbank Hansapangast
49,98%.
· Teine Skandinaavia suurpank, kes jõuliselt Baltikumi pangandusturule sisenes, oli
Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), omandades vastavalt 32%-lise, 44%-lise ja 36%-lise
osaluse Ühispangas, Unibankas ja Vilniaus Bankas'es. Omandisuhetes toimunud muudatuste
tulemusel hakkavad edasises Balti pangandusturu arengus tooni andma ilmselgelt
Skandinaavia mõjutused.
Tulud ja kulud
Siinkohal tuleb veel kord rõhutada fakti, et Hoiupanga varadelt teenitud tulud ja
makstud kulud kajastusid esimesel seitsmel kuul Hoiupanga tulemustes ning alates
augustist sisalduvad ühinenud panga varadelt teenitud tulud ja makstud kulud Hansapanga
tulemustes. Sellest tulenevalt on soovitav suhtuda erinevatesse kasvu
iseloomustavatesse suhtarvudesse respektiga.
· Grupi tulud kasvasid võrreldes 1997. aastaga 6,0 mln krooni võrra, ulatudes 1 242,4
mln kroonini. Kogutuludest 38,5% moodustab puhas intressitulu pärast provisjone, 41,1%
saadud teenustasud, 10,3% finantstulud, 4,8% neto tulu kindlustustegevusest ning 5,3%
muud tulud.
· Puhta intressituluna teenis Hansapanga Grupp 1998. aastal 1 023,7 mln krooni, mis
ületab 1997. aasta 591,4 mln kroonist tulemust 73,1%. Seejuures oli intressitulu kasv
98,6% ja intressikulu kasv 146,9%. Aasta keskmised intressiteenivad aktivad kasvasid 8
775,5 mln kroonilt 16 173,4 mln kroonini ehk 84,3%. Keskmiste intressikandvate
passivate maht suurenes 8 922,8 mln kroonilt 16 928,1 mln kroonini ehk 89,7%.
Intressiteenivate varade tootlus tõusis aastaga 10,30%-lt 11,14%-ni ning
intressikandvate passivate hind 3,50%-lt 4,55%-ni. Passivate hinna kiirem kasv
võrreldes intressiteenivate varade tootluse kasvuga viis ka spreadi ahenemiseni
6,81%-lt 6,59%-le. 1998. aastat iseloomustab intressitasemete oluline tõus, mis aasta
esimesel poolel oli tingitud süsteemi madalast likviidsusest ning teisel poolaastal
üleüldisest majanduskeskkonna halvenemisest. Spread ahenes, kuna grupi passivate kestus
on lühem kui aktivatel ning intressitaseme tõus andis kiiremini tunda passivate osas.
· Provisjonid ulatusid 1998. aastal 594,3 mln kroonini, mis ületab eelmise aasta
võrreldavat näitajat 8,9 korda. Tegeliku laenukahjumi suuruseks kujunes 212,3 mln
krooni. Mahakantud laene laekus aasta jooksul 49,0 mln krooni väärtuses.
· Mitteintressitulud kasvasid 1997. aasta 701,4 mln kroonilt 774,7 mln kroonini ehk
10,5%. Peamiseks kasvuallikaks olid seejuures erinevad komisjoni- ja teenustasud, mille
maht 511,4 mln krooni ületas 1997. aasta tulemuse 40,3% võrra. Finantstulude osas oli
1998. aasta äärmiselt tagasihoidlik - nende maht, 127,8 mln krooni, jäi oluliselt alla
1997. aasta tulemusele, mis oli 294,2 mln krooni (langus 56,6%). Täiendavalt teeniti
59,4 mln krooni kindlustustegevusest, 69,1 mln krooni muude tuludena ja 7,0 mln krooni
dividendidena. Sidusettevõtetelt kapitaliosaluse meetodil lisandunud kahjum oli 1998.
aastal 10,7 mln krooni.
· Grupi tegevuskulud ulatusid 1998. aastal 1 301,7 mln kroonini (koos
amortisatsiooniga). Suurima osa kuludest moodustas 422,3 mln krooniga personalikulu.
Administratiivkulud, mis erakorralise kuluna sisaldavad ka Leedu pangandusprojekti
käivitamise ning ühinemise kulusid, suurenesid 1997. aasta vastava näitajaga võrreldes
133,3% võrra, 342,2 mln kroonini. Goodwilli amortisatsioon moodustas kokku 102,7 mln
krooni. Muude varade amortisatsioonikulu ulatus 1998. aastal 143,0 mln kroonini, mis
ületab eelmise aasta vastavat näitajat 76,1%.
