HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KONSOLIDEERITUD AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED 1999



Hansapanga  1999. aasta konsolideeritud auditeerimata  puhaskasum  oli

818,1 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus 31. detsembri seisuga 34,26

mld kroonini.



Hansapanga  konsolideeritud bilansimaht suurenes 1999.  aasta  jooksul

23,7%  34 258,1 mln kroonini. Esimesel poolaastal kasvasid grupi varad

3,2  mld  krooni ning teisel poolaastal 3,4 mld krooni.  Kasv  tulenes

kahe  peamise  finantseerimisallika – klientide  hoiuste  ja  teistelt

finantsasutustelt  võetud  laenude – mahu  suurenemisest.  Aasta  2000

Projekti   raames   repoti   aasta  lõpus  lühiajaliselt   osa   panga

likviidsusportfellist,  mille tulemusena  suurenes  grupi  bilanss  ja

likviidsete  vahendite maht detsembri lõpus täiendava 0,5  mld  krooni

võrra.

Grupi  hoiused  suurenesid aastaga 34,2% 19,78 mld  kroonini.  Hoiuste

kasvutempo  ületas  1999.  aastal tunduvalt  nii  bilansimahu  kui  ka

laenude   vastavat   näitajat.  Võrrelduna  laenuportfelli   0-kasvuga

esimesel poolaastal, suurenes hoiuste maht samal ajal 2,16 mld  krooni

võrra.  Kolmandas kvartalis taastunud laenude kasvu toel ulatus teisel

poolaastal hoiuste kasv juba 2,88 mld kroonini. 31. detsembri  seisuga

omas  Hansapank  hoiuste järgi Eestis 58,3% turuosa (70,3%  eraisikute

hoiustest) ja Lätis 13,0% turuosa. Aastaga suurenes Hansapanga turuosa

Eestis 0,6% võrra ning Lätis 3%.

Teistelt pankadelt võetud laenude maht suurenes aastaga 26,8% 5,14 mld

kroonini. Jaanuaris võttis Hansapank välja teise osa (600 mln  krooni)

detsembris  alla  kirjutatud sündikaatlaenust ning  aasta  keskel  sai

Hansa   Capital   (Hansapanga  garantiiga)  626  mln  krooni   suuruse

sündikaatlaenu.

Suuruselt  kolmanda  finantseerimise allika – emiteeritud  võlakirjade

maht  vähenes  1999.  aasta  jooksul 38,2% 1,27  mld  kroonini.  Ehkki

Hansapangal  on  töötav eurovõlakirjade programm,  eelistati  möödunud

aastal  soodsamate  tingimuste tõttu grupi finantseerimiseks  kasutada

sündikaatlaene  ning  klientide  hoiuseid.  Selle  tulemusena   langes

võlakirjade osatähtsus võõrkapitalis 1998. aasta lõpu 8,9%’lt  4,4%’le

1999. aasta lõpus.

Võõrkapital kokku suurenes aasta jooksul 25,2% 28,84 mld kroonini.



Grupi omakapital suurenes aastaga peamiselt teenitud kasumi arvel ning

ulatus 31. detsembri seisuga 4,95 mld kroonini. Aruandeaasta lõpus oli

kapitali  adekvaatsus grupil 20,70% (Tier I 18,80%) ja  pangal  20,47%

(Tier I 18,48%).



1999.  aasta  oli  laenuturul  muutlik.  Aasta  esimesel  poolel   oli

laenuportfelli kasv vaid 0,2%. Intressitasemete olulise  languse  ning

majanduskeskkonna  stabiliseerumise toel  hakkas  kolmandas  kvartalis

laenuportfelli   kasv   kiirenema  ning  teisel  poolaastal   suurenes

laenuportfelli maht 15,7%. Aastaga suurenes laenuportfell 15,9%  19,46

mld  kroonini.  31. detsembri seisuga oli Hansapanga  turuosa  laenude

järgi  Eestis  52,8% ja Lätis 10,4%. Aastaga on grupi laenude  turuosa

Eestis   suurenenud   1,8%   võrra   ja   Lätis   1,9%   võrra.   Koos

majandusolukorra stabiliseerumise ning varade kvaliteedi  paranemisega

on   grupi   tasemel   alanenud  ka  provisjoneerimise   määr.   Grupi

laenukahjumite reserv moodustas detsembri lõpul laenuportfellist 3,30%

(aasta  alguses  4,41%).  Provisjonide  sisemises  struktuuris  langes

Hansapanga    hinnanguliste    laenukahjumite    kattereservi     suhe

laenuportfelli 2,16%’le (3,79%’lt aasta alguses) ja Hansabanka näitaja

6,32%’lt  3,05%’le. Samal ajal suurenes Hansa Capitali vastav  suhtarv

3,69%’lt  3,84%’le.  Hoiuste  tugeva  kasvu  tulemusena  langes  grupi

laenude ja hoiuste suhe aasta alguse 113,9%’lt 98,4%’le.

