AS HANSAPANK

TEADE

10.03.99

 

HANSAPANGA GRUPI 1998. AASTA AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

 

Põhitulemuste kokkuvõte

 

1998. aastal leidsid aset mitmed olulised muutused nii Hansapanga tegevuskeskkonnas kui 

ka organisatsioonis endas. Arvestamata aasta jooksul suletud pankade tulemusi, ületas 

Eesti pangandussektori koondkahjum 1998. aastal 600 miljonit krooni ning Läti 

pangandussektori kahjum võib erinevatel hinnangutel ulatuda 800 miljoni kroonini. Aasta 

kokkuvõttes vähenes Eestis tegutsevate pankade arv  nii ühinemiste kui pankrottide läbi 

kuue võrra. 

Nende muudatuste taustal võib Hansapanga Grupi 60,5 mln krooni suurust kahjumit pidada 

suhteliselt heaks, kuid kindlasti mitte aktsionäre rahuldavaks tulemuseks. Gruppi 

kuuluvate suuremate ettevõtete tulemused olid järgnevad: Hansapank 31,1 mln krooni, 

Hansa Capital 151,3 mln krooni, Hansapanga Kindlustus koos Eesti Kindlustusega -51,1 

mln krooni, Hansabank Latvia -77,5 mln krooni ja Hansa Asset Management -6,7 mln 

krooni. Emaettevõtte puhul tuleb kasumi kujunemisel elimineeritava tuluna käsitleda 

tütarettevõtetelt saadud dividende (97,2 mln krooni).

Järgnevalt lühike ülevaade aasta jooksul toimunud olulisematest sündmustest, mis 

otseselt või kaudselt mõjutavad Hansapanga Grupi tegevuskeskkonda. 

· Jaanuaris algasid Hansapanga ja Eesti Hoiupanga (Hoiupank) vahelised 

ühinemisläbirääkimised. Peaaegu pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena 

kirjutasid pangad 11. juunil alla ühinemislepingule, mille mõlema panga aktsionärid 12. 

juulil heaks kiitsid (juriidiliselt viidi Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine lõpule 20. 

juulil 1998, mil see registreeriti Äriregistris). Organisatsiooniliselt lõpeb protsess 

alles 1999. aastal; viimase etapina ühildatakse kevadel mõlema panga 

infotehnoloogilised süsteemid.

· Märtsis sai alguse teine suurem ühinemine, mil Eesti Ühispank (Ühispank) tegi 

Tallinna Pangale liitumisettepaneku. Juba aprillis sõlmiti ühinemisleping, mis kiideti 

heaks 25. mail toimunud pankade aktsionäride üldkoosolekul. Äriregistrisse tehti vastav 

kanne 29. juulil. Samal kuul allkirjastasid Ühispank, Latvian Unibanka (Unibanka) ja 

Lithuanian Vilniaus Bankas (Vilniaus Bankas) koostöölepingu. 

· 8. juunil otsustas Eesti Maapanga (Maapank) nõukogu panga sulgeda ning alustada selle 

likvideerimist. Kaks nädalat hiljem algatas aga Eesti Pank pankrotimenetluse, kuna 

Maapanga varadest ei piisanud kreeditoride nõuete rahuldamiseks. Maapanga kahjumi 

suurus jäi hinnanguliselt vahemikku 0,8-1 mld krooni.

· 1. septembril avaldasid oma ühinemiskavatsuse Eesti Forekspank (Forekspank) ja Eesti 

Investeerimispank (Investeerimispank). 1. oktoobril võttis Eesti Pank oma 

erijärelevalve alla Forekspanga. Järgnenud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul 

kiideti heaks suunatud aktsiaemissioon Eesti Pangale, mille tulemusel viimane omandas 

Forekspangas enamusosaluse. Samuti omandas Eesti Pank osaluse Investeerimispangas. 

Peale eespool nimetatud ühinemise toimumist jäi Eesti Panga osaluseks ühinenud pangas 

50%. Tegemist on Eesti Panga sõnul vaid panga restruktureerimisega seotud 

investeeringuga ning pikemas perspektiivis on Eesti Pangal soov  müüa oma osalus 

strateegilisele investorile. 

· 1. oktoobril tühistas Eesti Pank EVEA Panga tegevuslitsentsi, misjärel algatati EVEA 

Panga pankrotimenetlus. Samas otsib EVEA Pank juba pool aastat uut investorit, kes 

oleks nõus panka rekapitaliseerima. Nädala võrra hiljem palus ERA Pank Eesti Pangal 

peatada ajutiselt oma litsents seoses eelseisvate makseraskustega. Ka ERA Pank esitas 

Eesti Pangale taotluse uue strateegilise investori kaasamiseks ning viimastel andmetel 

on ERA Pank oma raskusi ületamas ja tegevust uue strateegiaga taasalustamas.

· 17. oktoobril peeti Hansapanga aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis kiitis 

heaks ettepaneku korraldada 1,47 mld krooni suurune aktsiaemissioon Hansapanga 

aktsionäridele. Kogu emissiooni garanteeris FöreningsSparbanken AB (Swedbank) 

hinnatasemelt 100 krooni aktsia kohta. Aastavahetuse seisuga omas Swedbank Hansapangast 

49,98%.

