Last update: 07.07.2024 14:03 (GMT+3)

Eesti Telekom: kommentaar kontserni majandustulemustele 9 kuud 2000

09.11.2000, Eesti Telekom, TLN
EESTI TELEKOM
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

KOMMENTAAR KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSTELE 9 KUUD 2000

AS EESTI TELEKOM 2000.A. ÜHEKSA KUU TULEMUSED
‘Muudatuste aasta’

Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS
Eesti Telekom, avaldab 30.septembril 2000.aastal lõppenud
üheksa kuu tulemused.


Olulisemad näitajad

· Mobiilside klientide arv kasvas aastaga 38% ulatudes
317 tuhandeni
· Fikseeritud põhiliinide arv töötaja kohta kasvas 210-ni
· EBITDA marginaal 54%
· Kasum enne maksustamist kasvas 28% ulatudes 876 mln
kroonini
· Tulu aktsia kohta kasvas 50% ulatudes 6,34 kroonini


Kommenteerides majandustulemusi, märkis AS Eesti Telekom
juhatuse esimees Jaan Männik:

“Grupi edukas areng jätkub kuid konkurents tugevneb.”


Täiendav informatsioon:

Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460


JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

2000.aasta esimest üheksat kuud võib lugeda
kordaläinuteks. Nii mobiilside kui Interneti klientide
kasv on jätkuvalt hoogne ning Eesti Telekom Grupi
tegevuse efektiivsus on paranenud. Siiski ei tasu
unustada fakti, et Eesti telekommunikatsioonituru
täieliku avanemiseni on jäänud vaid kaks kuud.

Äritulud ja kulud
Eesti Telekom Grupi 2000.aasta üheksa kuu äritulud olid 2
951 mln krooni kasvades aastaga 13%. Grupi tegevuskulud
olid 1 351 mln krooni kasvades 10%. Eesti Telekom Grupi
EBITDA moodustas 1 600 mln krooni (EBITDA marginaal 54%).

Fikseeritud sidevõrguga seotud äritulud ulatusid 2 025
mln kroonini kasvades eelmise aastaga võrreldes 13%. Kasv
tuleneb AS Telefonipood tuludest, milles AS Eesti Telefon
omandas 1999.aasta oktoobris 70%-lise osaluse, ja ka
Eesti Telefoni enese tulude kasvust. Fikseeritud
telefonivõrgu tuludest kasvavad endiselt kõige kiiremini
kohalike kõnede tulud, mis ületasid 1999.aasta üheksa kuu
näitaja 24%-ga. Kohalike kõnede selline kasv tulenev
eelkõige Interneti sissehelistamisteenuse populaarsusest.
2000.aasta septembris moodustasid sissehelistamisminutid
41% kohalike kõneminutite koguarvust. Eesti Telefon
hindab oma turuosaks antud teenuse osutamisel umbes 51%.
Tulud kohalikest kaugekõnedest, rahvusvahelistest
kaugekõnedest ja mobiilsidest kasvasid vastavalt 2%, 4%
ja 5%. Tulud põhiliinidest (liitumis- ja kuutasud,
liinide renditasud) kasvasid 9% ja muud tulud kahanesid
6%. Alates 1.oktoobrist jõustusid Eesti Telefoni uued
kõneside tariifid (vt. “Rebalanseerimine”), mis mõjutavad
edasist tulude struktuuri. Eesti Telefon on aga
arvamusel, et uute tariifide mõju firma
majandustulemustele tervikuna saab olema minimaalne, kuni
1% käibest, sõltuvalt tarbijate käitumisest.

Fikseeritud sidevõrguga seotud kulud kasvasid 12%.
Seejuures kasvasid Eesti Telefoni kulud vaid 2%.
Septembri lõpuks oli ettevõtte töötajate arv langenud 2
457-ni (31.detsembril 1999.a. 2 772).

Tegevuskasum fikseeritud sidevõrgu teenustest oli 411 mln
krooni (316 mln krooni 1999.a.) kasvades 30%.

