OPTIVA PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSTELE 1999



Optiva grupi majandustulemused



Bilansi analüüs



Optiva  Grupi  varad suurenesid 1999. aasta jooksul 9,3% (298,6  milj.  krooni),

jõudes 3 498,1 miljoni kroonini. Varade mahu suurenemine põhjuseks oli klientide

rahaliste vahendite mahu tõus.



Väärtpaberid ja likviidsed varad

Aktivate  struktuuris  on  aastaga  suurenenud  likviidsete  varade  osatähtsus.

Likviidsete vahendite kasv oli seotud ühelt poolt kliendivahendite suurenemisega

ning   teiselt   poolt   krediidikõlbulike  investeerimisprojektide   vähesusega

majanduses.   Samuti   tingis  vajaduse  suuremate  likviidsusreservide   järele

majanduskonjunktuuri madalseis riigis, kus reaalne majanduslik elavnemine  algas

alles aasta lõpus.



Lisaks    oli    2000.   aasta   jaanuaris/veebruaris   lõppevate    võlakirjade

tagasimaksmiseks  suurendatud likviidsuspuhvrit. Grupi likviidsete  varade  maht

ulatus  1999.a.  lõpus 1 078,5 miljoni kroonini, kasvades eelmise  aasta  lõpuga

võrreldes  131,1%  tänu eelkõige teistesse pankadesse paigutatud  nõudmiseni  ja

tähtajaliste   deposiitide  147,5%-le  (510,3  milj.  krooni)   kasvule.   Peale

nõudmiseni   ja   tähtajaliste  deposiitide  teistes   pankades   hõlmab   grupi

likviidsuspuhver  lisaks ka võlakirjade kauplemisportfelli, mille  maht  küündis

1999.  a.  lõpus  114,1 miljoni kroonini (moodustades 10,6% likviidsuspuhvrist).

Võlakirjade    kauplemisportfell   suurenes   peamiselt   soetatud    välimaiste

krediidiasutuste   võlakirjade   arvelt.   Likviidsete   vahendite   bilansimahu

kasvutempot ületav kasvutempo viis nende osatähtsuse aastaga grupi varades 30,8%

le. Aasta varem oli see näitaja 14,6%.



Sularahajäägi  suurendamine  oli vajalik aasta 2000  probleemist  tekkida  võiva

sularahanappuse  ennetamiseks  –  aastane  jäägi  suurenemine  oli  34,8%  (20,8

miljonit krooni).



Eesti  aktsiaturg  peegeldas samuti majanduses toimuvat –  1999.  aastal  toimus

tagasiminek  nii  väärtpaberite  tehingute  arvu  kui  ka  käibe  osas.  Sellest

tulenevalt osutusid kauplemisvõimalused aktsiaturul likviidsuse vähenemise tõttu

väiksemaks, mis tõi kaasa ka väiksema klientide huvi aktsiatehingute vastu Eesti

aktsiaturul.  Seoses  sellega kahenesid grupi investeeringud  aktsiatesse  1999.

aastaga  14,9%  (21,5  milj. krooni) peamiselt aktsiate kauplemisportfelli  45,2

protsendilisest (20,6 milj. krooni) vähenemisest tingituna.



Grupi  võlakirjade  investeerimisportfell vähenes  39,2%  (62,4  milj.  krooni).

Võlakirjade  investeerimisportfellis toimus eraettevõtete ning  krediidiasutuste

võlakirjade mahu vähenemine ja finantsasutuse võlakirjade mahu kasv. Aasta lõpus

moodustasid  finantseerimisasutuste võlakirjad  portfellist  90,7%  (88,0  milj.

krooni).



Laenutegevus



Seoses laenunõudluse vähenemisega ja konservatiivsest laenupoliitikast tingituna

kahanes grupi brutolaenuportfell 1999. aastaga 12,4% (275,5 milj. krooni), viies

portfelli  mahu 1 940,7 miljoni kroonini. Netolaenuportfelli osatähtsus  vähenes

nii  intressiteenivates  varades  kui  ka varade  kogumahus.  Netolaenuportfelli

osatähtsus intressiteenivates varades oli aasta lõpus 62,7% (1998.a.  79,2%)  ja

varade kogumahus 51,3% (62,0%).



