EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONTSERNI 2000.A. ESIALGSETELE TULEMUSTELE



Eesti  juhtiv  telekommunikatsiooniteenuste  pakkuja,  AS

Eesti  Telekom,  avaldab 31.detsembril  2000.a.  lõppenud

majandusaasta esialgsed tulemused.







Olulisemad näitajad



·    Äritulud kasvasid 11% 3 973 mln kroonini

·    EBITDA kasvas 13% 2 078 mln kroonini

·    EBITDA marginaal 52%

·    Puhaskasum 1 176 mln krooni

·    Puhaskasumi marginaal 30%

·    Tulu aktsia kohta 8.56 krooni

·    Mobiilside klientide arv kasvas aastaga 34% ulatudes

     327 tuhandeni

·    Digitaliseerituse tase tõusis 71%ni







“Lõppenud  majandusaasta  tulemused,  nagu  ka   esimesed

nädalad            täielikult            liberaliseeritud

telekommunikatsiooniturul, vastavad juhatuse  ootustele,”

rõhutas juhatuse esimees Jaan Männik Eesti Telekom  grupi

tulemusi kommenteerides.









Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist, finantsdirektor        6 272 465



Hille Võrk, finantsjuht                    6 272 460



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Aasta   2000  tulemused  vastasid  Eesti  Telekom   grupi

juhatuse  ootustele. Tulude kasv, võrrelduna  erakordselt

kõrgete    näitajatega   minevikus,    on    aeglustumas.

Kasumlikkuse  näitajad püsivad endiselt  kõrgel  tasemel,

andes     tunnistust    grupi    ettevõtete     edukusest

tegevusefektiivsuse tõstmisel. Ootuspäraselt on  kulgenud

ka  esimesed  nädalad konkurentsi tingimuses  fikseeritud

telefoniside  turul. Turuosade kaotus on olnud  mõõdukas,

õigustades   turu   liberaliseerimise   ootuses    tehtud

ettevalmistusi.



Äritulud ja kulud



Eesti  Telekom  grupi äritulud 2000.a.  olid  3  973  mln

krooni kasvades aastaga 11%. Tegevuskulud olid 1 895  mln

krooni  kasvades  8%. Grupi EBITDA moodustas  2  078  mln

krooni  kasvades  13% ja EBITDA marginaal  tõusis  52%-ni

(1999: 51%).



Eesti Telefoni grupi äritulud 2000.aastal olid 2 690  mln

krooni  kasvades  aastaga  9%. Fikseeritud  telefonivõrgu

tulude  kasv pidurdus aasta lõpupoole. Positiivse  panuse

kasvu saavutamisse andis AS Telefonipood, milles AS Eesti

Telefon omandas 1999.a. lõpus 70%-lise osaluse ja 2000.a.

lõpus  100%-lise omanduse. AS Eesti Telefoni enese tulude

kasv  jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ettevõtte  tulude

kõige  kiiremini  kasvavaks osaks on  jätkuvalt  kohalike

kõnede  tulud,  mis  kasvasid  aastaga  28%.  Üheks  seda

soodustavaks     teguriks     on     olnud      Interneti

sissehelistamisteenus.    2000.a.    lõpus    moodustasid

sissehelistamise  minutid  40%  kohaliku  kõne   minutite

koguarvust.  Sissehelistamisminutite maht 2000.a.  ületas

ulatuslikult  vastava näitaja 1999.a.  Samas,  2000.aasta

jooksul sissehelistamise minutite arvu kasv  kuust-kuusse

stabiliseerus.  Ka 1.oktoobrist 2000.a.  kehtima  hakanud

kõrgemad  kohaliku  kõne tariifid seavad  piirid  teenuse

edasisele  kasvupotentsiaalile ning ka Eesti Telefon  ise

püüab    soodustada   sissehelistamisteenuse   vahetamist

püsiühenduse  vastu oma klientide poolt. Teisest  küljest

oli   just   oktoobris  aset  leidnud   telefonitariifide

rebalanseerimine teiseks teguriks, mis soodustas kohaliku

kõne  tulude  kasvu.  2000.aasta 4.kvartalis  moodustasid

kohaliku  kõne tulud juba 22% Eesti Telefoni kogukäibest.

1999.a.  samal  perioodil oli vastav  osakaal  vaid  16%.

Tulud    kohalikest    kaugekõnedest    vähenesid     4%,

rahvusvaheliste  kõnede  tulud  jäid  1999.a.   tasemele.

