Andmed seisuga: 04.07.2024 08:02 (GMT+3)

Hansapank: konsolideeritud auditeerimata majandustulemused 1999

28.01.2000, Hansapank, TLN
HANSAPANK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

KONSOLIDEERITUD AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED 1999

Hansapanga 1999. aasta konsolideeritud auditeerimata puhaskasum oli
818,1 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus 31. detsembri seisuga 34,26
mld kroonini.

Hansapanga konsolideeritud bilansimaht suurenes 1999. aasta jooksul
23,7% 34 258,1 mln kroonini. Esimesel poolaastal kasvasid grupi varad
3,2 mld krooni ning teisel poolaastal 3,4 mld krooni. Kasv tulenes
kahe peamise finantseerimisallika – klientide hoiuste ja teistelt
finantsasutustelt võetud laenude – mahu suurenemisest. Aasta 2000
Projekti raames repoti aasta lõpus lühiajaliselt osa panga
likviidsusportfellist, mille tulemusena suurenes grupi bilanss ja
likviidsete vahendite maht detsembri lõpus täiendava 0,5 mld krooni
võrra.
Grupi hoiused suurenesid aastaga 34,2% 19,78 mld kroonini. Hoiuste
kasvutempo ületas 1999. aastal tunduvalt nii bilansimahu kui ka
laenude vastavat näitajat. Võrrelduna laenuportfelli 0-kasvuga
esimesel poolaastal, suurenes hoiuste maht samal ajal 2,16 mld krooni
võrra. Kolmandas kvartalis taastunud laenude kasvu toel ulatus teisel
poolaastal hoiuste kasv juba 2,88 mld kroonini. 31. detsembri seisuga
omas Hansapank hoiuste järgi Eestis 58,3% turuosa (70,3% eraisikute
hoiustest) ja Lätis 13,0% turuosa. Aastaga suurenes Hansapanga turuosa
Eestis 0,6% võrra ning Lätis 3%.
Teistelt pankadelt võetud laenude maht suurenes aastaga 26,8% 5,14 mld
kroonini. Jaanuaris võttis Hansapank välja teise osa (600 mln krooni)
detsembris alla kirjutatud sündikaatlaenust ning aasta keskel sai
Hansa Capital (Hansapanga garantiiga) 626 mln krooni suuruse
sündikaatlaenu.
Suuruselt kolmanda finantseerimise allika – emiteeritud võlakirjade
maht vähenes 1999. aasta jooksul 38,2% 1,27 mld kroonini. Ehkki
Hansapangal on töötav eurovõlakirjade programm, eelistati möödunud
aastal soodsamate tingimuste tõttu grupi finantseerimiseks kasutada
sündikaatlaene ning klientide hoiuseid. Selle tulemusena langes
võlakirjade osatähtsus võõrkapitalis 1998. aasta lõpu 8,9%’lt 4,4%’le
1999. aasta lõpus.
Võõrkapital kokku suurenes aasta jooksul 25,2% 28,84 mld kroonini.

Grupi omakapital suurenes aastaga peamiselt teenitud kasumi arvel ning
ulatus 31. detsembri seisuga 4,95 mld kroonini. Aruandeaasta lõpus oli
kapitali adekvaatsus grupil 20,70% (Tier I 18,80%) ja pangal 20,47%
(Tier I 18,48%).

1999. aasta oli laenuturul muutlik. Aasta esimesel poolel oli
laenuportfelli kasv vaid 0,2%. Intressitasemete olulise languse ning
majanduskeskkonna stabiliseerumise toel hakkas kolmandas kvartalis
laenuportfelli kasv kiirenema ning teisel poolaastal suurenes
laenuportfelli maht 15,7%. Aastaga suurenes laenuportfell 15,9% 19,46
mld kroonini. 31. detsembri seisuga oli Hansapanga turuosa laenude
järgi Eestis 52,8% ja Lätis 10,4%. Aastaga on grupi laenude turuosa
Eestis suurenenud 1,8% võrra ja Lätis 1,9% võrra. Koos
majandusolukorra stabiliseerumise ning varade kvaliteedi paranemisega
on grupi tasemel alanenud ka provisjoneerimise määr. Grupi
laenukahjumite reserv moodustas detsembri lõpul laenuportfellist 3,30%
(aasta alguses 4,41%). Provisjonide sisemises struktuuris langes
Hansapanga hinnanguliste laenukahjumite kattereservi suhe
laenuportfelli 2,16%’le (3,79%’lt aasta alguses) ja Hansabanka näitaja
6,32%’lt 3,05%’le. Samal ajal suurenes Hansa Capitali vastav suhtarv
3,69%’lt 3,84%’le. Hoiuste tugeva kasvu tulemusena langes grupi
laenude ja hoiuste suhe aasta alguse 113,9%’lt 98,4%’le.
Viimati mainitud suundumuste tulemusena suurenes aastaga likviidsete
vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid teistes pankades,
likviidsusportfell) osakaal grupi varades 2,7% võrra 29,3%’le. Samal
ajal langes neto laenuportfelli osakaal varades 3,8% võrra 56,8%’le.
Grupi põhivara maht oli 31. detsembri seisuga 1,18 mld krooni, mis on
24,4% rohkem kui aasta alguses. Olulise osa põhivara jäägi kasvust
moodustab Liivalaia 12 peahoone rekonstrueerimine. Ühinemisel tekkinud
firmaväärtus ulatus detsembri lõpus 522,8 mln kroonini.