· Teine Skandinaavia suurpank, kes jõuliselt Baltikumi pangandusturule sisenes, oli 

Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), omandades vastavalt 32%-lise, 44%-lise ja 36%-lise 

osaluse Ühispangas, Unibankas ja Vilniaus Bankas'es. Omandisuhetes toimunud muudatuste 

tulemusel hakkavad edasises Balti pangandusturu arengus tooni andma ilmselgelt 

Skandinaavia mõjutused.

 

Tulud ja kulud

Siinkohal tuleb veel kord rõhutada fakti, et Hoiupanga varadelt teenitud tulud ja 

makstud kulud kajastusid esimesel seitsmel kuul Hoiupanga tulemustes ning alates 

augustist sisalduvad ühinenud panga varadelt teenitud tulud ja makstud kulud Hansapanga 

tulemustes. Sellest tulenevalt on soovitav suhtuda erinevatesse kasvu 

iseloomustavatesse suhtarvudesse respektiga. 

· Grupi tulud kasvasid võrreldes 1997. aastaga 6,0 mln krooni võrra, ulatudes 1 242,4 

mln kroonini. Kogutuludest 38,5% moodustab puhas intressitulu pärast provisjone, 41,1% 

saadud teenustasud, 10,3% finantstulud, 4,8% neto tulu kindlustustegevusest ning 5,3% 

muud tulud.

· Puhta intressituluna teenis Hansapanga Grupp 1998. aastal 1 023,7 mln krooni, mis 

ületab 1997. aasta 591,4 mln kroonist tulemust 73,1%. Seejuures oli intressitulu kasv 

98,6% ja intressikulu kasv 146,9%. Aasta keskmised intressiteenivad aktivad kasvasid 8 

775,5 mln kroonilt 16 173,4 mln kroonini ehk 84,3%. Keskmiste intressikandvate 

passivate maht suurenes 8 922,8 mln kroonilt 16 928,1 mln kroonini ehk 89,7%. 

Intressiteenivate varade tootlus tõusis aastaga 10,30%-lt 11,14%-ni ning 

intressikandvate passivate hind 3,50%-lt 4,55%-ni. Passivate hinna kiirem kasv 

võrreldes intressiteenivate varade tootluse kasvuga viis ka spreadi ahenemiseni 

6,81%-lt 6,59%-le. 1998. aastat iseloomustab intressitasemete oluline tõus, mis aasta 

esimesel poolel oli tingitud süsteemi madalast likviidsusest ning teisel poolaastal 

üleüldisest majanduskeskkonna halvenemisest. Spread ahenes, kuna grupi passivate kestus 

on lühem kui aktivatel ning intressitaseme tõus andis kiiremini tunda passivate osas.

· Provisjonid ulatusid 1998. aastal 594,3 mln kroonini, mis ületab eelmise aasta 

võrreldavat näitajat 8,9 korda. Tegeliku laenukahjumi suuruseks kujunes 212,3 mln 

krooni. Mahakantud laene laekus  aasta jooksul 49,0 mln krooni väärtuses. 

· Mitteintressitulud kasvasid 1997. aasta 701,4 mln kroonilt 774,7 mln kroonini ehk 

10,5%. Peamiseks kasvuallikaks olid seejuures erinevad komisjoni- ja teenustasud, mille 

maht 511,4 mln krooni ületas 1997. aasta tulemuse 40,3% võrra. Finantstulude osas oli 

1998. aasta äärmiselt tagasihoidlik - nende maht, 127,8 mln krooni, jäi oluliselt alla 

1997. aasta tulemusele, mis oli 294,2 mln krooni (langus 56,6%). Täiendavalt teeniti 

59,4 mln krooni kindlustustegevusest, 69,1 mln krooni muude tuludena ja 7,0 mln krooni 

dividendidena. Sidusettevõtetelt kapitaliosaluse meetodil lisandunud kahjum oli 1998. 

aastal 10,7 mln krooni.

· Grupi tegevuskulud ulatusid 1998. aastal 1 301,7 mln kroonini (koos 

amortisatsiooniga). Suurima osa kuludest moodustas 422,3 mln krooniga personalikulu. 

Administratiivkulud, mis erakorralise kuluna sisaldavad ka Leedu pangandusprojekti 

käivitamise ning ühinemise kulusid, suurenesid 1997. aasta vastava näitajaga võrreldes 

133,3% võrra, 342,2 mln kroonini. Goodwilli amortisatsioon moodustas kokku 102,7 mln 

krooni. Muude varade amortisatsioonikulu ulatus 1998. aastal 143,0 mln kroonini, mis 

ületab eelmise aasta vastavat näitajat 76,1%.

 

Aktivad ja passivad

Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,27 mld krooni võrra. Oluline osa kasvust tulenes 

ühinemisest Eesti Hoiupangaga 1998. aasta juulis. Ühinemisega Hansapangale üle antud 

Hoiupanga grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni. (Võttes aasta alguse andmeteks 

Hansapanga ja Hoiupanga pro forma näitajad, on grupi bilansimahu kasv 3,54 mld krooni.)

· Aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga 9,21 mld 

krooni võrra (pro forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi lõpus 16,79 

mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 12,18 mld kroonini, 

moodustades klientide hoiustest 98,5%.) Aasta teisel poolel suurendati Balti regiooni 

majanduskeskkonna märgatava halvenemise tulemusena oluliselt laenukahjumite reservi, 

mis aasta lõpus moodustas 740,1 mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.

