BALTI KASVUFOND

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



BALTI KASVUFONDI 1999.A. TEGEVUSARUANNE



1999.   aasta  oli  Baltimaade  majandusele  ja   seega   ka

finantsturgudele kriisijärgse stabiliseerumise aasta. Toimus

regionaalse  majanduskriisi järgne  stabiliseerumine,  mille

jooksul   taastus  enamuses  turgude  likviidsus,   selgusid

Venemaa   turu   äralangemisest   edukamalt   toime   tulnud

ettevõtted  ja  olid ka selgelt märgata  kolme  Balti  riigi

majanduse  erinevad arengustsenaariumid. Üldise  tendentsina

võis  märgata  rahaturul  toimuva  likviidsuse  taastumisega

kaasnevat   võlakirjade  intresside   langemist.   Erinevalt

käitusid  aga riikide aktsiaturud, mis peegeldavad  ilmekalt

erinevate  riikide  ettevõtete erinevusi,  eelkõige  seotust

Venemaaga  ja  iseseisvusjärgse  perioodi  jooksul  toimunud

muudatuste   kiirust.  Ainsana  tõusis   erinevate   riikide

aktsiaindeksitest   Eesti  aktsiaturgu  iseloomustav   TALSE

38.3%. Läti ja Leedu vastavad aktsiaindeksid RICI ja LITIN-A

langesid vastavalt –8.0% ja –2.2%. Balti riikide koondindeks

BAL30 tõusis 1999.a. jooksul 31.9% väljendades sellega Eesti

olulisust regioonis ja viidates Läti ja Leedu aktsiaturgudel

toimuvale    strukturaalsele   muutusele,   kus    vaatamata

kaubeldavamate  aktsiate hindade tõusule indeks  kokkuvõttes

ikkagi langes.



Majanduse   stabiliseerumine  tõi  kaasa  ka   üldise   huvi

taastumise investeerimisfondide vastu. Eelkõige aga kasvasid

1999.a.   jooksul  fikseeritud  tootlusega  instrumentidesse

investeerivad  fondid. Aktsiatesse investeerivad  fondid  ei

jõudnud veel kriisieelsete tasemeteni.



Balti  Kasvufondi varade puhasväärtus oli 1999.  aasta  lõpu

seisuga  22.7  miljonit krooni ja osaku puhasväärtus  143.50

krooni.  Fondi  varade  puhasväärtus  kasvas  seega  aastaga

48,4%  korda  olles 1998.a. lõpus 15,3 milj. krooni.  Enamus

fondi  varade  puhasväärtuse kasvust oli  põhjustatud  fondi

aastatootlusest  28%.  Fondi  osakute  arv  kasvas   1999.a.

jooksul 16,3% jõudes aasta lõpuks 158.4 tuhande osakuni.



Aasta    tootlust    28,0%    võib    võrreldes    eeltoodud

investeerimiskeskkonda   kirjeldavate   näitajatega   pidada

rahuldavaks,  sest  tulemus oli parem,  kui  Läti  ja  Leedu

aktsiaindeksid,  jäädes  alla TALSE-le  ja  BAL30-le.  Samas

tuleb   Balti  Kasvufondi  tootluse  kujunemisel   arvestada

investeerimisportfelli  jaotamist  aktsiate  ja  võlakirjade

vahel,  mis  tagab  fondile  aktsiainvesteeringust  väiksema

riski.





Mihkel Õim

Fondijuht

6 131 336