Aktivad ja passivad
Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,27 mld krooni võrra. Oluline osa kasvust tulenes
ühinemisest Eesti Hoiupangaga 1998. aasta juulis. Ühinemisega Hansapangale üle antud
Hoiupanga grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni. (Võttes aasta alguse andmeteks
Hansapanga ja Hoiupanga pro forma näitajad, on grupi bilansimahu kasv 3,54 mld krooni.)
· Aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga 9,21 mld
krooni võrra (pro forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi lõpus 16,79
mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 12,18 mld kroonini,
moodustades klientide hoiustest 98,5%.) Aasta teisel poolel suurendati Balti regiooni
majanduskeskkonna märgatava halvenemise tulemusena oluliselt laenukahjumite reservi,
mis aasta lõpus moodustas 740,1 mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.
· Grupi väärtpaberiportfell suurenes aasta jooksul 2,36 mld kroonini, st. 1,53 mld
krooni võrra. Seejuures kasvas likviidsusportfell 1,13 mld krooni võrra,
investeerimisportfell 0,59 mld krooni võrra ning kauplemisportfelli maht vähenes 0,9
mld krooni võrra.
· Ühinemise käigus tekkis Hansapanga Grupi bilanssi 859,3 mln krooni suurune goodwill,
mis panga otsuse kohaselt amortiseeritakse nelja aasta jooksul. 1998. aasta lõpus
moodustas grupi goodwill 755,2 mln krooni.
· Grupi võõrkapital suurenes möödunud aasta jooksul 9,95 mld krooni võrra, 23,05 mld
kroonini (pro forma kasv 1,78 mld krooni). Võõrkapitali kasvu peamisteks allikateks
olid klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt saadud vahendid ning emiteeritud
võlakirjad.
· Klientide hoiused kasvasid aasta jooksul 7,75 mld krooni võrra (pro forma kasv 2,82
mld krooni), ulatudes detsembri lõpus 14,75 mld kroonini. Detsembri lõpu seisuga
ulatusid tähtajalised hoiused 4,67 mld kroonini, moodustades hoiustest 31,7% (aasta
alguses 24,7%). Nõudmiseni hoiuste maht oli samal ajal 10,08 mld krooni.
· Teistelt pankadelt saadud vahendid kasvasid aastaga 0,75 mld krooni võrra. Novembris
tuli grupil tagasi maksta kolm laenu kogusummas 1,4 mld krooni. Samas võeti detsembris
kahest osast koosnev 150 mln Saksa marga suurune sündikaatlaen. Kogusummast 50 mln
marka moodustab 5-aastase tähtajaga laen EBRD'lt ning 100 mln marka 3-aastase tähtajaga
laen kommertspankade sündikaadilt.
· Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht suurenes aasta jooksul 0,56 mld
krooni võrra, 2,05 mld kroonini (pro forma kasv 0,15 mld krooni).
· Grupi allutatud võlakohustuste maht suurenes aastaga 460,7 mln kroonini. Detsembris
konverteeriti EBRD poolt antud kolm allutatud laenu aktsiakapitaliks, mille tulemusena
vähenes allutatud laenude maht 280 mln krooni võrra.
Omakapital
1998. aasta jooksul suurenes grupi omakapital 3,04 mld krooni võrra, 4,19 mld kroonini.
Aasta jooksul emiteeris pank 40,5 mln uut aktsiat, mille tulemusena suurenes panga
aktsiakapital 787,6 mln kroonini. 31. detsembri seisuga oli Hansapanga grupi kapitali
adekvaatsus 18,8% ja panga kapitali adekvaatsus 19,1%.
Kasumiaruande analüüs
Puhas intressitulu
1998. aastal teenis Hansapanga Grupp puhta intressituluna 1 023,7 mln krooni, mis
ületab 1997. aasta 591,4 mln kroonist tulemust 432,3 mln krooni võrra ehk 73,1%.
Keskmiseks varade suuruseks kujunes 20,74 mld krooni, mis teeb aastaseks kasvuks 89,6%.
Grupi intressiteenivate aktivate ja intressikandvate passivate vaheline spread ahenes
samal perioodil 6,81%-lt 6,59%-le ning puhas intressimarginaal langes aastaga 47bp
võrra, 4,94%-le.
Intressitulud kasvasid aastaga 98,6% ehk 890,9 mln krooni ning ulatusid 1794,5 mln
kroonini (1997. aastal 903,6 mln krooni). Keskmiste intressiteenivate aktivate kasv
1998. aastal oli 84,3%, nende maht ulatus 16,17 mld kroonini. Intressiteenivate
aktivate tootlus suurenes 0,84% võrra, olles 11,14%. Üle poole intressituludest (50,7%)
moodustasid laenudelt teenitud intressid (1997. aastal 47,2%). Laenuintressidena teenis
grupp kokku 910,4 mln krooni ehk 113,5% enam kui 1997. aastal. Märkimisväärselt on
intressituludes suurenenud liisingfinantseerimisest saadud intressitulud, mille osakaal
tõusis 1997. aasta 31,4%-lt 34,7%-ni. Kokku teeniti 1998. aastal liisingintressidena
622,4 mln krooni, mis on 338,8 mln krooni enam kui 1997. aastal. Laenu ja liisingu
keskmiste intresside langus aasta jooksul peatus, kuigi tabelis "Varade tootlikkus"
toodud arvudes see ei kajastu. Selle põhjuseks on fakt, et vaatamata intressitaseme
märgatavale tõusule olid laenusaajate hulgas peamiselt grupi parimad
korporatiivkliendid, kelle jaoks olulist kasvu intressitasemes ei toimunud.
Laenuportfelli keskmise tootluse näitajad 1998. ja 1997. aastal olid vastavalt 12,8% ja
13,1%. Erinevatelt väärtpaberitelt teenitud intressid jäid 1998. aastal 87,1 mln krooni
tasemele, mis on ligilähedane aastatagusele tulemusele (91,1 mln krooni), põhjuseks
kõrgema riskiga võlakirjade portfelli väljavahetamine madala riski ja ka madalama
tootlusega võlakirjade vastu.
Pangadeposiitidelt ja laenudelt teeniti 1998. aastal intresse 62,8 mln krooni, mis on
1,4 mln krooni vähem kui 1997. aastal. Languse põhjuseks on üleöölaenude
ümberklassifitseerimine korrespondentarvete hulka. Lisaks mõjusid nimetatud tuludele
pärssivalt esiteks Eesti pankadevahelise rahaturu väga madal aktiivsus kogu aasta
jooksul ning teiseks aktivate struktuuris tehtud korrektiiv, mille tulemusel suunati
pankades hoiustatavaid summasid ümber kvaliteetsetesse võlakirjadesse.
Korrespondentarvete intresside märkimisväärne kasv 1998. aastal oli tingitud
üleöölaenudelt teenitud täiendavatelt intressidelt ning nende maht oli 57,7 mln krooni.
Intressikulud kokku moodustasid 1998. aastal 770,8 mln krooni ning olid 1997. aastaga
võrreldes 458,6 mln krooni võrra kasvanud. Intressikulude kasvutempo ületas
intressitulude kasvu ning ulatus 146,9%-ni. Intressikandvate passivate aasta keskmine
maht suurenes 8 922,8 mln kroonilt 16 928,1 mln kroonini ehk 89,7%. Intressikandvate
passivate hind kasvas 1997. aasta 3,50%-lt 1998. aastal 4,55%-ni. Suurim osa kogu
intressikulust - 405,9 mln krooni ehk 52,7% maksti hoiustele, sealhulgas 256,6 mln
krooni tähtajalistele ja 149,3 mln krooni nõudmiseni hoiustele. Võrreldes 1997. aastaga
on tähtajalistele hoiustele makstavate intresside osakaal hoiuseintressides kasvanud
60,0%-lt 63,2%-ni. Selle ilmne põhjus on oluliselt tõusnud tähtajaliste hoiuste
intressitase. Kui keskmine nõudmiseni hoiuse intress tõusis möödunud aastal vaid 0,3
protsendipunkti võrra (ja sedagi peamiselt endistele Hoiupanga klientidele makstava
intressi arvestusmetoodika erinevuse tõttu), siis tähtajaliste hoiuste keskmise
intressi tõus oli 2,8 protsendipunkti. Samas võib arvata, et tähtajaliste hoiuste ja
seeläbi ka vastavate intresside osakaalu kasv oleks olnud veelgi suurem, kui Eesti
pangandusturgu ei oleks tabanud Maapanga-laadsed okid. Kui 1997. aastal oli
rahvusvahelise ressursi hinna trend alanev, siis 1998. aasta tõi selles osas kaasa
negatiivse muutuse. Pankade laenudele ja deposiitidele makstav intressikulu kasvas
aastaga 173,7%, ulatudes 240,5 mln kroonini. Sellest 6,6 mln krooni ehk 2,7%
moodustasid korrespondentarvetele ja üleöölaenudele makstud intressid. Enamuse aga
moodustavad erinevad pankadelt saadud laenude eest makstavad intressid. Keskmiseks
intressiks kujunes 5,3%, mis võrreldes 1997. aasta 4,3%-ga on oluline tõus. Põhjuseid
on seejuures mitu. Esiteks üleüldine usalduse kahanemine arenevate turgude suhtes, mis
kajastus väga kiiresti ka intressitasemes; teiseks endise Hoiupanga
välisfinantseerimise kõrgem hind, võrreldes Hansapanga varasema intressitasemega ja
kolmandaks allutatud laenude osakaalu kasv välisfinantseerimise hulgas. Viimaseks
suuremaks grupiks intressikulude hulgas on intressikulu väärtpaberitele, mille osakaal
on tõusnud 1997. aasta 13%-lt 15,2%-ni, kasvades 117,5 mln kroonini ehk 190,3%. Kasv on
tingitud peamiselt võlakirjade osakaalu kasvust Hansapanga välisfinantseerimise hulgas.