· Grupi väärtpaberiportfell suurenes aasta jooksul 2,36 mld kroonini, st. 1,53 mld 

krooni võrra. Seejuures kasvas likviidsusportfell 1,13 mld krooni võrra, 

investeerimisportfell 0,59 mld krooni võrra ning kauplemisportfelli maht vähenes 0,9 

mld krooni võrra. 

· Ühinemise käigus tekkis Hansapanga Grupi bilanssi 859,3 mln krooni suurune goodwill, 

mis panga otsuse kohaselt amortiseeritakse nelja aasta jooksul. 1998. aasta lõpus 

moodustas grupi goodwill 755,2 mln krooni.

· Grupi võõrkapital suurenes möödunud aasta jooksul 9,95 mld krooni võrra, 23,05 mld 

kroonini (pro forma kasv 1,78 mld krooni). Võõrkapitali kasvu peamisteks allikateks 

olid klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt saadud vahendid ning emiteeritud 

võlakirjad.

· Klientide hoiused kasvasid aasta jooksul 7,75 mld krooni võrra (pro forma kasv 2,82 

mld krooni), ulatudes detsembri lõpus 14,75 mld kroonini. Detsembri lõpu seisuga 

ulatusid tähtajalised hoiused 4,67 mld kroonini, moodustades hoiustest 31,7% (aasta 

alguses 24,7%). Nõudmiseni hoiuste maht oli samal ajal 10,08 mld krooni.

· Teistelt pankadelt saadud vahendid kasvasid aastaga 0,75 mld krooni võrra. Novembris 

tuli grupil tagasi maksta kolm laenu kogusummas 1,4 mld krooni. Samas võeti detsembris 

kahest osast koosnev 150 mln Saksa marga suurune sündikaatlaen. Kogusummast 50 mln 

marka moodustab 5-aastase tähtajaga laen EBRD'lt ning 100 mln marka 3-aastase tähtajaga 

laen kommertspankade sündikaadilt.

· Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht suurenes aasta jooksul 0,56 mld 

krooni võrra, 2,05 mld kroonini (pro forma kasv 0,15 mld krooni).

· Grupi allutatud võlakohustuste maht suurenes aastaga 460,7 mln kroonini. Detsembris 

konverteeriti EBRD poolt antud kolm allutatud laenu aktsiakapitaliks, mille tulemusena 

vähenes allutatud laenude maht 280 mln krooni võrra. 

 

Omakapital

1998. aasta jooksul suurenes grupi omakapital 3,04 mld krooni võrra, 4,19 mld kroonini. 

Aasta jooksul emiteeris pank 40,5 mln uut aktsiat, mille tulemusena suurenes panga 

aktsiakapital 787,6 mln kroonini. 31. detsembri seisuga oli Hansapanga grupi kapitali 

adekvaatsus 18,8% ja panga kapitali adekvaatsus 19,1%.

 

 

Kasumiaruande analüüs

Puhas intressitulu

1998. aastal teenis Hansapanga Grupp puhta intressituluna 1 023,7 mln krooni, mis 

ületab 1997. aasta 591,4 mln kroonist tulemust 432,3 mln krooni võrra ehk 73,1%. 

Keskmiseks varade suuruseks kujunes 20,74 mld krooni, mis teeb aastaseks kasvuks 89,6%. 

Grupi intressiteenivate aktivate ja intressikandvate passivate vaheline spread ahenes 

samal perioodil 6,81%-lt 6,59%-le ning puhas intressimarginaal langes aastaga 47bp 

võrra, 4,94%-le.

Intressitulud kasvasid aastaga 98,6% ehk 890,9 mln krooni ning ulatusid 1794,5 mln 

kroonini (1997. aastal 903,6 mln krooni). Keskmiste intressiteenivate aktivate kasv 

1998. aastal oli 84,3%, nende maht ulatus 16,17 mld kroonini. Intressiteenivate 

aktivate tootlus suurenes 0,84% võrra, olles 11,14%. Üle poole intressituludest (50,7%) 

moodustasid laenudelt teenitud intressid (1997. aastal 47,2%). Laenuintressidena teenis 

grupp kokku 910,4 mln krooni ehk 113,5% enam kui 1997. aastal. Märkimisväärselt on 

intressituludes suurenenud liisingfinantseerimisest saadud intressitulud, mille osakaal 

tõusis 1997. aasta 31,4%-lt 34,7%-ni. Kokku teeniti 1998. aastal liisingintressidena 

622,4 mln krooni, mis on 338,8 mln krooni enam kui 1997. aastal. Laenu ja liisingu 

keskmiste intresside langus  aasta jooksul peatus, kuigi tabelis "Varade tootlikkus" 

toodud arvudes see ei kajastu. Selle põhjuseks on fakt, et vaatamata intressitaseme 

märgatavale tõusule olid laenusaajate hulgas peamiselt grupi parimad 

korporatiivkliendid, kelle jaoks olulist kasvu intressitasemes ei toimunud. 

