EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSTELE 9 KUUD 2000



AS EESTI TELEKOM 2000.A. ÜHEKSA KUU TULEMUSED

                ‘Muudatuste aasta’

                            

Eesti  juhtiv  telekommunikatsiooniteenuste  pakkuja,  AS

Eesti Telekom, avaldab 30.septembril 2000.aastal lõppenud

üheksa kuu tulemused.





Olulisemad näitajad



·    Mobiilside klientide arv kasvas aastaga 38% ulatudes

     317 tuhandeni

·    Fikseeritud põhiliinide arv töötaja kohta kasvas 210-ni

·    EBITDA marginaal 54%

·    Kasum enne maksustamist kasvas 28% ulatudes 876 mln

     kroonini

·    Tulu aktsia kohta kasvas 50% ulatudes 6,34 kroonini





Kommenteerides majandustulemusi, märkis AS Eesti  Telekom

juhatuse esimees Jaan Männik:



“Grupi edukas areng jätkub kuid konkurents tugevneb.”





Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist, finantsdirektor     6 272 465

Hille  Võrk, finantsjuht                6 272 460





JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



2000.aasta    esimest   üheksat    kuud    võib    lugeda

kordaläinuteks.  Nii  mobiilside kui Interneti  klientide

kasv   on  jätkuvalt  hoogne  ning  Eesti  Telekom  Grupi

tegevuse  efektiivsus  on  paranenud.  Siiski   ei   tasu

unustada   fakti,   et   Eesti   telekommunikatsioonituru

täieliku avanemiseni on jäänud vaid kaks kuud.



Äritulud ja kulud

Eesti Telekom Grupi 2000.aasta üheksa kuu äritulud olid 2

951  mln  krooni kasvades aastaga 13%. Grupi tegevuskulud

olid  1 351 mln krooni kasvades 10%. Eesti Telekom  Grupi

EBITDA moodustas 1 600 mln krooni (EBITDA marginaal 54%).



Fikseeritud  sidevõrguga seotud äritulud ulatusid  2  025

mln kroonini kasvades eelmise aastaga võrreldes 13%. Kasv

tuleneb AS Telefonipood tuludest, milles AS Eesti Telefon

omandas  1999.aasta  oktoobris 70%-lise  osaluse,  ja  ka

Eesti   Telefoni   enese   tulude  kasvust.   Fikseeritud

telefonivõrgu tuludest kasvavad endiselt kõige  kiiremini

kohalike kõnede tulud, mis ületasid 1999.aasta üheksa kuu

näitaja  24%-ga.  Kohalike kõnede  selline  kasv  tulenev

eelkõige Interneti sissehelistamisteenuse populaarsusest.

2000.aasta  septembris moodustasid sissehelistamisminutid

41%   kohalike  kõneminutite  koguarvust.  Eesti  Telefon

hindab oma turuosaks antud teenuse osutamisel umbes  51%.

Tulud    kohalikest    kaugekõnedest,   rahvusvahelistest

kaugekõnedest ja mobiilsidest kasvasid vastavalt  2%,  4%

ja   5%.  Tulud  põhiliinidest  (liitumis-  ja  kuutasud,

liinide  renditasud) kasvasid 9% ja muud tulud  kahanesid

6%.  Alates  1.oktoobrist jõustusid Eesti  Telefoni  uued

kõneside tariifid (vt. “Rebalanseerimine”), mis mõjutavad

edasist   tulude   struktuuri.  Eesti  Telefon   on   aga

arvamusel,     et    uute    tariifide     mõju     firma

majandustulemustele tervikuna saab olema minimaalne, kuni

1% käibest, sõltuvalt tarbijate käitumisest.



Fikseeritud   sidevõrguga  seotud  kulud  kasvasid   12%.

Seejuures   kasvasid  Eesti  Telefoni  kulud   vaid   2%.

Septembri  lõpuks oli ettevõtte töötajate arv langenud  2

457-ni (31.detsembril 1999.a. 2 772).



Tegevuskasum fikseeritud sidevõrgu teenustest oli 411 mln

krooni (316 mln krooni 1999.a.) kasvades 30%.



Mobiilside sektori äritulud kasvasid 15% ulatudes  1  426

mln  kroonini.  Klientide arvu kasv on jätkuvalt  hoogne:

esimeses kvartalis lisandus 16 tuhat uut klienti,  teises

kvartalis  33  tuhat  ja kolmandas  kvartalis  26  tuhat.

Septembri  lõpuks oli klientide koguarv 317 tuhat,  nende

hulgas 106 tuhat ettemaksega kõnekaardi kasutajat.



2000.aasta  suvel ägenes taas hinnasõda Eesti  mobiilside

turul  ning  kõneminuti tariifid langesid 2,50  kroonini.

Reageeringuna  konkurentide tegevusele alandas  ka  Eesti

Mobiiltelefon septembrist oma kõige populaarsema  paketi,

Delta,  mõningaid  tariife.  Oktoobrist  jõustusid  uued,

madalamad   tariifid   teiste   pakettide   kasutajatele.

Ettevõtte  keskmine  tulu kliendi  kohta  oli  2000.aasta

septembris  430  krooni. Tariifide  langetamine  tähendab

samaaegselt ka kliendilt teenitava keskmise tulu langust.

Tagamaks  ettevõtte tulude jätkuvat kasvu on  üha  rohkem

jõupingutusi    suunatud   uute   täiendavate    teenuste

väljaarendamisele.



Mobiilside  sektori  tegevuskulud  olid  725  mln  krooni

kasvades aastaga 15%. Eesti Mobiiltelefoni töötajate  arv

oli   septembri  lõpuks  kasvanud  266-ni  (31.detsembril

1999.a. 223). Tulenevalt tugevast konkurentsist turul  on

kasvanud ka turundusega seotud kulud.



Tegevuskasum  mobiilside teenustes  oli  500  mln  krooni

kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13%.



Puhaskasum

Eesti  Telekom Grupi puhaskasum 2000.aasta esimese üheksa

kuu  kokkuvõttes oli 871 mln krooni. 1999.aastal toimunud

restruktureerimise tõttu on puhaskasum eelmise aasta sama

perioodi   tulemusega  raskesti  võrreldav.   Puhaskasumi

võrdlemist  takistavad  ka  2000.aastal  kehtima  hakanud

muudatused    Tulumaksuseaduses,   mille   kohaselt    ei

maksustata   enam   ettevõtte  tulu,   vaid   dividendide

väljamakseid,  erisoodustusi,  esinduskulusid  ning  muid

väljamakseid,   mida   võib   lugeda   kasumi    varjatud

jaotamiseks.



2000.aasta  esimese üheksa kuuga teenis grupp  tulu  6,34

krooni  aktsia  kohta,  50% enam kui  1999.aasta  vastava

perioodi jooksul (4,24 krooni).



Investeeringud

Eesti  Telekom  Grupp investeeris üheksa  kuuga  863  mln

krooni.



Eesti  Telefon  jätkas projekti “Tallinn  100”  (Tallinna

100%-line     digitaliseerimine    2000.aasta     lõpuks)

elluviimist.   Septembri  lõpuks   oli   digitaliseeritus

Tallinnas  tõusnud  95%-ni  ja Eestis  tervikuna  67%-ni.

Hetkel  on  Eestis  juba  9  täielikult  digitaliseeritud

linna.  Eesti  Telefoni põhiliinide  arv  septembri  lõpu

seisuga oli 521 901 ehk 36,3 liini 100 elaniku kohta.



2000.aasta  mais  alustasid  Eesti  Telefon  ja  Ühispank

läbirääkimisi  ühisettevõtte  moodustamiseks,   et   luua

usaldusväärseim  ja  enim kasutatav  Interneti  keskkond.

Septembris    investeeris    Eesti    Telefon     loodava

ühisettevõtte aktsiakapitali 15 mln krooni.



Mobiilside valdkonnas on enamus investeeringutest  läinud

tugijaamade  ja –võrgu arendamisse. 5.septembril  2000.a.

allkirjastas  Eesti Mobiiltelefon lepingu  uue  tehnilise

keskuse rajamiseks Tallinnasse. Keskus pindalaga 3 000 m2

peab   plaanide  kohaselt  valmima  2001.aastal.  Ehituse

kogumaksumuseks on arvestatud 28,5 mln krooni.



Omakapital

25.mail   toimunud  aktsionäride  korraline   üldkoosolek

kinnitas   Eesti   Telekomi  juhatuse  kasumi   jaotamise

ettepaneku. Vastavalt tehtud otsusele kanti 68 mln krooni

jaotamata  kasumit grupi kohustuslikku reservi.  549  mln

krooni otsustati dividendidena välja maksta, sh. 203  mln

krooni   korraliste  dividendidena  ja  346  mln   krooni

erakorraliste dividendidena. Kokku maksti A-seeria aktsia

omanikele  dividende  4  krooni  aktsia  kohta.  B-seeria

aktsia omanikule (Eesti Riigile) maksti dividende 10  000

krooni  aktsia kohta. Dividendid maksti välja  2000.aasta

12.juulil.



Muudatuste  tõttu Tulumaksuseaduses ei pea Eesti  Telekom

2000.aastal dividendidelt tulumaksu maksma.



Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutumine

Grupi pikaajaliste intressikandvate laenude ja kohustuste

maht  kahanes  üheksa kuu jooksul 309  mln  krooni  võrra

tingituna  nii  graafikujärgsetest kui  ennetähtaegsetest

laenude  tagasimaksmistest Eesti Telefoni poolt.  2000.a.

1.jaanuarist   alustas  tegevust  Eesti   Telekom   Grupi

Treasury   ja   on  osutunud  võimalikuks  asendada   osa

välislaene    grupisisese   finantseerimisega.    Sellest

tulenevalt  moodustasid  ka grupi finantskulud  käesoleva

aasta üheksa kuu jooksul vaid 9 mln krooni (43 mln krooni

1999.a. sama perioodi jooksul).



Ajavahemikus  12.juulist  19.juulini  2000.a.   korraldas

Eesti  Telekom võlakirjade avaliku emissiooni. Emissiooni

käigus märgiti investorite poolt võlakirju kokku 111  mln

krooni   eest.  Ettevõte  otsustas  lõplikuks  emissiooni

mahuks  kinnitada  100 mln krooni ja aastaseks  võlakirja

intressiks  6,1%.  Võlakirjade lunastamise  tähtajaks  on

20.juuli  2000.aastal. Eesti Telekomi  võlakirjaemissioon

oli  esimene Eestis, mida oli võimalik märkida  Interneti

teel.



Septembris   andis  Eesti  Telekom  mandaadi  viieaastase

tähtajaga  krediidiliini organiseerimiseks  koguväärtuses

40   mln   EUR   rahvusvahelisele   pankades   koosnevale

sündikaadile, kuhu kuuluvad Bankgesellschaft  Berlin  AG,

AS   Hansapank,  Dai-Ichi  Kangyo  Bank  Ltd,  Landesbank

Schleswig Holstein (Tallinn), Leonia Corporate  Bank  plc

ja  Swedbank.  Mandaat anti nn. “klubi”  korras,  tihedas

konkursis   parema  pakkumise  tegijatele.   Laenulepingu

allkirjastamine on planeeritud lähiajale.



Eesti  Telekom  Grupi  netovõla suhe omakapitali  2000.a.

septembri lõpus oli –4%.



Potentsiaalsed kohustused

AS  Eesti  Telefoni vastu on 55 mln krooni  suuruse  hagi

esitanud pankrotis OÜ Albufent. AS Eesti Telefon  arvates

on  nõue täiesti alusetu. Isegi juhul, kui kohus otsustab

lahendada hagi OÜ Albufent kasuks, ei mõjuta see AS Eesti

Telefon    juhtkonna   hinnangul    negatiivselt    firma

finantstulemusi.



