AS HANSAPANK

TEADE

26.02.99

 

HANSAPANGA 1998. AASTA AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED

 

1998. aastal leidsid aset mitmed olulised muutused nii Hansapanga 

tegevuskeskkonnas kui ka organisatsioonis endas. Arvestamata aasta jooksul 

suletud pankade tulemusi, ületas Eesti pangandussektori koondkahjum 1998. 

aastal 600 miljonit krooni ning Läti pangandussektori kahjum võib erinevatel 

hinnangutel ulatuda 800 miljoni kroonini. Aasta kokkuvõttes vähenes Eestis 

tegutsevate pankade arv 6 võrra. Möödunud aastal toimusid ka Balti regiooni 

seni suurimad ühinemised. 20. juulil 1998 ühinesid Hansapank ja Hoiupank ning 

29. juulil Ühispank ja Tallinna Pank, luues Balti regiooni kaks suurimat 

finantskontserni. Sügisel korraldatud aktsiaemissiooni tulemusena sai 

Hansapanga strateegiliseks partneriks FöreningsSparbanken (Swedbank), kelle 

osalus Hansapangas ulatub hetkel 49.98%'ni.

 

1998. aasta lõpu seisuga oli Hansapanga Grupi varade maht 27,7 mld krooni ja 

majandusaasta tulemus oli 60,5 mln krooni suurune kahjum.

 

Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,3 mld krooni võrra. Olulise osa kasvust 

moodustab ühinemine Eesti Hoiupangaga käesoleva aasta juulis. Ühinemisega 

Hansapangale üle antud Hoiupanga grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni. 

(Võttes aasta alguse andmeteks Hansapanga ja Hoiupanga pro-forma näitajad, on 

grupi bilansimahu kasv 3,5 mld krooni).

Aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga 9,21 

mld krooni võrra (pro-forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi 

lõpus 16,79 mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 

12,18 mld kroonini, moodustades klientide hoiustest 98,5%.) Aasta teises pooles 

halvenes märgatavalt Balti regiooni majanduskeskkond, mille tulemusena 

suurendati märgatavalt laenukahjumite reservi, mis aasta lõpus moodustas 740,1 

mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.

Grupi väärtpaberiportfell suurenes aasta jooksul 2,36 mld kroonini, st. 1,53 

mld krooni võrra. Seejuures kasvas likviidsusportfell 1,13 mld krooni võrra, 

investeerimisportfell 0,59 mld krooni võrra ning kauplemisportfelli maht 

vähenes 0,9 mld krooni võrra.

 

Ühinemise käigus tekkis Hansapanga bilanssi 820,8 mln krooni suurune goodwill. 

Panga otsuse kohaselt amortiseeritakse nimetatus summa nelja aasta jooksul, mis 

teeb ühes kuus 17,1 mln krooni. 1998. aasta jooksul amortiseeriti goodwilli 

85,3 mln krooni ulatuses ning aasta lõpus oli goodwilli suuruseks 735,2 mln 

krooni. Grupi goodwill ulatus detsembri lõpu seisuga 755,2 mln kroonini.

 

Grupi võõrkapital suurenes möödunud aasta jooksul 9,9 mld krooni võrra 23,04 

mld kroonini. (pro-forma kasv 1,8 mld krooni). Võõrkapitali kasvu peamisteks 

allikateks olid klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt saadud vahendid 

ning emiteeritud võlakirjad.

Klientide hoiused kasvasid aasta jooksul 7,75 mld krooni võrra (pro-forma kasv 

2,82 mld krooni), ulatudes detsembri lõpus 14,75 mld kroonini. Detsembri lõpu 

seisuga ulatusid tähtajalised hoiused 4,67 mld kroonini, moodustades hoiustest 

31,7% (aasta alguses 25,8%). Nõudmiseni hoiuste maht oli samal ajal 10,08 mld 

krooni.

Teistelt pankadelt saadud vahendid kasvasid aastaga 0,75 mld krooni võrra. 

Novembris tuli grupil tagasi maksta kolm laenu kogusummas 1,4 mld krooni. Samas 

võeti detsembris kahest osast koosnev 150 mln Saksa marga suurune 

sündikaatlaen. Kogusummast 50 mln marka moodustab 5 aastase tähtajaga laen 

EBRD'lt ning 100 mln marka 3 aastase tähtajaga laen kommertspankade 

sündikaadilt.

Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht suurenes aasta jooksul 0,56 

mld krooni võrra 2,05 mld kroonini (pro-forma kasv 0,15 mld krooni).

 

Grupi allutatud võlakohustuste maht suurenes aastaga 460,7 mln kroonini. 