Laenuportfelli keskmise tootluse näitajad 1998. ja 1997. aastal olid vastavalt 12,8% ja 

13,1%. Erinevatelt väärtpaberitelt teenitud intressid jäid 1998. aastal 87,1 mln krooni 

tasemele, mis on ligilähedane aastatagusele tulemusele (91,1 mln krooni), põhjuseks 

kõrgema riskiga võlakirjade portfelli väljavahetamine madala riski ja ka madalama 

tootlusega võlakirjade vastu.

Pangadeposiitidelt ja laenudelt teeniti 1998. aastal intresse 62,8 mln krooni, mis on 

1,4 mln krooni vähem kui 1997. aastal. Languse põhjuseks on üleöölaenude 

ümberklassifitseerimine korrespondentarvete hulka. Lisaks mõjusid nimetatud tuludele 

pärssivalt esiteks Eesti pankadevahelise rahaturu väga madal aktiivsus kogu aasta 

jooksul ning teiseks aktivate struktuuris tehtud korrektiiv, mille tulemusel suunati 

pankades hoiustatavaid summasid ümber kvaliteetsetesse võlakirjadesse. 

Korrespondentarvete intresside märkimisväärne kasv 1998. aastal oli tingitud 

üleöölaenudelt teenitud täiendavatelt intressidelt ning nende maht oli 57,7 mln krooni.

 

Intressikulud kokku moodustasid 1998. aastal 770,8 mln krooni ning olid 1997. aastaga 

võrreldes 458,6 mln krooni võrra kasvanud. Intressikulude kasvutempo ületas 

intressitulude kasvu ning ulatus 146,9%-ni.  Intressikandvate passivate aasta keskmine 

maht suurenes 8 922,8 mln kroonilt 16 928,1 mln kroonini ehk 89,7%. Intressikandvate 

passivate hind kasvas 1997. aasta 3,50%-lt 1998. aastal 4,55%-ni. Suurim osa kogu 

intressikulust - 405,9 mln krooni ehk 52,7% maksti hoiustele, sealhulgas 256,6 mln 

krooni tähtajalistele ja 149,3 mln krooni nõudmiseni hoiustele. Võrreldes 1997. aastaga 

on tähtajalistele hoiustele makstavate intresside osakaal hoiuseintressides kasvanud 

60,0%-lt 63,2%-ni. Selle ilmne põhjus on oluliselt tõusnud tähtajaliste hoiuste 

intressitase. Kui keskmine nõudmiseni hoiuse intress tõusis möödunud aastal vaid 0,3 

protsendipunkti võrra (ja sedagi peamiselt endistele Hoiupanga klientidele makstava 

intressi arvestusmetoodika erinevuse tõttu), siis tähtajaliste hoiuste keskmise 

intressi tõus oli 2,8 protsendipunkti. Samas võib arvata, et tähtajaliste hoiuste ja 

seeläbi ka vastavate intresside osakaalu kasv oleks olnud veelgi suurem, kui Eesti 

pangandusturgu ei oleks tabanud Maapanga-laadsed šokid. Kui 1997. aastal oli 

rahvusvahelise ressursi hinna trend alanev, siis 1998. aasta tõi selles osas kaasa 

negatiivse muutuse. Pankade laenudele ja deposiitidele makstav intressikulu kasvas 

aastaga 173,7%, ulatudes 240,5 mln kroonini. Sellest 6,6 mln krooni ehk 2,7% 

moodustasid korrespondentarvetele ja üleöölaenudele makstud intressid. Enamuse aga 

moodustavad erinevad pankadelt saadud laenude eest makstavad intressid. Keskmiseks 

intressiks kujunes 5,3%, mis võrreldes 1997. aasta 4,3%-ga on oluline tõus. Põhjuseid 

on seejuures mitu. Esiteks üleüldine usalduse kahanemine arenevate turgude suhtes, mis 

kajastus väga kiiresti ka intressitasemes; teiseks endise Hoiupanga 

välisfinantseerimise kõrgem hind, võrreldes Hansapanga varasema intressitasemega ja 

kolmandaks allutatud laenude osakaalu kasv välisfinantseerimise hulgas. Viimaseks 

suuremaks grupiks intressikulude hulgas on intressikulu väärtpaberitele, mille osakaal 

on tõusnud 1997. aasta 13%-lt 15,2%-ni, kasvades 117,5 mln kroonini ehk 190,3%. Kasv on 

tingitud peamiselt võlakirjade osakaalu kasvust Hansapanga välisfinantseerimise hulgas. 

Nagu välislaenude osas, on ka emiteeritud võlakirjade intressitase tõusnud samadel 

põhjustel: 1997. aasta 5,3%-lt 5,8%-ni 1998. aastal. 

 

Laenu- ja garantiiprovisjonid

1998. aastal tegi Hansapanga Grupp provisjone mahus 594,3 mln krooni, mis tähendab 

1997. aasta 67,1 mln krooniga võrreldes 8,9-kordset kasvu. 3,9 mln krooni 

provisjonidest moodustasid garantiidele tehtud täiendavad provisjonid. Aasta keskmisest 

laenuportfellist moodustasid laenuprovisjonid 4,8% (1997. aastal 1%). 

Kommertspanganduses rakendati 1998. aastal automaatne laenude provisjoneerimise 

süsteem, mis klassifitseerib iga konkreetse laenu vastavasse kvaliteedi kategooriasse. 

Provisjoneerimisel arvestatakse laenukliendi krediidivõimelisust, tagatist ja 

maksekäitumist.