Mobiilside tulud kasvasid 1% ja põhiliinide tulud 6%.



Eesti Telefoni grupi tegevuskulud kasvasid 9% ulatudes  1

527  mln kroonini. Nagu tulude, nii ka kulude puhul andis

olulisima  osa  kasvust AS Telefonipood  lisandumine.  AS

Eesti  Telefon  enese kulud kasv oli vaid  1%.  Ettevõtte

töötajate  arv  kahanes aasta lõpuks  2  379-ni  (1999.a.

detsembri   lõpus   2   772).   Lisaks   töötajate   arvu

vähendamisele viidi ettevõttes aasta jooksul läbi  muidki

ümberkorraldusi,   mille  eesmärgiks   oli   efektiivsuse

tõstmine.



Eesti Telefoni grupi tegevuskasum oli 471 mln krooni (398

mln krooni 1999.a.) kasvades aastaga 18%.



EMT grupi äritulud kasvasid aastaga 12% moodustades 1 816

mln krooni. Viimastel kuudel on pidurdunud uute klientide

lisandumine.  Viimase kolme kuuga liitus operaatoriga  11

tuhat  uut  klienti. Kasvu aeglustumine tuleneb  eelkõige

ettemaksega paketti kasutavatest klientidest.  Kui  aasta

esimese  9  kuu jooksul moodustasid ettemaksega  kliendid

pea   50%   uute  klientide  koguarvust,  siis  neljandas

kvartalis  langes nende osakaal 27%-le. Kokku  oli  EMT-l

aasta  lõpu seisuga 327 tuhat klienti. Ettevõtte  turuosa

oli  umbes 60%. Vaatamata ettemaksega klientide  osakaalu

langemisele  jätkas langemist ka keskmine  tulu  kasutaja

kohta  jõudes detsembris 398 kroonini kuus. EMT põhilised

konkurendid,  Radiolinja  ja Q  GSM  (Tele2)  korraldasid

2000.aastal mitmeid sooduskampaaniaid, millest  tingituna

ka  EMT oli sunnitud uute klientide ligimeelitamiseks  ja

mõnede  teenuste kasutamise soodustamiseks mitmeid  samme

astuma:  korraldama tasuta liitumise perioode, võimaldama

uutele   liitujatele   tasuta   kõneaega,   jagama   uute

telefonide soodusostu kuponge, alandama SMS’ide  saatmise

hinda.  2000.aasta septembrist ja oktoobrist alandati  ka

mitmete pakettide minutitariife.



EMT  grupi tegevuskulud olid 870 mln krooni kasvades 10%.

EMT  töötajate  arv  kasvas aastaga 271-ni  (223  1999.a.

lõpus).  Grupi  tegevuskasum oli 669 mln krooni  kasvades

12%.



Puhaskasum



Eesti Telekom grupi puhaskasum 2000.aastal oli 1 176  mln

krooni.   1999.a.   puhaskasum  oli   580   mln   krooni.

1999.aastal   toimunud   restruktureerimise   tõttu    on

puhaskasum  eelmise aasta tulemusega raskesti  võrreldav.

Puhaskasumi võrdlemist takistavad ka 2000.aastal  kehtima

hakanud  muudatused Tulumaksuseaduses, mille kohaselt  ei

maksustata  enam  mitte ettevõtte tulu, vaid  dividendide

väljamakseid,  erisoodustusi,  esinduskulusid  ning  muid

väljamakseid,   mida   võib   lugeda   kasumi    varjatud

jaotamiseks.



1999.aasta 31.detsembri seisuga oli Eesti Telefon  teinud

85  mln  krooni ulatuses tulumaksu ettemakseid. Vastavalt

1.jaanuarist       2000.aastal      kehtima       hakanud

Tulumaksuseadusele,  ei  olnud  neid   ettemakseid   enam

võimalik  kasutada ja seetõttu kajastati neid  1999.aasta

aruannetes erakorralise kuluna. 1.juunil 2000.a.  muudeti

Tulumaksuseadust   nii,  et  sai  võimalikuks   tulumaksu

ettemaksete    ülekandmine    Eesti    Telefonilt    tema

emaettevõttele   Eesti  Telekomile.   Vastavalt   seaduse

muudatusele  saab ettemakseid kasutada kasumi  jaotamisel

eraisikutele  ja  mitteresidentidele tekkiva  dividendide

tulumaksukohustuse   katteks.  Seadusemuudatus   tühistab

erakorraliste  kulude  negatiivse  mõju  ja  seetõttu  on

tulumaksu  ettemaksed  2000.aasta  aruannetes  kajastatud

erakorralise tuluna.



