HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSED, I KVARTAL 2000



Hansapanga  2000 aasta esimese kvartali konsolideeritud  auditeerimata

puhaskasum  oli 325,9 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus 31.  märtsi

seisuga 34,65 mld kroonini.



Hansapanga  konsolideeritud  bilansimaht  suurenes  esimese   kvartali

jooksul  1,2% 34 650,4 mln kroonini (aastane kasv 20,1%). Varade  kasv

tulenes  täielikult peamise finantseerimisallika –  klientide  hoiuste

mahu suurenemisest.

Grupi  hoiused  suurenesid kvartali jooksul 8,7%  21,51  mld  kroonini

(aastane  kasv  39,3%).  Seejuures tulenes  hoiuste  1,73  mld  krooni

suurusest  kasvust  61% Läti ja Leedu ning 39% Eesti  turult.  Hoiuste

kasvutempo  ületab jätkuvalt nii bilansimahu kui ka  laenude  vastavat

näitajat. 31. märtsi seisuga omas Hansapank hoiuste järgi Eestis 57,8%

turuosa.

Teistelt pankadelt võetud laenude maht vähenes kolme kuuga 13,7%  4,44

mld   kroonini.  Vähenemise  põhjuseks  on  0,80  mld  krooni  suuruse

sündikaatlaenu tagasimaksmine märtsis.

Suuruselt  kolmanda  finantseerimise allika – emiteeritud  võlakirjade

maht  vähenes esimese kvartali jooksul 21,3% 1,00 mld kroonini. Lisaks

sellele    lõppesid    jaanuaris   aastavahetuseks    likviidsuspuhvri

suurendamiseks   tehtud  repo  tehingud,  mille   tulemusena   vähenes

võõrkapital täiendava 0,51 mld krooni võrra.

Võõrkapital kokku suurenes kolme kuu jooksul 0,1% 28,85 mld kroonini.



Grupi  omakapital suurenes kvartali jooksul peamiselt teenitud  kasumi

arvel ning ulatus 31. märtsi seisuga 5,31 mld kroonini. Perioodi lõpus

oli  kapitali  adekvaatsus grupil 19,24% (Tier  I  17,49%)  ja  pangal

19,60% (Tier I 17,68%).



Esimese  kvartali  jooksul  suurenes  laenuportfell  4,8%  20,39   mld

kroonini  (aastane  kasv  23,5%). 31. märtsi  seisuga  oli  Hansapanga

turuosa  laenude  järgi  Eestis  53,3%.  Grupi  laenukahjumite  reserv

moodustas  märtsi lõpul laenuportfellist 3,15% (aasta alguses  3,32%).

Grupi laenude ja hoiuste suhe langes aasta alguse 98,4%’lt 94,8%’le.

Likviidsete vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes

pankades,  likviidsusportfell)  maht  vähenes  võõrkapitalis  toimunud

muudatuste  tõttu kolme kuuga 5,8% ehk 0,59 mld krooni võrra.  Sellest

hoolimata  ulatub  grupi likviidsusportfelli maht 31.  märtsi  seisuga

9,46   mld   kroonini,   moodustades   grupi   varades   27,3%.   Neto

laenuportfelli  osakaal  varades oli samal  ajal  57,0%  (54,9%  aasta

lõpus).

Kolmandaks     olulisemaks     muutuseks     varade     poolel     oli

investeerimisportfelli  0,38  mld kroonine  vähenemine,  mis  oli  pea

täielikult tingitud võlakirjaportfelli mahu langusest.



Hansapanga  2000. aasta esimese kvartali konsolideeritud auditeerimata

puhaskasum oli 325,9 mln krooni. Põhiliste tegevusalade tulemused olid

järgmised:  pangandus Eestis 197,7 mln krooni, liising  ja  faktooring

90,1  mln krooni, pangandus Lätis 32,6 mln krooni, varahaldus 5,0  mln

krooni, elukindlustus 2,9 mln krooni, ja pangandustegevus Leedus  –6,5

mln  krooni. Lisaks nimetatud tegevusharudele sisaldab konsolideeritud

kasum ka muude tugitoimingute tulemit ning elimineerimisi.



Hansapank   on   võrreldes  1999.  aastaga   mõnevõrra   muutnud   oma

kasumiaruande  struktuuri.  Peamiste muudatusena  kajastatakse  maksed

Hoiuste   Tagamise  Fondi  hoiuste  intressikulu  all  (varem  makstud

teenustasud)  ning  inkassatsiooni ja  sularahateenuste  tasu  makstud

teenustasude  all (varem administratiivkulu). Vastavad  muudatused  on

tehtud ka varasemates perioodides.



Intressitulu  suurenes 1999. aasta esimese kvartaliga võrreldes  15,8%

690,7 mln kroonini ning intressikulu kasvas samal ajal 4,4% 262,4  mln

kroonini.  Selle tulemusena kasvas puhas intressitulu 24,1% 428,3  mln

kroonini.

Üle  80%  kogu intressitulust ehk 562,5 mln krooni moodustavad  laenu-

ning  liisingintressid.  Samas  olid  kiireima  kasvutempoga  esimeses

kvartalis  teistesse  pankadesse paigutatud  vahenditelt  saadud  tulu

(kasv  33,5%  48,4  mln kroonini) ja võlakirjadelt teenitud  intressid

(kasv   108,7%  67,5  mln  kroonini).  Mõlema  tululiigi  kasvu  üheks

põhjuseks   oli  euro-intresside  tõus.  Võlakirjadelt   saadud   tulu

suurenemine    on    lisaks    intresside    tõusule     seotud     ka

investeerimisportfelli märgatava kasvuga võrreldes 1999. aasta  märtsi

lõpu seisuga.