1998. aastal kandis Hansapanga Grupp laene kahjumisse 212,3 mln krooni väärtuses, mis 

moodustab 1,73% aasta keskmisest laenuportfellist. Samas saadi tagasi 49,0 mln krooni 

eest varem mahakantud laene.

 

Finantstulud

Finantstulude osas oli 1998. aasta äärmiselt tagasihoidlik ning nende maht, 127,8 mln 

krooni, jäi 1997. aasta tulemusele (294,2 mln krooni) oluliselt alla - langus 56,6%. 

Erinevate finantstululiikide lõikes on kasv toimunud vaid kahes osas - valuutatehingud 

ning tuletistehingute swapid ja forwardid. Esimene neist moodustab 217,0 mln krooni, 

olles aastaga kasvanud 42,9 mln krooni ehk 24,6% võrra. Swapi-portfellilt saadud 

tuludeks kujunes 1998. aastal 151,2 mln krooni, mis on 130,8 mln krooni ehk 7,4 korda 

enam kui 1997. aastal.

Suurima kahjumi, 170,7 mln krooni, tekitas finantstuludesse võlakirjaportfell, mille 

võib otseselt kirjutada Venemaa ja Ukraina valitsuse võlakirjade arvele. Suuruselt 

teiseks kahjumiallikaks kujunesid optsioonid, millelt saadud kahjum oli 42,9 mln 

krooni. See on põhjustatud peamiselt ühest tehingust, kus USD/RUR optsiooni puhul oli 

Hansapank vahendajaks Lääne ja Venemaa panga vahel. Paraku ei suutnud tehingu 

vastaspooleks olnud Venemaa pank oma kohustusi meie ees täita. 

Otsest kahjumit ei tähenda finantstulude all suuruselt kolmas negatiivne number, mis 

tekkis tänu moodustatud 32,3 mln kroonisele finantsinstrumentide provisjonile. Aktsiate 

kauplemis- ja investeerimisportfellist saadud kahjumid on vastavalt 8,6 ja 11,5 mln 

krooni.

 

Tulud teenustasudelt

Mitteintressitulude peamiseks kasvuallikaks olid erinevad komisjoni- ja teenustasud, 

mille maht suurenes 511,4 mln kroonini, kasv võrreldes 1997. aastaga 147,0 mln krooni 

ehk 40,3%. Osakaalult suurimaks ehk 25,1%-ni (1997. aastal 15,6%) kasvasid 

elektroonilistelt teenustelt saadavad teenustasud, mille maht oli 128,3 mln krooni ja 

kasv võrreldes 1997. aastaga 71,3 mln krooni ehk 2,25 korda. Nimetatud muutuse taga on 

Hansapanga Grupi sihiteadlik töö klientide suunamisel elektroonilistesse kanalitesse. 

Elektrooniliste kanalite kaudu teostatavate tehingute mahtude kasv 1998. aastal on 

mõõdetav kordades. Traditsiooniliselt suure osa, 19,4% (1997. aastal 17,5%), 

moodustavad tavalised kontoritest tehtavate ülekannete tasud, mis ulatusid 99,2 mln 

kroonini, ületades 1997. aasta tulemuse 35,4 mln krooni ehk 55,5% võrra. Osakaalult 

endisel tasemel püsivad laenude ja garantiide organiseerimistasud, 

sularahaoperatsioonide tasud ning väärtpaberite halduselt teenitavad tasud, mis 

moodustasid vastavalt 14,6% (1997. aastal 14,8%), 9,3% (9,2%) ja 3,1% (3,1%). Mahud 

1998. aastal vastavalt 74,6 mln, 47,4 mln ja 16,1 mln krooni. Allapoole kogu 

teenustasude kasvutempot (+40,3%) jäid ja seega vähendasid oma osakaalu kogu 

teenustasudes liisinglepingute sõlmimiselt saadavad teenustasud (+28,2%) ja muude 

teenustasude nagu kontoavamis-, infopäringute- privaatpanganduse jmt tasud (+31,6%). 

Liisingu ja muude teenustasude maht oli1998. aastal vastavalt 50,4 ja 70 mln krooni. 

Ainsa mahult vähenenud teenustasuna saab välja tuua maakleri- ja investeerimisteenuste 

tasud, mis moodustasid 25,4 mln krooni, kahanedes 51,5% võrra. Kahanemise ilmne põhjus 

on oluliselt vähenenud käibed Baltimaade väärtpaberibörsidel, kuna vastavad teenustasud 

on otseses sõltuvuses teostatavate tehingute arvust.

 

Tulud kindlustustegevusest

Kindlustustegevuses käsitleb Hansapanga Grupp strateegilise investeeringuna 

elukindlustust, varakindlustuse osa käsitletakse tavalise finantsinvesteeringuna. 

Preemiate, hüvitiste ning reservi eraldiste vahena teenis kogu kindlustuse grupp 

eelmisel aastal 59,4 mln krooni (sellest 22,0 mln krooni elukindlustusest ja 37,4 mln 

krooni varakindlustusest). Kindlustuse kogu tegevuskahjum oli 51,1 mln krooni, mis 

sisaldab ka 4,6 mln krooni väärtuses investeeringutelt saadud kasumit ja 138,3 mln 

krooni väärtuses kindlustuse organisatsiooni tegevuskulusid. Kahjumist 5,5 mln krooni 

langeb elukindlustusele ja 45,6 mln krooni varakindlustusele.