Viimati  mainitud suundumuste tulemusena suurenes aastaga  likviidsete

vahendite  (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes  pankades,

likviidsusportfell) osakaal grupi varades 2,7% võrra  29,3%’le.  Samal

ajal langes neto laenuportfelli osakaal varades 3,8% võrra 56,8%’le.

Grupi põhivara maht oli 31. detsembri seisuga 1,18 mld krooni, mis  on

24,4%  rohkem  kui aasta alguses. Olulise osa põhivara  jäägi  kasvust

moodustab Liivalaia 12 peahoone rekonstrueerimine. Ühinemisel tekkinud

firmaväärtus ulatus detsembri lõpus 522,8 mln kroonini.



Hansapanga  1999. aasta konsolideeritud auditeerimata  puhaskasum  oli

818,1  mln  krooni. Põhiliste tegevusalade tulemused  olid  järgmised:

pangandus  Eestis 552,0 mln krooni, pangandus Lätis 29,8  mln  krooni,

liising ja faktooring 217,6 mln krooni, elu- ja varakindlustus 1,9 mln

krooni,  ja pangandustegevus Leedus –14,8 mln krooni. Lisaks nimetatud

tegevusharudele sisaldab konsolideeritud kasum ka muude tugitoimingute

tulemit ning elimineerimisi.



Hansapank on oluliselt muutnud oma kasumiaruande struktuuri.  Tuludest

on  välja  viidud neto laenu- ja garantiiprovisjonid  ning  tütar-  ja

sidusettevõtetelt  saadud  tulu.  Samuti  kajastatakse   tulu   poolel

teenustasutulu netona. Tulu tuletisinstrumentidelt on jagatud  kaheks.

Derivaatide   kauplemisportfelli   netotulu   kajastatakse    endiselt

finantstulu  all.  Riskide maandamiseks soetatud derivaatide  tulu  ja

kulu   kajastatakse   vastavalt  intressitulu  ja  intressikulu   all.

Tegevuskulude hulka on arvatud ka kulum.



Intressitulu  suurenes  1999.  aastaga võrreldes  37,0%  2  459,3  mln

kroonini ning intressikulu kasvas samal ajal 19,7% 922,7 mln kroonini.

Selle tulemusena kasvas puhas intressitulu 50,1% 1 536,6 mln kroonini.

Intressitulu  poolel  toimusid  suured  kõikumised  laenudelt   saadud

intressitulus.  Aasta esimesel poolel aset leidnud intresside  olulise

alanemise  ning laenuportfelli 0-kasvu tulemusena vähenes laenude  kuu

keskmine   intressitulu  112,3  mln  kroonilt  1998.  aasta  neljandas

kvartalis  99,8  mln kroonini 1999. aasta kolmandas kvartalis.  Teisel

poolaastal  intresside  langus peatus ning koos  laenuportfelli  kasvu

taastumisega  suurenes ka intressitulu, ulatudes  neljandas  kvartalis

keskmiselt 113,4 mln kroonini kuus.



Intressikulu  peamiseks mõjuriks on grupi suurima finantseerimisallika

-  klientide  hoiuste  -  maht ning nende intressitase.  Paralleelselt

laenuintressidega  langetati möödunud aastal ka  tähtajaliste  hoiuste

intresse  (12-kuulise tähtajaga EEK hoiuse intressi alandati  13,0%’lt

5,25%’le).  Sellist  suundumust  väljendab  ka  hoiuste  kuu  keskmine

intressikulu, mis  1998. aasta viimases kvartalis oli 49,2 mln krooni,

ning  selle  aasta teises kvartalis juba 42,9 mln krooni.  1.  juulist

viis  Hansapank  endiste Hoiupanga klientide ja  Hansapanga  klientide

arveldusarve  intressiarvestuse ühele põhimõttele (1%  kuu  keskmiselt

jäägilt),  mille  tulemusena  vähenes kolmanda  kvartali  hoiuste  kuu

keskmine  intressikulu  39,9 mln kroonile.  Neljandas  kvartalis,  mil

intresside  langus  enam  nii  suur  ei  olnud,  suurenes  ka  hoiuste

intressikulu, tõustes 42,7 mln kroonini kuus. Võrrelduna 1998. aastaga

langes intressi teenivate varade tootlus 1,36% võrra 9,78%  ’le. Samal

ajal  vähenes  intressi kandvate passivate hind 0,66% võrra  3,89%’le,

mistõttu  grupi  spread  vähenes 0,70%  võrra  5,89%’le.  Grupi  puhas

intressimarginaal  seevastu suurenes aastaga 0,15% võrra  ning  ulatus

5,09%’ni.

Finantstuludena  teenis grupp kaheteistkümne kuuga 491,8  mln  krooni.

Finantstuludest   üle   poole,  ehk  281,4   mln   moodustavad   tulud

valuutavahetusest. Aastaga on antud tululiik suurenenud 29,7%. Teiseks

suuremaks  tululiigiks on 133,5 mln krooniga netotulud  bilansiväliste

instrumentide  kauplemisportfellilt. Väärtpaberite  investeerimis-  ja

kauplemisportfellide tulu ulatus möödunud aastal  97,1  mln  kroonini.

1998.  aastal  saadi nimetatud portfellidelt 190,8 mln krooni  suurune

kahjum.

Saadud  teenustasude maht oli 1999. aastal 777,8 mln  krooni,  mis  on

52,1%  rohkem  kui  eelmisel aastal. Koondmahust  27,4%  (25,1%  1998.

aastal) moodustavad elektrooniliste jaotuskanalite teenustasud,  23,0%

(24,4%)  laenude organiseerimise ning liisingteenuste tasud  ja  18,7%

(19,4%) ülekannete tasud. Samal ajal kasvas makstud teenustasude  maht

222,2  mln kroonini ehk 41,6%, jäädes nii kasvutempolt tuludele  alla.

Suurima  kasvu  kulu  poolel  on läbi teinud  Hoiuste  Tagamise  Fondi

osamaksed, mille maht ulatus 1999. aastal 68,9 mln kroonini. Samuti on

kiiresti  kasvanud  kaarditeenuste eest makstavad  tasud,  mille  maht

suurenes  aastaga  48,6%  53,5 mln kroonini.  Neto  teenustasude  maht

suurenes 1998. aastaga võrreldes 56,8% 555,7 mln kroonini.

Muude  tulude hüppelise kasvu põhjuseks on Hansa Capitali poolt  Lätis

saadud  25,1  mln krooni suurune tulumaksutagastus 1998. majandusaasta

eest.

Grupi  kogutulud  ulatus 1999. aastal 2 759,3 mln  kroonini,  ületades

aastatagust   tulemust  68,1%.  Tulude  jaotus  oli  möödunud   aastal

järgmine:  55,7%  puhas  intressitulu, 20,1% neto  teenustasud,  17,8%

finantstulu,  2,1% tulu kindlustustegevusest ja 4,3% muud  tulud  ning

dividendid.



Tegevuskulud  ulatusid  1999. aastal 1 627,9  mln  kroonini,  kasvades

1998. aasta tulemusega võrreldes 42,2%.

Kiireim kasv tegevuskulude hulgas oli andmetöötluskuludes, mille  maht

suurenes  aastaga 159,8% 109,1 mln kroonini. Kiire kasvu põhjuseks  on

kaks   suuremat  projekti:  Hansapanga  ja  Hoiupanga  IT   süsteemide

ühendamine ja Aasta 2000 Projekt.

Personalikulu,  mis  suurima kuluartiklina  moodustab  tegevuskuludest

kolmandiku,  ulatus  1999. aastal 577,0 mln  kroonini.  1998.  aastaga

võrreldes on personalikulu kasvanud 36,6%. Töötajate keskmine arv  oli

möödunud  aastal 3 252. Samas vähenes töötajate arv oluliselt möödunud

aasta  juunis seoses Eesti Kindlustuse müügiga ning aasta lõpus töötas

Hansapanga Grupis 3 059 inimest. Grupi keskmine personalikulu  töötaja

kohta oli möödunud aastal 14 784 krooni kuus.

Administratiivkulud on aastaga suurenenud 15,5% 395,2 mln kroonini.

Muud  kulud  suurenesid 1998. aastaga võrreldes 74,5%  ulatudes  1999.

aastal 340,8 mln kroonini. Antud kulus sisaldub 12 mln krooni suuruses

summas ka 1999. aastal läbi viidud uue identiteedi turuletoomine  (sh.

logo  vahetus). Muud kulud sisaldavad ka firmaväärtuse amortisatsiooni

203,0 mln krooni väärtuses.

Kulum  oli 1999. aastal 205,8 mln krooni, ületades eelmise aasta  kulu

43,9%.  Kulumi  kiire  kasv  on peamiselt  tingitud  investeeringutest

infotehnoloogiasse, mille amortiseerimismäär on kõrge.



Laenu ja garantiiprovisjonid ulatusid 1999. aastal 482,5 mln kroonini,

mis  on  18,8% vähem kui 1998. aastal. Möödunud aasta jooksul kirjutas

grupp  laene  maha  562,0  mln  krooni ulatuses.  Samal  ajal  võideti

mahakirjutatud laene tagasi 86,5 mln krooni väärtuses.



Kulu-tulu   suhe   oli   1999.   aastal  51,6%   (ilma   firmaväärtuse

amortisatsiooni  ja  neto  provisjonideta) võrrelduna  63,5%’ga  1998.

aastal.  Grupi  tegevuskulude  suhe keskmistesse  varadesse  on  samal

langenud 4,72%’le (5,02%’lt 1998. aastal).





Mart Tõevere

Analüütik

+372 6131 569