Andmed seisuga: 25.11.2024 17:09 (GMT+2)

Eesti Telekom: Kommentaar majandustulemustele I poolaasta 2000

24.08.2000, Eesti Telekom, TLN
EESTI TELEKOM
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE I POOLAASTA 2000

AS EESTI TELEKOM 2000.A. ESIMESE POOLAASTA TULEMUSED
‘Muudatuste aasta’

Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 30. juunil 2000. aastal lõppenud esimese
poolaasta tulemused.

Olulisemad finantsnäitajad


· Äritulud kasvasid 15%, ulatudes 1 947 mln kroonini
· EBITDA kasvas 17%, ulatudes 1 032 mln kroonini
· EBITDA marginaal 53%
· Kasum enne maksustamist kasvas 31%, ulatudes 544 mln
kroonini
· Tulu aktsia kohta kasvas 56%, ulatudes 3,94 kroonini
· Netovõla suhe omakapitali –14%


Kommenteerides majandustulemusi, märkis AS Eesti Telekom
juhatuse esimees Toomas Sõmera:

“Esimesel poolaastal saavutasime märkimisväärset edu meile
prioriteetses valdkonnas, milleks on kliendikesksus, samuti
grupisiseses koostöös ja partnerluses teiste
organisatsioonidega. Suurtele äriklientidele hakkasime
pakkuma komplekslahendusi, eraklientide tarvis valmis
esimene mobiil- ja fikseeritud telefoni teenuseid ühendav
toode.”


Täiendav informatsioon:

Raul Kalev, infojuht 6 272 466, 050 77797

Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

Head finantstulemused näitavad Eesti Telekom Grupi kasvu
jätkumist 2000.aasta esimesel poolaastal. Oleme saavutanud
märkimisväärset edu nii grupisiseses koostöös kui ka
partnerluses teiste organisatsioonidega. Meie prioriteediks
on jätkuvalt paindlik paremate teenuste pakkumine nii
olemasolevatele kui uutele klientidele saavutamaks
konkurentsieelist peatselt avaneva turu tingimustes.

Äritulud ja kulud

Eesti Telekom Grupi äritulud 2000. aasta esimesel poolel
moodustasid 1 947 mln krooni, kasvades eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 15%. Grupi tegevuskulud olid 914 mln
krooni, kasvades 12%. Grupi EBITDA marginaal tõusis 53%-ni
(1999.a. esimesel poolaastal 51%, 1999.a. tervikuna 51%).

Fikseeritud sidevõrgu äritulud ulatusid 1 357 mln kroonini,
kasvades 15%. Kiireima kasvuga olid kohalike telefonikõnede
tulud, ületades 1999.a. vastava näitaja tervelt 29%. Sellise
kasvu taga on olnud interneti sissehelistamisteenus. 2000.
aasta juunis moodustasid sissehelistamise minutid 38%
kohalike kõnede minutite koguarvust. Esimese poolaasta
lõpuks kasutas Eesti Telekom Grupi fikseeritud telefonivõrgu
operaatori AS Eesti Telefoni poolt pakutavat
sissehelistamisteenust enam kui 40 000 klienti, mis annab
firma hinnanguliseks turuosaks 50%. Tulud kohalikest
kaugekõnedest, rahvusvahelistest kaugekõnedest ja
mobiilsidest kasvasid vastavalt 2%, 5% ja 8%.

Fikseeritud sidevõrguga seotud tegevuskulud moodustasid 740
mln krooni, kasvades 11%. Oluliseks teguriks sellise kulude
kasvu taga on töötajate arvu jätkuv vähenemine Eesti
Telefonis. 2000.a. juuni lõpuks oli töötajate arv vähenenud
2 541-ni (31.detsembril 1999.a. 2 772). Juuni lõpus ulatus
Eesti Telefoni põhiliinide arv töötaja kohta 201-ni,
ületades poolaastaks püstitatud eesmärgi – 200 liini töötaja
kohta.

Fikseeritud sidevõrgu kulum esimesel poolaastal oli 345 mln
krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 7%.

Tegevuskasum fikseeritud sidevõrgu teenustest moodustas 272
mln krooni (192 mln krooni 1999.a. esimesel poolaastal).

Äritulud mobiilside teenustest kasvasid 17%, ulatudes 919
mln kroonini. Tulude kasv kiirenes 2000.a. teises kvartalis,
mil äritulud kasvasid 19% eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes. Eesti Telekom Grupi mobiilsideoperaatori AS-iga
Eesti Mobiiltelefon liitus rekordiline arv uusi kliente.
2000.aasta esimese kvartali jooksul kasvas firma klientide
arv 15 tuhande võrra. Teise kvartali jooksul liitus
operaatoriga 33 tuhat uut klienti, tõstes klientide arvu
poolaasta lõpuks 292 tuhandeni. 92 tuhat klienti kasutab
ettemaksega kõnekaarti. Eesti Mobiilside turuosa klientide
arvu põhjal on jätkuvalt 63%. Ettemaksega kõnekaardi
kasutajate arvu kasv ja mitmesugused soodustused, mida firma
oma teenuste klientidele on võimaldanud, kajastuvad kasutaja
kohta teenitavate keskmiste tulude (ARPU) languses. 1999.a.
juunis teeniti kliendi kohta kuus 589 krooni, 2000.a.
juuniks oli vastav näitaja langenud 469 kroonini.

Uute klientide juurdevõitmisele suunatud tegevus on kaasa
toonud mobiilside valdkonna tegevuskulude kasvu. 2000.a.
esimesel poolaastal ulatusid tegevuskulud 486 mln kroonini
kasvades 22%. Sellise kasvu taga on eelkõige turunduskulud,
sh. soodushinnaga telefonide müük uutele klientidele ja
personalikulude kasv.

Kulum mobiilside sektoris moodustas 132 mln krooni kasvades
21%. Suhteliselt ulatuslik kasv tuleneb NMT võrgu
kiirendatud amortiseerimisest. Eesti Mobiiltelefon kavatseb
oma NMT võrgu 2000.a. detsembris sulgeda.

Tegevuskasum mobiilside teenustest esimesel poolaastal oli
301 mln krooni (281 mln 1999.a. esimesel poolaastal)
kasvades 7%.

Puhaskasum

Eesti Telekom Grupi puhaskasum 2000.a. esimesel poolaastal
oli 541 mln krooni. 1999.a. esimesel poolel toimunud
restruktureerimise tõttu ei ole puhaskasum võrreldav
möödunud aasta vastava perioodi tulemusega. Puhaskasum pole
eelneva aastaga võrreldav ka tulenevalt 2000. aastal kehtima
hakanud muudatustest tulumaksuseaduses, mille kohaselt ei
maksustata enam ettevõtte tulu, vaid dividendide
väljamakseid, erisoodustusi, esinduskulusid ning muid
väljamakseid, mida võib lugeda kasumi varjatud jaotamiseks.

2000.a. esimesel poolaastal teenis grupp tulu 3,94 krooni
aktsia kohta, 56% enam kui 1999.a. esimesel poolaastal (2,52
krooni).

Investeeringud

Eesti Telekom Grupp investeeris 2000.a. kuue kuuga 570 mln
krooni.

Üheks märkimisväärsemaks investeerimisprojektiks 2000.aastal
on “Tallinn 100” (Tallinna 100%-line digitaliseerimine),
mille käigus lülitatakse ca 62 000 analoogjaamades olevat
telefoninumbrit ümber digitaaljaamadesse. Juuni lõpuks oli
projekti mahust täidetud umbes 50%. Digitaliseeritus Eestis
tervikuna oli tõusnud 60,5%-ni. Aasta lõpuks on kavandatud
70%-lise digitaliseerituse saavutamine. RAS-1000
(raadioühendustel põhinev telefoniside) on teine olulisem
investeerimisprojekt fikseeritud side valdkonnas.