 

Muud tulud

Muudest tuludest märkimisväärseima osa ehk 23,7 mln krooni moodustavad saadud trahvid 

ja viivised, mille Hansapanga Grupp on välja nõudnud erinevatelt klientidelt 

(eraisikud, asutused, pangad). Teine oluline muu tulu allikas on endiselt rent, mida 

grupp teenis 1998. aastal 19,8 mln krooni.

 

Mitteintressikulud

Grupi tegevuskulud ulatusid 1998. aastal 1 301,7 mln kroonini (koos amortisatsiooniga). 

Kasv võrreldes 1997. aastaga 634,9 mln krooni ehk 95,2%. Kulu-tulu suhe tõusis 1997. 

aasta 53,9%-lt 104,8%-ni; ilma amortisatsiooni ja goodwilli mahakandmiseta oli 

kulu-tulu suhe 84,5% (1997. aastal 47,7%). Selline negatiivne muutus on põhjustatud 

ühelt poolt äärmiselt tagasihoidlikust tulude kasvust ja teisalt suurenenud 

kulutustest. Viimane omakorda on tingitud kahe organisatsiooni ühendamisel tekkinud 

ühekordsetest kuludest, mis ulatusid ligi 100 mln kroonini, täiendavast 29,9 mln 

kroonisest kulust, mis tekkis hoiuste tagamise fondi maksetest, ja organisatsiooni 

üldisest kasvust.

Suurima osa mitteintressikuludest moodustavad jätkuvalt personalikulud, mille maht 

ulatus 1998. aastal 422,3 mln kroonini (1997. aastal 235,4 mln krooni), kasv 79,4%. 

Kahe grupi ühinemisega seotud koondamistasud moodustavad sealhulgas 32,8 mln krooni. 

Grupi töötajate arv suurenes ühinemise tulemusel 4500-ni, kuid tänaseks on see 

grupisiseste reorganiseerimiste ja koondamiste tulemusel langenud 3800-le. Grupi 

töötajate keskmine kuutöötasu (koos kõigi maksudega) langes 1997. aasta 18 623 kroonilt 

13 093 kroonile. Kui aga koondamistasud personalikulust välja arvata, siis on langus 

veelgi suurem ja seda põhjusel, et endise Hoiupanga Grupi palgatase oli madalam kui 

Hansapanga Grupi oma.

Administratiivkulud kasvasid 1998. aastal 133,2%, mis viis nende mahu 342,2 mln 

kroonini. Nendest suurima osa (22,6%) moodustavad sisseostetud teenuste eest makstud 

tasud, mis ulatusid 77,4 mln kroonini. Siia alla kuuluvad juriidiliste teenuste, 

audiitorteenuste ja muude erinevate teenuste eest makstud tasud. Suuruselt teise osa 

administratiivkuludes (70,2 mln krooni ehk 20,5%) moodustavad muud väiksemad 

administratiivkulud nagu maksud ja lõivud, laenutagatiste hoolduskulud, raamatute ja 

lehtede kulud jne. Kolm suuremat ja enam-vähem võrdset kuluartiklit olid veel hooldus- 

ja remondikulud, rendikulud ja väikevahendite kulud vastavalt 37,8 mln, 37,9 mln ja 

34,7 mln krooniga. 1999. aastal võib eeldada administratiivkulude mõningast langust või 

püsimist samas klassis. 

Hansapanga Grupp maksis 1998. aastal erinevaid teenustasusid kokku 156,9 mln krooni 

väärtuses, mis on 64,1% enam kui 1997. aastal. Suurim osakaal (22,9%) on kaarditeenuste 

eest makstud tasudel, mis ulatusid 36,0 mln kroonini ja kasvasid aastaga 62,4%. Uueks 

ja suuruselt teiseks kululiigiks kasvasid Hoiuste Tagamise Fondi osamaksed, millele 

kulus 29,9 mln krooni. 1999. aastal on oodata keskmiselt 15 mln kroonist kulu 

kvartalis. Otseselt ühinemisega on seotud konsultatsioonide eest makstud teenustasud 

18,5 mln krooni väärtuses. Muudest makstud teenustasudest annab ülevaate kõrvalolev 

tabel.

Andmetöötluskulude kasv jäi 1998. aastal suhteliselt tagasihoidlikuks, ulatudes 

46,9%-ni ja moodustades 42,0 mln krooni. Sellest 16,7 mln krooni kulus erinevate 

projektide, sealhulgas ka ühinemisega seotud projektid, arendamisele. Siinjuures on 

oluline mainida, et suur osa ühinemisest tulenevaid andmetöötluskulusid jääb kanda veel 

1999. aastal.

Muude kulude protsentuaalne kasv (146,3%) on aukartustäratavalt suur, olles siiski 

tingitud peamiselt ühinemise käigus tekkinud goodwilli allahindlusest, mis moodustab 

102,7 mln krooni ehk 52,6% kogu muudest kuludest. Jättes nimetatud summa arvestamata, 

on kasv oluliselt tagasihoidlikum ehk 16,8%. Muude kulude osas suurimaks otseselt 

igapäevategevusega seotud kuluks kujunes reklaamikulu, mille maht 1998. aastal oli 30,9 

mln krooni. 

Amortisatsiooni arvestati 1998. aastal 143,0 mln krooni, mis on võrreldes 1997. aastaga 

76,1% rohkem. Selle taga on Hansapanga Grupi materiaalsete ja immateriaalsete varade 

ühinemisest tingitud kasv.

 

Tulumaks

1998. aastal oli grupi tulumaksukohustus riigi ees -6,6 mln krooni ehk kohustust 

polnud. Küll oli aga tulumaksukohustus erinevatel grupi ettevõtetel, kelle aasta lõppes 

positiivse tulemusega, sealhulgas Hansa Capitali 151,3 mln kroonise kasumi juures 6,7 

mln krooni.

 

Bilansi analüüs

Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,27 mld krooni võrra ulatudes aasta lõpus 27,69 mld 

kroonini. Olulise osa kasvust moodustab ühinemine Eesti Hoiupangaga 1998. aasta juulis. 

Ühinemisega Hansapangale üle antud Hoiupanga Grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni. 

(Võttes aasta alguse andmeteks Hansapanga ja Hoiupanga pro-forma näitajad, on grupi 

bilansimahu kasv 3,54 mld krooni ehk 14,7%).

 

Varad

Varade struktuuris on toimunud ümberjaotumisi nii kasutatavate instrumentide kui ka 

tähtajalisuse lõikes. Üldiselt on grupi bilansis suurenenud laenuportfelli ning 

likviidsete vahendite osakaal. Aktivatest suurima osa moodustab endiselt laenuportfell, 

mille osatähtsus on aastaga 51,8%-lt kasvanud 58,0%-le. Sularahas ja keskpangas 

hoitavate vahendite osakaal on kasvanud 1997. aasta 8,8%-lt 11,8%-le 1998. aastal. 

Nimetatud vahendid on oma osakaalu kasvatanud peamiselt teistes pankades olnud 

vahendite arvel, mille osakaal varadest on langenud 12%-lt 9,6%-le. Kokkuvõttes on 

vähenenud ka väärtpaberitega seotud varade osakaal 14,1%-lt 9,0%-le. Lisaks on siin 

toimunud ka sisemine struktuurne muutus, mille tulemusel on kahanenud kauplemisportfell 

ja repo-tehingud ning suurenenud likviidsusportfell ja investeerimisportfell. Omal 

tasemel ehk 3,4% varadest on endiselt materiaalne ja immateriaalne põhivara. Osakaalult 

on vähenenud ka muude varade osakaal, mis on langenud 9,9%-lt 5,6%-le. Ning viimane 

suurem muudatus varade struktuuris on goodwilli osakaalu kasv 2,7%-le.

Tähtajalisuse struktuuri muudatused on toimunud tähtaegade pikenemise suunas. Kui 1997. 

aastal ulatus üle 1-aastaste varade osakaal 32,3% koguvaradest, siis 1998. aasta lõpuks 

on see tõusnud 40,5%-ni. Samas on vähenenud alla 3-kuuse tähtajaga varade osakaal 

47,3%-lt 35,3%-ni. Seejuures ulatub kuni ühekuuse tähtajaga vahendite hulk 26%-ni 

aktivatest.

 

Sularaha ja nõuded keskpangale

Grupi sularahas ja keskpankades hoitavad vahendid kasvasid 1998. aastal 2,6 korda, 

sealhulgas sularaha kasvas 1,9 korda ja vahendid keskpangas 3 korda. Jäägid aasta lõpus 

vastavalt 875,6 mln krooni ja 2390,1 mln krooni. Kui sularaha kasv on kahe panga 

kokkuliitmise tulemusel kasvanud kahekordseks, siis seda võib pidada täiesti 

normaalseks. Küll aga on keskpangas hoitavate vahendite ebaproportsionaalselt suure 

kasvu tinginud peamiselt Eesti Keskpanga poolt kehtestatud lisalikviidsusnõue ja 

kohustusliku reservi arvestuse baasi laiendamine panga poolt finantsasutustele antavate 

garantiide võrra.

 

Nõuded teistele krediidiasutustele

Teistesse pankadesse paigutatud vahendite maht suurenes aastaga 52,9%, olles aasta 

lõpus 2648,7 mln krooni. Kasvu võib pidada suhteliselt tagasihoidlikuks, mille 

põhjuseks on fakt, et peamiselt nende vahendite arvel toimus kasv keskpanga arvetel. 

Aasta keskmistest intressiteenivatest aktivatest moodustasid grupi nõuded teistele 

krediidiasutustele 12,7% ning nende keskmine tootlus oli 1998. aastal 5,9%, mis on 

võrreldes 1997. aastaga protsendi võrra tõusnud. Tootluse tõusu põhjusteks on nii 

kerkinud intressitase Eesti pankadevahelisel rahaturul kui ka üldine intressitaseme 

tõus rahvusvahelistel turgudel. Teistes pankades hoitavate vahendite tähtajalisus jääb 

valdavalt ühe kuu piiresse, st tegemist on grupi jaoks olulise likviidsuspuhvriga.

 

Investeeringud väärtpaberitesse.

