EESTI ÜHISPANK

TEADE

29.10.1999

 

KOMMENTAAR ÜHISPANGA KONTSERNI ÜHEKSA KUU TULEMUSTELE

 

Eesti Ühispanga kontserni  üheksa kuu kasum  oli 75,1 miljonit  krooni

(1998.  aasta  üheksa  kuu  kasum  oli 5,2 miljonit krooni). Kontserni

bilansimaht oli 17,1 miljardit krooni,  mis on 1998.  aasta  septembri

lópust  kasvanud   3,4%.  Grupi   omakapitali  tootlikkus   (ROE)  oli

septembri lópu seisuga 5,1% ning aktivate tootlikkus (ROA) 0,6%.

 

Kontserni struktuur

Kolmandas  kvartalis  omandas   kontserni  tütarettevóte   Ühisliising

kasutades  ostumeetodit  TP  Liisingu.  Kahe  firma  ühinemisel tekkis

goodwill  49,7  miljoni  krooni  ulatuses. Liisingfirmade ühendamisega

lóppes 1998.  aastal alanud  Ühispanga ja  Tallinna Panga  kontsernide

ühendamise  protsess,  mille   käigus  kaotati  üksteist   dubleerivad

struktuuriüksused. Käesoleva aasta lópuks on planeeritud ühendada veel

Ühispanga   Elukindlustus   ja    Leks   Elukindlustus.   Lisaks    on

likvideerimisel kontserni tütarettevótted  LF Finants, Navarra  ja TPF

Orior,  mille  tegevus  on  lópetatud,  kuid  lópetamise   juriidiline

vormistamine vótab  aega järgmise  aasta alguseni.  Seoses muudatusega

krediidiasutuste  seaduses  vormistati  septembris  tütarettevótte  LF

Finants portfellis kajastatud kontserni töötajate eluasemelaenud ümber

panga eluasemelaenudeks, mis  vóimaldas korrasta kontserni  struktuuri

ja  parandada  juhtimist   tütarettevótete  arvu  vähendamise   kaudu.

Muudatus ei avaldanud móju kontserni laenuportfellile, kuid  suurendas

panga eluasemelaenude mahtu 74 miljoni krooni vórra. Oktoobris omandas

Ühispank  Póllumajanduse  ja   Maaelu  Krediteerimise  Fondilt    3,3%

Ühisliisingu aktsiatest, mille järel kuulub pangale 100%  Ühisliisingu

aktsiatest.

Seoses   kontserni-siseselt   toimunud   oluliste   muudatustega,   on

vórreldavuse huvides edaspidises tulude ja kulude analüüsis  kasutatud

pro forma andmeid.

 

Tulud/Kulud

Tingituna laenuportfelli vähenemisest  vórreldes eelmise aasta  lópuga

ning  kiirest   intressitasemete  alanemisest   Eesti  rahaturul    on

kontserni  üheksa  kuu  intressitulud   vähenenud  -10,1%.  Samas   on

intressikulud vähenenud -6,6%. Positiivse tendentsina tuleb täheldada,

et kolmandas kvartalis  jäid intressitulud vórreldes  teise kvartaliga

samale  tasemele,  samas  kui  intressikulud  vähenesid -8,6%, mis oli

tingitud  nóudmiseni  ja   tähtajaliste  deposiitide   intressimäärade

alandamisest.

Tulud kokku  olid Ühispanga  kontsernil kolmandas  kvartalis vórreldes

teise kvartaliga 11% vórra suuremad. Kokkuhoiupoliitika rakendamine on

kolmandas kvartalis vähendanud tegevuskulusid kokku -1,7%.  (vórreldes

teise kvartali tegevuskuludega). Nende muutuste tulemusena on  hakanud

tóusma Ühispanga kontserni  efektiivsus, mis avaldub  ka tegevuskulude

suhte  alanemises  kogutuludes.  Samuti  on vórreldes möödunud aastaga

vähenenud krediidikahjumite osakaal kuludes.

 

Positiivne  on,  et  vórreldes  varasemate  perioodidega  on oluliselt

kasvanud panga finantstegevusest  saadud kasum. Póhiline  osa kasumist

on   teenitud   klientide   valuutavahetustehingutest,   väärtpaberite

kauplemisest teenitud  tagasihoidlik tulu  on seotud  klientide vähese

aktiivsusega väärtpaberiturul. Pank  ei  ole  vótnud  ka  riske avatud

valuuta- ja väärtpaberipositsioonide  osas,  millega  eelmisel  aastal

kaasnesid suured kahjumid.

 

Bilanss

Kontserni bilansimaht oli 30. septembri 1999 seisuga 17,060  miljardit

krooni  (31.  detsembril  1998  16,5  miljardit).  Kolmandas kvartalis

kontserni bilansimaht ei kasvanud,  vórreldes eelmise aasta lópuga  on

bilansimaht kasvanud  3,4% ehk  562 miljoni  krooni vórra.

Ühispanga turuosa (ainult pank) oli Eesti pangandusturul  septembrikuu

lópu seisuga 32,5% ning Saules Banka turuosa Lätis 3,8%.

 

Hoiused  kokku  kasvasid  kolmandas  kvartalis  39 miljonit krooni ehk

0,4%.  Vórreldes  aasta  algusega  on  hoiused  kasvanud 13,8% ehk 1,1

miljardi  krooni  vórra.  Tingituna  välislaenude  teenindamisest ning

seoses   üldvalitsuse   eelarve   defitsiidiga   vähenesid   kolmandas

kvartalis riigi  ja kohalike omavalitsuste   vahendid 13,6%   ehk  270

miljoni  krooni   vórra,  mida   kompenseerisid   korporatiivklientide

hoiuste  4,2%-ne  ning  eraisikute  hoiuste  4,3%-ne  kasv. Nóudmiseni

hoiused  kasvasid  kolmandas  kvartalis  3,7%,  samas  kui  tähtalised

hoiused  kahanesid  3,1%,  mistóttu  hoiuste  struktuuris  on kasvamas

nóudmiseni hoiuste osakaal.

 

Kuigi  alates   septembrist  hakkas   märgatavalt  kasvama   Ühispanga

laenuportfell, oli kolmandas kvartalis likviidsete varade kasv  veelgi

kiirem:  likviidsed  varad  suurenesid  337  miljoni  krooni  ehk 9,4%

vórra,  samas  kui  netolaenuportfell  kahanes  kolme  kuu  lóikes 246

miljoni  krooni  vórra   ehk  2,7%.  Póhiline    vähenemine    tulenes

liisingportfelli  vähenemisest.   Ebatóenäoliselt  laekuvate   laenude

kogumahu  suurenemine  kolmandas  kvartalis   on  seotud  täiendava TP

Liisingu  portfelli  provisjoneerimisega  TP  Liisingu ja Ühisliisingu

ühendamisel.   Grupi   keskmisena   moodustasid   laenuprovisjonid  4%

laenuportfellist.  Netolaenuportfell  moodustas  septembri lópus 52,1%

koguvaradest ning 95,2% klientide hoiustest.

Kontserni aktsiakapitalis  kolmandas kvartalis  muudatusi ei  toimunud

ning omakapitali kasv on seotud  kontserni  kasumiga   ja  kursivahede

arvestusliku   muutusega    välisriikides   asuvate    tütarettevótete

konsolideerimisel.

 

 

Ülo Suurkask

asepresident

Eesti Ühispank

Tel.+372 6657 200