Eraettevõtetele  väljastatud laenude jääk moodustas  1  700,0  miljonit  krooni,

aastane   vähenemine  oli  13,4%  (262,3  milj.  krooni).  Väike   kasv   toimus

eraisikutele antud laenude mahus s.o. 4,8% (10,1 miljonit krooni),  viies  selle

portfelli   osa   219,7  miljoni  kroonini.  Eraettevõtete  laenude   osatähtsus

laenuportfellis oli aasta lõpus 87,6%, eraisikute laenude 11,3%. Liisingportfell

moodustas 1999. aasta lõpus laenuportfellist 13,1%.



Võttes   arvesse   ka   teistesse  krediidiasutustesse  tehtud   paigutused   on

majandussektorite  lõikes  grupp laenujäägi alusel  kõige  rohkem  krediteerinud

rahandussektorit (28,5% krediitide kogumahust),  millele järgnevad  kinnisvara-,

üürimis- ja äriteenindus 24,3 protsendiga, tööstust 22,8 protsendiga ning hulgi-

ja jaekaubandus 10,0 protsendiga.



Eesti   majanduskonjunktuuri  üldine  madalseis  1999.aastal  ei   jätnud   mõju

avaldamata ka grupi laenuportfellile. Võimalike laenukahjumite reserv  moodustas

aasta  lõpus  7,4%  brutolaenuportfellist. 1999. aastal kanti lootusetuid  laene

maha  170,2 milj. krooni ning eelmistel aastatel maha kantud laene laekus tagasi

2,1  milj.  krooni.  Laenuprovisjone  moodustati  82,6  milj.  krooni  ulatuses.

Tähtajaks tasumata laenud moodustasid brutolaenuportfellist aasta lõpus 11,5% ja

võimalike laenukahjumite katteks moodustatud reservist 153,6%.



Intressiteenivate  varade  kasv  ületas  grupi  varade  kogumahu  kasvutempot  –

intressiteenivate  varade  aastaseks  kasvuks  kujunes  14,4%  (361,4   miljonit

krooni).



Muud varad

Grupi  immateriaalne põhivara vähenes peamiselt aasta jooksul moodustatud kulumi

arvel  19,7%  (27,7 miljonit krooni). Immateriaalse põhivara kulumi  suurus  oli

1999.  aastal  29,7  miljonit  krooni, millest enamuse  moodustas  firmaväärtuse

amortisatsioon  s.o. 27,7 miljonit. krooni. Materiaalse põhivara kahanemine  oli

seotud  viimase  amortiseerimisega ning ka põhiliselt  mittevajaliku  kinnisvara

müügiga  Tallinnas.  Täiendavaid kinnisvara soetusi tehti  seoses  Optiva  Panga

Pärnu  filiaali avamisega.  Materiaalsed põhivarad kahanesid aastaga 13,2% (29,8

miljonit krooni). Immateriaalse ja materiaalse põhivara osatähtsus grupi  varade

mahus vähenes aastaga 11,4 protsendilt 8,8 protsendini.



Kaasatud vahendid



Grupi  intressikandvad  kohustused suurenesid  aasta  algusega  võrreldes  11,9%

(320,0 milj. krooni).



Kaasatud  vahenditest  kujunes  suurimaks  kasvutempo  klientide  hoiustes,  mis

põhjustas   ka   selle   ressursiallika  osatähtsuse   kasvu   intressikandvates

kohustustes.   Klientide   hoiused   moodustasid   1999.   aasta   lõpus   49,6%

intressikandvatest kohustustest, 1998. aasta lõpus oli nende osakaal aga 32,3%.



Aastane  klientide  deposiitide kogumahu kasv pangas oli 74,4%  (652,9  miljonit

krooni), seejuures suurenesid hoiuste liikidest enim nõudmiseni deposiidid 86,7%

(477,5  miljonit krooni), tähtajaliste deposiitide kasvutempo oli  53,8%  (175,3

miljonit krooni). Põhiosa hoiuste kasvust tuli eraettevõtete deposiitide tõusust

–  viimased  suurenesid  aastaga 117,9% (610,8 miljonit  krooni),  tõstes  nende

osatähtsuse  nõudmiseni  deposiitide kliendipõhises struktuuris  59,1%-lt  1998.

aasta  lõpus  73,8%-ni  1999.  aasta lõpuks.  Teise  suure  grupi  deposiitidest

moodustasid  eraisikute deposiidid, mille osakaal oli 1998.  aastal  deposiitide

kogumahust  21,4%  ja 1999. aastal 17,9%. Eraisikute deposiitide  osakaal  aasta

kokkuvõttes  deposiitide  struktuuris langes, kuna viimaste  aastane  kasvutempo

45,8% jäi eraettevõtetele alla.