Mobiilside sektori äritulud kasvasid 15% ulatudes 1 426
mln kroonini. Klientide arvu kasv on jätkuvalt hoogne:
esimeses kvartalis lisandus 16 tuhat uut klienti, teises
kvartalis 33 tuhat ja kolmandas kvartalis 26 tuhat.
Septembri lõpuks oli klientide koguarv 317 tuhat, nende
hulgas 106 tuhat ettemaksega kõnekaardi kasutajat.

2000.aasta suvel ägenes taas hinnasõda Eesti mobiilside
turul ning kõneminuti tariifid langesid 2,50 kroonini.
Reageeringuna konkurentide tegevusele alandas ka Eesti
Mobiiltelefon septembrist oma kõige populaarsema paketi,
Delta, mõningaid tariife. Oktoobrist jõustusid uued,
madalamad tariifid teiste pakettide kasutajatele.
Ettevõtte keskmine tulu kliendi kohta oli 2000.aasta
septembris 430 krooni. Tariifide langetamine tähendab
samaaegselt ka kliendilt teenitava keskmise tulu langust.
Tagamaks ettevõtte tulude jätkuvat kasvu on üha rohkem
jõupingutusi suunatud uute täiendavate teenuste
väljaarendamisele.

Mobiilside sektori tegevuskulud olid 725 mln krooni
kasvades aastaga 15%. Eesti Mobiiltelefoni töötajate arv
oli septembri lõpuks kasvanud 266-ni (31.detsembril
1999.a. 223). Tulenevalt tugevast konkurentsist turul on
kasvanud ka turundusega seotud kulud.

Tegevuskasum mobiilside teenustes oli 500 mln krooni
kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13%.

Puhaskasum
Eesti Telekom Grupi puhaskasum 2000.aasta esimese üheksa
kuu kokkuvõttes oli 871 mln krooni. 1999.aastal toimunud
restruktureerimise tõttu on puhaskasum eelmise aasta sama
perioodi tulemusega raskesti võrreldav. Puhaskasumi
võrdlemist takistavad ka 2000.aastal kehtima hakanud
muudatused Tulumaksuseaduses, mille kohaselt ei
maksustata enam ettevõtte tulu, vaid dividendide
väljamakseid, erisoodustusi, esinduskulusid ning muid
väljamakseid, mida võib lugeda kasumi varjatud
jaotamiseks.

2000.aasta esimese üheksa kuuga teenis grupp tulu 6,34
krooni aktsia kohta, 50% enam kui 1999.aasta vastava
perioodi jooksul (4,24 krooni).

Investeeringud
Eesti Telekom Grupp investeeris üheksa kuuga 863 mln
krooni.

Eesti Telefon jätkas projekti “Tallinn 100” (Tallinna
100%-line digitaliseerimine 2000.aasta lõpuks)
elluviimist. Septembri lõpuks oli digitaliseeritus
Tallinnas tõusnud 95%-ni ja Eestis tervikuna 67%-ni.
Hetkel on Eestis juba 9 täielikult digitaliseeritud
linna. Eesti Telefoni põhiliinide arv septembri lõpu
seisuga oli 521 901 ehk 36,3 liini 100 elaniku kohta.

2000.aasta mais alustasid Eesti Telefon ja Ühispank
läbirääkimisi ühisettevõtte moodustamiseks, et luua
usaldusväärseim ja enim kasutatav Interneti keskkond.
Septembris investeeris Eesti Telefon loodava
ühisettevõtte aktsiakapitali 15 mln krooni.

Mobiilside valdkonnas on enamus investeeringutest läinud
tugijaamade ja –võrgu arendamisse. 5.septembril 2000.a.
allkirjastas Eesti Mobiiltelefon lepingu uue tehnilise
keskuse rajamiseks Tallinnasse. Keskus pindalaga 3 000 m2
peab plaanide kohaselt valmima 2001.aastal. Ehituse
kogumaksumuseks on arvestatud 28,5 mln krooni.