Tooteportfelli mitmekesistamine

Eesti  Telekom Grupi ettevõtete poolt 2000.aasta esimesel

poolaastal  turule toodud uutest teenustest ja  toodetest

sai      suurima     tähelepanu     osaliseks     mobiili

positsioneerimise süsteem Eesti Päästeameti tarbeks,  mis

valmis   Eesti   Mobiiltelefoni,  Eesti  Päästeameti   ja

Ericssoni  koostöös.  Teenuseks vajalik  tarkvara  valmis

lepinguosaliste  ja AS Regio koostöös. Teisel  poolaastal

on  projekti  edasi arendatud ning novembrikuust  tulevad

turule    MPS    teenused    kommertskasutuseks.    Eesti

Mobiiltelefon  suhtub AS Regiosse kui oma püsipartnerisse

MPS  teenuste  rakendamiseks vajalike  tarkvaralahenduste

väljatöötamisel.  Ettevõte eeldab mõne aasta  pärast  60%

mobiilside    lisateenuseid    põhinevat    MPS-l.    Oma

positsioonide  tugevdamiseks  antud  valdkonnas   omandas

Eesti     Mobiiltelefon    2000.aasta    oktoobris     5%

personaliseerimis      ja      positsioneerimistarkvarale

spetsialiseerunud    Soome-Eesti   tarkvarafirma    Mgine

Technologies aktsiatest. Ülejäänud 95% ettevõtte aktsiate

omanik on Helsinki Börsil noteeritud Digital Open Network

Environment  Corporation. See strateegiline  investeering

avab   EMT-le   võimaluse  kasutada  Mgine   Technologies

personaliseerimise  ja  positsioneerimise   tarkvara   ja

arendusvõimalusi.   EMT   omalt   poolt    annab    Mgine

Technologies´le    toodete    arenduse    ressursse    ja

testimisvõimaluse.



Täiendav  võimalus  on  lisandunud juulis  turule  toodus

mobiilse  parkimise teenusele. Alates septembrist  saavad

kliendid    operaatorit   parkimise    alustamisest    ja

lõpetamisest  teavitada ka WAP-i kaudu,  lisaks  senisele

SMS-teate   saatmise  võimalusele.  Esimese   kolme   kuu

jooksul,  mil mobiilse parkimise teenust pakuti,  kasutas

seda 4 600 EMT klienti.



Täiesti uus teenus Eesti Mobiiltelefoni portfellis ja  ka

Eesti  turul  tervikuna  on mobiiltelefonide  kindlustus.

Firma  on  koostöös kindlustusmaaklerfirma Marsh  Eestiga

ette  valmistanud teenuse ProMobile, mille eesmärgiks  on

kaitsta  kliente mobiiltelefonidega seotud kahjude  eest,

mis  tulenevad õnnetustest või vargustest. Praeguseks  on

alanud   uue  teenuste  testimise  periood,  mis   kestab

2001.aasta   veebruarini.  Seejärel   hakatakse   teenust

pakkuma   firma   nii   ettevõtetest   kui   eraisikutest

klientidele.    Edaspidi   on   kavas   kindlustusteenust

laiendada  ka  müügiautomaatides ja kontrollimisseadmetes

olevatele terminalidele.



Eesti  Telekom Grupi teine operaator, Eesti  Telefon,  on

teinud  järjekordse  sammu andmeside  valdkonnas.  Lisaks

erinevatele  andmeside  ühenduste võimalustele,  mida  on

pakutud  Atlas  tooteperekonna nime all, avati  oktoobris

klientidele Internetis kommunikatsioonikeskus Hot. Lisaks

traditsioonilistele   teenustele   nagu    elektrooniline

postkast,   kalender,   isikliku  kodulehekülje   loomise

võimalus  jms.,  võimaldab uus keskkond  kasutajatele  ka

suhtlemist    sõprade   või   töökaaslastega    Intraneti

vahendusel.



Kliendikeskne teenindus

Eesti   Telekom   Grupi  ettevõtete   koostöö   suuremate

kommertspankadega jätkub. 1.juulist alates pakuvad  Eesti

Mobiiltelefon  ja  Hansapank  oma  ühistele   klientidele

võimalust  tellida  mobiiltelefoni arve  enda  hanza.neti

elektroonilisse  postkasti ja tasuda  see  Internetipanga

vahendusel.  Eesti  Mobiiltelefon  ja  Ühispank   pakuvad

alates   oktoobrist  oma  klientidele   võimalust   saada

interneti  vahendusel  infot oma  mobiiltelefoni  viimase

kolme  kuu  arvete ja eelmise kuu kõnede  eristuse  kohta

ning vajadusel salvestada saadud info töötlemiseks eraldi

failina.



Propageerimaks   efektiivsemaid  võimalusi   telefoniarve

tasumiseks  korraldas Eesti Telefon suvel otsekorralduste

kampaania.  Klientidele, kes otsustasid  edaspidi  tasuda

oma  igakuise arve otsekorraldusega, võimaldati üks  tund

tasuta  kohaliku  kõne  aega. Augusti  lõpuks  oli  antud

makseviisi  kasuks otsuse teinud üks kolmandik  ettevõtte

klientidest.   Alternatiivsete   maksekanalite   aktiivne

kasutamine     võimaldas     Eesti     Telefonil      oma

teeninduskeskused   müügikeskusteks   ümber   korraldada.

Väiksema koormusega teeninduskeskused suletakse vastavalt

ettevõtte  eesmärgile  hoida  tegevuskulude  kasv   range

kontrolli all.



Esimese  poolaasta  jooksul  tuli  Eesti  Telefon  turule

mitmete      kindlale      kliendisegmendile      mõeldud

komplekslahendustega.  Tundub, et  vahel  oli  klientidel

siiski        raske       valida        just        nende

kommunikatsioonivajadustele sobivate  paketti.  Probleemi

lahendamiseks on Eesti Telefon oma Interneti  leheküljele

paigutanud  küsimustiku, millele vastamine annab  firmale

ettekujutuse   selle   konkreetse  kliendi   vajadustest.

Saadava  info  põhjal teeb ettevõte  ise  pakkumise,  mis

peaks antud kliendile sobivaim olema.



Fikseeritud telefoniside tariifide rebalanseerimine

Kõnesideturu 1.jaanuarist 2001.aastal avanemise eelduseks

on  Eesti  Telefoni tariifide rebalanseerimine ehk  nende

omahinnaga    vastavusse   viimine.   Mitmed   muudatused

ettevõtte tariifides jõustusid 1.oktoobrist 2000.a.:



                    Endine    Uus tariif      Muutus

                    tariif       (EEK)

                    (EEK)

Äriklientide        3,600       3,000          -17%

digitaaltelefoni

liitumistasu

Äriklientide         198         120           -39%

digitaaltelefoni

kuutasu

Kohaliku    kõne     0.16        0.24          +50%

minut,

normaalajal

Riigisisese          1.06        0.68          -36%

kaugekõne minut,

normaalajal

Kohaliku    kõne     0.08        0.18          +125%

minut,

soodusajal

Riigisisese          0.53        0.51           -4%

kaugekõne minut,

soodusajal

Kohaliku    kõne                 0.08         puudus kuni

minut, öötariif                                  01.10.00

Rahvusvahelise                väheneb  sõltuvalt  riigist

kõne minut                    kuni 25%

Kõnealustustasu               rakendub        1.sekundist

                              ühenduse   loomise    järel

                              (senini 8.sekundist)



Ettevõtte   tasandil  hinnatakse  uute   tariifide   mõju

ärituludele   olevat   väheulatuslik.   Kliendi    jaoks,

sõltuvalt  tema  tarbimisharjumustest,  võib  aga  uutest

tariifidest   tulenevalt  igakuise  telefoniarve   suurus

oluliselt muutuda. Leevendamaks tariifimuudatuste mõju ja

säilitamaks  ettevõtte jaoks kindlaid kliendigruppe  tuli

Eesti  Telefon  samaaegselt uute  tariifidega  turule  ka

mitmete sooduspakettidega.



Kuna   andmeside   on   fikseeritud  telefoniside   kõige

kiiremini  kasvav  osa ning andmeside  tulud  omavad  üha

suuremat  osakaalu nii Eesti Telefoni kui  Eesti  Telekom

Grupi  tuludes, on oluline andmesideteenuseid  kasutavate

klientide  säilitamine. 1.oktoobrist on võimalik  liituda

“Atlas  Internet  901 Bonus” teenusega,  mille  puhul  25

kroonise  kuutasu  eest sissehelistamisteenuse  minut  on

normaalajal  17%  ja  soodusajal  33%  madalam  vastavast

tavatariifist.



2000.aasta  märtsis tuli Eesti Telefon turule ADSL-põhise

tooteportfelliga. Portfell koosneb kolmest tootest:  ADSL

Light,   ADSL   Plus   ja   ADSL   Premium.   Innustamaks

eraisikutest    kliente   vahetama    tariifimuudatustest

mõjutatud   sissehelistamisteenust   püsiühenduse   vastu

alandas   ettevõte   1.oktoobrist   ADSL   Light   paketi

liitumistasu kolm korda 500 kroonini ja kuutasu umber 40%

590 kroonini.



Pärast   telefonituru   avanemist   1.jaanuaril   2001.a.

oodatakse tugevaimat konkurentsi tekkivat rahvusvaheliste

kõnede  osas. Rebalanseerimine iseenesest parandab  Eesti

Telefoni  konkurentsivõimet  selles  valdkonnas.  Et  oma

positsioone   veelgi  tugevdada  tõi  firma  1.oktoobrist

tulule rahvusvaheliste kõnede boonuspaketid, mille  puhul

kõneminutite tariifid on veel kuni 25% soodsamad.



VoIP  (Voice over IP) tehnoloogia rakendamine on  jõudnud

testimise staadiumisse. 27.septembril käivitus “Netifon”,

teenus mis võimaldab arvutist Interneti vahendusel  Eesti

Telefoni fikseeritud võrgu telefonile helistamist.

Läbirääkimised teiste operaatoritega

Vastavalt   uuele   telekommunikatsiooniseadusele    peab

olulise turujõuga operaator oma telekommunikatsioonivõrgu

teiste      operaatorite      üldkasutatavate       tele-

kommunikatsioonivõrkudega  siduma.  Esimene   sellekohane

leping allkirjastati 2.oktoobril Eesti Telefoni ja Tele2,

Rootsi  Netcom Grupi liikme vahel. Lepingu kohaselt  saab

Tele2  tasu  tema  võrku suunduvatelt  Internetikõnedelt.

Võrkude  sidumise lepingute sõlmimine on komplitseeritud,

kuna regulaator alles töötab välja vastava hinnakujunduse

põhimõtteid.  Seetõttu on raske ka mõlemaid  lepingupooli

rahuldavate ühendustasude leidmine.



Kontsessioonilepingu lõpetamine

1.jaanuaril    2001.aastal   avaneb   täielikult    Eesti

telekommunikatsiooniturg.   Eesti   Telefoni   ja   Eesti

Vabariigi  vahel 1992.aastal sõlmitud kontsessioonileping

ei   tekkivas  uues  keskkonnas  tegutsemiseks   sobilik.

Seetõttu   alustasid   Eesti   Telefon   ja   Teede    ja

Sideministeerium 2000.aasta mais läbirääkimisi eesmärgiga

lõpetata   kontsessioonleping   ja   asendada   see   uue

lepinguga. Pärast valitsusega konsulteerimist on Teede ja

Sideministeerium      teatanud      kavast       lõpetada

kontsessioonileping  ja sõlmida uus  leping  1.jaanuariks

2000.a.  Ministeeriumi ettepaneku  kohaselt  peaks  Eesti

Telefon   võimaldama   juurdepääsu  oma   üldkasutatavale

telefonivõrgule ning pakkuma õigusaktidega nõutud  korras

sidumisteenust.  Ettevõte  peaks  hiljemalt  1.jaanuariks

2004.a.       tagama      numbri       säilimise       ta

telekommunikatsiooniteenuse osutaja  valimise.  Lepinguga

määrataks ka ajagraafik enne 1.jaanuari 2001.a.  laekunud

taotluste  alusel tekkinud telefonitaotlejate  järjekorra

likvideerimiseks.     Kontsessioonilepingu     lõpetamise

järgselt    ei   nõutaks   Eesti   Telefonilt   tariifide

kooskõlastamist  Vabariigi  Valitsusega.  Eesti  Vabariik

kohustuks  mitte diskrimineerima Eesti Telefoni võrreldes

teiste     telekommunikatsioonioperaatoritega     Eestis.

Läbirääkimised jätkuvad.



Muudatused juhtkonnas

31.augustil  2000.a.  lahkus  Hr.  Toomas  Sõmera   Eesti

Telekomi juhatuse esimehe kohalt. Eesti Telekomi  nõukogu

poolt määrati 1.septembrist uueks juhatuse esimeheks  Hr.

Jaan Männik, senine AS Eesti Telefon juhatuse esimees.



Eesti Telefoni nõukogu määras Eesti Telefoni juhatuse

esimehe ametisse 1.septembrist 2000.a. Hr. Valdo Kalm’i,

senise juhatuse liikme.





Raul Kalev

Infojuht

6 272 466