Nõudmiseni deposiitidest suurenes peamiselt eraettevõtete arvelduskontode  maht,

aastane  kasvutempo  oli  91,9% (415,0 miljonit krooni).  Eraisikute  nõudmiseni

hoiuste kasvuks kujunes samal ajal 48,0% ehk 32,9 miljonit krooni. Eraettevõtete

arvelduskontod  moodustasid nõudmiseni hoiuste kogumahust  84,2%  ja  eraisikute

9,9%.  Arvelduskontode mahu suurenemist saab seostada nii klientide  äritegevuse

mahtude kasvuga kui ka uute klientide kaasamisega. Deposiitide kasvu soosisid ka

aasta lõpus ilmnenud elavnemistendentsid majanduse üldkonjunktuuris Eestis  ning

välisturgudel valitsenud stabiilsus.



Tähtajaliste deposiitide kasv tuli põhiliselt eraettevõtete deposiitide kasvust.

Eraettevõtete ja eraisikute tähtajalised deposiidid suurenesid aastaga vastavalt

3,9 korda (195,8 miljonit krooni) ning 44,5% ehk 53,0 miljonit krooni.



Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes pangas detsembri lõpus 1 028,4 miljonit krooni

(67,2%  deposiitide kogumahust) ja tähtajalistel hoiustel 501,5 miljonit  krooni

(32,8% deposiitide kogumahust).



Grupi  tähtajalised  intressikandvad kohustused vähenesid  aastaga  6,1%  (130,0

miljonit  krooni).  Antud  muutus oli põhiliselt seotud emiteeritud  võlakirjade

mahu vähenemisega seoses viimaste lõppemisega ning ennetähtaegse tagasiostmisega

grupi   jaoks  soodsaks  kujunenud  turusituatsioonis.  Emiteeritud   võlakirjad

kahanesid aastaga 38,1% (311,2 miljonit krooni).



Grupi  omakapital  moodustas 1999. aasta lõpus 317,2 milj. kr.  ehk  9,1%  grupi

varadest (dets.98 10,5%). Grupi kapitali adekvaatsus 1999. aasta lõpus 10,2%.



Optiva Grupi majandustulemus

Grupi  1999.  a.  majandustulemuseks oli 20,6 miljonit  krooni  kahjumit,  mille

põhjustasid erakorraline kahjum täiendavatest provisjonidest aasta lõpus.  Grupi

tegevuskasum enne moodustatud provisjone oli 1999. aastal 63,1 miljonit krooni.

Negatiivse majandustulemuse põhjustas erakorraline kahjum täiendavatest provisjo

nidest aasta lõpus, mis tulenes ühinemise eelsest perioodist pangale panditud 

varade allahindlusest vastavalt nende varade realiseerimise eelkokkuleppele.

Aasta lõpul sõlmiti eellepingud potentsiaalsete ostjatega pangale panditud

varade müügiks. Müügiprotsessi venimise tõttu osutus vajalikuks täiendavalt

sõlmida Eesti Pangaga tagatisleping kindlustamaks laenutagatiste säilitamine 

eelpool nimetatud varade müügiväärtuse languse korral. Nimetatud varad olid 

panditud juba enne 1998.a. detsembris toimunud EstIB-i ja Eesti Forekspanga

ühinemist väljastatud laenude tagatiseks.

Tulud ja kulud

Grupi  poolt  teenitud  tulud suurenesid aastaga 20,5% (69,8  miljonit  krooni).

1999.  aasta  jooksul saadud tulud olid 411,7 miljonit krooni ning 1998.  aastal

vastavalt 341,4 miljonit krooni (1998.a. aktsiatelt saadud kahjumita).



Tulenevalt  Eesti Investeerimispanga ja Eesti Forekspanga liitumisest  1998.  a.

lõpus  koosnevad  1998.  aasta jookusul teenitud tulud ja  makstud  kulud  aasta

esimese  üheteistkümne  kuu ulatuses Eesti Forekspanga  vastavatest  näitajatest

ning  aasta  viimase  kuu  ulatuses liitunud  panga  –  Optiva  Panga  kuludest.

