Andmed seisuga: 25.11.2024 04:44 (GMT+2)
BALTI KASVUFOND
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
BALTI KASVUFONDI 1999.A. TEGEVUSARUANNE
1999. aasta oli Baltimaade majandusele ja seega ka
finantsturgudele kriisijärgse stabiliseerumise aasta. Toimus
regionaalse majanduskriisi järgne stabiliseerumine, mille
jooksul taastus enamuses turgude likviidsus, selgusid
Venemaa turu äralangemisest edukamalt toime tulnud
ettevõtted ja olid ka selgelt märgata kolme Balti riigi
majanduse erinevad arengustsenaariumid. Üldise tendentsina
võis märgata rahaturul toimuva likviidsuse taastumisega
kaasnevat võlakirjade intresside langemist. Erinevalt
käitusid aga riikide aktsiaturud, mis peegeldavad ilmekalt
erinevate riikide ettevõtete erinevusi, eelkõige seotust
Venemaaga ja iseseisvusjärgse perioodi jooksul toimunud
muudatuste kiirust. Ainsana tõusis erinevate riikide
aktsiaindeksitest Eesti aktsiaturgu iseloomustav TALSE
38.3%. Läti ja Leedu vastavad aktsiaindeksid RICI ja LITIN-A
langesid vastavalt –8.0% ja –2.2%. Balti riikide koondindeks
BAL30 tõusis 1999.a. jooksul 31.9% väljendades sellega Eesti
olulisust regioonis ja viidates Läti ja Leedu aktsiaturgudel
toimuvale strukturaalsele muutusele, kus vaatamata
kaubeldavamate aktsiate hindade tõusule indeks kokkuvõttes
ikkagi langes.
Majanduse stabiliseerumine tõi kaasa ka üldise huvi
taastumise investeerimisfondide vastu. Eelkõige aga kasvasid
1999.a. jooksul fikseeritud tootlusega instrumentidesse
investeerivad fondid. Aktsiatesse investeerivad fondid ei
jõudnud veel kriisieelsete tasemeteni.
Balti Kasvufondi varade puhasväärtus oli 1999. aasta lõpu
seisuga 22.7 miljonit krooni ja osaku puhasväärtus 143.50
krooni. Fondi varade puhasväärtus kasvas seega aastaga
48,4% korda olles 1998.a. lõpus 15,3 milj. krooni. Enamus
fondi varade puhasväärtuse kasvust oli põhjustatud fondi
aastatootlusest 28%. Fondi osakute arv kasvas 1999.a.
jooksul 16,3% jõudes aasta lõpuks 158.4 tuhande osakuni.
Aasta tootlust 28,0% võib võrreldes eeltoodud
investeerimiskeskkonda kirjeldavate näitajatega pidada
rahuldavaks, sest tulemus oli parem, kui Läti ja Leedu
aktsiaindeksid, jäädes alla TALSE-le ja BAL30-le. Samas
tuleb Balti Kasvufondi tootluse kujunemisel arvestada
investeerimisportfelli jaotamist aktsiate ja võlakirjade
vahel, mis tagab fondile aktsiainvesteeringust väiksema
riski.
Mihkel Õim
Fondijuht
6 131 336