Atnaujinta: 2024.11.23 22:38 (GMT+2)

Eesti Ühispanga teade: kommentaar majandustulemustele 06/99

1999.08.16, Eesti Ühispank, TLN
AS EESTI ÜHISPANK
TEADE
16.08.1999

KOMMENTAAR EESTI ÜHISPANGA KONTSERNI 1999. AASTA POOLAASTA ARUANNETELE

Eesti Ühispanga kontserni esimese poolaasta puhaskasum ulatus 44,9
miljoni kroonini ning konsolideeritud bilansimaht 17,1 miljardi
kroonini. Bilansimaht on kasvanud aasta algusest 0,6 miljardi krooni
ehk 3,4% vórra.

Grupi kasum oli tugevalt mójutatud Eesti majandussurutise tingimustes
toimunud laenunóudluse vähenemisest ning viimaste aastate jooksul
toimunud edukate Eesti ettevótete üleminekust väliskapitali kätte.
See on vóimaldanud neil ettevótetel laenata otse lääne pankadest
tunduvalt odavamalt. Neil póhjustel Ühispanga kontserni laenuportfell
kahanes 11% vórra ning kontsern teenis plaanitust märgatavalt vähem
intressitulu laenudelt ja vólakirjadelt.

Tulemused tegevusvaldkondade lóikes (miljonit krooni):
Ühispank: 53,3
Saules Banka: 3,3
Liising: -7,6
Maaklerlus: -0,8
Varahaldus: -1,5
Kinnisvarahaldus: -13,0
Teised: 2,1
Lisaks tütarfirmadesse tehtud investeeringute ümberhindlus 9 miljonit
krooni.

Gruppi kuuluvate pankade 56,6 miljoni kroonine positiivne tulemus on
tingitud arvelduste mahtude stabiilsest kasvust. Samas ei ole
laenuportfell kasvanud ning 1998. aasta lópul tehtud suured
üldprovisjonid on katnud täielikult laenuportfelli kahjud.

Liisingettevótete 7,6 miljoni kroonine kahjum on tingitud eelkóige
liisingugrupi provisjonide tóstmisest aastavahetuse 3,5%-lt 5,3%-ni
aktivatest. Esimesel poolaastal jätkus liisingettevótete ühendamine
ja restruktureerimine, mis nóudis täiendavaid kulusid, kuid see mójub
positiivselt nende teise poolaasta tulemusele.

Klientide investeeringute ja väärtpaberite halduse kahjum 2,3
miljonit krooni on seotud selle tegevuse väikese aktiivsusega kóigil
Balti turgudel. Samal ajal on pidevalt vähendatud nende
tegevuskulusid ning vaadatakse üle vóimalused antud
ettevótete täiendavaks restruktureerimiseks.

Kinnisvarahalduse 13 miljoni kroonine kahjum esimesel poolaastal oli
plaaniline ning tingitud panga peahoone valmimise ja käikuandmise
perioodist. Edasise tegevuse tulemus on positiivne ja aasta lópuks on
planeeritud kahjum likvideerida.

Lisaks mójutas kontserni tulemust 100%-lise osaluse omandamisel
Saules pangas kapitaliosaluse meetodil kontsernile kuuluva osaluse
suurenemine ning liisingettevótete ühendamisel nende eelmise aasta
tulemuse ümberhindlus.

Kontserni omakapitali tootlikkus (ROE) oli poolaasta lópu seisuga
4,7% ning aktivate tootlikkus (ROA) oli 0,55%.

Tulud

Ühispanga kontserni kogutulud esimesel poolaastal olid 502 miljonit
krooni. Kokku on tulud pro forma (Tallinna Panga ja Ühispanga
kontsern) kasvanud vórreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,4% ehk
2,2 miljonit krooni. Vórreldes 1999. aasta esimese kuue kuu
kasumiaruannet 1998. aasta esimese poolaasta pro forma
kasumiaruandega selgub, et intressitulu on aastaga vähem teenitud
9,1% ehk 68 miljonit krooni. Samas on passivatele makstav
intressikulu jäänud samale tasemele.

