AS EESTI ÜHISPANK

TEADE

16.08.1999

 

KOMMENTAAR EESTI ÜHISPANGA KONTSERNI 1999. AASTA POOLAASTA ARUANNETELE

 

Eesti  Ühispanga  kontserni  esimese  poolaasta puhaskasum ulatus 44,9

miljoni  kroonini  ning  konsolideeritud  bilansimaht  17,1   miljardi

kroonini. Bilansimaht on kasvanud  aasta algusest 0,6 miljardi  krooni

ehk 3,4% vórra.

 

Grupi kasum oli tugevalt mójutatud Eesti majandussurutise  tingimustes

toimunud  laenunóudluse  vähenemisest  ning  viimaste  aastate jooksul

toimunud edukate Eesti   ettevótete üleminekust  väliskapitali  kätte.

See  on  vóimaldanud  neil  ettevótetel  laenata  otse lääne pankadest

tunduvalt odavamalt. Neil póhjustel Ühispanga kontserni  laenuportfell

kahanes 11% vórra ning   kontsern teenis plaanitust märgatavalt  vähem

intressitulu laenudelt ja vólakirjadelt.

 

Tulemused tegevusvaldkondade lóikes (miljonit krooni):

Ühispank:                       53,3

Saules Banka:                    3,3

Liising:                        -7,6

Maaklerlus:                     -0,8

Varahaldus:                     -1,5

Kinnisvarahaldus:              -13,0

Teised:                          2,1

Lisaks tütarfirmadesse tehtud investeeringute ümberhindlus 9  miljonit

krooni.

 

Gruppi kuuluvate pankade 56,6  miljoni kroonine positiivne tulemus  on

tingitud  arvelduste  mahtude  stabiilsest   kasvust.  Samas  ei   ole

laenuportfell  kasvanud   ning  1998.   aasta  lópul   tehtud   suured

üldprovisjonid   on   katnud    täielikult   laenuportfelli    kahjud.

 

Liisingettevótete  7,6  miljoni  kroonine  kahjum on tingitud eelkóige

liisingugrupi  provisjonide  tóstmisest  aastavahetuse 3,5%-lt 5,3%-ni

aktivatest.  Esimesel  poolaastal  jätkus liisingettevótete ühendamine

ja restruktureerimine, mis nóudis täiendavaid kulusid, kuid see  mójub

positiivselt   nende   teise    poolaasta   tulemusele.

 

Klientide  investeeringute  ja   väärtpaberite  halduse   kahjum   2,3

miljonit krooni on seotud selle tegevuse  väikese aktiivsusega  kóigil

Balti   turgudel.   Samal   ajal    on   pidevalt    vähendatud  nende

tegevuskulusid    ning vaadatakse       üle     vóimalused       antud

ettevótete     täiendavaks restruktureerimiseks.

 

Kinnisvarahalduse 13 miljoni  kroonine kahjum esimesel  poolaastal oli

plaaniline  ning  tingitud  panga peahoone valmimise  ja  käikuandmise

perioodist. Edasise  tegevuse tulemus on positiivne ja aasta lópuks on

planeeritud kahjum likvideerida.

 

Lisaks  mójutas  kontserni  tulemust  100%-lise  osaluse   omandamisel

Saules  pangas  kapitaliosaluse  meetodil  kontsernile kuuluva osaluse

suurenemine  ning  liisingettevótete  ühendamisel  nende eelmise aasta

tulemuse ümberhindlus.

 

Kontserni  omakapitali  tootlikkus  (ROE)  oli  poolaasta lópu seisuga

4,7% ning aktivate tootlikkus (ROA) oli 0,55%.

 

Tulud

 

Ühispanga kontserni  kogutulud esimesel  poolaastal olid  502 miljonit

krooni.  Kokku  on  tulud  pro  forma  (Tallinna  Panga  ja  Ühispanga

kontsern) kasvanud  vórreldes eelmise  aasta sama  perioodiga 0,4% ehk

2,2  miljonit  krooni.   Vórreldes  1999.  aasta   esimese  kuue   kuu

kasumiaruannet   1998.    aasta    esimese   poolaasta    pro    forma

kasumiaruandega  selgub,  et  intressitulu  on  aastaga vähem teenitud

9,1%  ehk   68  miljonit   krooni.  Samas   on  passivatele    makstav

intressikulu jäänud samale tasemele.