Eeltoodut   on   otstarbekas  arvesse  võtta  nimetatud  näitajate  omavahelisel

võrdlemisel.



Intressitulud/-kulud

1999  aastal  sai grupp kokku intressitulusid 229,2 miljonit krooni,  mis  andis

aasta  keskmiseks  aktivate  intressitulususeks 7,0%.  Intressiteenivate  varade

aastane  intressitootlus  oli  8,9%.  Kuna  grupi  intressitundlikud  kohustused

ületavad  intressitundlikke varasid, siis intressimäärade edaspidisel langemisel

hakkab  grupi puhasintressitulu ning intressimarginaalid suurenema  (vt.  Märkus

31).  Intressikulud  oli  1999. aastal 135,8 miljonit  krooni.  Intressikandvate

kohustuste hinnaks kujunes 5,1%. Grupi intressi spread oli 1999. aastal 3,8%  ja

intressimarginaal 2,9%.



Mitteintressitulud

1999.   aastal   moodustasid  grupi  tuludest  suurima   osa   traditsiooniliste

pangateenuste  osutamisega seotud tulud – intressitulud.  1999.  aasta  tuludest

moodustas intressitulud 55,8% (229,2 milj.), teenustasutulud 14,3% (58,6 milj.),

tulud    valuutavahetustehingutelt   9,0%   (37,1   milj.),   tulu   tehingutelt

väärtpaberitega  15,0%  (61,8  milj.) ja muud  tegevustulud  5,9%  (24,4  milj.)

krooni.



Teenus- ja komisjonitasude tuludes kahanesid pangaoperatsioonidelt saadud  tulud

8,1%  (2,1  milj.),  sularahaoperatsioonidelt saadud tulud  20,9%  (1,5  milj.),

investeeringute komisjoni- ja haldustasud 71,8% (3,4 milj.).



Ehkki   grupi   laenuportfell  aastaga  vähenes,  pakuti  jätkuvalt  klientidele

erinevaid    krediiditooteid    nii    lühiajalisemate    kui    pikaajalisemate

investeerimisprojektide  finantseerimiseks. Saadud laenu-  ja  garantiilepingute

vormistamise tasud suurenesid aastaga 2,7 korda (11,3 milj.).



Kokkuvõttes saadud teenus- ja komisjonitasud kasvasid aastaga 8,8% (4,8 milj.).



Sularaha-  ja  pangaoperatsioonidelt saadud teenustasutulud kujunesid  võrreldes

1998.a.  väiksemaks  eelkõige  tulenevalt  madalamast  tehingute  arvust.   Kuna

sooritatud  pangaoperatsioonide struktuuris jätkus 1999. aastal nende  tehingute

mahu  osatähtsuse  tõus,  mida  kliendid  sooritavad  tele-  või  internetipanga

vahendusel   ning   antud  kanalite  kasutamine  oli  kliendi   jaoks   kontoris

sooritavatest    tehingutest    soodsam,    siis    avaldas    see    mõju    ka

pangaoperatsioonidelt saadud teenustasudele.



Mitteintressikulud

Olulisimaks  mitteintressikuluks oli personalikulud - töötasudele,  preemiatele,

erisoodustustele  ning  sotsiaalkindlustusele  kulus  1999.  aastal  68,6  milj.

krooni. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid grupi personalikulud 12,4%.



Halduskulusid  õnnestus  läbi  kulude efektiivse  kontrollimise  ja  eelarvelise

juhtimise   vähendada   28,6%  (14,5  milj.  krooni)   säilitades   samal   ajal

klienditeenindustaseme.    Suurimaks    halduskululiigiks    olid    side-    ja

andmetöötlusega seotud kulud, ulatudes 12,4 miljoni kroonini 1999. aastal.



Grupi  mitteintressikulud kokku olid 1999. aastal 149,8 miljonit krooni, millest

moodustasid  personalikulud 68,6 miljonit krooni (45,8%), muud halduskulud  36,3

miljonit krooni (24,2%), makstud teenus- ja komisjonitasud 15,1 miljonit  krooni

(10,1%) ning muud tegevuskulud 29,9 miljonit krooni (19,9%).





Lea Endrikson

suhete spetsialist

6302 105