Omakapital
25.mail toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek
kinnitas Eesti Telekomi juhatuse kasumi jaotamise
ettepaneku. Vastavalt tehtud otsusele kanti 68 mln krooni
jaotamata kasumit grupi kohustuslikku reservi. 549 mln
krooni otsustati dividendidena välja maksta, sh. 203 mln
krooni korraliste dividendidena ja 346 mln krooni
erakorraliste dividendidena. Kokku maksti A-seeria aktsia
omanikele dividende 4 krooni aktsia kohta. B-seeria
aktsia omanikule (Eesti Riigile) maksti dividende 10 000
krooni aktsia kohta. Dividendid maksti välja 2000.aasta
12.juulil.

Muudatuste tõttu Tulumaksuseaduses ei pea Eesti Telekom
2000.aastal dividendidelt tulumaksu maksma.

Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutumine
Grupi pikaajaliste intressikandvate laenude ja kohustuste
maht kahanes üheksa kuu jooksul 309 mln krooni võrra
tingituna nii graafikujärgsetest kui ennetähtaegsetest
laenude tagasimaksmistest Eesti Telefoni poolt. 2000.a.
1.jaanuarist alustas tegevust Eesti Telekom Grupi
Treasury ja on osutunud võimalikuks asendada osa
välislaene grupisisese finantseerimisega. Sellest
tulenevalt moodustasid ka grupi finantskulud käesoleva
aasta üheksa kuu jooksul vaid 9 mln krooni (43 mln krooni
1999.a. sama perioodi jooksul).

Ajavahemikus 12.juulist 19.juulini 2000.a. korraldas
Eesti Telekom võlakirjade avaliku emissiooni. Emissiooni
käigus märgiti investorite poolt võlakirju kokku 111 mln
krooni eest. Ettevõte otsustas lõplikuks emissiooni
mahuks kinnitada 100 mln krooni ja aastaseks võlakirja
intressiks 6,1%. Võlakirjade lunastamise tähtajaks on
20.juuli 2000.aastal. Eesti Telekomi võlakirjaemissioon
oli esimene Eestis, mida oli võimalik märkida Interneti
teel.

Septembris andis Eesti Telekom mandaadi viieaastase
tähtajaga krediidiliini organiseerimiseks koguväärtuses
40 mln EUR rahvusvahelisele pankades koosnevale
sündikaadile, kuhu kuuluvad Bankgesellschaft Berlin AG,
AS Hansapank, Dai-Ichi Kangyo Bank Ltd, Landesbank
Schleswig Holstein (Tallinn), Leonia Corporate Bank plc
ja Swedbank. Mandaat anti nn. “klubi” korras, tihedas
konkursis parema pakkumise tegijatele. Laenulepingu
allkirjastamine on planeeritud lähiajale.

Eesti Telekom Grupi netovõla suhe omakapitali 2000.a.
septembri lõpus oli –4%.

Potentsiaalsed kohustused
AS Eesti Telefoni vastu on 55 mln krooni suuruse hagi
esitanud pankrotis OÜ Albufent. AS Eesti Telefon arvates
on nõue täiesti alusetu. Isegi juhul, kui kohus otsustab
lahendada hagi OÜ Albufent kasuks, ei mõjuta see AS Eesti
Telefon juhtkonna hinnangul negatiivselt firma
finantstulemusi.

Tooteportfelli mitmekesistamine
Eesti Telekom Grupi ettevõtete poolt 2000.aasta esimesel
poolaastal turule toodud uutest teenustest ja toodetest
sai suurima tähelepanu osaliseks mobiili
positsioneerimise süsteem Eesti Päästeameti tarbeks, mis
valmis Eesti Mobiiltelefoni, Eesti Päästeameti ja
Ericssoni koostöös. Teenuseks vajalik tarkvara valmis
lepinguosaliste ja AS Regio koostöös. Teisel poolaastal
on projekti edasi arendatud ning novembrikuust tulevad
turule MPS teenused kommertskasutuseks. Eesti
Mobiiltelefon suhtub AS Regiosse kui oma püsipartnerisse
MPS teenuste rakendamiseks vajalike tarkvaralahenduste
väljatöötamisel. Ettevõte eeldab mõne aasta pärast 60%
mobiilside lisateenuseid põhinevat MPS-l. Oma
positsioonide tugevdamiseks antud valdkonnas omandas
Eesti Mobiiltelefon 2000.aasta oktoobris 5%
personaliseerimis ja positsioneerimistarkvarale
spetsialiseerunud Soome-Eesti tarkvarafirma Mgine
Technologies aktsiatest. Ülejäänud 95% ettevõtte aktsiate
omanik on Helsinki Börsil noteeritud Digital Open Network
Environment Corporation. See strateegiline investeering
avab EMT-le võimaluse kasutada Mgine Technologies
personaliseerimise ja positsioneerimise tarkvara ja
arendusvõimalusi. EMT omalt poolt annab Mgine
Technologies´le toodete arenduse ressursse ja
testimisvõimaluse.

Täiendav võimalus on lisandunud juulis turule toodus
mobiilse parkimise teenusele. Alates septembrist saavad
kliendid operaatorit parkimise alustamisest ja
lõpetamisest teavitada ka WAP-i kaudu, lisaks senisele
SMS-teate saatmise võimalusele. Esimese kolme kuu
jooksul, mil mobiilse parkimise teenust pakuti, kasutas
seda 4 600 EMT klienti.

Täiesti uus teenus Eesti Mobiiltelefoni portfellis ja ka
Eesti turul tervikuna on mobiiltelefonide kindlustus.
Firma on koostöös kindlustusmaaklerfirma Marsh Eestiga
ette valmistanud teenuse ProMobile, mille eesmärgiks on
kaitsta kliente mobiiltelefonidega seotud kahjude eest,
mis tulenevad õnnetustest või vargustest. Praeguseks on
alanud uue teenuste testimise periood, mis kestab
2001.aasta veebruarini. Seejärel hakatakse teenust
pakkuma firma nii ettevõtetest kui eraisikutest
klientidele. Edaspidi on kavas kindlustusteenust
laiendada ka müügiautomaatides ja kontrollimisseadmetes
olevatele terminalidele.

Eesti Telekom Grupi teine operaator, Eesti Telefon, on
teinud järjekordse sammu andmeside valdkonnas. Lisaks
erinevatele andmeside ühenduste võimalustele, mida on
pakutud Atlas tooteperekonna nime all, avati oktoobris
klientidele Internetis kommunikatsioonikeskus Hot. Lisaks
traditsioonilistele teenustele nagu elektrooniline
postkast, kalender, isikliku kodulehekülje loomise
võimalus jms., võimaldab uus keskkond kasutajatele ka
suhtlemist sõprade või töökaaslastega Intraneti
vahendusel.

Kliendikeskne teenindus
Eesti Telekom Grupi ettevõtete koostöö suuremate
kommertspankadega jätkub. 1.juulist alates pakuvad Eesti
Mobiiltelefon ja Hansapank oma ühistele klientidele
võimalust tellida mobiiltelefoni arve enda hanza.neti
elektroonilisse postkasti ja tasuda see Internetipanga
vahendusel. Eesti Mobiiltelefon ja Ühispank pakuvad
alates oktoobrist oma klientidele võimalust saada
interneti vahendusel infot oma mobiiltelefoni viimase
kolme kuu arvete ja eelmise kuu kõnede eristuse kohta
ning vajadusel salvestada saadud info töötlemiseks eraldi
failina.

Propageerimaks efektiivsemaid võimalusi telefoniarve
tasumiseks korraldas Eesti Telefon suvel otsekorralduste
kampaania. Klientidele, kes otsustasid edaspidi tasuda
oma igakuise arve otsekorraldusega, võimaldati üks tund
tasuta kohaliku kõne aega. Augusti lõpuks oli antud
makseviisi kasuks otsuse teinud üks kolmandik ettevõtte
klientidest. Alternatiivsete maksekanalite aktiivne
kasutamine võimaldas Eesti Telefonil oma
teeninduskeskused müügikeskusteks ümber korraldada.
Väiksema koormusega teeninduskeskused suletakse vastavalt
ettevõtte eesmärgile hoida tegevuskulude kasv range
kontrolli all.