Kontserni poolt teenitavad intressitulud on vähenenud järgnevatel
póhjustel:
1) suhteliselt korgema intressitootlikkusega varade (laenud,
vólakirjad, ostu- tagasimüügi tehingud) osakaal on eelmise aasta lópu
68,5%-lt langenud 57,8%-ni koguvaradest;

2) intressimäärade langus on olnud Eestis väga kiire: 1998. aasta
lópus oli Eesti pankades väljaantud uute kroonilaenude kaalutud
keskmine intress 16,8%, 1999. aasta juuni lópus aga 9,14%, mistóttu
uute laenude intressitasemed on oluliselt madalamad eeldatust;

Intressikulusid on oluliselt mójutanud järgmised asjaolud:
1) 1999. aasta algul olid rahaturu ja tähtajalistele deposiitidele
makstavad intressitasemed väga kórged, millega kaasnesid suhteliselt
suured intressikulud;

2) aasta algul kasvasid deposiitidest eelkóige kallid tähtajalised
hoiused, samas kui nóudmiseni hoiuste kasv leidis aset alles teises
kvartalis, mil langetati ka nóudmiseni ja tähtajalistele hoiustele
makstavaid intressimäärasid;

3) Arvestades vólakirjade tagasimaksmist maikuus, hoidis pank eelneval
perioodil oluliselt kórgemat likviidsust, mis suurendas vóórkapitali
intressikulu antud perioodil.

Eelpool toodud póhjustel on ka intressiteenivate aktivate
intressitootlikkuse langus olnud märksa kiirem intressikandvate
vóórvahendite hinnalangusest. Seetottu on ka puhas intressimarginaal
(puhas intressikasum jagatud keskmiste aktivatega) langenud 4,3%-lt
(1998. aasta lópus) 3,3%-ni. Alates juunikuust on alanenud oluliselt
vóórkapitali intressikulud, mis loob eeldused intressimarginaali
languse peatumiseks ja positiivse trendi tekkimiseks.

Póhiline vähenemine intressitulude lóikes on toimunud vólakirjadelt
teenitud intressitulude osas: seda on tinginud peamiselt loobumine
SRÜ riikide vólakirjadest 1998. aasta jooksul ning samuti klientidelt
ostetud vólakirjade lóppemine. Ka on lópetatud väärtpaberite ostu-
tagasimüügitehingud, mistóttu neilt tehingutelt saadud intressitulu
on praktiliselt kadunud.

Kontserni tulu komisjonitasudest on jäänud 1998. aasta teise
poolaasta tasemele, samas on suurenenud seoses mahtude kasvuga tulud
klientide arveldustest nii pangakontorite kui elektrooniliste
kanalite kaudu. Vórreldes eelmise aasta esimese poolaastaga pro forma
on märkimisväärne langus (üle 22%) toimunud kontserni
teenustasutuludes ja makstud komisjonitasudes. Selle póhjuseks on
väärtpaberituru passiivsus, väärtpaberivahendusest saadud tulude
kahanemine neli korda, samuti kvaliteetsete laenuprojektide
vähesusest tulenev laenulepingute organiseerimiselt teenitavate tulude
langus.

Vórreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt kasvanud panga
finantstegevusest saadud kasum. Póhiline osa kasumist on teenitud
klientide valuutavahetustehingutelt. Väärtpaberite kauplemisest
teenitud tulu on olnud väike klientide vähese huvi tóttu. Pank ei ole
vótnud riske avatud valuuta- ja väärtpaberipositsioonide osas, millega
eelmisel aastal kaasnesid suured kahjumid.

Tegevuskulud ja laenuprovisjonid

Panga grupi ühinemise tulemusena on grupi personalikulude osatähtsus
vähenenud esimesel poolaastal vórreldes 1998. aastaga: nii
kogukuludest (37%-lt 34%-ni), aga ka vórreldes tegevustuludega
(33,5%-lt 29,0%-ni). Muude administratiivkulude suhe
tegevustuludesesse on langenud 31,4%-lt 23,7%-ni.

Pro forma on tegevuskulud (ilma goodwilli amortisatsioonita) aastaga
kasvanud minimaalselt, 5 miljonit krooni ehk 1,3%. Suurim kasv on
tegevuskulude seas toimunud amortisatsioonikulude osas, mis on
tingitud uue peakontori ehitusest ja laialdasest kinnisvara objektide
vórgust. Samas on personalikulude ja muude administratiivkulude osas
toimunud vähenemine kogusummas 44,2 miljonit krooni. Muude
tegevuskulude kasv on seotud maksetega hoiuste tagamise fondi, mida
teostatakse alates eelmise aasta teisest poolaastast. Tegevuskulude
suhe kogutuludesse (ilma goodwilli amortisatsioonita) on vórreldes
möödunud aasta 86,1%-lise näitajaga langenud 79,2%-ni.

Vórreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on moodustatud
provisjonid jäänud samale tasemele. Suuremaid provisjone on tehtud
grupi liisingettevotetes. Pankade poolel on seoses suurte
üldprovisjonidega 1998. aasta lópul ja eelnevalt provisjoneerimata
laenukahjumite puudumisega jäänud täiendavate laenuprovisjonide kulud
väikeseks.