Telefoniliinide arv 100 elaniku kohta Eestis tervikuna
ulatus juuni lõpus 35,5-ni. Mobiilside kiire kasv annab
põhjust eeldada, et telefonide tihedus stabiliseerub umbes
tasemel 38 liini 100 elaniku kohta.

Mobiilside valdkonnas läks enamus investeeringutest
tugijaamade ja võrgu arendamisse ning kvaliteedi
tõstmisesse.

Omakapital

2000.aasta esimesel poolaastal toimusid mitmed liikumised
Eesti Telekom Grupi omakapitalis. 25. mail toimunud
aktsionäride korraline üldkoosolek kinnitas Eesti Telekomi
juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku. Ettepaneku kohaselt
kanti 68 mln krooni jaotamata kasumit grupi kohustuslikku
reservi. 549 mln krooni otsustati maksta välja
dividendidena, sh. 203 mln krooni korraliste dividendidena
ja 346 mln krooni erakorraliste dividendidena. A-seeria
aktsiate omanikele maksti dividende 4 krooni aktsia kohta. B-
seeria aktsia omanikule (Eesti Riigile) maksti dividende 10
000 krooni aktsia kohta. Dividendiõiguslike aktsionäride
nimekiri määrati 9.juuni 2000.a. seisuga. Dividendid maksti
välja 12.juunil 2000.a.

Muudatuste tõttu tulumaksuseaduses ei pea Eesti Telekom
grupp 2000.a. dividendidelt maksma tulumaksu.

Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutmine

Pikaajaliste intressikandvate laenude ja kohustuste maht
kahanes 2000.a. kuue kuuga 290 mln krooni võrra tulenevalt
nii graafikujärgsetest kui ennetähtaegsetest laenude
tagasimaksmistest AS Eesti Telefon poolt. 2000.a.
1.jaanuarist hakkas tegutsema Eesti Telekom Grupi Treasury
ja osutus võimalikuks osa välislaene asendada grupisiseste,
soodsamate tingimustega laenudega. Peamiselt selle tulemusel
moodustasid grupi finantskulud käesoleva aasta esimese kuue
kuuga vaid 10 mln krooni võrreldes 1999.a. esimese poolaasta
31 mln krooniga.

Jooksvate kohustuste kasv võrreldes 1999.a. lõpu tasemega
tuleneb AS Eesti Telekom dividendivõlgnevusest 550 mln
krooni ulatuses (maksti välja 2000.a. juulis).

Eesti Telekom Grupi netovõla suhe omakapitali 2000.a. juuni
lõpus oli –14% (1999.a. 31.detsembril –4%). Ajavahemikus 12.
juulist 19. juulini 2000.a. korraldas Eesti Telekom
võlakirjade avaliku emissiooni. Emissiooni käigus märgiti
võlakirju investorite poolt kokku 111 mln krooni eest.
Ettevõte otsustas lõplikuks emissiooni mahuks kinnitada 100
mln krooni ja aastaseks võlakirja intressiks 6,1%.
Võlakirjade lunastamise tähtajaks on 20. juuli 2001.aastal.
Eesti Telekomi võlakirjaemissioon oli esimene Eestis, mida
oli võimalik märkida interneti teel.

Potentsiaalsed kohustused

AS Eesti Telefon vastu on 55 milj. krooni suuruse hagi
esitanud pankrotis OÜ Albufent. AS Eesti Telefon arvates on
nõue täiesti alusetu. Isegi juhul, kui kohus otsustab
lahendada hagi OÜ Albufent kasuks, ei mõjuta see AS Eesti
Telefon juhtkonna hinnangul negatiivselt firma
finantstulemusi.

Muutuv tehnoloogia ja teenused

Meie klientide paremaks teenindamiseks on Eesti Telekom
Grupi tütarettevõtted viimaste aastate jooksul turule toonud
arvukalt uusi tooteid ja teenuseid. Pakutavate toodete
tehniline iseloom on aga klientidele soodsaima valiku
tegemise sageli keerukaks muutnud. 2000.aasta esimeses
kvartalis alustas Eesti Telefon uue kaubamärgi “et”
reklaamikampaaniat. Uue kaubamärgi alla koondatud
telekommunikatsiooniteenuste ja –lahenduste paketid seovad
fikseeritud telefoniside ja andmeside teenuseid, mobiilside
teenuseid (koostöös Eesti Mobiiltelefoniga), ISDN ja IN-
võrgu teenuseid. Esimene toode, mida uue kaubamärgi all
pakuti, oli “Koduliin” – võimalus leibkonna piires
mobiiltelefonide ja tavatelefoni vahelisteks kõnedeks
soodustariifiga. Praeguseks on turule toodud kõne- ja
andmeside teenuseid ühendavad telekommunikatsioonilahendused
eramajaomanikele (“Eramu ISDN”), väikestele
kaubandusettevõtetele (“Kaupmehe ISDN”) ja väikekontoritele
(“Väikekontori ISDN”).

Andmesidest tulenevate tulude järsk kasv viimase aasta
jooksul on mõjutanud andmeside arendamise muutumist Eesti
Telefoni teiseks prioriteediks. 1.märtsil tuli firma edukalt
turule ADSL-põhise tooteportfelliga. Portfell koosneb
kolmest tootest (ADSL Light, ADSL Plus, ADSL Premium),
kattes enamuse turunõudlusest. Ettevõte integreerib
erinevaid tehnoloogiaid pakkumaks välja
kommunikatsioonilahendusi andmeside valdkonnas. Turule on
jõudnud WEB-põhine VoIP teenus “Veebitelefon”, mis võimaldab
arvutist internetiühendust katkestamata helistada 800-seeria
telefoninumbritele ja tasuta lühinumbritele.

Internetiteenuste võidukäik on vajutanud pitseri ka Eesti
Mobiiltelefoni tegevusele. Aprillis hakkas firma oma
lepingulistele klientidele pakkuma WAP (Wireless Application
Protocol) teenuseid. WAP pakub võimaluse interneti teenuste
kasutamiseks mobiiltelefoni vahendusel. Nii on võimalik
lugeda valuuta- ja börsikursse, uurida vaba aja veetmise
võimalusi, ilmateadet jms. Koostöös teiste firmadega
edastatakse võõrsõnastiku abil sõnaseletusi, saldoinfoga
|levaadet kliendi pangaarve seisust. Eesti Mobiiltelefoni
klient saab telefoni teel lugeda ka oma e-maile.

Aprilli algul allkirjastasid Ericsson Eesti, Tallinna
Tehnikaülikool ja Eesti Mobiiltelefon kolmepoolse WAY
projekti lepingu GPRS (General Packet Radio Services)
keskkonna testimiseks. Projekt peab tagama Eesti
Mobiiltelefoni konkurentsieelise uute andmesideteenuste
juurutamisel GSM infrastuktuuris 2001.a. alguses, mil GPRS
süsteem Eestis rakendub.

Laienemine partnerluse läbi

Eesti piiratud rahvaarv ja suhteliselt madal ostujõud
muudavad kõrge kasvutempo säilitamise, tuginedes vaid
traditsioonilistele telekommunikatsiooniteenustele, raskeks.
Eesti Telekom soovib aktiivselt osaleda
telekommunikatsioonivaldkonna integratsioonis
naabervaldkondadega. 2000.aasta esimese poolaasta jooksul
sõlmiti rida koostöölepinguid just uute teenuste
arendamiseks ja turule toomiseks tuginedes erinevate
ärivaldkondade kogemustele.