Intressikulu  poolel ulatusid kulutused hoiustele 161,2 mln  kroonini.

Sellest 21,0 mln krooni olid maksed Hoiuste Tagamise Fondi. Aastaga on

hoiuste intressikulu kasvanud 9,1% (võrrelduna hoiuste 39,3% kasvuga).

Välisfinantseerimise kulu (teistelt pankadelt saadud laenud ja hoiused

ning  emiteeritud  võlakirjad) vähenes võrreldes 1999.  aasta  esimese

kvartaliga  2,5% 89,1 mln kroonini. Nimetatud vahendite  maht  vähenes

samal ajal 13,2% võrra.

Võrrelduna  1999.  aastaga  langes intressi teenivate  varade  tootlus

0,79%  võrra 9,14%’le. Samal ajal vähenes intressi kandvate  passivate

hind  0,81% võrra 3,83%’le, mistõttu grupi spread suurenes 0,03% võrra

5,32%’le.  Grupi  puhas intressimarginaal suurenes esimeses  kvartalis

0,12%  võrra  ning  ulatus 4,98%’ni. (seoses  Hoiuste  Tagamise  Fondi

maksete   ümberklassifitseerimisega  muutus  ka  1999.   aasta   puhas

intressitulu ning NIM, mis ümberarvutatuna on 4,86%).

Finantstuludena teenis grupp kolme kuuga 147,8 mln krooni, mis on 7,4%

vähem  kui  eelmise  aasta esimeses kvartalis.  Languse  põhjuseks  on

eelmise    aasta   esimeses   kvartalis   ülikõrgel   tasemel    olnud

tuletistehingutelt teenitud tulu 80,7% vähenemine 16,1  mln  kroonile.

Samas  on üle kahe korra, 88,9 mln kroonini kasvanud valuutavahetusest

teenitud tulu. Aktsiatelt ja võlakirjadelt teenis grupp esimese  kolme

kuuga 43,8 mln krooni.

Saadud  teenustasude  maht  suurenes võrreldes  aastataguse  näitajaga

32,3%, ulatudes käesoleva aasta esimeses kvartalis 221,1 mln kroonini.

Teenustasutulu  suurimaks allikaks on elektroonilised  kanalid,  mille

kaudu  pakutavatelt teenustelt teeniti 2000. aasta esimeses  kvartalis

58,4  mln  krooni  (kasv  aastaga 27,2%). Kasv  tuleneb  elektroonsete

kanalite  kaudu tehtavate tehingute mahu pidevast kasvust –  käesoleva

aasta  märtsis  tehti kõikidest tehingutest juba 86,4%  elektroonsetes

kanalites. Laenu-, garantii- ja liisingtoodetelt teeniti tasusid  55,4

mln  krooni  väärtuses  (kasv  102,9%). Antud  tululiigi  kiire  kasvu

põhjuseks   on   laenutegevuse  madalseis  möödunud   aasta   esimeses

kvartalis. Makstud teenustasude maht suurenes aastaga 30,6%  51,1  mln

kroonini. Kasvu põhjuseks on väärtpaberiteenuste 242,9% kasv 12,6  mln

kroonini  ning  kaarditeenuste 47,9% kasv  13,3  mln  kroonini.  Puhas

teenustasutulu suurenes aastaga 32,7% 169,9 mln kroonini.

Grupi  kogutulud  ulatusid 2000. aasta esimeses  kvartalis  769,8  mln

kroonini,  ületades  aastatagust tulemust  11,2%.  Tulude  jaotus  oli

järgmine: 55,6% puhas intressitulu, 22,1% puhas teenustasutulu,  19,2%

kasum finantstegevusest ja 3,1% muud tulud.



Tegevuskulud  ulatusid  2000.  aasta esimese  kolme  kuuga  405,8  mln

kroonini,  kasvades 1999. aasta esimese kvartali tulemusega  võrreldes

7,4%.

Kuludest  moodustasid 38,1% personalikulu (kasv aastaga  9,5%),  21,8%

administratiivkulu  (kasv 7,3%), 20,0% muud kulud (k.a.  firmaväärtuse

amortisatsioon) (kahanemine 5,8%), 14,8% kulum (kasv  24,7%)  ja  5,2%

andmetöötluskulud (kahanemine 8,6%). Kulumi keskmisest  kiirema  kasvu

põhjuseks  on Liivalaia 12 peahoone rekonstrueerimise lõpetamine  ning

kulumi arvestamise alustamine.

Kokkuvõttes jäi kulude 7,4% kasv alla nii tulude 11,2% kasvule kui  ka

tegevusmahtude  (bilansimahu) 20,1% kasvule, mis  väljendab  paranenud

efektiivsust.  Grupi  kulu-tulu  suhe  enne  provisjone  oli  esimeses

kvartalis   46,2%   (peale  neto  provisjone   vastavalt   50,7%)   ja

tegevuskulude suhe keskmistesse varadesse oli 4,13%.



Laenu  ja  garantiiprovisjonid ulatusid 2000. aasta esimeses kvartalis

59,3 mln kroonini, mis on 48,0% vähem kui 1999. aasta samas perioodis.

Kolme  kuuga kirjutas grupp laene maha 47,1 mln krooni ulatuses. Samal

ajal võideti mahakirjutatud laene tagasi 25,0 mln krooni väärtuses.





Mart Tõevere

Investorsuhted

+372 6131 569