Esimese poolaasta jooksul tuli Eesti Telefon turule
mitmete kindlale kliendisegmendile mõeldud
komplekslahendustega. Tundub, et vahel oli klientidel
siiski raske valida just nende
kommunikatsioonivajadustele sobivate paketti. Probleemi
lahendamiseks on Eesti Telefon oma Interneti leheküljele
paigutanud küsimustiku, millele vastamine annab firmale
ettekujutuse selle konkreetse kliendi vajadustest.
Saadava info põhjal teeb ettevõte ise pakkumise, mis
peaks antud kliendile sobivaim olema.

Fikseeritud telefoniside tariifide rebalanseerimine
Kõnesideturu 1.jaanuarist 2001.aastal avanemise eelduseks
on Eesti Telefoni tariifide rebalanseerimine ehk nende
omahinnaga vastavusse viimine. Mitmed muudatused
ettevõtte tariifides jõustusid 1.oktoobrist 2000.a.:

Endine Uus tariif Muutus
tariif (EEK)
(EEK)
Äriklientide 3,600 3,000 -17%
digitaaltelefoni
liitumistasu
Äriklientide 198 120 -39%
digitaaltelefoni
kuutasu
Kohaliku kõne 0.16 0.24 +50%
minut,
normaalajal
Riigisisese 1.06 0.68 -36%
kaugekõne minut,
normaalajal
Kohaliku kõne 0.08 0.18 +125%
minut,
soodusajal
Riigisisese 0.53 0.51 -4%
kaugekõne minut,
soodusajal
Kohaliku kõne 0.08 puudus kuni
minut, öötariif 01.10.00
Rahvusvahelise väheneb sõltuvalt riigist
kõne minut kuni 25%
Kõnealustustasu rakendub 1.sekundist
ühenduse loomise järel
(senini 8.sekundist)

Ettevõtte tasandil hinnatakse uute tariifide mõju
ärituludele olevat väheulatuslik. Kliendi jaoks,
sõltuvalt tema tarbimisharjumustest, võib aga uutest
tariifidest tulenevalt igakuise telefoniarve suurus
oluliselt muutuda. Leevendamaks tariifimuudatuste mõju ja
säilitamaks ettevõtte jaoks kindlaid kliendigruppe tuli
Eesti Telefon samaaegselt uute tariifidega turule ka
mitmete sooduspakettidega.

Kuna andmeside on fikseeritud telefoniside kõige
kiiremini kasvav osa ning andmeside tulud omavad üha
suuremat osakaalu nii Eesti Telefoni kui Eesti Telekom
Grupi tuludes, on oluline andmesideteenuseid kasutavate
klientide säilitamine. 1.oktoobrist on võimalik liituda
“Atlas Internet 901 Bonus” teenusega, mille puhul 25
kroonise kuutasu eest sissehelistamisteenuse minut on
normaalajal 17% ja soodusajal 33% madalam vastavast
tavatariifist.

2000.aasta märtsis tuli Eesti Telefon turule ADSL-põhise
tooteportfelliga. Portfell koosneb kolmest tootest: ADSL
Light, ADSL Plus ja ADSL Premium. Innustamaks
eraisikutest kliente vahetama tariifimuudatustest
mõjutatud sissehelistamisteenust püsiühenduse vastu
alandas ettevõte 1.oktoobrist ADSL Light paketi
liitumistasu kolm korda 500 kroonini ja kuutasu umber 40%
590 kroonini.

Pärast telefonituru avanemist 1.jaanuaril 2001.a.
oodatakse tugevaimat konkurentsi tekkivat rahvusvaheliste
kõnede osas. Rebalanseerimine iseenesest parandab Eesti
Telefoni konkurentsivõimet selles valdkonnas. Et oma
positsioone veelgi tugevdada tõi firma 1.oktoobrist
tulule rahvusvaheliste kõnede boonuspaketid, mille puhul
kõneminutite tariifid on veel kuni 25% soodsamad.

VoIP (Voice over IP) tehnoloogia rakendamine on jõudnud
testimise staadiumisse. 27.septembril käivitus “Netifon”,
teenus mis võimaldab arvutist Interneti vahendusel Eesti
Telefoni fikseeritud võrgu telefonile helistamist.
Läbirääkimised teiste operaatoritega
Vastavalt uuele telekommunikatsiooniseadusele peab
olulise turujõuga operaator oma telekommunikatsioonivõrgu
teiste operaatorite üldkasutatavate tele-
kommunikatsioonivõrkudega siduma. Esimene sellekohane
leping allkirjastati 2.oktoobril Eesti Telefoni ja Tele2,
Rootsi Netcom Grupi liikme vahel. Lepingu kohaselt saab
Tele2 tasu tema võrku suunduvatelt Internetikõnedelt.
Võrkude sidumise lepingute sõlmimine on komplitseeritud,
kuna regulaator alles töötab välja vastava hinnakujunduse
põhimõtteid. Seetõttu on raske ka mõlemaid lepingupooli
rahuldavate ühendustasude leidmine.

Kontsessioonilepingu lõpetamine
1.jaanuaril 2001.aastal avaneb täielikult Eesti
telekommunikatsiooniturg. Eesti Telefoni ja Eesti
Vabariigi vahel 1992.aastal sõlmitud kontsessioonileping
ei tekkivas uues keskkonnas tegutsemiseks sobilik.
Seetõttu alustasid Eesti Telefon ja Teede ja
Sideministeerium 2000.aasta mais läbirääkimisi eesmärgiga
lõpetata kontsessioonleping ja asendada see uue
lepinguga. Pärast valitsusega konsulteerimist on Teede ja
Sideministeerium teatanud kavast lõpetada
kontsessioonileping ja sõlmida uus leping 1.jaanuariks
2000.a. Ministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks Eesti
Telefon võimaldama juurdepääsu oma üldkasutatavale
telefonivõrgule ning pakkuma õigusaktidega nõutud korras
sidumisteenust. Ettevõte peaks hiljemalt 1.jaanuariks
2004.a. tagama numbri säilimise ta
telekommunikatsiooniteenuse osutaja valimise. Lepinguga
määrataks ka ajagraafik enne 1.jaanuari 2001.a. laekunud
taotluste alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra
likvideerimiseks. Kontsessioonilepingu lõpetamise
järgselt ei nõutaks Eesti Telefonilt tariifide
kooskõlastamist Vabariigi Valitsusega. Eesti Vabariik
kohustuks mitte diskrimineerima Eesti Telefoni võrreldes
teiste telekommunikatsioonioperaatoritega Eestis.
Läbirääkimised jätkuvad.

Muudatused juhtkonnas
31.augustil 2000.a. lahkus Hr. Toomas Sõmera Eesti
Telekomi juhatuse esimehe kohalt. Eesti Telekomi nõukogu
poolt määrati 1.septembrist uueks juhatuse esimeheks Hr.
Jaan Männik, senine AS Eesti Telefon juhatuse esimees.

Eesti Telefoni nõukogu määras Eesti Telefoni juhatuse
esimehe ametisse 1.septembrist 2000.a. Hr. Valdo Kalm’i,
senise juhatuse liikme.


Raul Kalev
Infojuht
6 272 466

Tradable Assets

Shares
Bonds
Funds

Market information

Statistics
Trading
Indexes
Auctions

Market Regulation

Rules and Regulations
Surveillance

Get Started

For Companies
For Investors
For Brokers/Members
For First North Advisers

News

Nasdaq News
Issuer News
Calendar

About Us

Nasdaq Baltic Market
Offices