Hansapanga 1999. aasta konsolideeritud auditeerimata puhaskasum oli
818,1 mln krooni. Põhiliste tegevusalade tulemused olid järgmised:
pangandus Eestis 552,0 mln krooni, pangandus Lätis 29,8 mln krooni,
liising ja faktooring 217,6 mln krooni, elu- ja varakindlustus 1,9 mln
krooni, ja pangandustegevus Leedus –14,8 mln krooni. Lisaks nimetatud
tegevusharudele sisaldab konsolideeritud kasum ka muude tugitoimingute
tulemit ning elimineerimisi.

Hansapank on oluliselt muutnud oma kasumiaruande struktuuri. Tuludest
on välja viidud neto laenu- ja garantiiprovisjonid ning tütar- ja
sidusettevõtetelt saadud tulu. Samuti kajastatakse tulu poolel
teenustasutulu netona. Tulu tuletisinstrumentidelt on jagatud kaheks.
Derivaatide kauplemisportfelli netotulu kajastatakse endiselt
finantstulu all. Riskide maandamiseks soetatud derivaatide tulu ja
kulu kajastatakse vastavalt intressitulu ja intressikulu all.
Tegevuskulude hulka on arvatud ka kulum.

Intressitulu suurenes 1999. aastaga võrreldes 37,0% 2 459,3 mln
kroonini ning intressikulu kasvas samal ajal 19,7% 922,7 mln kroonini.
Selle tulemusena kasvas puhas intressitulu 50,1% 1 536,6 mln kroonini.
Intressitulu poolel toimusid suured kõikumised laenudelt saadud
intressitulus. Aasta esimesel poolel aset leidnud intresside olulise
alanemise ning laenuportfelli 0-kasvu tulemusena vähenes laenude kuu
keskmine intressitulu 112,3 mln kroonilt 1998. aasta neljandas
kvartalis 99,8 mln kroonini 1999. aasta kolmandas kvartalis. Teisel
poolaastal intresside langus peatus ning koos laenuportfelli kasvu
taastumisega suurenes ka intressitulu, ulatudes neljandas kvartalis
keskmiselt 113,4 mln kroonini kuus.

