AS NORMA

TEADE

30.03.98

 

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

AS NORMA 1997.A. ÄRITEGEVUS

 

1. Müügitulud

Kontserni realiseerimise netokäive moodustas 1997.a. 559,8

miljonit krooni. Tütarettevõtetest olid suuremate müügituludega

AS Norma Maja, AS Metaprint, Norma-Osvar Ltd. ja AS

Tööriistavabrik. AS Norma müük moodustas kontserni müügist 93%.

 

AS Norma müügitulud 1997.a. olid 519,0 miljonit krooni. Müük

ületab 29% võrra 1996.a. müügikäibe. Müügi juurdekasv SRÜ turul

moodustas 32% ja lääneturul 14%. Peamine müügitulu saadi

autoohutusrihmade ja -tarvikute valmistamisest ning

autotööstusele allhanketöödest. Esialgselt kavandatud

müügiprognooside ületamine oli tingitud heast turusituatsioonist

idaturul ja AVTOVAZ ohutusrihmade tellimuste kasvust aasta teisel

poolel.

 

Kogu toodang eksporditi: Venemaale 89% toodangust, läände 10% ja ülejäänud - 

Balti regiooni. Idaregioonis on AS Norma toodangu suuremad ostjad Venemaa 

autotehased AVTOVAZ ja GAZ. Müük AVTOVAZ-le suurenes

1997.a. jooksul 44%, ulatudes 401,0 miljoni kroonini. Suurenes ka

toodete müük läände, ulatudes 50,9 miljoni kroonini.

 

2. Äritegevuse rentaablus

tuhandetes kroonides

                                  Kontsern            AS Norma*

                              1997  1996 Muutus   1997  1996 Muutus

                                             %                 %

Netokäive                    559,8 436,2  28,3   519,0 402,6  28,9

Realiseeritud toodete kulu   288,3 242,6  18,8   278,5 229,8  21,2

Perioodikulud                109,4  90,7  20,6   100,6  79,1  27,2

Ärikasum                     195,8  96,8 102,3   179,1  88,3 102,8

Puhaskasum                   146,5  63,3 131,4   131,2  58,0 126,2

Käiberentaablus               26,2  14,5          25,3  14,4      

(protsentides)

* AS Norma konsolideerimata andmed

 

Kontserni ärikasumiks kujunes 1997.a. 195,8 miljonit krooni.

Võrreldes 1996. aastaga on kasv 2-kordne. Realiseeritud toodete

kulu on kasvanud 18,8%. Müügi kasv oli samal ajal 28,3%.

Kontserni käiberentaablus kasvas 14,5 protsendilt 26,2

protsendile.

 

AS Norma ärikasumiks kujunes 1997. aastal 179,1 miljonit krooni.

Puhaskasum moodustas 131,2 miljonit krooni - võrreldes 1996.

aastaga oli kasv 2,3-kordne. Kõrge efektiivsuse ja kasumi suure

kasvu peamine põhjus oli soodne situatsioon idaturul, mis lubas

müüa 28,9% rohkem kui 1996. aastal. Võrreldes 1996.a. kasvasid

müügitulud idaturul 116,4 miljonit krooni .

AS-le Norma kui eksportijale mõjusid aasta jooksul toimunud USD

kursi muutused soodsalt. Venemaalt laekus finantstuludena 26,0

miljonit krooni eelmistest majandusaastatest lootusetuks

tunnistatud võlgnevust.

 

Saavutati suhteline tegevuskulude kokkuhoid, kusjuures vabrikute

tootmisvõimsuste optimeerimise tulemusena vähenesid nende

püsikulud. Vabrikute töö sisemiste ümberkorralduste tulemusena

langesid tootekulud tooteühikule ja vähenes tööliste arv 32

töötaja võrra. Tööjõukulu moodustas AS-s Norma 87,9 miljonit

krooni ehk 23,2% tegevuskuludest. Tootmise efektiivsusele mõjus

positiivselt sügavam spetsialiseerumine ja madala rentaablusega

toodangu vähendamine. Kõrgema rentaablusega mänguasjade tootmine

viidi üle AS-i Metaprint.