Nagu välislaenude osas, on ka emiteeritud võlakirjade intressitase tõusnud samadel
põhjustel: 1997. aasta 5,3%-lt 5,8%-ni 1998. aastal.
Laenu- ja garantiiprovisjonid
1998. aastal tegi Hansapanga Grupp provisjone mahus 594,3 mln krooni, mis tähendab
1997. aasta 67,1 mln krooniga võrreldes 8,9-kordset kasvu. 3,9 mln krooni
provisjonidest moodustasid garantiidele tehtud täiendavad provisjonid. Aasta keskmisest
laenuportfellist moodustasid laenuprovisjonid 4,8% (1997. aastal 1%).
Kommertspanganduses rakendati 1998. aastal automaatne laenude provisjoneerimise
süsteem, mis klassifitseerib iga konkreetse laenu vastavasse kvaliteedi kategooriasse.
Provisjoneerimisel arvestatakse laenukliendi krediidivõimelisust, tagatist ja
maksekäitumist.
1998. aastal kandis Hansapanga Grupp laene kahjumisse 212,3 mln krooni väärtuses, mis
moodustab 1,73% aasta keskmisest laenuportfellist. Samas saadi tagasi 49,0 mln krooni
eest varem mahakantud laene.
Finantstulud
Finantstulude osas oli 1998. aasta äärmiselt tagasihoidlik ning nende maht, 127,8 mln
krooni, jäi 1997. aasta tulemusele (294,2 mln krooni) oluliselt alla - langus 56,6%.
Erinevate finantstululiikide lõikes on kasv toimunud vaid kahes osas - valuutatehingud
ning tuletistehingute swapid ja forwardid. Esimene neist moodustab 217,0 mln krooni,
olles aastaga kasvanud 42,9 mln krooni ehk 24,6% võrra. Swapi-portfellilt saadud
tuludeks kujunes 1998. aastal 151,2 mln krooni, mis on 130,8 mln krooni ehk 7,4 korda
enam kui 1997. aastal.
Suurima kahjumi, 170,7 mln krooni, tekitas finantstuludesse võlakirjaportfell, mille
võib otseselt kirjutada Venemaa ja Ukraina valitsuse võlakirjade arvele. Suuruselt
teiseks kahjumiallikaks kujunesid optsioonid, millelt saadud kahjum oli 42,9 mln
krooni. See on põhjustatud peamiselt ühest tehingust, kus USD/RUR optsiooni puhul oli
Hansapank vahendajaks Lääne ja Venemaa panga vahel. Paraku ei suutnud tehingu
vastaspooleks olnud Venemaa pank oma kohustusi meie ees täita.
Otsest kahjumit ei tähenda finantstulude all suuruselt kolmas negatiivne number, mis
tekkis tänu moodustatud 32,3 mln kroonisele finantsinstrumentide provisjonile. Aktsiate
kauplemis- ja investeerimisportfellist saadud kahjumid on vastavalt 8,6 ja 11,5 mln
krooni.
Tulud teenustasudelt
Mitteintressitulude peamiseks kasvuallikaks olid erinevad komisjoni- ja teenustasud,
mille maht suurenes 511,4 mln kroonini, kasv võrreldes 1997. aastaga 147,0 mln krooni
ehk 40,3%. Osakaalult suurimaks ehk 25,1%-ni (1997. aastal 15,6%) kasvasid
elektroonilistelt teenustelt saadavad teenustasud, mille maht oli 128,3 mln krooni ja
kasv võrreldes 1997. aastaga 71,3 mln krooni ehk 2,25 korda. Nimetatud muutuse taga on
Hansapanga Grupi sihiteadlik töö klientide suunamisel elektroonilistesse kanalitesse.
