EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE I POOLAASTA 2000



AS EESTI TELEKOM 2000.A. ESIMESE POOLAASTA TULEMUSED

                     ‘Muudatuste aasta’

                              

Eesti  juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti

Telekom,  avaldab  30. juunil 2000. aastal lõppenud  esimese

poolaasta tulemused.



Olulisemad finantsnäitajad





·    Äritulud kasvasid 15%, ulatudes 1 947 mln kroonini

·    EBITDA kasvas 17%, ulatudes 1 032 mln kroonini

·    EBITDA marginaal 53%

·    Kasum enne maksustamist kasvas 31%, ulatudes 544 mln

kroonini

·    Tulu aktsia kohta kasvas 56%, ulatudes 3,94 kroonini

·    Netovõla suhe omakapitali –14%





Kommenteerides  majandustulemusi, märkis  AS  Eesti  Telekom

juhatuse esimees Toomas Sõmera:



“Esimesel  poolaastal saavutasime märkimisväärset edu  meile

prioriteetses valdkonnas, milleks on kliendikesksus,  samuti

grupisiseses     koostöös     ja     partnerluses     teiste

organisatsioonidega.   Suurtele   äriklientidele   hakkasime

pakkuma   komplekslahendusi,  eraklientide   tarvis   valmis

esimene  mobiil-  ja fikseeritud telefoni teenuseid  ühendav

toode.”





Täiendav informatsioon:



Raul Kalev, infojuht                    6 272 466, 050 77797



Hille Võrk, finantsjuht            6 272 460







JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Head  finantstulemused näitavad Eesti  Telekom  Grupi  kasvu

jätkumist  2000.aasta esimesel poolaastal. Oleme  saavutanud

märkimisväärset  edu  nii  grupisiseses  koostöös   kui   ka

partnerluses  teiste organisatsioonidega. Meie prioriteediks

on   jätkuvalt  paindlik  paremate  teenuste  pakkumine  nii

olemasolevatele    kui   uutele   klientidele    saavutamaks

konkurentsieelist peatselt avaneva turu tingimustes.



Äritulud ja kulud



Eesti  Telekom  Grupi äritulud 2000. aasta  esimesel  poolel

moodustasid  1 947 mln krooni, kasvades eelmise  aasta  sama

perioodiga  võrreldes 15%. Grupi tegevuskulud olid  914  mln

krooni,  kasvades 12%. Grupi EBITDA marginaal tõusis  53%-ni

(1999.a. esimesel poolaastal 51%, 1999.a. tervikuna 51%).



Fikseeritud sidevõrgu äritulud ulatusid 1 357 mln  kroonini,

kasvades  15%. Kiireima kasvuga olid kohalike telefonikõnede

tulud, ületades 1999.a. vastava näitaja tervelt 29%. Sellise

kasvu  taga on olnud interneti sissehelistamisteenus.  2000.

aasta   juunis  moodustasid  sissehelistamise  minutid   38%

kohalike   kõnede  minutite  koguarvust.  Esimese  poolaasta

lõpuks kasutas Eesti Telekom Grupi fikseeritud telefonivõrgu

operaatori    AS    Eesti    Telefoni    poolt     pakutavat

sissehelistamisteenust enam kui 40 000  klienti,  mis  annab

firma   hinnanguliseks  turuosaks  50%.   Tulud   kohalikest

kaugekõnedest,     rahvusvahelistest    kaugekõnedest     ja

mobiilsidest kasvasid vastavalt 2%, 5% ja 8%.



Fikseeritud sidevõrguga seotud tegevuskulud moodustasid  740

mln  krooni, kasvades 11%. Oluliseks teguriks sellise kulude

kasvu   taga  on  töötajate  arvu  jätkuv  vähenemine  Eesti

Telefonis. 2000.a. juuni lõpuks oli töötajate arv  vähenenud

2  541-ni (31.detsembril 1999.a. 2 772). Juuni lõpus  ulatus

Eesti   Telefoni  põhiliinide  arv  töötaja  kohta   201-ni,

ületades poolaastaks püstitatud eesmärgi – 200 liini töötaja

kohta.



Fikseeritud sidevõrgu kulum esimesel poolaastal oli 345  mln

krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 7%.



Tegevuskasum fikseeritud sidevõrgu teenustest moodustas  272

mln krooni (192 mln krooni 1999.a. esimesel poolaastal).



Äritulud  mobiilside teenustest kasvasid 17%,  ulatudes  919

mln kroonini. Tulude kasv kiirenes 2000.a. teises kvartalis,

mil  äritulud  kasvasid  19% eelmise aasta  sama  perioodiga

võrreldes.  Eesti Telekom Grupi mobiilsideoperaatori  AS-iga

Eesti  Mobiiltelefon liitus rekordiline  arv  uusi  kliente.

2000.aasta  esimese kvartali jooksul kasvas firma  klientide

arv   15   tuhande  võrra.  Teise  kvartali  jooksul  liitus

operaatoriga  33  tuhat uut klienti, tõstes  klientide  arvu

poolaasta  lõpuks  292 tuhandeni. 92 tuhat  klienti  kasutab

ettemaksega  kõnekaarti. Eesti Mobiilside turuosa  klientide

arvu   põhjal  on  jätkuvalt  63%.  Ettemaksega   kõnekaardi

kasutajate arvu kasv ja mitmesugused soodustused, mida firma

oma teenuste klientidele on võimaldanud, kajastuvad kasutaja

kohta  teenitavate keskmiste tulude (ARPU) languses. 1999.a.

juunis  teeniti  kliendi  kohta  kuus  589  krooni,  2000.a.

juuniks oli vastav näitaja langenud 469 kroonini.



Uute  klientide juurdevõitmisele suunatud tegevus  on  kaasa

toonud  mobiilside  valdkonna tegevuskulude  kasvu.  2000.a.

esimesel  poolaastal ulatusid tegevuskulud 486 mln  kroonini

kasvades  22%. Sellise kasvu taga on eelkõige turunduskulud,

sh.  soodushinnaga  telefonide müük  uutele  klientidele  ja

personalikulude kasv.



Kulum  mobiilside sektoris moodustas 132 mln krooni kasvades

21%.   Suhteliselt   ulatuslik  kasv   tuleneb   NMT   võrgu

kiirendatud amortiseerimisest. Eesti Mobiiltelefon  kavatseb

oma NMT võrgu 2000.a. detsembris sulgeda.



Tegevuskasum  mobiilside teenustest esimesel poolaastal  oli

301   mln  krooni  (281  mln  1999.a.  esimesel  poolaastal)

kasvades 7%.



Puhaskasum



Eesti  Telekom Grupi puhaskasum 2000.a. esimesel  poolaastal

oli   541  mln  krooni.  1999.a.  esimesel  poolel  toimunud

restruktureerimise   tõttu  ei  ole   puhaskasum   võrreldav

möödunud aasta vastava perioodi tulemusega. Puhaskasum  pole

eelneva aastaga võrreldav ka tulenevalt 2000. aastal kehtima

hakanud  muudatustest tulumaksuseaduses, mille  kohaselt  ei

maksustata    enam   ettevõtte   tulu,   vaid    dividendide

väljamakseid,   erisoodustusi,  esinduskulusid   ning   muid

väljamakseid, mida võib lugeda kasumi varjatud jaotamiseks.



2000.a.  esimesel poolaastal teenis grupp tulu  3,94  krooni

aktsia kohta, 56% enam kui 1999.a. esimesel poolaastal (2,52

krooni).



Investeeringud



Eesti  Telekom Grupp investeeris 2000.a. kuue kuuga 570  mln

krooni.



Üheks märkimisväärsemaks investeerimisprojektiks 2000.aastal

on  “Tallinn  100”  (Tallinna 100%-line  digitaliseerimine),

mille  käigus  lülitatakse ca 62 000 analoogjaamades  olevat

telefoninumbrit ümber digitaaljaamadesse. Juuni  lõpuks  oli

projekti mahust täidetud umbes 50%. Digitaliseeritus  Eestis

tervikuna  oli tõusnud 60,5%-ni. Aasta lõpuks on  kavandatud

70%-lise     digitaliseerituse     saavutamine.     RAS-1000

(raadioühendustel  põhinev telefoniside) on  teine  olulisem

investeerimisprojekt fikseeritud side valdkonnas.



Telefoniliinide  arv  100  elaniku  kohta  Eestis  tervikuna

ulatus  juuni  lõpus 35,5-ni. Mobiilside  kiire  kasv  annab

põhjust  eeldada, et telefonide tihedus stabiliseerub  umbes

tasemel 38 liini 100 elaniku kohta.



Mobiilside    valdkonnas   läks   enamus   investeeringutest

tugijaamade    ja   võrgu   arendamisse   ning    kvaliteedi

tõstmisesse.



Omakapital



2000.aasta  esimesel poolaastal toimusid  mitmed  liikumised

Eesti   Telekom   Grupi  omakapitalis.  25.  mail   toimunud

aktsionäride  korraline üldkoosolek kinnitas Eesti  Telekomi

juhatuse  kasumi  jaotamise ettepaneku. Ettepaneku  kohaselt

kanti  68  mln  krooni jaotamata kasumit grupi kohustuslikku

reservi.    549   mln   krooni   otsustati   maksta    välja

dividendidena,  sh. 203 mln krooni korraliste  dividendidena

ja  346  mln  krooni  erakorraliste dividendidena.  A-seeria

aktsiate omanikele maksti dividende 4 krooni aktsia kohta. B-

seeria aktsia omanikule (Eesti Riigile) maksti dividende  10

000  krooni  aktsia  kohta. Dividendiõiguslike  aktsionäride

nimekiri määrati 9.juuni 2000.a. seisuga. Dividendid  maksti

välja 12.juunil 2000.a.



Muudatuste  tõttu  tulumaksuseaduses ei  pea  Eesti  Telekom

grupp 2000.a. dividendidelt maksma tulumaksu.



Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutmine



Pikaajaliste  intressikandvate laenude  ja  kohustuste  maht

kahanes  2000.a. kuue kuuga 290 mln krooni võrra  tulenevalt

nii   graafikujärgsetest   kui   ennetähtaegsetest   laenude

tagasimaksmistest   AS   Eesti   Telefon   poolt.    2000.a.

1.jaanuarist  hakkas tegutsema Eesti Telekom Grupi  Treasury

ja  osutus võimalikuks osa välislaene asendada grupisiseste,

soodsamate tingimustega laenudega. Peamiselt selle tulemusel

moodustasid grupi finantskulud käesoleva aasta esimese  kuue

kuuga vaid 10 mln krooni võrreldes 1999.a. esimese poolaasta

31 mln krooniga.



Jooksvate  kohustuste kasv võrreldes 1999.a.  lõpu  tasemega

tuleneb  AS  Eesti  Telekom  dividendivõlgnevusest  550  mln

krooni ulatuses (maksti välja 2000.a. juulis).



Eesti  Telekom Grupi netovõla suhe omakapitali 2000.a. juuni

lõpus oli –14% (1999.a. 31.detsembril –4%). Ajavahemikus 12.

juulist   19.   juulini  2000.a.  korraldas  Eesti   Telekom

võlakirjade  avaliku emissiooni. Emissiooni  käigus  märgiti

võlakirju  investorite  poolt kokku  111  mln  krooni  eest.

Ettevõte otsustas lõplikuks emissiooni mahuks kinnitada  100

mln   krooni   ja   aastaseks  võlakirja  intressiks   6,1%.

Võlakirjade  lunastamise tähtajaks on 20. juuli 2001.aastal.

Eesti  Telekomi võlakirjaemissioon oli esimene Eestis,  mida

oli võimalik märkida interneti teel.



Potentsiaalsed kohustused



AS  Eesti  Telefon  vastu on 55 milj.  krooni  suuruse  hagi

esitanud pankrotis OÜ Albufent. AS Eesti Telefon arvates  on

nõue  täiesti  alusetu.  Isegi  juhul,  kui  kohus  otsustab

lahendada  hagi OÜ Albufent kasuks, ei mõjuta see  AS  Eesti

Telefon     juhtkonna    hinnangul    negatiivselt     firma

finantstulemusi.



Muutuv tehnoloogia ja teenused



Meie  klientide  paremaks teenindamiseks  on  Eesti  Telekom

Grupi tütarettevõtted viimaste aastate jooksul turule toonud

arvukalt  uusi  tooteid  ja  teenuseid.  Pakutavate  toodete

tehniline  iseloom  on  aga  klientidele  soodsaima   valiku

tegemise   sageli  keerukaks  muutnud.  2000.aasta  esimeses

kvartalis   alustas  Eesti  Telefon  uue   kaubamärgi   “et”

reklaamikampaaniat.    Uue   kaubamärgi    alla    koondatud

telekommunikatsiooniteenuste ja –lahenduste  paketid  seovad

fikseeritud telefoniside ja andmeside teenuseid,  mobiilside

teenuseid  (koostöös Eesti Mobiiltelefoniga),  ISDN  ja  IN-

võrgu  teenuseid.  Esimene toode, mida  uue  kaubamärgi  all

pakuti,   oli   “Koduliin”  –  võimalus   leibkonna   piires

mobiiltelefonide   ja   tavatelefoni  vahelisteks   kõnedeks

soodustariifiga.  Praeguseks  on  turule  toodud  kõne-   ja

andmeside teenuseid ühendavad telekommunikatsioonilahendused

eramajaomanikele       (“Eramu      ISDN”),       väikestele

kaubandusettevõtetele (“Kaupmehe ISDN”) ja  väikekontoritele

(“Väikekontori ISDN”).



Andmesidest  tulenevate  tulude  järsk  kasv  viimase  aasta

jooksul  on  mõjutanud andmeside arendamise muutumist  Eesti

Telefoni teiseks prioriteediks. 1.märtsil tuli firma edukalt

turule   ADSL-põhise  tooteportfelliga.   Portfell   koosneb

kolmest  tootest  (ADSL  Light, ADSL  Plus,  ADSL  Premium),

kattes    enamuse   turunõudlusest.   Ettevõte   integreerib

erinevaid        tehnoloogiaid        pakkumaks        välja

kommunikatsioonilahendusi andmeside  valdkonnas.  Turule  on

jõudnud WEB-põhine VoIP teenus “Veebitelefon”, mis võimaldab

arvutist internetiühendust katkestamata helistada 800-seeria

telefoninumbritele ja tasuta lühinumbritele.



Internetiteenuste võidukäik on vajutanud  pitseri  ka  Eesti

Mobiiltelefoni   tegevusele.  Aprillis  hakkas   firma   oma

lepingulistele klientidele pakkuma WAP (Wireless Application

Protocol) teenuseid. WAP pakub võimaluse interneti  teenuste

kasutamiseks  mobiiltelefoni  vahendusel.  Nii  on  võimalik

lugeda  valuuta-  ja börsikursse, uurida vaba  aja  veetmise

võimalusi,   ilmateadet  jms.  Koostöös   teiste   firmadega

edastatakse  võõrsõnastiku  abil  sõnaseletusi,  saldoinfoga

|levaadet  kliendi  pangaarve seisust. Eesti  Mobiiltelefoni

klient saab telefoni teel lugeda ka oma e-maile.



Aprilli   algul  allkirjastasid  Ericsson  Eesti,   Tallinna

Tehnikaülikool   ja  Eesti  Mobiiltelefon  kolmepoolse   WAY

projekti   lepingu  GPRS  (General  Packet  Radio  Services)

keskkonna    testimiseks.   Projekt   peab   tagama    Eesti

Mobiiltelefoni   konkurentsieelise  uute   andmesideteenuste

juurutamisel GSM infrastuktuuris 2001.a. alguses,  mil  GPRS

süsteem Eestis rakendub.



Laienemine partnerluse läbi



Eesti   piiratud  rahvaarv  ja  suhteliselt  madal  ostujõud

muudavad   kõrge  kasvutempo  säilitamise,  tuginedes   vaid

traditsioonilistele telekommunikatsiooniteenustele, raskeks.

Eesti       Telekom      soovib      aktiivselt      osaleda

telekommunikatsioonivaldkonna                integratsioonis

naabervaldkondadega.  2000.aasta esimese  poolaasta  jooksul

sõlmiti    rida   koostöölepinguid   just   uute    teenuste

arendamiseks   ja   turule  toomiseks  tuginedes   erinevate

ärivaldkondade kogemustele.



2000.a. märtsis alustasid Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon

ja  AS  Privador  ühisprojekti avaliku võtme infrastruktuuri

väljatöötamiseks,  mis  võimaldaks  tarbijatel  kiiresti  ja

turvaliselt   kasutada  mitmeid  elektroonilisi   teenuseid,

edastada   elektroonseid  dokumente   ja   digitaalallkirju.

Avaliku   võtme  infrastruktuuri  nimetatakse  infoühiskonna

nurgakiviks,  mis võimaldab kasutajatel avalike  sidevõrkude

kaudu  turvaliselt  suhelda  ja  üksteist  identifitseerida.

2000.a.  mais  allkirjastasid  Eesti  Mobiiltelefon,   Eesti

Telefon,  Hansapank  ja  Eesti Ühispank  koostööleppe  ühise

avaliku  võtme  infrastruktuuri  loomiseks,  mis  võimaldaks

kasutada   kiiresti   ja  turvaliselt  erinevaid   teenuseid

telefoni ja interneti vahendusel.



Eesti Riikliku Päästeameti, Eesti Mobiiltelefoni ja Ericsson

Eesti  vahel  allkirjastati aprillis kolmepoolne  kavatsuste

protokoll   MPS   (Mobile   Positioning   System)   teenuste

rakendamiseks.   Positsioneerimisteenus  võimaldab   hädaabi

numbrile    “112”   helistajate   asukoha   Päästeteenistuse

keskustes  paiknevatel elektroonilistel  kaartidel  kindlaks

määrata,   millega  vähendatakse  abivajajateni   jõudmiseks

kuluvat aega. On kavatsus pakkuda positsioneerimisteenust ka

Päästeameti     liikurvahenditele,    määramaks     kindlaks

sündmuskohale  lähimat sõidukit ja lühimat  teed  väljakutse

paigani.  Teenuseks vajalik tarkvara valmib  lepinguosaliste

ja  AS  Regio, Eesti juhtiva elektrooniliste kaartide looja,

koostöös.



Mais  alustasid  Eesti  Telefon ja Eesti  Ühispank  lõplikke

läbirääkimisi   ühisettevõtte   moodustamiseks,   et    luua

usaldusväärseim   ja  enim  kasutatav  interneti   keskkond.

hisettevõte    kavatseb    hakata    pakkuma     väljapoole

omanikettevõtete    põhitegevusalasid   jäävaid    teenuseid

kõikides  peamistes e-äri valdkondades. Plaanitakse  pakkuda

ka    portaali   teenuseid,   vahendusteenuseid    erinevate

kauplemiskeskkondade ja kliendi vahendamissüsteemide  kaudu,

logistikateenuseid ning tarkvara- ja tehnoloogialahendusi.



Koostöös Tallinna  ja Tartu kohalike võimuorganitega arendas

Eesti  Mobiiltelefon välja mobiilse parkimise  teenuse,  mis

võimaldab  klientidel  neis  linnades  auto  parkimise  eest

mobiiltelefoni teel tasuda. Teenusega tuldi turule 1. juulil

ning  esimese  kuu  jooksul kasutas seda  umbes  kaks  tuhat

klienti.



2000.a.    esimese    poolaasta   jooksul    valmis    Eesti

Mobiiltelefoni ja Hansapanga e-arve projekt. Selle tulemusel

on  Hansapanga ja Eesti Mobiiltelefoni ühistel  eraisikutest

klientidel   võimalus   alates  1.   juulist   tellida   oma

mobiiltelefoni    arve   enda   hanza.neti   elektroonilisse

postkasti ja tasuda see sealsamas.



Muutused juhtimisstruktuurides



Eesti Telekomi aktsionäride korraline üldkoosolek mais valis

ettevõttele  uue  nõukogu.  Nõukogu  esimehe  kohale  valiti

nõukogu liikmete poolt tagasi hr. Aare Tark.



Uue  nõukogu  liikmed  kutsusid  Eesti  Telekomi  juhatusest

tagasi  hr.  Mart  Nurga  seoses tema  valimisega  ettevõtte

nõukogusse.



31.mail   200.aastal   esitas   Eesti   Telekomi   nõukogule

lahkumisavalduse juhatuse esimees hr. Toomas Sõmera. Nõukogu

otsustas hr. Sõmera lahkumisavalduse rahuldada.





Raul Kalev

infojuht

6460 220