 

3. Kontserni finantseerimine

  ·    Kontserni omakapital kasvas 128,3 miljonit krooni ehk 53,0%

     ning moodustas aruandeaasta lõpuks 370,3 miljonit krooni.

     Omakapitali osakaal tõusis bilansis aasta jooksul 69,2

     protsendilt 80,5 protsendile. Vaba omakapitali oli kogu

     omakapitalis 238,3 miljonit krooni ehk 64,4%.

  ·    Pikaajalised kohustused kasvasid 4,7% ja olid aruandeaasta

     lõpuks 11,6 miljonit krooni. Põhiosa sellest ehk 94,8%           

moodustas edasilükatud tulumaksukohustus.

  ·    Lühiajalised kohustused vähenesid 19,0% ja olid aruandeaasta

     lõpuks 78,1 miljonit krooni. Olulisem muutus lühiajaliste

     kohustuste osas oli AS-le Norma Grupp laenu tagastamine

     kogusummas 62,3 miljonit krooni.

  ·    AS Norma on sõlminud arvelduskrediidi lepingu summas 11,0

     miljonit krooni. Bilansipäeval arvelduskrediiti ei kasutatud.

     Teisi pangalaene kontsern ei oma.

 

4. Kontserni varad

  ·    Kontserni varad kasvasid 1997.aastal 110,4 miljonit krooni

     ehk 31,6% ja moodustasid aruandeaasta lõpu seisuga 460,1 miljonit

     krooni. Varade suurenemine on tingitud põhiliselt käibevarade

     kasvust (kasv 88,9 miljoni krooni). Käibevarad kasvasid

     aruandeaastal 325,8 miljoni kroonini (kasv 37,5%), mis moodustas

     70,8% kontserni koguvaradest. Põhivarad kasvasid 21,5 miljonit

     krooni.

  ·    Rahaliste vahendite saldo moodustas aruandeaasta lõpuks 75,3

     miljonit krooni, olles 53,6 miljonit krooni suurem aasta alguse

     seisust. Rahalistest vahenditest 73,4% ehk 55,3 miljonit krooni

     oli paigutatud Hansapanga ja Tallinna Panga rahaturufondi

     osakutesse. AS Norma kasutas oma lühiajaliste kassajääkide

     paigutamiseks põhiliselt pangadeposiite ja pankade rahaturufonde.

     Kontserni rahaliste vahendite efektiivsemaks haldamiseks kasutati

     kontsernikontot.

  ·    Nõudeid ostjate vastu, korrigeeritult ebatõenäoliselt

     laekuvate arvete summaga, oli aasta lõpuks 152,3 miljonit krooni,

     olles aasta algusega võrreldes kasvanud 25,4 miljonit krooni ehk

     20,0%. Nõuete kasvu peamiseks põhjuseks oli müügimahtude kasv

     aruandeaastal.

  ·    Kontserni varud olid aruandeperioodi lõpus 78,8 miljonit

     krooni, seega 14,7 miljoni krooni võrra suuremad kui perioodi

     alguses. Varude kasv oli tingitud tootmismahtude kasvust ja

     toodangu sortimendi laienemisest.

 

5. Ettevõtete osaluste müük ja ost

1997.a. toimusid alljärgnevad osaluste ostud ja müügid:

  ·    AS Norma suurendas oma osalust 75 protsendilt 100

     protsendile Norma-Osvar Ltd-s, tagamaks turvavööde tootjana

     liidripositsiooni Venemaa turul.

  ·    AS Norma otsustas peatada tegevuse India sidusettevõttes

     Anika Norma Automobiles PVT Ltd. seoses sealse turu äritegevuse

     keerukuse ja kulukusega ning vajadusega suunata peatähelepanu

     Venemaa turule.

  ·    AS Norma müüs oma 81% osaluse AS-s Balance Sport. Aktsiad

     müüdi eesmärgiga keskenduda AS Norma jaoks perspektiivsetele

     tegevustele.