Detsembris kiitis panga aktsionäride erakorraline üldkoosolek heaks EBRD poolt 

antud 3 sündikaatlaenu konverteerimise aktsiakapitaliks, mille tulemusena 

vähenes sündikaatlaenude maht 35 mln Saksa marga võrra. Antud võlakohustused 

kuuluvad omavahendite hulka ning tugevdavad ettevõtte kapitaliseeritust. 31. 

detsembri seisuga oli Hansapanga grupi kapitali adekvaatsus 18,8% ja panga 

kapitali adekvaatsus 19,1%.

 

1998. aasta jooksul suurenes grupi omakapital 3,04 mld krooni võrra 4,19 mld 

kroonini. Aasta jooksul emiteeris pank 40,5 mln uut aktsiat, mille tulemusena 

suurenes panga aktsiakapital 787,6 mln kroonini.

 

Hansapanga Grupi 1998. aasta auditeerimata majandustulemus oli 60,5 mln krooni 

suurune kahjum. Gruppi kuuluvate suuremate ettevõtete tulemused olid järgnevad: 

Hansa Capital 151,3 mln krooni, Hansapanga Kindlustus koos Eesti Kindlustusega 

-51,1 mln krooni, Hansabank Latvia -77,5 mln krooni. AS Hansapank kasum oli 

31,1 mln krooni. Samas sisaldab antud summa erakorralise tuluna 

tütarettevõtetelt saadud dividende 97,2 mln krooni suuruses summas. Koos Eestis 

tegutsevate väiksemate tütar- ja sidusettevõtetega oli Eesti pangandustegevuse 

majandustulemuseks 83,2 mln krooni suurune kahjum.

 

Grupi tulud kasvasid võrreldes 1997. aastaga 6,0 mln krooni võrra, ulatudes 

1,24 mln kroonini. Kogutuludest 37,5% moodustab puhas intressitulu pärast 

provisjone, 41,1% saadud teenustasud, 11,3% finantstulud, 4,8% neto tulu 

kindlustustegevusest ning 5,3% muud tulud.

Aasta jooksul teenis grupp puhta intressituluna 1 011,4 mln krooni, mis ületab 

aastatagust võrreldavat näitajat 71,0%. Seejuures oli intressitulu kasv 108,6% 

ja intressikulu kasv 179,9%. Laenu- ja garantiiprovisjonid ulatusid aastaga 

594,3 mln kroonini, ületades eelmise aasta võrreldavat näitajat 8,9 korda. 

1998. aastal kandis grupp laene kahjumisse kokku 224.6 mln krooni. Aasta 

jooksul saadi varem mahakantud laene tagasi 49,0 mln krooni eest.

Finantstehingutest saadud 140,1 mln kroonist tulu mõjutas märkimisväärselt SRÜ 

riikidega seotud positsioonide (peamiselt valituse võlakirjade) ümberhindamine. 

Samuti kajastuvad antud kirje all finantstulusid vähendava tegurina 

finantsinstrumentidele tehtud provisjonid 32,3 mln krooni ulatuses. 

Võlakirjadelt sai grupp kahjumit kokku 170,7 mln krooni, aktsiate kauplemis- ja 

investeerimisportfellilt 20,1 mln krooni. Optsioonidelt saadud kahjum ulatus 

1998. aastal 42,9 mln kroonini. Samal ajal teeniti swappidelt ja forwarditelt 

163,5 mln krooni kasumit. Valuutavahetusest saadud tulu oli 217,0 mln krooni.

Saadud teenustasude mahuks kujunes möödunud aastal 511,4 mln krooni, mis ületab 

1997. aasta võrreldava tulemuse 40,3%. Teenustasude struktuuris on pidevalt 

kasvanud elektroonsete jaotuskanalite osakaal, mis aasta baasil moodustab juba 

25,1% teenustasudest ehk 128,3 mln krooni. Samal ajal on sularahatehingutelt 

saadud teenustasude osakaal langenud 9,3%'le.

 

Grupi tegevuskulud ulatusid 1998. aastal 1 301,7 mln kroonini (sisaldab ka 

goodwilli amortisatsiooni). Suurima osa kuludest moodustab personalikulu, mille 

maht ulatus 422,3 mln kroonini. Administratiivkulud, mis erakorralise kuluna 

sisaldavad ka Leedu pangandusprojekti käivitamise ning ühinemise kulusid, 

suurenesid eelmise aasta vastava näitajaga võrreldes 133,3% võrra 342,2 mln 

kroonini. Goodwilli amortisatsioon moodustas möödunud aastal kokku 104,1 mln 

krooni.

Amortisatsioonikulu ulatus 1998. aastal 143,0 mln kroonini, mis ületab eelmise 

aasta vastavat näitajat 76,1%.

 

 

Hansapank avaldab auditeeritud majandustulemuste ülevaate 10. märtsil.

 

 

AS HANSAPANK

 

Mart Tõevere

Ökonomist

Tel. 372 6260 569