EESTI ÜHISPANK

ARUANNE



AVALIK 1999. AASTA 12 KUU VAHEARUANNE (IV)



2.8.Panga omakapitali liikumise aruanne

                                                     Suunatud

                                             Aruande-  emis-

                                       Alg-    aasta   sioon   Lõpp-

                                      saldod  kasum/  FMO-le  bilanss

                                       1998  /kahjum 20.05.99   1999



Aktsiakapital                           661.5             4.1    665.6

Arveldused aktsionäridega                  .0                       .0

Aazio                                 1,340.6             6.0  1,346.6

Oma aktsiad                                .0                       .0

Üldine pangandusreserv                  298.5                    298.5

Ümberhindluse reserv                       .0                       .0

Muud reservid                              .0                       .0

Realiseerimata kursivahed                  .0                       .0

Eelmiste perioodide ja aruande-

   perioodi jaotamata kasum/kahjum     -412.4   129.2           -283.2

Potentsiaalne tulumaks                     .0                       .0

Omakapital kokku                      1,888.2   129.2    10.1  2,027.6











2.9.Raamatupidamisarvestuse põhimõtted



Üldised põhimõtted



Eesti   Ühispanga   raamatupidamisaruanded  on    koostatud vastavuses

Rahvusvaheliste     Raamatupidamise      Standarditega     ja      hea

raamatupidamistavaga.  Võrreldes  eelmise  aastaga  on   aruandeaastal

muudetud    pikaajaliste    investeeringute kajastamise      põhimõtet

tütarettevõtete         aktsiatesse    emaettevõtte    eraldiseisvates

finantsaruannetes: 1998.a. kajastati neid  kapitaliosaluse meetodil,

1999. aastal soetusmaksumuses, vastavalt muudatusele  on korrigeeritud

ka eelmiste aastate tulemust.



Konsolideeritud finantsaruannete ulatuspiirkond



Eesti      Ühispanga       kontserni    finantsaruanded       hõlmavad

tütarettevõtete auditeeritud finantsaruandeid  seisuga 31.   detsember

1999.a   Konsolideeritud   on   nende   ettevõtete  aruanded,   milles

Eesti Ühispank omab  olulist  osalust.  Oluliseks  on  loetud üle  50%

hääleõiguse   või   valitseva mõju  omamist teises  ettevõttes.  Eesti

Ühispanga  kontserni  aruanded   hõlmavad  Ühisliisingu  AS    (osalus

100%),  Russkii  Obedinennõi   Liising   (osalus  75%),      Ühispanga

Varahalduse   AS   (osalus   100%),    AS Ühisinvesteeringud   (osalus

100%),  AO    Baltic    Invest (osalus   100%), PT Investeeringute  AS

(osalus 100%), AS  Bangalo (osalus 100%), OÜ PV Navarra (osalus 100%),

AS  TPF  Orior  (osalus   100%), AS PF  Koda (osalus   100%),  AS   LF

Finants  (osalus   100%),  OÜ Efficio   (osalus  100%),   AS Ühispanga

Elukindlustus  (100%) finantsaruandeid.   AS  Ühisliisingu,  Ühispanga

Varahalduse AS ja  AS PF  Koja tütarettevõtted       on      eelnevalt

konsolideeritud emaettevõtete finantsaruannetesse.



Sidusettevõtetest  hõlmavad  kontserni  aruanded  Pankade

Kaardikeskuse   AS  (osalus  40,3%)  ja  Eesti  Liisingkeskuse (osalus

33,3%)  finantstulemusi.



Konsolideerimine



Aruanded     on     koostatud     olulistes     aspektides   kooskõlas

emaettevõtte   arvestuspõhimõtetega.  Konsolideerimisel   on  lähtutud

rahvusvaheliselt   tunnustatud    printsiipidest,  mille      kohaselt

liidetakse  ema-  ja    tütarettevõtete bilansid   ja   kasumiaruanded

rida-realt,     elimineerides    omavahelised   saldod   ja    käibed.

Vähemusosanike  osalus   tütarettevõtete  omakapitalis   on  kontserni

aruannetes kajastatud kontserni kohustustest ja omakapitalist eraldi.



Majandusaasta  kestel soetatud tütarettevõtete  tulud  ja kulud     on

konsolideeritud    kasumiaruandesse    alates soetushetkest       kuni

majandusaasta      lõpuni        ning  majandusaasta  jooksul   müüdud

tütarettevõtete    tulemus    on   konsolideeritud    kasumiaruandesse

müügihetkeni.



Välisriigis registreeritud  tütarettevõtete kasumiaruanded  on   ümber

hinnatud  Eesti  kroonidesse  1999.   aasta   Eesti  Panga    keskmise

valuutakursiga ning bilansid on konsolideeritud seisuga 31.  detsember

Eesti Panga valuutakursiga.



Emaettevõtte   eraldiseisvates    aruannetes      on    investeeringud

tütarettevõtetetesse   kajastatud   madalamas     kas   soetus-    või

realiseerimismaksumuses.



Pikaajalised investeeringud sidusettevõtetesse (osalus  20- 50%)    on

kajastatud   kapitaliosaluse    meetodil,     mille   kohaselt      on

suurendatud    kontserni   investeeringut sidusettevõtte   kontsernile

kuuluva  kasumiosa   võrra  ja vähendatud     sidusettevõtte   kahjumi

või   kasumijaotuse  kontsernile  kuuluva  osa  võrra.   Majandusaasta

kestel      müüdud      sidusettevõtete         tulemus  on arvestatud

finantsaruannetes kuni müügihetkeni.



Väärtpaberid



Väärtpaberitena    on    kajastatud   kõik    panga    käes     olevad

väärtpaberid,   millele   pangal   on   omandiõigus.    Investeeringud

väärtpaberitesse  liigitatakse  sõltuvalt  omamise   eesmärgist    kas

lühi-   või    pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks.   Pikaajaliste

investeeringute  all  kajastatakse  aktsiad   ja  osad,      mis    on

soetatud     strateegilisel     eesmärgil  pikaajaliseks   hoidmiseks.

Pikaajalised investeeringud  on kontserni    aruannnetes    kajastatud

madalamas,     kas realiseermis-        või          soetusmaksumuses,

nende realiseerimisel  on  müügitulemi määratlemiseks  kasutatud  FIFO

meetodit.  Lühiajaliste investeeringute  all on näidatud aktsiad,  mis

on      soetatud      kaplemise   eesmärgil.      Neid      hinnatakse

turuväärtuses,   kusjuures  aluseks  võetakse   antud   päeval  börsil

teostatud  tehingute  viimane   ostuhind  (BID).  Börsil   noteerimata

aktsiad    kajastatakse  soetamismaksumuses.   Nende   investeeringute

väärtus   panga    bilansis      hinnatakse   alla           ettevõtte

raamatupidamisväärtuse          langemisel   (vastavalt      ettevõtte

finantsinformatsioonile).



Võlakirjadena   on    käsitletud  fikseeritud    intressiga  võlakirju

ja  muid   väärtpabereid.    Pikaajalised    võlakirjad  on   hinnatud

bilansis  madalamas kas      soetus-   või    realiseerimismaksumuses.

Nende  hindamisel   jaotatakse   soetusmakumuse   ning    nimiväärtuse

vahena  kujunev   intress  võlakirja   kestuse  perioodile.    Tulemus

kajastatakse     kasumiaruandes      intressituluna.   Juhul,      kui

võlakirjad  realiseeritakse,  rakendatakse müügitulemi  määratlemiseks

FIFO  meetodit.   Lühiajalised      võlakirjad     on       kajastatud

bilansis turuväärtuses,    s.t.    bilansipäeval    börsil     tehingu

sooritamisel     kasutatud   viimast   ostuhinda   (BID).      Tulemus

kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna .



Laenud



Laenud    klientidele    kajastatakse    bilansis    kuni        nende

mahakandmiseni,  vaatamata sellele, et osa  nendest  võib olla  kantud

ebatõenäoliselt   laekuvate   nõuetena   kuludesse.    Ebatõenäoliselt

laekuvad nõuded  näidatakse   samanimelisel varakirjel  miinusmärgiga.

Laenud on  bilansis kajastatud  tegeliku laenunõudena,   see  tähendab

ilma    tekkepõhiselt   arvestatud   intressideta    ja    viivisteta.

Arvelduslaenu puhul  on   bilansis   kajastatud laenuvõtja     limiidi

tegelik     kasutus.    Kasutamata    krediidilimiit   on   kajastatud

bilansivälise   kohustusena.     Laenude         hindamisel         on

konservatiivselt   arvestatud mitmesuguseid    riske.   Hinnatud    on

laenude      või  intressinõuete     laekumise     tõenäosust     ning

suurust järgnevatel    perioodidel.     Eeldatavate     laenukahjumite

ulatuses on moodustatud  laenukahjumite provisjon,   milles kajastuvad

ebatõenäoliselt  laekuvad   ja  lootusetud    laenud  on   kirjendatud

kuludesse  ning   näidatud  kasumiaruande   real   "laenuprovisjonid".

Laenude  tagasilaekumise hindamise aluseks on  laenuvõtja  majanduslik

seisund,  laenutagatise    väärtus    ning    selle   realiseeritavus,

laenulepingu    fikseeritud       kohustuste   täitmise    õigeaegsus,

laenuvõtja usaldusväärsus  ning   muud tegurid.   Laenudelt,   millelt

ei   ole   kahe  kuu    jooksul   intressid   laekunud,    lõpetatakse

intressitulu   tekkepõhine    arvestus   ja   korrigeeritakse  sellest

tulenenud intressitulu.



Varad ja kohustused välisvaluutas



Välisvaluutavarad   ja  -kohustused  on  kajastatud   bilansis   Eesti

kroonides vastavalt Eesti Panga kursile seisuga  31. detsember 1999.a.

Eesti  Panga   poolt  mittenoteeritav    välisvaluuta  on   kajastatud

arvestusliku kursiga vastava riigi keskpanga bilansipäeva Saksa  marga

noteeringu alusel. Välisvaluuta ostu-müügitehingutelt saadud   kasumit

kajastatakse kasumiaruandes netotuluna.



Goodwill



Firmaväärtus   (goodwill)    on  majandusüksuse    ostmisel  ostuhinna

ja   ostetud   netovarade     reaalväärtuse   vahe.      Firmaväärtust

amortiseeritakse   lineaarselt,   arvestades investeeringu  eeldatavat

tasuvusaega, kuid  mitte  rohkem kui 10 aasta jooksul.



Materiaalsed põhivarad



Materiaalse põhivarana on  bilansis kajastatud maa,  hooned ja    muud

pikaajalise     kasutuseaga     varad.     Põhivara     on  kajastatud

jääkväärtuses,   kusjuures   soetusmaksumusest    on   maha    arvatud

akumuleeritud kulum. Materiaalse  põhivara kulum  ja  allahindlus   on

näidatud  kasumiaruande   kirjel  "Materiaalse  ja  immateriaalse vara

väärtuse muutus".   Kulumi  arvestamise  aluseks on põhivara   kasulik

tööiga,  millest   lähtuvalt  on   kujundatud   amortisatsiooninormid.

Hooned amortiseeritakse  20 -  50 aasta  jooksul, muud  varad 2,5 - 10

(erandina kuni 20) aasta jooksul.   Maad       ei       amortiseerita.

Remondiväljaminekud  kapitaliseeritakse           ja          kantakse

kuludesse  proportsionaalselt   viie  aasta   jooksul  või   vastavalt

rendilepingu  kestusele.  Varad  soetamismaksumusega  vähem  kui  7000

krooni kantakse soetamisel kuludesse.



Elukindlustuse tehnilised eraldised



Elukindlustuse eraldis  koosneb kindlustatule  tulevikus sooritatavate

väljamaksete  diskonteeritud  nüüdisväärtusest.   Rahuldamata   nõuete

eraldis   koosneb  hinnatud  ja  käsitletud,  kuid  veel väljamaksmata

kahjude summadest ning  registreeritud, kuid veel  käsitlemata kahjude

summadest.  Boonuste   eraldisena   on  näidatud   summad,   mis    on

aruandeaastal         määratud         kindlustusvõtjale           või

lepingujärgsetele       soodustatud          isikutele          lisaks

garanteeritud      kasumiosale    ja    mille    arvel       järgneval

aruandeaastal suurendatakse elukindlustuse  eraldist  või  teostatakse

boonuste väljamakseid.



Reservid ja üldine panganduseserv



Vastavalt     31.12.1999.a.   kehtinud     tulumaksuseadusele   võisid

krediidiasutused  kahjude  katmiseks  moodustada maksuvaba reservi  5%

ulatuses laenuportfellist.  Eraldised sellesse   reservi olid  lubatud

maksustavast  tulust   maha arvata.   Laenuportfelli vähenemisel   oli

kohustus   kanda  maksuvaba    reservfondi   summad,   mis    ületasid

nimetatud  määra,  panga  maksustatavasse  tulusse.   Eesti  Ühispanga

1994, 1995, 1996 ja 1997 majadusaasta kasum  on  jaotatud    üldisesse

pangariski reservi (v.a.   6,2   milj.  krooni  1995. aasta  kasumist)

ja  moodustab  298,5  miljonit  krooni.  1999.a.  reservieraldisi   ei

tehtud.



Maksud



Eesti Vabariigis 1999.  aastal kehtiva seadusega  oli tulumaksumääraks

26%.   Kasumi/kahjumi  maksumäär  sisaldab  tegelikke makse. Tegelikud

maksud on arvutatud  otsese   tulumaksukohustuse   alusel   (baasilt),

kasutades  maksuvabade     tulude-kulude      osas       korrigeeritud

maksudeeelset kasumit/kahjumit.    1999.a.    ei    tekkinud     Eesti

Ühispangal   tulumaksukohustust,           kuna            eelnevatest

maksutamisperioodidest  edasikantud  kahjumi  summa  oli  suurem   kui

aruandeperioodi maksustatav tulu.



Alates 1.01.2000.a. Eesti Vabariigis kehtima hakanud  tulumaksuseaduse

kohaselt  kuulub   Eestis registreeritud juriidiliste  isikute   puhul

maksustamisele   otsene   kasumi   jaotamine   dividendide  kujul   ja

kaudne  kasumi  jaotamine  erisoodustuste,  kingituste ning  annetuste

ja   ettevõtlusega   mitteseotud   kulude   kujul. Maksumäär  on 26/74

kõikidelt   füüsilistele    iskutele,    mittetulundusühingutele    ja

sihtasutustele  ning  mitteresidentidele  väljamakstud   dividendidelt

või   muudelt     kasumieraldistelt     ning     töötajatele    tehtud

erisoodustustelt.    Residendist       äriühingutele        makstavaid

dividende    ei  maksustata.   Aastate  1994-1999   jaotamata   kasumi

arvelt   makstavate    dividendide  puhul  on    võimalik   tasumisele

mittekuuluvast  tulumaksust   maha  arvata  väljamakstud   dividendile

vastavalt kasumiosalt varem kastud  tulumaksu osa.



Edasilükkunud tulumaksukohustus



Edasilükkunud    tulumaksukohustus   võis    seni   kehtinud   seaduse

kohaselt      realiseeruda        laenuportfelli      vähenemisel  või

maksuvabastuse    määra     vähendamisel    seoses  krediidiasutustele

lubatud     maksuvabalt      moodustatava  üldise  pangandusreserviga,

samuti   raamatupidamis-     ja maksuamortisatsiooni    kumulatiivselt

erisuselt.  Tulenevalt  Eesti tulumaksuseaduse  muudatustest     2000.

aastal,   lähtuvalt  raamatupidamise     seaduses   toodud   kohustuse

mõistest,      ei kajastata        potentsiaalset   tulumaksukohustust

1999.a.  raamatupidamise aastaaruandes.



Derivaatinstrumendid



Forward-,      swap-    ja    optsioonitehingud    on       kajastatud

bilansiväliste   nõuete   ja   kohustustena.   Forward-,   swap-    ja

valuutaoptsioonitehingud  on   ümber  hinnatud    vastavalt  kehtivale

Eesti   Panga   kursile.   Aktsiaoptsioonitehingud   on  ümberhinnatud

turuhinnale.   Intressid    forward-tehingutelt   ja          preemiad

optsioonitehingutelt   on    periodiseeritud  vastavalt        tehingu

kestvusele.Realiseerimata       tulu  bilansiväliste      nõuete    ja

kohustuste      ümberhindlusest   kajastatakse           kasumiaruande

kirjel          "netokasum  finantstehingutest".          Intressitulu

swaptehingutelt kajastatakse  kasumiaruande  kirjetel   "intressitulu"

ja   "intressikulu".Optsioonipreemiad   ja     realiseerimata     tulu

bilansiväliste       nõuete    ja    kohustuste        ümberhindlusest

kajastatakse         kasumiaruande         kirjel           "netokasum

finantstehingutest".



Muudatused raamatupidamisaruannetes



1998.  aastal  investeerimisportfelli  võlakirjade  all  näidatud  224

miljoni   krooni   suurune   likviidsete   võlakirjade   portfell   on

paigutatud  koos   kauplemisportfelliga  likviidsete   varade   hulka,

eesmärgiga    paremini    kajastada     bilansis    olevate     varade

likviidsustaset.



1999.a.  lõppes  1998.  aastal  alanud  Ühispanga  ja  Tallinna  Panga

kontsernide  ühendamise   protsess.  Võrreldes   1998.a.    panga   ja

kontserni  aruannetega  on  suurendatud  firmaväärtust  47,4   miljoni

krooni,   mis   tulenes    Tallinna   Panga   Liisingu    netoaktivate

ümberhindlusest. Tagasiulatuvalt  alates pankade ühinemise hetkest  on

nimetatud   summalt   mahaarvestatud   ka   amortisatsioonikulu,   mis

kajastub 1999.a. kasumiaruannetes.

Võrreldes   1998.    aasta   aruandega    on    ümberklassifitseeritud

firmaväärtus  ka   AS  Bangalo  andmete  kohaselt  0,8  miljoni krooni

võrra, milline summa  oli  näidatud   eelmise aasta  kontserniaruandes

muude aktivate all.



Erinevalt  1998.a.  ,  mil   emaettevõtte  eraldiseisvates  aruannetes

kajastati  investeeringuid  tütar-   ja  sidusettevõtete   aktsiatesse

kapitaliosaluse meetodil, on need 1999.a. aruannetes  kui  võrreldaval

perioodil   ümberarvestatud  ja kajastatud madalamas, kas  soetus- või

realiseerimismaksumuses.    Muudatuse   tulemusena   on   emaettevõtte

eraldiseisvates  aruannetes  vähendatud   investeeringuid  tütar-   ja

sidusettevõtete  aktsiatesse  ja   korrigeeritud  kasumiaruande   ridu

tulu/kulu  kapitaliosalusest   ning  investeeringute   ümberhindlusest

Kontserniaruanded on jäänud muutumatuks.



1998.    a.    bilansis    kajastatud potentsiaalne  tulumaksukohustus

on     kajastatud       1999.     aasta  korrigeeritud     algbilansis

omakapitali   muudatusena bilansikirjel Eelmiste perioodide  jaotamata

kasum   1999.a.    raamatupidamise   aastaaruandes   esitatud  1998.a.

kasumiaruanne  on  hinnatud  ümber.  1998.a.  kasumiaruandes  näidatud

potentsiaalse  tulumaksukohustuse   muutus   on  elimineeritud      ja

kajastatud 1999.a.    korrigeeritud bilansi     omakapitali     kirjel

Eelmiste  perioodide   jaotamata    kasum.    1998.a.    korrigeeritud

aruandeaasta puhaskasumi    (-kahjumi)     muutus    on     kajastatud

bilansikirjel Aruandeaasta kasum /kahjum.









Ülo Suurkask

Asepresident

Eesti Ühispank

Tel.+372 66 57 200





Urmas Neetar

aruandluse ja anal osak juh.

6 656 390