Intressikulu peamiseks mõjuriks on grupi suurima finantseerimisallika
- klientide hoiuste - maht ning nende intressitase. Paralleelselt
laenuintressidega langetati möödunud aastal ka tähtajaliste hoiuste
intresse (12-kuulise tähtajaga EEK hoiuse intressi alandati 13,0%’lt
5,25%’le). Sellist suundumust väljendab ka hoiuste kuu keskmine
intressikulu, mis 1998. aasta viimases kvartalis oli 49,2 mln krooni,
ning selle aasta teises kvartalis juba 42,9 mln krooni. 1. juulist
viis Hansapank endiste Hoiupanga klientide ja Hansapanga klientide
arveldusarve intressiarvestuse ühele põhimõttele (1% kuu keskmiselt
jäägilt), mille tulemusena vähenes kolmanda kvartali hoiuste kuu
keskmine intressikulu 39,9 mln kroonile. Neljandas kvartalis, mil
intresside langus enam nii suur ei olnud, suurenes ka hoiuste
intressikulu, tõustes 42,7 mln kroonini kuus. Võrrelduna 1998. aastaga
langes intressi teenivate varade tootlus 1,36% võrra 9,78% ’le. Samal
ajal vähenes intressi kandvate passivate hind 0,66% võrra 3,89%’le,
mistõttu grupi spread vähenes 0,70% võrra 5,89%’le. Grupi puhas
intressimarginaal seevastu suurenes aastaga 0,15% võrra ning ulatus
5,09%’ni.
Finantstuludena teenis grupp kaheteistkümne kuuga 491,8 mln krooni.
Finantstuludest üle poole, ehk 281,4 mln moodustavad tulud
valuutavahetusest. Aastaga on antud tululiik suurenenud 29,7%. Teiseks
suuremaks tululiigiks on 133,5 mln krooniga netotulud bilansiväliste
instrumentide kauplemisportfellilt. Väärtpaberite investeerimis- ja
kauplemisportfellide tulu ulatus möödunud aastal 97,1 mln kroonini.
1998. aastal saadi nimetatud portfellidelt 190,8 mln krooni suurune
kahjum.
Saadud teenustasude maht oli 1999. aastal 777,8 mln krooni, mis on
52,1% rohkem kui eelmisel aastal. Koondmahust 27,4% (25,1% 1998.
aastal) moodustavad elektrooniliste jaotuskanalite teenustasud, 23,0%
(24,4%) laenude organiseerimise ning liisingteenuste tasud ja 18,7%
(19,4%) ülekannete tasud. Samal ajal kasvas makstud teenustasude maht
222,2 mln kroonini ehk 41,6%, jäädes nii kasvutempolt tuludele alla.
Suurima kasvu kulu poolel on läbi teinud Hoiuste Tagamise Fondi
osamaksed, mille maht ulatus 1999. aastal 68,9 mln kroonini. Samuti on
kiiresti kasvanud kaarditeenuste eest makstavad tasud, mille maht
suurenes aastaga 48,6% 53,5 mln kroonini. Neto teenustasude maht
suurenes 1998. aastaga võrreldes 56,8% 555,7 mln kroonini.
Muude tulude hüppelise kasvu põhjuseks on Hansa Capitali poolt Lätis
saadud 25,1 mln krooni suurune tulumaksutagastus 1998. majandusaasta
eest.
Grupi kogutulud ulatus 1999. aastal 2 759,3 mln kroonini, ületades
aastatagust tulemust 68,1%. Tulude jaotus oli möödunud aastal
järgmine: 55,7% puhas intressitulu, 20,1% neto teenustasud, 17,8%
finantstulu, 2,1% tulu kindlustustegevusest ja 4,3% muud tulud ning
dividendid.

Tegevuskulud ulatusid 1999. aastal 1 627,9 mln kroonini, kasvades
1998. aasta tulemusega võrreldes 42,2%.
Kiireim kasv tegevuskulude hulgas oli andmetöötluskuludes, mille maht
suurenes aastaga 159,8% 109,1 mln kroonini. Kiire kasvu põhjuseks on
kaks suuremat projekti: Hansapanga ja Hoiupanga IT süsteemide
ühendamine ja Aasta 2000 Projekt.
Personalikulu, mis suurima kuluartiklina moodustab tegevuskuludest
kolmandiku, ulatus 1999. aastal 577,0 mln kroonini. 1998. aastaga
võrreldes on personalikulu kasvanud 36,6%. Töötajate keskmine arv oli
möödunud aastal 3 252. Samas vähenes töötajate arv oluliselt möödunud
aasta juunis seoses Eesti Kindlustuse müügiga ning aasta lõpus töötas
Hansapanga Grupis 3 059 inimest. Grupi keskmine personalikulu töötaja
kohta oli möödunud aastal 14 784 krooni kuus.
Administratiivkulud on aastaga suurenenud 15,5% 395,2 mln kroonini.
Muud kulud suurenesid 1998. aastaga võrreldes 74,5% ulatudes 1999.
aastal 340,8 mln kroonini. Antud kulus sisaldub 12 mln krooni suuruses
summas ka 1999. aastal läbi viidud uue identiteedi turuletoomine (sh.
logo vahetus). Muud kulud sisaldavad ka firmaväärtuse amortisatsiooni
203,0 mln krooni väärtuses.
Kulum oli 1999. aastal 205,8 mln krooni, ületades eelmise aasta kulu
43,9%. Kulumi kiire kasv on peamiselt tingitud investeeringutest
infotehnoloogiasse, mille amortiseerimismäär on kõrge.

Laenu ja garantiiprovisjonid ulatusid 1999. aastal 482,5 mln kroonini,
mis on 18,8% vähem kui 1998. aastal. Möödunud aasta jooksul kirjutas
grupp laene maha 562,0 mln krooni ulatuses. Samal ajal võideti
mahakirjutatud laene tagasi 86,5 mln krooni väärtuses.

Kulu-tulu suhe oli 1999. aastal 51,6% (ilma firmaväärtuse
amortisatsiooni ja neto provisjonideta) võrrelduna 63,5%’ga 1998.
aastal. Grupi tegevuskulude suhe keskmistesse varadesse on samal
langenud 4,72%’le (5,02%’lt 1998. aastal).


Mart Tõevere
Analüütik
+372 6131 569

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid