Pēd. atjaunots: 25.11.2024 19:25 (GMT+2)
REVAL HOTELLIGRUPP
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
KOMMENTAAR 2000.A. 1. POOLAASTA MAJANDUSTEGEVUSE TULEMUSTELE
Reval Hotels hotellide müügitulemused
Võrreldes 1999.a. I poolaastaga kasvas 2000.a. I poolaastal Tallinnas
hotellitubade pakkumine (müügis olevate tubaööpäevade alusel) 13 %. Aasta 2000
jooksul ei ole Tallinnas avatud ühtegi olulisemat uut hotelli või hotelli
laiendust ning eelmisel aastal toimunud tormiline hotellitubade pakkumise kasv
on pidurdunud – aasta 2000 jooksul kokku on oodatava pakkumise kasv ca 6 %.
Samas on jätkunud hotellitubade nõudluse kiire kasv – 2000.a. I poolaastal on
kasv Tallinna turul olnud 19 % võrreldes 1999.a. I poolaastaga. Keskmise
majutuspikkuse langus on pidurdunud, jäädes tasemele 1,47 ööpäeva.
Jätkuva nõudluse kasvu aluseks on:
- tihe konkurents Tallinna hotelliturul, mis on parandanud hotelliteenuste
kvaliteeti ja hoidnud ööbimise hinnad madalal. 2000.a. I poolaastal on
suurenenud ööbimisega reisijate osakaal kogu Tallinnasse saabuvate
välisturistide hulgas
- jätkuvalt on suurenenud naaberturgude osa majutusklientide elukohamaana.
Soomlaste osakaal ööbimiste hulgas on tõusnud 53,3% (51,4% 1999.a.
jooksul).
Esmakordselt pärast majanduslangust on suurenenud Baltikumist ja SRÜ’st
saabuvate klientide osakaal. Ka eestlaste ööbimiste maht Tallinnas on
kasvanud, kuigi ei ole veel saavutanud kriisieelse 1997.a. taset.
- Pidevalt on paranenud kohalik infrastruktuur ja transpordivõimalused.
Tallinn-Helsinki vahelise laevaliikluse hinnad on püsinud jätkuvalt
soodsad.
- Positiivne majanduskasvu ootus on suurendanud ärieesmärgil saabujate
hulka. Vaatamata suurele puhkusereisijate arvu kasvule (eelkõige Soomest)
on ärireiside osakaal ööbimistest jäänud samale tasemele – ca 40 % kogu
ööbimistest.
Reval Hotels hotellide majutusteenuste müügi tulemused 2000. a. I poolaastal:
Majutuse käive Müüdud tubaööpäevad Keskmine
toahind
(tuh. kr.) (kr.)
I p.a. I p.a. I p.a. I p.a. I p.a. I p.a.
2000 1999 2000 1999 2000 1999
Reval Hotel Olümpia 47 141 46 925 45 708 45 018 1 031 1 042
Reval Hotel Central 15 111 16 311 23 338 23 060 647 707
Park Hotell & Casino 7 731 8 713 10 340 10 683 748 816
Reval Expresshotel(1) 7 213 1 318 14 600 2 522 494 522
Reval Hotels 77 196 73 266 93 986 81 283 821 901
(1) - avati 31. mail 1999
Reval Hotels poolt 2000.a. I poolaastal müüdud tubaööpäevade maht on kasvanud
12 703 tubaööpäeva võrra ehk + 15,6 %. Sellega on Reval Hotels säilitanud ca
30 % turuosa Tallinna majutusturul.
Kontserni finantstulemused
Reval Hotelligrupi AS 2000.a. I poolaasta konsolideeritud käive oli 117,4
milj. kr. milj kr. (1999.a. 94,0 milj. kr.), mis jaguneb järgnevalt:
- Reval Hotel Olümpia käive 89,3 milj. kr.(1999.a. 90,8 milj. kr.);
- Reval Hotel Central käive 26,3 milj. kr. (Reval Hotelligrupi AS 1999.a.
konsolideeritud käive ei sisaldanud Reval Hotel Central käivet (27,7 milj.
kr.), kuna hotelli opereerimise firma osteti 1999.a. lõpul);
- käive juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste müügist 1,8 milj. kr. (1999.a.
3,2 milj. kr., sisaldas Reval Hotel Central juhtimistasu summas 1,5 milj.
kr.).
Reval Hotelligrupi AS auditeerimata konsolideeritud puhaskasum 2000.a. I
poolaastal oli 21,9 milj. kr. (1999.a. 7,8 milj. kr.), mis vastab
majandusaastaks kavandatud eesmärkidele.
Kontserni kulude struktuuris ja rentaabluse suhtarvudes on võrreldes möödunud
aasta I poolaastaga toimunud mitmeid olulisi muutusi. Müügikäibe üldine
rentaablus on kasvanud 53.69 %-ilt 1999.a. I poolaastal 59.24%-ni käesoleval
aastal, mille oluliseks allikaks on Reval Hotel Olümpias tööjõu kasutamise
efektiivsuse tõstmise tulemusena saavutatud kulude kokkuhoid. Äritegevuse
rentaabluse suhtarvud on võrreldes eelmise aastaga samal tasemel - EBITDA suhe
netokäibesse 36,04% 2000.a. võrreldes 35.26% 1999.a. ja müügikäibe
ärirentaablus 22.64% käesoleval aastal võrreldes 23,03% möödunud aastal.
Äritegevuse rentaabluse suhtarvude dünaamikat on märkimisväärselt mõjutanud
üldhalduskulude suhte kasv netokäibesse vastavalt 32.6% 2000.a. võrreldes
26.5%-ga 1999.a., mille olulisemaks põhjuseks on Reval Hotel Centrali
rendikulude ja opereeriva firma ostuga tekkinud goodwill’I amortisatsioonikulu
lisandumine üldhalduskuludesse. Äritegevuse puhasrentaabluse kasv 8.29%-lt
1999.a. 18.4%-ni 2000.a. tuleneb finantskulude vähenemisest 11,0-lt milj.
kroonilt möödunud aasta I poolaastal 5,1 milj. kroonini käesoleval aastal ja
seadusandluse muutusest ettevõtete tulumaksuga maksustamisel. Kapitali
rentaabluse suhtarvud on käesoleva aasta I poolaastal võrreldes möödunud aasta
I poolaastaga paranenud, samas peab aga suhtarvude dünaamika õigeks
hindamiseks võtma arvesse asjaolu, et alates käesolevast aastast ei kajasta
kontserni kasumiaruanne tulumaksukulu, kuna tulumaks kuulub tasumisele
dividendide väljamaksmisel.
Käesoleva aasta alguses lõpule viidud kapitali restruktureerimise protsessi
tulemusena on märkimisväärselt paranenud kontserni maksevõime suhtarvud
(laenukohustuste kattekordaja 2000.a. 1.69 võrreldes 0.89-ga 1999.a. ja
lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1.47 käesoleval aastal võrreldes 1.00-ga
möödunud aastal). Võlajuhtimise suhtarvud on saavutanud pärast veebruaris
toimunud aktsiaemissiooni ja laenude refinantseerimist kapitalijuhtimise
strateegias kavandatud taseme (omakapitali osakaal koguaktivas 0.59 ja
pikaajalise laenu ja omakapitali suhe 0.57).
Katrin Rasmann
Finantsdirektor
Tel. 6274444