Aktivad

Ühispanga kontserni bilansimaht kasvas poole aasta jooksul 3,4% ehk
16,5 miljardilt 17 miljardi kroonini juuni lópus. Ühispanga turuosa
(soolo baasil) oli Eesti pangandusturul poolaasta seisuga 32,2% ning
Saules Bankal Lätis 3,9%.

Tugevasti on kasvanud kontserni likviidsus, mis avaldub ligemale
2,7-kordses (1,4 miljardit krooni) teistes pankades olevate
deposiitide kasvus.

Laenu- ja liisinguportfell tervikuna kahanes esimesel poolaastal 1,2
miljardit. Portfellide osakaal koguaktivates on langenud 1998. aasta
lópu 62,4%-lt 53,5%-ni poolaasta lópus. Ebatoenäoliselt laekuvate
laenude suhe kogu laenuportfelli on vähenenud 4,0% detsembris 1998
3,6%-ni seoses laenude väljaviimisega bilansist.

Investeeringud tütarfirmadesse on suurenenud seoses FMO osaluse
omandamisega Saules pangas, Leks Elukindlustuse ja Ühispanga
Elukindlustuse ühinemisega ning seoses Ühisinvesteeringute
omakapitali suurendamisega. Sidusettevótetes toimus osaluse müük ASis
Sularahakeskus.

Passivad

Aasta alguses suurendas oluliselt rahapakkumist Eesti Telekomi
riigiosaluse edukas erastamine 3 miljardi krooni eest, mille
tagajärjel kasvasid eelkóige riigivahendid. Samuti avaldus móju ka
teiste kliendigruppide hoiuste kasvule. Poole aastaga on kontserni
klientide hoiused kokku kasvanud 13,3% ehk 1,1 miljardit, kusjuures
nóudmiseni hoiuste kasv ulatus 15,5%-ni ning tähtajaliste hoiuste kasv
11%-ni. Nóudmiseni hoiuste kiirem kasv toimus teises kvartalis, samas
kui esimeses kvartalis kasvasid hoiused eelkóige tähtajaliste
deposiitide suurenemise ajel.

Esimesel poolaastal refinantseeris pank EMTN programmi raames
vólakirju 85,5 miljoni euro (1,34 miljardi krooni) väärtuses.
Krediidiasutustelt kaasatud vahendite mahtu vähendas póhiliselt Fuji
pangale 360 miljoni kroonise sündikaatlaenu tagasimaksmine. Kuna
Ühispanga likviidsus oli esimesel poolaastal küllaldane, ei kaasatud
laenu refinantseerimiseks pankadevaheliselt rahaturult lühiajalisi
laene.

Panga aktsiakapitali suurendas emissioon Hollandi
finantseerimisasutusele FMO, kellel oli osalus Saules pangas. Pärast
suurenemist 4,11 miljoni krooni vórra moodustas Ühispanga
aktsiakapital poolaasta lopus 665,624 miljonit krooni.

Ühispanga aktsia hind börsil tóusis 1999. aasta esimesel
poolaastal 6,4 krooni ehk 32% vorra 19,8 kroonilt 26,2 kroonile.
Aktsia on liikunud turuga korrelatsioonis, suunaga kergelt ülespoole.
Panga turukapitalisatsioon poolaasta lópus moodustas 1,744 miljardit
krooni.

Valmisolek aastaks 2000

Alates 1. augustist 1999 on Ühispank taganud panga infosüsteemide
A2000 - valmiduse. Seega on läbitud 1998. aasta kevadel käivitatud
Eesti Ühispanga A2000 programmi olulisemad etapid. Samas jätkuvad
kliendi-, koostööpartnerite ja talitluspidevuse projektid. Täiendav
informatsioon Eesti Ühispanga A2000-projektist on kättesaadav ka
panga internetiserveris aadressil <a href='http://www.eyp.ee/est/...' target='_blank'>http://www.eyp.ee/est/...</a>

Ühispanga poolaastaaruanne on saadaval eesti ning inglise keeles
panga kodulehel aadressil <a href='http://www.eyp.ee.' target='_blank'>http://www.eyp.ee.</a>


Ülo Suurkask
asepresident
Tel. +372 6656 350

Vertybiniai popieriai

Akcijos
Obligacijos
Fondai

Rinkos informacija

Statistika
Prekyba
Indeksai
Aukcionai

Reguliavimas

Taisyklės ir nuostatos
Priežiūra

Kaip pradėti

Įmonėms
Investuotojams
Nariams
First North sertifikuotiems PATARĖJAMS

Naujienos

Nasdaq naujienos
Emitento naujienos
Kalendorius

Apie mus

Nasdaq Baltijos rinkoje
Biurai