OPTIVA PANK

TEADE

24.03.99

 

MÄRKUS 1    ARVESTUSPÕHIMÕTTED

 

AS Optiva Pank (reg. nr. 10040839) on Tallinnas (Eesti) registreeritud krediidiasutus, kelle

enamusaktsionäriks on Eesti Pank. Optiva Pangas oli 1998.a. lõpul 311 töötajat.

 

Käesolevate finantsaruannete koostamisel on rakendatud järgmisi põhilisi arvestuspõhimõtteid:

(1) Alused

Optiva kontserni (Grupp) ja emaettevõtte Optiva Panga (Pank) finantsaruanded on koostatud vastavuses

ja vastavad Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite (IAS) nõuetele.

Uuendatud IAS nr. 1 on kasutusele võetud ennetähtaegselt.

1998. aastal rakendati esmakordselt uuendatud standardit IAS nr. 12 ning selle rakendamine ei

põhjustanud olulisi muutusi seni arvestatud edasilükkunud tulumaksu summas.

Finantsaruanded on koostatud järgides soetusmaksumuse printsiipi, modifitseerides seda mõnede

väärtpaberite ümberhindlusega reaalväärtusesse. Ülejäänud finantsinstrumentide

bilansiline väärtus ei erine oluliselt nende reaalväärtusest.

(2) Esitus ja võrdlusandmed

Avaldatud aastaaruandes on andmed esitatud tuhandetes Eesti kroonides.

Vajadusel on võrdlusandmeid kohandatud vastavaks käesoleva aasta aruannete esitusviisile.

(3) Ühinemine

Eesti Forekspanga ja Eesti Investeerimispanga (EstIB) ühinemine teostati raamatupidamises 

1.detsembril

1998.a. vastavalt 30.septembril 1998.a. sõlmitud ühinemislepingule. Ühinemine kajastati 

raamatupidamises

ostumeetodil. Ühinemine, panga uus nimi, Optiva Pank, ja teised Panga põhikirja muudatused

registreeriti Äriregistri poolt 18. detsembril 1998.a.

Eesti Forekspank emiteeris Eesti Investeerimispanga aktsiate ostuks aktsiaid  236 377 tuh. EEK

ulatuses, mis vahetati mitterahaliselt 100% EstIB-i hääleõiguslike aktsiate vastu.

Tulenevalt Eesti Investeerimispanga madalamast bilansilisest netoväärtusest (94 575 tuh. EEK),

ühinemiskuludest (1 995 tuh. EEK) ja omavaheliste tehingute ellimineerimisest jms. (kokku 10 337 tuh. 

EEK),

lisandus ühinenud panga bilanssi firmaväärtus algsummas 138 688 tuhat Eesti krooni,

mida amortiseeritakse kasumiaruandesse alates detsembrist 1998.a.

Eesti Investeerimispanga bilanss seisuga 30.11.1998

Varad                                  Tuh. EEK

Nõuded keskpangale                       106,570

Nõuded krediidiasutustele                 10,401

Nõuded klientidele                     1,137,712

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded         -105,450

Väärtpaberid                             150,644

Materiaalne põhivara                       2,537

Muu vara                                 240,513

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud      114,611

Varad kokku                            1,657,539

Kohustused

Võlgnevused keskpangale ja krediidiasu   467,970

Võlgnevused klientidele                   69,228

Valitsuse laenufondid                     39,323

Väljaantud võlakirjad                    828,346

Muud kohustused                               11

Viitvõlad ja ettemakstud tulud            12,221

Eraldised                                 18,001

Allutatud kohustused                     127,865

Kohustused kokku                       1,562,964

Omakapital

Aktsiakapital                            132,615

Aazio                                         35

Üldine pangandusreserv                    51,018

Muud reservid                              3,229

Jaotamata kasum (kahjum)                 -92,321

Omakapital kokkku                         94,575

Kohustused ja omakapital kokku         1,657,539

(4) Konsolideerimine

Tütarettevõtted, ehk need firmad, milles Pank omab otseselt või kaudselt

üle poole hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, või muul moel kontrollib ettevõtte

tegevust, on täielikult konsolideeritud. Tütarettevõtte jääb konsolideerimisest välja kui kontroll

on planeeritud olema lühiajaline, st. kui tütarettevõte on ostetud ja hoitakse ainult

müügikavatsusega lähemas tulevikus.

Kõik kontserni kuuluvate firmade vahelised transaktsioonid, vastastikused saldod ja realiseerumata

kasumid/kahjumid on kontserniaruannetes ellimineeritud.

Panga tütarettevõtete nimekiri on toodud märkuses nr. 9.

Tütarettevõtteid kajastatakse Panga bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit.

(5) Sidusettevõtted

Investeeringuid sidusettevõtetesse arvestatakse raamatupidamises laiendatud kapitaliosaluse meetodil.

Sidusettevõtted on firmad mille hääleõigustest 20% kuni 50% kuulub Grupile. Grupi sidusettevõtete

nimekiri on toodud märkuses nr. 10. Kapitaliosaluse meetod hõlmab sidusettevõtete aruandeaasta

kasumi/kahjumi kontsernile kuuluva osa kajastamist kasumiaruandes.

(6) Välisvaluutad

Välisvaluutades nomineeritud aktivad ja passivad arvestatakse ümber, kasutades bilansipäeval kehtivat

Eesti Panga ametlikku vahetuskurssi ja kursimuutustest tulenev kasum/kahjum viiakse selle perioodi

kasumiaruande reale "Neto kasum (kahjum) finantstehingutelt (+/-)".

Valuutade ostudest ja müükidest saadud kasum on samuti kajastatud kasumiaruande real "Neto

kasum (kahjum) finantstehingutelt (+/-)".

Eesti Panga poolt noteerimata välisvaluutasid näidatakse bilansis kasutades alusena vastava riigi 

keskpanga

Saksa marga noteeringut.

Alates 1992.a. rahareformist on Eesti kroon olnud seotud Saksa marga fikseeritud vahetuskursiga

1 DEM = 8 EEK.

(7) Derivatiivid

Spekulatiivse iseloomuga bilansivälised finantsinstrumendid (nt. forvardid, vahetustehingud) 

kajastatakse reaalväärtuses.

Riskide maandamiseks kasutatavate instrumentide puhul järgitakse tekkepõhisust vastavuses

alustehingute kajastamisega.

(8) Netoarvestused

Finantsvarade ja kohustuste vahel tehakse netoarvestusi, ja bilansis tuuakse netosummad, ainult kui

juriidiliselt eksisteerib õigus ja ühtlasi on kavas nimetatud summasid tasaarvestada

või realiseerida vara ja katta kohustus samaaegselt.

(9) Intressitulu ja -kulu

Intressitulu ja -kulu kajastatakse kasumiaruandes tekkepõhiselt. Intressiarvestus peatatakse

kui laenumakse hilineb üle 60 päeva ja intress arvatakse tulust välja laekumiseni.

Intressitulu sisaldab muuhulgas kupongiintressi fikseeritud kasvikuga investeerimisväärtpaberitelt ja 

kogunenud tulu

hinnavahe periodiseerimiselt, aga ka sarnast tulu teatud bilansivälistelt instrumentidelt. Viiviseid 

kajastatakse

kasumiaruandes kassapõhiselt.

(10) Kauplemisväärtpaberid

Kauplemisväärtpaberid on toodud reaalväärtuses, mis baseerub noteeritud turuhinnal. Börsil noteeritud

väärtpaberite puhul kasutatakse aastalõpu sulgemishindu. Tallinna Väärtpaberibörsil noteerimata Eesti 

firmade

poolt emiteeritud aktsiate puhul loetakse turuhinnaks viimase Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis

registreeritud tehingu hind.

(11) Investeerimisväärtpaberid

Investeerimisväärtpaberite hulka kuuluvad võlakirjad, mida juhtkond kavatseb hoida pikaajaliselt,

näidatuna soetusmaksumuses korrigeerituna ostuhinnavahe lineaarse amortiseerimisega

lõpptähtajani. Pikaajaliseks hoidmiseks (üle aasta) soetatud aktsiad loetakse samuti 

investeeringuteks

ja kajastatakse bilansis madalamas soetusmaksumusest või neto realiseerimismaksumusest.

Turuväärtuse vähenemine võetakse arvesse kui see on püsiva iseloomuga; varasemaid allahindlusi

saab tagasi kirjutada. Samas ei tohi investeerimisportfelli väärtus bilansis ületada

algset soetusmaksumust.

Investeerimisväärtpaberitelt teenitud intress näidatakse intressituluna. Saadud dividendid 

kajastatakse

eraldi dividendituluna.

(12) Laenud ja provisjonid

Laenud kajastatakse bilansis tegelikult väljasolevas summas. Allakirjutatud, kuid veel väljamaksmata

laenud on toodud bilansiväliste kohustustena.

Panga laenude provisjoneerimise metodoloogia kasutab kahte põhikriteeriumi: laenu teenindamist ja

ettevõtte riskifaktorit. Laenud on jagatud viide erinevasse kategooriasse arvestades firma 

finantsolukorda,

konkurentsi, üldist makroökonoomilist olukorda ja juhtkonna kvaliteeti.

Seejärel kasutatakse laenu kvaliteedigrupi määramiseks üle nende kahe kriteeriumi ulatuvat 

riskimaatriksit.

Laenu kvaliteedigrupp       Provisjonimäär

A   ("Hea")                         1%

B   ("Stabiilne")                   5%

C   ("Kahtlane")                   20%

D   ("Kehv")                       50%

E   ("Kahjum")                    100%

Pärast väljasoleva laenusumma kaalumist provisjonimääraga rakendatakse tagatise koefitsenti.

Tagatise koefitsent sõltub tagatiste liigist ja likviidsusest, nt. tagatisdeposiidi korral on see 0 

ja

noteerimata väärtpaberite puhul 0.5. Provisjone arvutatakse igakuiselt ja esitatakse 

krediidikomiteele

lõplikuks kinnitamiseks. Kui laenu tagasisaamine on muutunud lootusetuks, kirjutatakse ta vastava 

provisjoni vastu maha

ja kajastatakse bilansivälise nõudena.

Mahakandmisele järgnevad laekumised krediteeritakse kasumiaruandesse.

Krediitkaartidega seotud laenude provisjoni üldmääraks on 0.5% väljasolevate laenude summast. 

15-päevase

maksetähtaja ületanud tasumata krediitkaardilaenude osale on provisjonimääraks 5%.

Portfelliinvesteeringute laenude tagatisega katmata osa provisjoneeritakse 100%.

(13) Liisinglaenud ja provisjoneerimine

Liisinglaenude hulka kuuluvad kapitalirendid ja tarbijafaktooring.

Kapitalirendilepingutest tulenevaid nõudeid näidatakse saadaolevate liisingmaksete nüüdisväärtuses, 

millest on lahutatud

klientide ettemaksed, nõuete põhiosa tagasimaksed ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osa.

Faktooringu nõudeid kajastatakse samuti nende soetusmaksumuses vähendatuna klientide ettemaksete,

nõuete põhiosa tagasimaksete ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osa võrra.

Liisinglaenude provisjoneerimine baseerub nende hindamisel bilansipäeva seisuga. Provisjon 

arvutatakse

Optiva Liisingu vastava tootegrupi üldvõlgnevuse korrutamisel vastava tagatisvara iseloomust

sõltuva provisjonimääraga. Nõudele, mille teenindamisel on maksetähtaegu ületatud üle 30 päeva,

või kui kliendi finantsmajanduslik seisukord on ebastabiilne, arvestatakse lisaprovisjoni sõltuvalt 

laenu

teenindamisest ja kliendi finantsmajanduslikust olukorrast.

(14) Firmaväärtus

Firmaväärtus näitab, kui palju Grupi poolt omandatud majandusüksuse soetusmaksumus ostuhetkel ületas

omandatud netoaktivate reaalväärtust. Firmaväärtust kajastatakse bilansis immateriaalse põhivarana

ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil tema eeldatava kasuliku eluea peale (maksimaalselt

viiele aastale).

(15) Materiaalsed põhivarad

Kõiki materiaalseid põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni võrra.

Materiaalsed põhivarad soetusmaksumusega, mis ületab 10 tuhat krooni, ja eeldatava kasuliku elueaga 

üle

ühe aasta võetakse bilanssi. Amortisatsiooni hakatakse uuelt põhivaralt arvutama alates 

kasutuselevõtmise

kuust kuni vara täieliku amortiseerumiseni. Lineaarset amortisatsioonimeetodit kasutatakse järgmiste

miinimum amortisatsioonimääradega:

Hooned                                2% a.

Seadmed, arvutid, autod               30% a.

Muud materiaalsed põhivarad           20% a.

Amortisatsiooninorme võidakse suurendada kui materiaalse põhivara kasulik eluiga on lühem kui 

eeldati.

Kasutusrenditud põhivaradelt amortisatsiooni ei arvutata.

(16) Edasilükatud tulumaks

Kohustuse meetodil kajastatakse kogu aktivate ja passivate maksubaasi ja finantsaruandluses

kasutatava bilansilise väärtuse ajutiste erinevuste vahest tulenev tulumaksukohustus. Edasilükatud

tulumaksukohustuse määramisel kasutatakse hetkel kehtivat maksumäära 26%.

(17) Kulude kapitaliseerimine

Pangakontorite remondi väljaminekud on kapitaliseeritud ja jaotatakse kasumiaruandes 

proportsionaalselt

viie aasta peale.

Laenukulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna periodiseeritult laenude

lõpptähtajani.

(18) Puhkusetasude reserv

Töölepingute alusel töötajatele võlgnetavad summad aastalõpu seisuga kogunenud puhkusetasu ulatuses

kanti puhkusetasude reservi.

(19) Oma aktsiad

Grupi poolt bilansipäeval hoitavaid oma aktsiaid käsitletakse Grupi omakapitali vähendina.

(20) Reservid

Pankadele kohustuslik üldpangandusreserv kuulub piiratud omakapitali hulka ja peab akumuleeruma 5%-ni

väljasolevatest brutolaenudest maksustatava kasumi piirides. Reserv

on maksustamisel vähendatav 5%-ni väljasolevatest brutolaenudest. Lisaks üldpangandusreservile tuleb

vastavalt Äriseadustikule igal aastal reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist,

kuni reservkapitali suurus saavutab 10% aktsiakapitalist.