 

Kontserni  poolt  teenitavad  intressitulud  on  vähenenud järgnevatel

póhjustel:

1)   suhteliselt   korgema   intressitootlikkusega   varade   (laenud,

vólakirjad, ostu- tagasimüügi tehingud) osakaal on eelmise aasta  lópu

68,5%-lt langenud 57,8%-ni koguvaradest;

 

2) intressimäärade  langus  on  olnud  Eestis  väga kiire: 1998. aasta

lópus  oli  Eesti  pankades  väljaantud  uute  kroonilaenude  kaalutud

keskmine intress 16,8%, 1999.   aasta juuni lópus aga 9,14%,  mistóttu

uute laenude intressitasemed on oluliselt madalamad eeldatust;

 

Intressikulusid on oluliselt mójutanud järgmised asjaolud:

1)  1999. aasta  algul  olid  rahaturu ja tähtajalistele deposiitidele

makstavad intressitasemed väga  kórged, millega kaasnesid  suhteliselt

suured intressikulud;

 

2) aasta  algul  kasvasid  deposiitidest  eelkóige kallid tähtajalised

hoiused, samas kui  nóudmiseni hoiuste kasv  leidis aset alles  teises

kvartalis,  mil  langetati  ka  nóudmiseni ja tähtajalistele hoiustele

makstavaid intressimäärasid;

 

3) Arvestades vólakirjade tagasimaksmist maikuus, hoidis pank eelneval

perioodil oluliselt kórgemat  likviidsust, mis suurendas  vóórkapitali

intressikulu antud perioodil.

 

Eelpool   toodud   póhjustel   on   ka   intressiteenivate    aktivate

intressitootlikkuse  langus  olnud   märksa  kiirem   intressikandvate

vóórvahendite hinnalangusest. Seetottu  on ka puhas  intressimarginaal

(puhas intressikasum  jagatud keskmiste  aktivatega) langenud  4,3%-lt

(1998.  aasta lópus) 3,3%-ni. Alates juunikuust on alanenud  oluliselt

vóórkapitali  intressikulud,  mis  loob  eeldused   intressimarginaali

languse peatumiseks ja positiivse trendi tekkimiseks.

 

Póhiline vähenemine  intressitulude lóikes  on toimunud  vólakirjadelt

teenitud  intressitulude  osas:  seda  on tinginud peamiselt loobumine

SRÜ riikide vólakirjadest 1998. aasta jooksul ning samuti  klientidelt

ostetud  vólakirjade  lóppemine.  Ka  on lópetatud väärtpaberite ostu-

tagasimüügitehingud,  mistóttu  neilt  tehingutelt saadud intressitulu

on praktiliselt kadunud.

 

Kontserni  tulu   komisjonitasudest  on   jäänud  1998.   aasta  teise

poolaasta tasemele, samas on  suurenenud seoses mahtude kasvuga  tulud

klientide   arveldustest   nii   pangakontorite   kui  elektrooniliste

kanalite kaudu. Vórreldes eelmise aasta esimese poolaastaga pro  forma

on    märkimisväärne    langus    (üle    22%)    toimunud   kontserni

teenustasutuludes  ja  makstud  komisjonitasudes.  Selle  póhjuseks on

väärtpaberituru  passiivsus,   väärtpaberivahendusest  saadud   tulude

kahanemine   neli   korda,   samuti   kvaliteetsete    laenuprojektide

vähesusest tulenev laenulepingute organiseerimiselt teenitavate tulude

langus.

 

Vórreldes eelmise  aasta sama  perioodiga on  oluliselt kasvanud panga

finantstegevusest  saadud  kasum.  Póhiline  osa  kasumist on teenitud

klientide   valuutavahetustehingutelt.   Väärtpaberite    kauplemisest

teenitud tulu on olnud väike klientide vähese huvi tóttu. Pank ei  ole

vótnud riske avatud valuuta- ja väärtpaberipositsioonide osas, millega

eelmisel aastal kaasnesid suured kahjumid.

 

Tegevuskulud ja laenuprovisjonid

 

Panga grupi ühinemise  tulemusena on grupi  personalikulude osatähtsus

vähenenud   esimesel   poolaastal   vórreldes   1998.   aastaga:   nii

kogukuludest  (37%-lt  34%-ni),   aga  ka  vórreldes   tegevustuludega

(33,5%-lt     29,0%-ni).      Muude     administratiivkulude      suhe

tegevustuludesesse on langenud 31,4%-lt 23,7%-ni.

 

Pro forma on tegevuskulud (ilma goodwilli amortisatsioonita)   aastaga

kasvanud  minimaalselt,  5  miljonit  krooni  ehk 1,3%. Suurim kasv on

tegevuskulude  seas  toimunud   amortisatsioonikulude  osas,  mis   on

tingitud uue peakontori ehitusest ja laialdasest kinnisvara  objektide

vórgust. Samas on  personalikulude ja muude  administratiivkulude osas

toimunud   vähenemine   kogusummas   44,2   miljonit   krooni.   Muude

tegevuskulude kasv  on seotud  maksetega hoiuste  tagamise fondi, mida

teostatakse alates eelmise  aasta teisest poolaastast.   Tegevuskulude

suhe  kogutuludesse  (ilma  goodwilli  amortisatsioonita) on vórreldes

möödunud aasta  86,1%-lise näitajaga langenud 79,2%-ni.