  ·    AS Norma investeeris 2,4 miljonit krooni 22,5% osaluse eest

     Hobujaama Kinnisvara AS aktsiatesse.

 

6. Tütarettevõtted

1997.a. lõpuks kuulus AS Norma kontserni 5 tütarettevõtet (AS

Metaprint, AS Tööriistavabrik, Norma-Osvar Ltd., Eksamo

Automaatika AS, AS Norma Maja) ja 2 sidusettevõtet (AS Norsafe ja

Hobujaama Kinnisvara AS).

 

Kõige suurema arengu tegi 1997.a. läbi Venemaal asuv

tütarettevõte Norma-Osvar Ltd., kus tootmisvõimsused viidi

tasemele, mis rahuldab Venemaa autotehaste tellimusi 1998.

aastal. Norma-Osvar Ltd. müügikäive oli 1997.a. 27,6 miljonit

krooni ja puhaskasum 2,9 miljonit krooni.

 

1997.a. alustati AS Tööriistavabrik tootmisvõimsuste

väljaarendamist eesmärgiga laiendada firma müügitegevust

väljaspoole kontserni nii Eesti kui ka Põhjamaade turule. Firma

müük moodustas 19,2 miljonit krooni ja puhaskasum oli 0,9

miljonit krooni.

 

AS Norma Maja põhitegevuseks on kontsernile kuuluva kinnisvara

haldamine. 1997.a. moodustas firma käive 35,5 miljonit krooni ja

puhaskasum 6,7 miljonit krooni.

 

AS Metaprint tegevusaladeks on pleki litografeerimine, plekist

mänguasjade tootmine ja kroonkorkide valmistamine ning müük. AS

Metaprint müügikäive moodustas 1997.a. 34,6 miljonit krooni ja

puhaskasum 0,05 miljonit krooni.

 

AS Eksamo Automaatika alustas 1997.a. lõpus oma tegevuse

ümberprofileerimist. Firma peab kujunema automaatikaseadmeid

valmistavaks ettevõtteks, esmajoones autoohutusrihmade tootmise

tehnilise taseme tõstmise kindlustamiseks. Firma käive moodustas

1997.a. 4,8 miljonit krooni, kuid seoses suurte

rekonstrueerimiskuludega firma kasumit ei tootnud.

Sidusettevõtte AS Norsafe põhitegevusalaks on koormapingutite

valmistamine ja nende müük. Käive moodustas 1997.a. 16,0 miljonit

krooni ja puhaskasum 0,8 miljonit krooni.

 

7. Investeeringud

Kontserni materiaalsed põhivarad kasvasid aasta jooksul 19,3

miljoni krooni võrra, ulatudes perioodi lõpuks 123,7 miljoni

kroonini.

 

Kindlustamaks tootmisvõimsusi ja tagamaks tootmisprotsesside

efektiivsust, investeeris AS Norma 1997.a. 33,6 milj. krooni,

sellest seadmete ja masinate ostuks 19,5 milj. krooni ning toote-

arenduseks 11,5 milj. krooni. Kontsernis tervikuna investeeriti

51,9 miljonit krooni, sealhulgas seadmetele ja masinatele 28,8

miljonit krooni.

 

AS Norma mahukamad reaalinvesteeringud 1997.a. olid järgmised:

  n    termoplastautomaadid ........................ 4,9 milj. kr.

  n    stantsimiskompleks (125T) ................. 4,7 milj. kr.

  n    stantsitud detailide pesemiskompleks .. 1,8 milj. kr.

 

1998.a. on AS-l Norma kavas investeerida 67,9 miljonit krooni,

sealhulgas seadmete ja masinate soetamiseks 52,2 miljonit krooni

ja tootearenduseks 13,0 miljonit krooni. Kontserni

investeeringuteks 1998.a. on kavandatud 103,8 miljonit krooni,

millest 26,9 miljonit krooni hoonetele ning 61,0 miljonit krooni

seadmetele ja masinatele.

 

 

Peep Pihotalo

Finatsdirektor

6 500 444