2000.a. märtsis alustasid Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon
ja AS Privador ühisprojekti avaliku võtme infrastruktuuri
väljatöötamiseks, mis võimaldaks tarbijatel kiiresti ja
turvaliselt kasutada mitmeid elektroonilisi teenuseid,
edastada elektroonseid dokumente ja digitaalallkirju.
Avaliku võtme infrastruktuuri nimetatakse infoühiskonna
nurgakiviks, mis võimaldab kasutajatel avalike sidevõrkude
kaudu turvaliselt suhelda ja üksteist identifitseerida.
2000.a. mais allkirjastasid Eesti Mobiiltelefon, Eesti
Telefon, Hansapank ja Eesti Ühispank koostööleppe ühise
avaliku võtme infrastruktuuri loomiseks, mis võimaldaks
kasutada kiiresti ja turvaliselt erinevaid teenuseid
telefoni ja interneti vahendusel.

Eesti Riikliku Päästeameti, Eesti Mobiiltelefoni ja Ericsson
Eesti vahel allkirjastati aprillis kolmepoolne kavatsuste
protokoll MPS (Mobile Positioning System) teenuste
rakendamiseks. Positsioneerimisteenus võimaldab hädaabi
numbrile “112” helistajate asukoha Päästeteenistuse
keskustes paiknevatel elektroonilistel kaartidel kindlaks
määrata, millega vähendatakse abivajajateni jõudmiseks
kuluvat aega. On kavatsus pakkuda positsioneerimisteenust ka
Päästeameti liikurvahenditele, määramaks kindlaks
sündmuskohale lähimat sõidukit ja lühimat teed väljakutse
paigani. Teenuseks vajalik tarkvara valmib lepinguosaliste
ja AS Regio, Eesti juhtiva elektrooniliste kaartide looja,
koostöös.

Mais alustasid Eesti Telefon ja Eesti Ühispank lõplikke
läbirääkimisi ühisettevõtte moodustamiseks, et luua
usaldusväärseim ja enim kasutatav interneti keskkond.
hisettevõte kavatseb hakata pakkuma väljapoole
omanikettevõtete põhitegevusalasid jäävaid teenuseid
kõikides peamistes e-äri valdkondades. Plaanitakse pakkuda
ka portaali teenuseid, vahendusteenuseid erinevate
kauplemiskeskkondade ja kliendi vahendamissüsteemide kaudu,
logistikateenuseid ning tarkvara- ja tehnoloogialahendusi.

Koostöös Tallinna ja Tartu kohalike võimuorganitega arendas
Eesti Mobiiltelefon välja mobiilse parkimise teenuse, mis
võimaldab klientidel neis linnades auto parkimise eest
mobiiltelefoni teel tasuda. Teenusega tuldi turule 1. juulil
ning esimese kuu jooksul kasutas seda umbes kaks tuhat
klienti.

2000.a. esimese poolaasta jooksul valmis Eesti
Mobiiltelefoni ja Hansapanga e-arve projekt. Selle tulemusel
on Hansapanga ja Eesti Mobiiltelefoni ühistel eraisikutest
klientidel võimalus alates 1. juulist tellida oma
mobiiltelefoni arve enda hanza.neti elektroonilisse
postkasti ja tasuda see sealsamas.

Muutused juhtimisstruktuurides

Eesti Telekomi aktsionäride korraline üldkoosolek mais valis
ettevõttele uue nõukogu. Nõukogu esimehe kohale valiti
nõukogu liikmete poolt tagasi hr. Aare Tark.

Uue nõukogu liikmed kutsusid Eesti Telekomi juhatusest
tagasi hr. Mart Nurga seoses tema valimisega ettevõtte
nõukogusse.

31.mail 200.aastal esitas Eesti Telekomi nõukogule
lahkumisavalduse juhatuse esimees hr. Toomas Sõmera. Nõukogu
otsustas hr. Sõmera lahkumisavalduse rahuldada.


Raul Kalev
infojuht
6460 220

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid