MERKO EHITUS

ARUANNE



TEGEVUSARUANNE 1999



1999. aasta oli Merko Ehituse jätkuva arengu aasta.  Valmisid mitmed 

suurobjektid nagu Eesti Ühispanga peakontor, Kristiine Kaubanduskeskus 

ning esimesed suuremad infrastruktuuri- ja keskkonnarajatised.  Jätkus

tegevuse laiendamine naaberturgudel  Lätis ja Leedus.  Eduka  

sertifitseerimiseni jõuti kvaliteedisüsteemi väljatöötamisel ja 

rakendamisel.



Äritegevus



Kontserni netokäibeks kujunes 1999. aastal 734 miljonit krooni, langedes 

1998. aasta netokäibe 843 miljoni krooniga võrreldes 13%.  Käibe langus 

oli  proportsionaalne üldise langusega ehitusturul, mille maht kiirstatistika

põhjal oli 11,9 miljardit krooni 1999. aastal ja 14 miljardit krooni 1998. 

aastal.  Kontserni puhaskasumiks kujunes 16,5 miljonit krooni, arvestamata 

E.L.L. Kinnisvara eraldamisest tekkinud ühekordset finantskulu 56,2 miljonit

krooni. 

Ehitustegevuse tulud moodustasid 91,8 % ning teiste osutatud teenuste ja 

müüdud kaupade tulud 8,2 % Merko Ehitus kontserni ärituludest.  

Ehitiste tüübi järgi jagunes Merko Ehituse ehitustegevus 1999. aastal:



Mitteeluhooned				89%

s.h. büroohooned			25%

     tööstushooned			 4%

     teenindushooned ja muud		60%

Eluhooned				 5%

Insenerehitus				 6%



Kontserni ehitustegevusest olid 68% uusehitused ning 32% renoveerimis- ja 

rekonstrueerimistööd. 

Eksport moodustas 11% kontserni 1999. aasta realiseerimise netokäibest. 

Kontserni 1999. aasta põhitegevust iseloomustavad suhtarvud olid:



Puhaskasumimarginaal			  2,2%  *

Ärikasumimarginaal			  3,2% 

Omakapitali tootlus aastas		 12,6%  *

Aktvate tootlus aastas			  5,0%  *



* Ei sisalda E.L.L. Kinnisvara eraldamise ühekordset finantskulu 56,2 

  miljonit krooni



Keskmine põhitöökohaga töötajate arv emaettevõttes AS Merko Ehitus 1999. 

aastal oli 189, kelle brutotöötasu moodustas 20,1 miljonit krooni.  

Keskmine kontserni põhitöökohaga töötajate arv oli 348, kelle brutotöötasu

moodustas 32,9 miljonit krooni.



1999. aastal toimusid tütar- ja sidusettevõtete osas järgmised muutused:



1. Tütarettevõtetes:

1.1. Vastavalt AS Merko Ehitus aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusele

     05.07.1999.a. eraldati kontsernist E.L.L. Kinnisvara AS, kogu osaluse 

     (varem 100%)  müügi teel maksumusega 21 287 tuhat krooni.  Seejuures 

     koheldi kõiki  Merko Ehituse aktsionäre võrdselt ja kõik aktsionärid said 

     õiguse omandada E.L.L. Kinnisvara aktsiaid. E.L.L. Kinnisvara eraldamise

     eesmärk oli lahutada kinnisvaraarendus ehitusest.  E.L.L. Kinnisvara 

     eraldamisega tekkis ühekordne finantskulu 56,2 milj. krooni. 

1.2. Müüdi 8,05% osalusest OÜ-s Matek (varem 73%, nüüd 64,95%) maksumusega 

     266 tuhat krooni.

1.3. Asutati OÜ Merko Ehitustööd (100%)  osakapitaliga 40 tuhat krooni, 

     OÜ Merko Ehitusteenused (100%) osakapitaliga 40 tuhat krooni ja 

     Eesti Ehitusekspordi OÜ osakapitaliga 40 tuhat krooni.



2. Sidusettevõtetes:

2.1. Müüdi osalused AS-s Stik-Elekter (varem 34%) ja ESS Kinnisvarahoolduse AS

     (varem 30%). 

2.2. Suurendati osalust AS-s Insenervõrgud (varem 49%, nüüd 50%).

2.3. Eesti Ehitusekspordi AS ühendati tema 100% tütarettevõtte AS-ga Tartu Maja

     Betoontooted, kusjuures ühendajaks oli Eesti Ehitusekspordi AS ning 

     ühendatud ettevõtte ärinimeks võeti AS Tartu Maja Betoontooted.



Käesoleval ajal on Merko Ehitus keskendunud ehitusele ning kuna tegeletakse

peatöövõtu ja  projektijuhtimisega, siis on investeeringute vajadus põhiliselt

seotud töökohtade loomise ja arendamisega.



Merko Ehitus kontserni materiaalsed investeeringud 1999. aastal olid:



soetatud hoonestusõigus, maa ja ehitised  23  772 tuh. krooni 

soetatud masinad, seadmed, muu inventar  2 042 tuh. krooni



Finantsseisund



Tänu ettevõtte möödunud perioodide kasumlikkusele ja 1997.a. edukalt toimunud 

emissioonile on Merko Ehituse võõrkapitali vajadus olnud minimaalne. Ettevõte

on olnud  likviidne ja hästi kapitaliseeritud. 

Kontserni 1999. aasta finantsseisundit iseloomustavad suhtarvud olid:



Omkapitali määr					38,8%

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja		  1,3

Arvete käibesagedus				  8,4



Ehituse finantseerimine toimub reeglina ehituslepingu juurde kuuluva 

finantsgraafiku alusel, mis üldjuhul katab objektiga seotud väljaminevad 

rahavood. Hälbed finantseerimises kaetakse arvelduskrediidiga.

Valuutariskide juhtimisel seotakse ehituslepingud reeglina euroga. 



Aktsia ja aktsionärid



Merko Ehituse aktsia sulgemishind Tallinna Väärtpaberibörsil seisuga 

31.12.1999 oli  17,3 krooni.  1999. aasta puhaskasum aktsia kohta oli 

1,86 krooni. Antud näitajast lähtus juhatus AS Merko Ehitus aksionäridele 

1999. aasta eest dividendide maksmise ettepaneku tegemisel, pakkudes 

dividendiks 40 senti aktsia kohta, mis annab dividendimääraks 21,5%. 

Peale E.L.L. Kinnisvara eraldamisest tekkinud ühekordset finantskulu 

56,2 miljonit krooni kujunes puhaskahjumiks aktsia kohta -4,49 krooni.



Merko Ehituse aktsionäride struktuur 1999. aasta lõpus oli järgmine:



Merko Grupp					74,0%

Merita Bank, kliendid				11,1%

Skandinaviska Enskilda Banken, kliendid		 4,2%

Zimmer Management				 2,0%

Hansapank					 1,4%

Optiva Pank					 1,1%

Hansa Investment Fund				 1,0%

Teised aktsionärid				 5,2%



Nõukogu ja juhatus



Ettevõtte nõukogu koosneb 3 liikmest ja juhatus 4 liikmest.  Juhatuse 

liikmetele tasu ei maksta. Juhatuse liikmed on põhikohaga tööl AS-is 

Merko Ehitus, brutotöötasu 1999. aastal oli 994 tuhat krooni. Nõukogu 

liikmetele tasu ei maksta.  Nõukogu liikmetest kaks töötavad põhitöökohaga 

AS-is Merko Ehitus, brutotöötasu 1999. aastal oli 509 tuhat krooni. Tegevjuhi 

brutotöötasu ulatus 280 tuhande kroonini. 



Väljavaated 2000. aastaks



Käesoleval aastal plaanime säilitada turuosa oma traditsioonilises - 

hoonete ehitamise sektoris ning suurendada infrastruktuuri ja 

keskkonnaobjektide mahtu.  Strateegilise suunana jätkab Merko Ehitus 

tegevuse laiendamist Lätis ja Leedus, kus soovime läbi tütarettevõtete 

SIA Merks ja UAB Merko Statyba võita juba lähiaastatel arvestatava turuosa.

Kontserni puhaskasumiks 2000. aastal prognoosib Merko Ehituse juhatus 38 

miljonit krooni ja netokäibeks 980 miljonit krooni, sealhulgas Eestis 

780 milj. krooni, Lätis 150 milj. krooni ja Leedus 50 milj. krooni.  

Prognoosi tegemisel lähtuti sõlmitud ehituslepingute mahust 2000. aastaks, 

mis prognoosi avaldamise ajal 09.03.2000 moodustasid 870 milj. krooni. 

Plaanime ka tulevikus säilitada oma paindliku, igale kliendile personaalse 

lähenemise, pakkudes just temale sobivat teenust.





Ülo Metsaots

Finantsdirektor

6105110