Hansapanga Grupp hakkas 1998. aastal väärtpabereid käsitlema veidi erinevalt 

varasematest perioodidest. Nüüdsest on väärtpaberid jagatud kolme suuremasse gruppi, 

milleks on likviidsusportfell, kauplemisportfell ja investeerimisportfell. Esimesse 

neist kuuluvad kvaliteetsed erinevate valitsuste võlakirjad, teise kaubeldavad 

võlakirjad ja aktsiad, mille soetamiseesmärgiks võib olla nii nendega kauplemine kui 

lühiajaline hoidmine ja kolmandasse kuuluvad grupi strateegilised investeeringud 

erinevatesse nn abiettevõtetesse, pikaajalise iseloomuga investeeringud erinevatesse 

valitsuse ja muudesse võlakirjadesse ning investeerimispanganduse portfell erinevate 

aktsiainvesteeringutega. 

Grupi likviidsusportfelli väärtpaberite maht aastavahetusel ulatus 1460,8 mln kroonini, 

olles kasvanud aastaga 4,4 korda. Valdav enamus (1013,2 mln krooni) neist võlakirjadest 

jääb oma tähtajalt 1 aasta piiresse.

Kaubeldavate väärtpaberite maht 1998. aasta lõpus ulatus 151,1 mln kroonini, mis 

eelmise aastaga võrreldes on kahanenud 899,6 mln krooni võrra ehk 7 korda. Kauplemise 

eesmärgil ning hoidmiseks soetatud väärtpaberite mahuks oli vastavalt 95,2 mln krooni 

ja 55,9 mln krooni. Nimetatud vähenemine on peamiselt põhjustatud kauplemise eesmärgil 

soetatud võlakirjade portfelli olulisest kahanemisest, mis osaliselt likvideeriti ja 

osalt klassifitseeriti ümber investeerimisportfelliks. Kauplemisportfelli aktsiatest 

olid 5,5 mln krooni soetatud optsioonide katteks.

Investeerimisportfelli maht oli 1998. aasta lõpus 743,9 mln krooni, millest 442,6 mln 

krooni moodustavad erinevad võlakirjad, 155,2 mln krooni Eesti valitsuse võlakirjad ja 

146,1 mln krooni erinevad aktsiainvesteeringud. Panga puhul on oluline mainida, et 

investeerimisportfelli aktsiad sisaldavad investeeringuid tütarettevõtetesse ja 

investeerimisportfelli võlakirjad sisaldavad lisaks muudele võlakirjadele ka Hansa 

Capitali poolt emiteeritud võlakirju, mis grupi tulemustes elimineeritakse.

Ostetud väärtpaberid tagasimüügi kohustusega

Pöörd-repo tehingute maht kahanes aasta jooksul ligi neli korda, olles detsembri lõpus 

125,4 mln krooni. Kui varasematel perioodidel moodustasid olulise osa pöörd-repo 

tehingutest kliendid, kes kasutasid seda instrumenti finantsvõimenduse eesmärgil, siis 

tänaseks on selle instrumendi kasutajateks jäänud ettevõtted, kes kasutavad repot kui 

täiendavate käibevahendite hankimise võimalust, müües olemasolevaid väärtpabereid 

pangale kohustusega need hiljem tagasi osta.

Väärtpaberiportfelli tootlus (koos pöörd-repodega) kasvas eelmise aastaga võrreldes 0,4 

protsendipunkti võrra, mida on põhjustanud osade väärtpaberite tootluse, kui ka 

repo-intresside märgatav tõus. Samas on seoses väärtpaberiportfelli riskitaseme 

vähendamisega oodata pigem tootluse alanemist kui tõusu.

 

Laenuportfell

Nagu öeldud, aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga 

9,21 mld krooni võrra (pro-forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi 

lõpus 16,79 mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 12,18 mld 

kroonini, moodustades klientide hoiustest 98,5%). Aasta teises pooles halvenes Venemaa 

finantskriisi tagajärjel märgatavalt ka Balti regiooni majanduskeskkond, mille 

tulemusena suurendati märgatavalt laenukahjumite reservi, mis aasta lõpus moodustas 

740,1 mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.

Laenuportfell jaotus 1998. aasta lõpus erinevate finantseerimisvormide vahel 

järgmiselt: harilik laenutegevus 58,6%, liising 31,9% arvelduskrediidid 7,7% ja 

faktooring 1,8%. Suuremateks krediteeritavateks sektoriteks olid tööstus (20,7%), 

eraisikulaenud selle erinevates vormides (19,2%), hulgi- ja jaekaubandus (17,4%), 

kinnisvara haldus (12,6%) ning transport ja side (11,2%). Võib väita, et tänu kahe 

grupi ühinemisele on laenuportfellide riskikontsentratsioon sektoriti muutunud 

oluliselt hajutatumaks.

Laenuportfelli regionaalse jaotuvuse osas suuri muudatusi ei toimunud. Eesti 

laenuportfelli osakaal langes protsendi võrra, olles 78,3% ning selle arvelt kasvasid 

poole protsendi võrra Leedu (4,5%) ja muude regioonide (2,3%) osakaalud; Läti osakaal 

püsis muutumatuna 14,9% juures.

Järelejäänud tähtaegade järgi langeb suurim osa (39,1%) laenuportfellist 1-5 aastasesse 

tähtaja vahemikku; järgnesid 3-12 kuulised laenud 26,1%-ga, üle viieaastased