AS HANSAPANK

TEADE

27.04.99

 

ESIMESE KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

 

Hansapanga 1999. aasta esimese kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 191,1 mln krooni. 

Grupi bilansimaht 31. märtsi seisuga oli 28 839,8 mln krooni.

 

Hansapanga konsolideeritud bilansimaht suurenes 1999. aasta esimeses kvartalis 4,2% võrra 

28,84 mld kroonini. Kasv tulenes kahe peamise finantseerimisallika - klientide hoiuste ja 

teistelt finantsasutustelt võetud laenude - mahu suurenemisest. Aastaga on varad 

suurenenud 11,9% (pro-forma).

Hoiused kasvasid esimese kolme kuuga 4,7% 15,44 mld kroonini. Seejuures tulenes kogu kasv 

nõudmiseni hoiustelt, samal ajal kui tähtajaliste hoiuste maht esimeses kvartalis 

vähenes. Kui aasta esimeste kuude jooksul jätkus tähtajaliste hoiuste mahu kasv kõrgete 

intressimäärade toel, siis eelkõige märtsis toimunud olulise intressimäärade languse 

tagajärjel vähenes kolme kuu kokkuvõttes nimetatud hoiuste maht 1,1% võrra 4,62 mld 

kroonini. Samal ajal on nõudmiseni hoiuste maht kasvanud 7,4% võrra 10,82 mld kroonini. 

Hoiuste kasvu juures on eriti positiivne fakt, et kasv toimus nii Eestis kui ka Lätis. 

31. märtsi seisuga omas Hansapank hoiuste järgi Eestis 54,6% turuosa (69,9% eraisikute 

hoiustest) ja Lätis 12,8% turuosa. Aastaga on Hansapanga grupi hoiused suurenenud 21,9% 

(pro-forma).

Jaanuaris sai Hansapank teise osa (600 mln krooni) detsembris alla kirjutatud 

sündikaatlaenust. Kokku suurenesid esimese kvartaliga kohustused teiste finantsasutuste 

ees 16,9% 4,75 mld kroonini. Aastaga on antud kohustused aga vähenenud 14,1% võrra 

(pro-forma).

Suuruselt kolmanda finantseerimise allika - emiteeritud võlakirjade maht vähenes esimese 

kvartaliga 22,1% võrra 1,6 mld kroonini. Antud juhul oli tegemist peamiselt Hansa 

Capitali võlakirjade tagasi maksmisega. Aastane langus 30,5% (pro-forma).

Võõrkapital suurenes aasta esimese kolme kuuga kokku 4,1% 23,99 mld kroonini. Aastane 

pro-forma kasv oli 5,7%.

Grupi omakapital kasvas esimese kvartali jooksul peamiselt teenitud kasumi arvel ning 

ulatus 31. märtsil 4,39 mld kroonini. Perioodi lõpus oli kapitali adekvaatsus grupil 

18,73% (Tier I 16,57%) ja pangal 19,84% (Tier I 17,57%).

 

Varade poolel jätkus esimeses kvartalis laenuportfelli vähenemine. Langus toimus eelkõige 

kommertspankade portfellides, vastavalt 1,1% Lätis ja 1,0% Eestis. Grupi laenuportfell 

kokku vähenes esimese kolme kuuga 1,6% 16,52 mld kroonini. Aastaga on laenuportfell 

kasvanud 13,8% (pro-forma). 31. märtsi seisuga oli Hansapanga turuosa laenude järgi 

Eestis 51% ja Lätis 8,5%. Möödunud aasta teisel poolel Venemaa finantskriisi tõttu 

oluliselt vähenenud idasuunaline eksport, kõrged reaalintressid ning majanduse jahtumine 

mõjusid selgelt pärssivalt ettevõtluskeskkonna väljavaadetele, vähendades seeläbi ka 

nõudlust krediidiressursi järele. Järgides majanduskeskkonna stabiliseerumist ning üldise 

intressitaseme alanemist on tänaseks Hansapank alandanud Eesti krooni laenu baasintressi 

12,5%’le. Samuti on märgata ettevõtluse aktiviseerumist ning uute projektide alustamist, 

mis juba märtsis kajastus laenuportfelli mahu stabiliseerumises ning lubab prognoosida 

mõningase kasvu taastumist teises kvartalis. Grupi laenukahjumite reserv moodustas märtsi 

lõpul laenuportfellist 4,52%, mida võib pidada piisavaks. Laenuportfelli vähenemise ning 

hoiuste kasvu tulemusena langes laenude ja hoiuste suhe aasta alguse 113,9%’lt 107,0%’le 

(aasta tagasi oli vastav näitaja 114,6%).