 

Vórreldes   eelmise   aasta   esimese   poolaastaga   on   moodustatud

provisjonid  jäänud  samale  tasemele.  Suuremaid provisjone on tehtud

grupi   liisingettevotetes.   Pankade   poolel   on   seoses    suurte

üldprovisjonidega  1998.  aasta  lópul  ja eelnevalt provisjoneerimata

laenukahjumite puudumisega jäänud täiendavate laenuprovisjonide  kulud

väikeseks.

 

Aktivad

 

Ühispanga kontserni  bilansimaht kasvas  poole aasta  jooksul 3,4% ehk

16,5 miljardilt  17 miljardi  kroonini juuni  lópus. Ühispanga turuosa

(soolo baasil) oli Eesti  pangandusturul poolaasta seisuga 32,2%  ning

Saules Bankal Lätis 3,9%.

 

Tugevasti  on  kasvanud  kontserni  likviidsus,  mis  avaldub ligemale

2,7-kordses   (1,4   miljardit   krooni)   teistes   pankades  olevate

deposiitide kasvus.

 

Laenu- ja liisinguportfell  tervikuna kahanes esimesel  poolaastal 1,2

miljardit. Portfellide osakaal  koguaktivates on langenud  1998. aasta

lópu  62,4%-lt  53,5%-ni  poolaasta  lópus.  Ebatoenäoliselt laekuvate

laenude suhe  kogu laenuportfelli  on vähenenud  4,0% detsembris  1998

3,6%-ni  seoses laenude väljaviimisega bilansist.

 

Investeeringud  tütarfirmadesse  on  suurenenud  seoses  FMO   osaluse

omandamisega  Saules   pangas,  Leks   Elukindlustuse  ja    Ühispanga

Elukindlustuse    ühinemisega    ning    seoses    Ühisinvesteeringute

omakapitali suurendamisega. Sidusettevótetes toimus osaluse müük  ASis

Sularahakeskus.

 

Passivad

 

Aasta  alguses  suurendas   oluliselt  rahapakkumist  Eesti   Telekomi

riigiosaluse  edukas  erastamine   3  miljardi   krooni  eest,   mille

tagajärjel  kasvasid  eelkóige  riigivahendid.  Samuti avaldus móju ka

teiste  kliendigruppide hoiuste kasvule.  Poole  aastaga on  kontserni

klientide  hoiused kokku kasvanud 13,3%  ehk 1,1  miljardit, kusjuures

nóudmiseni hoiuste kasv ulatus 15,5%-ni ning tähtajaliste hoiuste kasv

11%-ni. Nóudmiseni hoiuste kiirem kasv toimus teises kvartalis,  samas

kui  esimeses   kvartalis  kasvasid   hoiused  eelkóige   tähtajaliste

deposiitide suurenemise ajel.

 

Esimesel  poolaastal   refinantseeris  pank   EMTN  programmi   raames

vólakirju  85,5   miljoni  euro   (1,34  miljardi   krooni) väärtuses.

Krediidiasutustelt kaasatud vahendite  mahtu vähendas póhiliselt  Fuji

pangale  360  miljoni  kroonise  sündikaatlaenu  tagasimaksmine.  Kuna

Ühispanga likviidsus oli  esimesel poolaastal küllaldane,  ei kaasatud

laenu  refinantseerimiseks  pankadevaheliselt  rahaturult  lühiajalisi

laene.

 

Panga      aktsiakapitali      suurendas      emissioon       Hollandi

finantseerimisasutusele FMO, kellel  oli osalus Saules  pangas. Pärast

suurenemist  4,11  miljoni    krooni    vórra    moodustas   Ühispanga

aktsiakapital poolaasta lopus 665,624 miljonit krooni.

 

Ühispanga   aktsia    hind   börsil    tóusis  1999.  aasta   esimesel

poolaastal  6,4  krooni  ehk  32%  vorra  19,8 kroonilt 26,2 kroonile.

Aktsia on liikunud turuga korrelatsioonis, suunaga kergelt  ülespoole.

Panga turukapitalisatsioon poolaasta lópus moodustas  1,744  miljardit

krooni.

 

Valmisolek aastaks 2000

 

Alates  1.  augustist  1999  on  Ühispank taganud panga infosüsteemide

A2000 - valmiduse.  Seega  on  läbitud  1998. aasta kevadel käivitatud

Eesti  Ühispanga  A2000  programmi  olulisemad  etapid. Samas jätkuvad

kliendi-,  koostööpartnerite  ja  talitluspidevuse projektid. Täiendav

informatsioon  Eesti  Ühispanga  A2000-projektist  on  kättesaadav  ka

panga internetiserveris aadressil <a href='http://www.eyp.ee/est/...' target='_blank'>http://www.eyp.ee/est/...</a>

 

Ühispanga  poolaastaaruanne  on  saadaval  eesti  ning  inglise keeles

panga kodulehel aadressil <a href='http://www.eyp.ee.' target='_blank'>http://www.eyp.ee.</a>

 

 

Ülo Suurkask

asepresident

Tel. +372 6656 350