Elektrooniliste kanalite kaudu teostatavate tehingute mahtude kasv 1998. aastal on
mõõdetav kordades. Traditsiooniliselt suure osa, 19,4% (1997. aastal 17,5%),
moodustavad tavalised kontoritest tehtavate ülekannete tasud, mis ulatusid 99,2 mln
kroonini, ületades 1997. aasta tulemuse 35,4 mln krooni ehk 55,5% võrra. Osakaalult
endisel tasemel püsivad laenude ja garantiide organiseerimistasud,
sularahaoperatsioonide tasud ning väärtpaberite halduselt teenitavad tasud, mis
moodustasid vastavalt 14,6% (1997. aastal 14,8%), 9,3% (9,2%) ja 3,1% (3,1%). Mahud
1998. aastal vastavalt 74,6 mln, 47,4 mln ja 16,1 mln krooni. Allapoole kogu
teenustasude kasvutempot (+40,3%) jäid ja seega vähendasid oma osakaalu kogu
teenustasudes liisinglepingute sõlmimiselt saadavad teenustasud (+28,2%) ja muude
teenustasude nagu kontoavamis-, infopäringute- privaatpanganduse jmt tasud (+31,6%).
Liisingu ja muude teenustasude maht oli1998. aastal vastavalt 50,4 ja 70 mln krooni.
Ainsa mahult vähenenud teenustasuna saab välja tuua maakleri- ja investeerimisteenuste
tasud, mis moodustasid 25,4 mln krooni, kahanedes 51,5% võrra. Kahanemise ilmne põhjus
on oluliselt vähenenud käibed Baltimaade väärtpaberibörsidel, kuna vastavad teenustasud
on otseses sõltuvuses teostatavate tehingute arvust.
Tulud kindlustustegevusest
Kindlustustegevuses käsitleb Hansapanga Grupp strateegilise investeeringuna
elukindlustust, varakindlustuse osa käsitletakse tavalise finantsinvesteeringuna.
Preemiate, hüvitiste ning reservi eraldiste vahena teenis kogu kindlustuse grupp
eelmisel aastal 59,4 mln krooni (sellest 22,0 mln krooni elukindlustusest ja 37,4 mln
krooni varakindlustusest). Kindlustuse kogu tegevuskahjum oli 51,1 mln krooni, mis
sisaldab ka 4,6 mln krooni väärtuses investeeringutelt saadud kasumit ja 138,3 mln
krooni väärtuses kindlustuse organisatsiooni tegevuskulusid. Kahjumist 5,5 mln krooni
langeb elukindlustusele ja 45,6 mln krooni varakindlustusele.
Muud tulud
Muudest tuludest märkimisväärseima osa ehk 23,7 mln krooni moodustavad saadud trahvid
ja viivised, mille Hansapanga Grupp on välja nõudnud erinevatelt klientidelt
(eraisikud, asutused, pangad). Teine oluline muu tulu allikas on endiselt rent, mida
grupp teenis 1998. aastal 19,8 mln krooni.
Mitteintressikulud
Grupi tegevuskulud ulatusid 1998. aastal 1 301,7 mln kroonini (koos amortisatsiooniga).
Kasv võrreldes 1997. aastaga 634,9 mln krooni ehk 95,2%. Kulu-tulu suhe tõusis 1997.
aasta 53,9%-lt 104,8%-ni; ilma amortisatsiooni ja goodwilli mahakandmiseta oli
kulu-tulu suhe 84,5% (1997. aastal 47,7%). Selline negatiivne muutus on põhjustatud
ühelt poolt äärmiselt tagasihoidlikust tulude kasvust ja teisalt suurenenud
kulutustest. Viimane omakorda on tingitud kahe organisatsiooni ühendamisel tekkinud
ühekordsetest kuludest, mis ulatusid ligi 100 mln kroonini, täiendavast 29,9 mln
kroonisest kulust, mis tekkis hoiuste tagamise fondi maksetest, ja organisatsiooni
üldisest kasvust.
Suurima osa mitteintressikuludest moodustavad jätkuvalt personalikulud, mille maht
ulatus 1998. aastal 422,3 mln kroonini (1997. aastal 235,4 mln krooni), kasv 79,4%.
Kahe grupi ühinemisega seotud koondamistasud moodustavad sealhulgas 32,8 mln krooni.
Grupi töötajate arv suurenes ühinemise tulemusel 4500-ni, kuid tänaseks on see
grupisiseste reorganiseerimiste ja koondamiste tulemusel langenud 3800-le. Grupi
töötajate keskmine kuutöötasu (koos kõigi maksudega) langes 1997. aasta 18 623 kroonilt
13 093 kroonile. Kui aga koondamistasud personalikulust välja arvata, siis on langus
veelgi suurem ja seda põhjusel, et endise Hoiupanga Grupi palgatase oli madalam kui
Hansapanga Grupi oma.
Administratiivkulud kasvasid 1998. aastal 133,2%, mis viis nende mahu 342,2 mln
kroonini. Nendest suurima osa (22,6%) moodustavad sisseostetud teenuste eest makstud
tasud, mis ulatusid 77,4 mln kroonini. Siia alla kuuluvad juriidiliste teenuste,
audiitorteenuste ja muude erinevate teenuste eest makstud tasud. Suuruselt teise osa
administratiivkuludes (70,2 mln krooni ehk 20,5%) moodustavad muud väiksemad
administratiivkulud nagu maksud ja lõivud, laenutagatiste hoolduskulud, raamatute ja
lehtede kulud jne. Kolm suuremat ja enam-vähem võrdset kuluartiklit olid veel hooldus-
ja remondikulud, rendikulud ja väikevahendite kulud vastavalt 37,8 mln, 37,9 mln ja
34,7 mln krooniga. 1999. aastal võib eeldada administratiivkulude mõningast langust või
püsimist samas klassis.
Hansapanga Grupp maksis 1998. aastal erinevaid teenustasusid kokku 156,9 mln krooni
väärtuses, mis on 64,1% enam kui 1997. aastal. Suurim osakaal (22,9%) on kaarditeenuste
eest makstud tasudel, mis ulatusid 36,0 mln kroonini ja kasvasid aastaga 62,4%. Uueks
ja suuruselt teiseks kululiigiks kasvasid Hoiuste Tagamise Fondi osamaksed, millele
kulus 29,9 mln krooni. 1999. aastal on oodata keskmiselt 15 mln kroonist kulu
kvartalis. Otseselt ühinemisega on seotud konsultatsioonide eest makstud teenustasud
18,5 mln krooni väärtuses. Muudest makstud teenustasudest annab ülevaate kõrvalolev
tabel.
Andmetöötluskulude kasv jäi 1998. aastal suhteliselt tagasihoidlikuks, ulatudes
46,9%-ni ja moodustades 42,0 mln krooni. Sellest 16,7 mln krooni kulus erinevate
projektide, sealhulgas ka ühinemisega seotud projektid, arendamisele. Siinjuures on
oluline mainida, et suur osa ühinemisest tulenevaid andmetöötluskulusid jääb kanda veel
1999. aastal.
Muude kulude protsentuaalne kasv (146,3%) on aukartustäratavalt suur, olles siiski
tingitud peamiselt ühinemise käigus tekkinud goodwilli allahindlusest, mis moodustab
102,7 mln krooni ehk 52,6% kogu muudest kuludest. Jättes nimetatud summa arvestamata,
on kasv oluliselt tagasihoidlikum ehk 16,8%. Muude kulude osas suurimaks otseselt
igapäevategevusega seotud kuluks kujunes reklaamikulu, mille maht 1998. aastal oli 30,9
mln krooni.
Amortisatsiooni arvestati 1998. aastal 143,0 mln krooni, mis on võrreldes 1997. aastaga
76,1% rohkem. Selle taga on Hansapanga Grupi materiaalsete ja immateriaalsete varade
ühinemisest tingitud kasv.
Tulumaks
1998. aastal oli grupi tulumaksukohustus riigi ees -6,6 mln krooni ehk kohustust
polnud. Küll oli aga tulumaksukohustus erinevatel grupi ettevõtetel, kelle aasta lõppes
positiivse tulemusega, sealhulgas Hansa Capitali 151,3 mln kroonise kasumi juures 6,7
mln krooni.
Bilansi analüüs
Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,27 mld krooni võrra ulatudes aasta lõpus 27,69 mld
kroonini. Olulise osa kasvust moodustab ühinemine Eesti Hoiupangaga 1998. aasta juulis.
Ühinemisega Hansapangale üle antud Hoiupanga Grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni.
(Võttes aasta alguse andmeteks Hansapanga ja Hoiupanga pro-forma näitajad, on grupi
bilansimahu kasv 3,54 mld krooni ehk 14,7%).
Varad
Varade struktuuris on toimunud ümberjaotumisi nii kasutatavate instrumentide kui ka
tähtajalisuse lõikes. Üldiselt on grupi bilansis suurenenud laenuportfelli ning
likviidsete vahendite osakaal. Aktivatest suurima osa moodustab endiselt laenuportfell,
mille osatähtsus on aastaga 51,8%-lt kasvanud 58,0%-le. Sularahas ja keskpangas
hoitavate vahendite osakaal on kasvanud 1997. aasta 8,8%-lt 11,8%-le 1998. aastal.
Nimetatud vahendid on oma osakaalu kasvatanud peamiselt teistes pankades olnud
vahendite arvel, mille osakaal varadest on langenud 12%-lt 9,6%-le. Kokkuvõttes on
vähenenud ka väärtpaberitega seotud varade osakaal 14,1%-lt 9,0%-le. Lisaks on siin
toimunud ka sisemine struktuurne muutus, mille tulemusel on kahanenud kauplemisportfell
ja repo-tehingud ning suurenenud likviidsusportfell ja investeerimisportfell. Omal
tasemel ehk 3,4% varadest on endiselt materiaalne ja immateriaalne põhivara. Osakaalult
on vähenenud ka muude varade osakaal, mis on langenud 9,9%-lt 5,6%-le. Ning viimane
suurem muudatus varade struktuuris on goodwilli osakaalu kasv 2,7%-le.
Tähtajalisuse struktuuri muudatused on toimunud tähtaegade pikenemise suunas. Kui 1997.
aastal ulatus üle 1-aastaste varade osakaal 32,3% koguvaradest, siis 1998. aasta lõpuks
on see tõusnud 40,5%-ni. Samas on vähenenud alla 3-kuuse tähtajaga varade osakaal
47,3%-lt 35,3%-ni. Seejuures ulatub kuni ühekuuse tähtajaga vahendite hulk 26%-ni
aktivatest.
Sularaha ja nõuded keskpangale
Grupi sularahas ja keskpankades hoitavad vahendid kasvasid 1998. aastal 2,6 korda,
sealhulgas sularaha kasvas 1,9 korda ja vahendid keskpangas 3 korda. Jäägid aasta lõpus
vastavalt 875,6 mln krooni ja 2390,1 mln krooni. Kui sularaha kasv on kahe panga
kokkuliitmise tulemusel kasvanud kahekordseks, siis seda võib pidada täiesti
normaalseks. Küll aga on keskpangas hoitavate vahendite ebaproportsionaalselt suure
kasvu tinginud peamiselt Eesti Keskpanga poolt kehtestatud lisalikviidsusnõue ja
kohustusliku reservi arvestuse baasi laiendamine panga poolt finantsasutustele antavate
garantiide võrra.
Nõuded teistele krediidiasutustele
Teistesse pankadesse paigutatud vahendite maht suurenes aastaga 52,9%, olles aasta
lõpus 2648,7 mln krooni. Kasvu võib pidada suhteliselt tagasihoidlikuks, mille
põhjuseks on fakt, et peamiselt nende vahendite arvel toimus kasv keskpanga arvetel.
Aasta keskmistest intressiteenivatest aktivatest moodustasid grupi nõuded teistele
krediidiasutustele 12,7% ning nende keskmine tootlus oli 1998. aastal 5,9%, mis on
võrreldes 1997. aastaga protsendi võrra tõusnud. Tootluse tõusu põhjusteks on nii
kerkinud intressitase Eesti pankadevahelisel rahaturul kui ka üldine intressitaseme
tõus rahvusvahelistel turgudel. Teistes pankades hoitavate vahendite tähtajalisus jääb
valdavalt ühe kuu piiresse, st tegemist on grupi jaoks olulise likviidsuspuhvriga.
Investeeringud väärtpaberitesse.
Hansapanga Grupp hakkas 1998. aastal väärtpabereid käsitlema veidi erinevalt
varasematest perioodidest. Nüüdsest on väärtpaberid jagatud kolme suuremasse gruppi,
milleks on likviidsusportfell, kauplemisportfell ja investeerimisportfell. Esimesse
neist kuuluvad kvaliteetsed erinevate valitsuste võlakirjad, teise kaubeldavad
võlakirjad ja aktsiad, mille soetamiseesmärgiks võib olla nii nendega kauplemine kui
lühiajaline hoidmine ja kolmandasse kuuluvad grupi strateegilised investeeringud
erinevatesse nn abiettevõtetesse, pikaajalise iseloomuga investeeringud erinevatesse
valitsuse ja muudesse võlakirjadesse ning investeerimispanganduse portfell erinevate
aktsiainvesteeringutega.
Grupi likviidsusportfelli väärtpaberite maht aastavahetusel ulatus 1460,8 mln kroonini,
olles kasvanud aastaga 4,4 korda. Valdav enamus (1013,2 mln krooni) neist võlakirjadest
jääb oma tähtajalt 1 aasta piiresse.
Kaubeldavate väärtpaberite maht 1998. aasta lõpus ulatus 151,1 mln kroonini, mis
eelmise aastaga võrreldes on kahanenud 899,6 mln krooni võrra ehk 7 korda. Kauplemise
eesmärgil ning hoidmiseks soetatud väärtpaberite mahuks oli vastavalt 95,2 mln krooni
ja 55,9 mln krooni. Nimetatud vähenemine on peamiselt põhjustatud kauplemise eesmärgil
soetatud võlakirjade portfelli olulisest kahanemisest, mis osaliselt likvideeriti ja
osalt klassifitseeriti ümber investeerimisportfelliks. Kauplemisportfelli aktsiatest
olid 5,5 mln krooni soetatud optsioonide katteks.
Investeerimisportfelli maht oli 1998. aasta lõpus 743,9 mln krooni, millest 442,6 mln
krooni moodustavad erinevad võlakirjad, 155,2 mln krooni Eesti valitsuse võlakirjad ja
146,1 mln krooni erinevad aktsiainvesteeringud. Panga puhul on oluline mainida, et
investeerimisportfelli aktsiad sisaldavad investeeringuid tütarettevõtetesse ja
investeerimisportfelli võlakirjad sisaldavad lisaks muudele võlakirjadele ka Hansa
Capitali poolt emiteeritud võlakirju, mis grupi tulemustes elimineeritakse.
Ostetud väärtpaberid tagasimüügi kohustusega
Pöörd-repo tehingute maht kahanes aasta jooksul ligi neli korda, olles detsembri lõpus
125,4 mln krooni. Kui varasematel perioodidel moodustasid olulise osa pöörd-repo
tehingutest kliendid, kes kasutasid seda instrumenti finantsvõimenduse eesmärgil, siis
tänaseks on selle instrumendi kasutajateks jäänud ettevõtted, kes kasutavad repot kui
täiendavate käibevahendite hankimise võimalust, müües olemasolevaid väärtpabereid
pangale kohustusega need hiljem tagasi osta.
Väärtpaberiportfelli tootlus (koos pöörd-repodega) kasvas eelmise aastaga võrreldes 0,4
protsendipunkti võrra, mida on põhjustanud osade väärtpaberite tootluse, kui ka
repo-intresside märgatav tõus. Samas on seoses väärtpaberiportfelli riskitaseme
vähendamisega oodata pigem tootluse alanemist kui tõusu.
Laenuportfell
Nagu öeldud, aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga
9,21 mld krooni võrra (pro-forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi
lõpus 16,79 mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 12,18 mld
kroonini, moodustades klientide hoiustest 98,5%). Aasta teises pooles halvenes Venemaa
finantskriisi tagajärjel märgatavalt ka Balti regiooni majanduskeskkond, mille
tulemusena suurendati märgatavalt laenukahjumite reservi, mis aasta lõpus moodustas
740,1 mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.
Laenuportfell jaotus 1998. aasta lõpus erinevate finantseerimisvormide vahel
järgmiselt: harilik laenutegevus 58,6%, liising 31,9% arvelduskrediidid 7,7% ja
faktooring 1,8%. Suuremateks krediteeritavateks sektoriteks olid tööstus (20,7%),
eraisikulaenud selle erinevates vormides (19,2%), hulgi- ja jaekaubandus (17,4%),
kinnisvara haldus (12,6%) ning transport ja side (11,2%). Võib väita, et tänu kahe
grupi ühinemisele on laenuportfellide riskikontsentratsioon sektoriti muutunud
oluliselt hajutatumaks.
Laenuportfelli regionaalse jaotuvuse osas suuri muudatusi ei toimunud. Eesti
laenuportfelli osakaal langes protsendi võrra, olles 78,3% ning selle arvelt kasvasid
poole protsendi võrra Leedu (4,5%) ja muude regioonide (2,3%) osakaalud; Läti osakaal
püsis muutumatuna 14,9% juures.
Järelejäänud tähtaegade järgi langeb suurim osa (39,1%) laenuportfellist 1-5 aastasesse
tähtaja vahemikku; järgnesid 3-12 kuulised laenud 26,1%-ga, üle viieaastased