Nimetatud suundumuste tulemusena on samuti kasvanud oluliselt likviidsete vahendite 

osakaal grupi varades. Teistes finantsasutustes hoitavate vahendite maht kasvas esimeses 

kvartalis 62,6% 4,31 mld kroonini ning grupi likviidsusportfell suurenes 55,6% 2,27 mld 

kroonini. Samal ajal vähenes keskpangas hoitavate vahendite maht 53,1% võrra 1,12 mld 

kroonini. Kuna keskpanga poolt seatud 13%’st kohustusliku reservi nõuet peavad 

kommertspangad täitma kuu keskmisena, on antud kirje kuu lõpu seisud vägagi kõikuvad. 

Kokkuvõttes suurenesid grupis likviidsed vahendid kvartaliga enam kui 1,1 mld krooni 

võrra.

Repo-portfelli maht oli esimese kvartali lõpus 276,2 mln krooni, millest üle poole 

moodustasid tehingud teiste pankadega. Portfelli maht kasvas kolme kuuga 120,3% ehk 150,8 

mln krooni.

Grupi põhivara maht oli 31. märtsi seisuga 941,0 mln krooni, mis on 0,6% vähem kui aasta 

alguses ning 12,6% vähem kui aasta tagasi.

 

Hansapanga esimese kvartali konsolideeritud kasum oli 191,1 mln krooni, mis ületab 

eelmise aasta sama perioodi pro-forma kasumi 50,7%. Põhiliste tegevusalade tulemused olid 

järgmised: pangandus Eestis 121,9 mln krooni, pangandus Lätis 3,4 mln krooni, liising ja 

faktooring 65,3 mln krooni ning elu- ja varakindlustus 2,4 mln krooni.

Intressitulu suurenes aastaga 1,5% (pro-forma) 584,4 mln kroonini ning intressikulu 

vähenes samal ajal 9,4% (pro-forma) 230,5 mln kroonini. Selle tulemusena kasvas puhas 

intressitulu 10,1% 353,9 mln kroonini. Intressitulu madal kasv on põhjustatud juba 

mainitud likviidsemate ning madalama riskiga varade osakaalu suurenemisest. Võrrelduna 

1998. aastaga langes intressi teenivate varade tootlus 0,75% võrra 10,35%’le. Samal ajal 

vähenes intressi kandvate passivate hind 0,35% võrra 4,20%’le, mistõttu grupi spread 

vähenes 0,4% võrra 6,15%’le. Aastataguse näitajaga võrreldes on spread langenud 0,5% 

võrra (pro-forma). Grupi puhas intressimarginaal seevastu suurenes esimeses kvartalis 

0,08% võrra ning ulatus 5,02%’ni. 1998. aasta esimese kvartali pro-forma näitajaga 

võrreldes on antud suhtarv langenud 0,12% võrra.

Laenu ja garantiiprovisjonid on aastataguse pro-forma näitajaga võrreldes suurenenud kolm 

korda, ulatudes 121,2 mln kroonini esimeses kvartalis. Esimeses kvartalis kirjutas grupp 

laene maha 133,7 mln krooni ulatuses. Samas moodustavad sellest summast 76 mln krooni 

laenud, mis provisjoneeriti 100% juba 1998. aasta detsembris, kuid kanti bilansist välja 

käesoleva aasta jaanuaris.

Finantstuludena teenis grupp kolme kuuga 168,6 mln krooni. Sellest ligi poole ehk 85,2 

mln krooni teeniti bilansivälistelt instrumentidelt (swapid, forwardid ja optsioonid). 

42,5 mln krooni teeniti valuutatehingutelt ning 35,4 mln krooni väärtpaberitelt.

Saadud teenustasud ulatusid esimeses kvartalis 171,4 mln kroonini, mis on 25,5% 

(pro-forma) rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Koondmahust 26,8% moodustavad 

elektrooniliste jaotuskanalite teenustasud, 20,6% ülekannete tasud ja 10,4% 

sularahaoperatsioonide tasud. Seoses laenutegevuse pidurdumisega on oluliselt vähenenud 

laenude organiseerimise ning liisingteenuste tasude osakaal, moodustades käesoleva aasta 

esimeses kvartalis koondmahust 18,1% (1998. aastal 24,4%).

Esimeses kvartalis ulatusid grupi tulud kokku 647,6 mln kroonini, ületades aastatagust 

tulemust 22,3% (pro-forma). Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli tulude jaotus 

järgmine: 38,2% puhas intressitulu pärast provisjone, 26,0% finantstulu, 26,5% saadud 

teenustasud ja 9,3% muud tulud.

 

Tegevuskulud (koos kulumi ja firmaväärtuse amortisatsiooniga) ulatusid esimeses kvartalis 

433,5 mln kroonini, ületades aastatagust tulemust 22,0% (pro-forma). Samas on ilma 

firmaväärtuse amortisatsioonita tegevuskulude kasv vaid 6,7%, mis on oluliselt väiksem 

tulude kasvutempost.

Makstud teenustasud ulatusid esimeses kvartalis 42,5 mln kroonini, mis on 22,1% rohkem 

(pro-forma) kui aasta tagasi. Kasvu taga on oluliselt kasvanud elektroonsete teenuste 

(sh. pangakaartide) kasutus. Tänaseks moodustavad makstud teenustasudest suurima osa, 

21,2% ehk 9,0 mln krooni kaarditeenused.

Personalikulu, mis suurima kuluartiklina moodustab tegevuskuludest kolmandiku, ulatus 

esimeses kvartalis 141,3 mln kroonini. 1998. aasta esimese kvartaliga võrreldes on 

personalikulu kasvanud 5,8% (pro-forma). Töötajate keskmine arv selle aasta esimeses 

kvartalis oli 3766.

Administratiivkulud on aastaga suurenenud 5,4% 102,0 mln kroonini ja andmetöötluskulud 

7,0% 22,9 mln kroonini (pro-forma). Muud kulud, mis esimeses kvartalis ulatusid 74,9 mln 

kroonini, sisaldavad ka firmaväärtuse amortisatsiooni 54,4 mln krooni väärtuses. Ilma 

selle erakorralise kuluta on muud kulud aastaga vähenenud 33,0% (pro-forma).

Kulum ulatus aasta esimese kolme kuuga 49,9 mln kroonini, ületades eelmise aasta sama 

perioodi kulu 32,7% (pro-forma). Kulumi kiire kasv on peamiselt tingitud 

investeeringutest infotehnoloogiasse, mis on olnud vajalikud seoses kahe panga 

ühinemisega ning tegevusmahtude ja kliendibaasi olulise suurenemisega.

Ühinemisjärgselt on Hansapank suunanud olulise tähelepanu kulubaasi kontrollimisele ja 

efektiivsuse tõstmisele. Ühinemise hetkest on tänaseks vähendatud kontorivõrku 20% võrra 

154’le ning töötajate arv on langenud ligi 15% võrra 3788’le. Kulu-tulu suhe esimeses 

kvartalis oli 58,5% (66,9% koos firmaväärtuse amortisatsiooniga) võrrelduna 67,0%’ga 

(pro-forma) möödunud aasta esimeses kvartalis. Grupi tegevuskulude suhe keskmistesse 

varadesse on langenud 5,4%’le (koos firmaväärtuse amortisatsiooniga 6,14%).

 

 

AS HANSAPANK

Mart Tõevere

Analüütik

Tel. 372 6131 569