Grupi  tulu aktsia kohta oli 2000.a. 8,56 krooni (1999.a.

4,78 krooni).



Investeeringud



Eesti Telekom grupp investeeris 2000.a. 1 376 mln krooni.



Eesti  Telefoni grupi poolt investeeriti 870 mln  krooni.

Enamus  investeeringutest  läks telekommunikatsioonivõrgu

arengusse.  Detsembris  lõpetati projekt  “Tallinn  100”,

Tallinna  100%-line digitaliseerimine.  Eestis  tervikuna

jõudis  digitaliseeritus  71%-ni.  Põhiliinide  arv   100

elaniku kohta oli aasta lõpu seisuga 36.



2000.a.  mais  alustasid Eesti Telefon ja Eesti  Ühispank

läbirääkimisi  ühisettevõtte  moodustamiseks,   et   luua

usaldusväärseim  ja  enim  kasutatav  Interneti  keskkond

Eestis.  Septembris  investeeris  Eesti  Telefon  loodava

ühisettevõtte aktsiakapitali 15 mln krooni.



2000.aasta   novembris   alustas   Eesti   Telefon    uue

tütarettevõtte    AS    Connecto   moodustamist,    mille

põhitegevuseks saab telekommunikatsioonivõrkude ehitamine

ja   hooldus.   Tütarettevõtte   moodustamine   võimaldab

emaettevõttel  keskenduda oma põhitegevusele.  Ettevõttes

asub  tööle  umbes 500 inimest. Ettevõtte  aktsiakapitali

suurus saab olema 15 mln krooni ning tegevust alustatakse

2001.a. jaanuaris.



Detsembris    allkirjastas    Eesti    Telefon    lepingu

suurendamaks oma osalust AS Telefonipoes 70%-lt  100%-le.

Tehing  on  osa projektist, millega soovitakse  parandada

eraklientide teenindamise efektiivsust.



EMT  grupp  investeeris lõppenud aastal 407  mln  krooni.

Enamus   investeeringutest  läks  tugijaamade  ja  –võrgu

arendamisse. Aasta jooksul kasvas EMT raadiokanalite  arv

26,7% ja tugijaamade arv 22,7%. Tänu GSM standardi edukas

rakendamine   muutis  võimalikuks  NMT  võrgu   sulgemise

10.detsembril  2000.a.,  mis  võimaldab  operaatoril  oma

ressursse efektiivsemalt kasutada.



Septembris allkirjastas EMT lepingu uue tehnilise keskuse

rajamiseks  Tallinnasse. Keskus pindalaga 3 000  m2  peab

plaanide    kohaselt    valmima   2001.aastal.    Ehituse

kogumaksumuseks on arvestatud 28,5 mln krooni.



EMT   näeb   oma   missiooni  klientidele  lisandväärtuse

pakkumises läbi uute, innovaatiliste teenuste, toodete ja

lahenduste  väljatöötamise  ning  juurutamise.  Oma  uusi

tooteid    ollakse    valmis    pakkuma    ka    teistele

kommunikatsiooniteenuste  pakkujatele  nii   Eestis   kui

välismaal.      Lisaks      aktiivsele      tegutsemisele

telekommunikatsiooniteenuste   väärtusahela   põhilülides

soovib  EMT,  kas  otseselt  või  kaudselt,  osaleda   ka

naabervaldkondades.    Kiiresti    muutuvas    keskkonnas

tahetakse  laieneda  telekommunikatsioonidega  üha   enam

seotud  IT  ja meedia valdkonda. Üheks võimaluseks  selle

eesmärgi saavutamisel on M&A.



2000.aasta  oktoobris omandas EMT 5%-lise  osaluse  Soome

positsioneerimise  ja personaliseerimislahendusi  tootvas

firmas  Mgine  Technologies OY, millele  omakorda  kuulub

100%   Eestis  asuvast  tütarfirmast  Mgine  Technologies

Eesti,   tuntud  positsioneerimislahenduste,   digitaalse

kaardistamise   tehnoloogiate  ja  logistika   lahenduste

loojast.  5%-lise  osalusega sai EMT Mgine  Technologies’

suurimaks  välisosanikuks  (ülejäänud  aktsiad   kuuluvad

Soome  Done grupile). Osaluse omandamine sobib hästi  EMT

ambitsiooniga      osaleda      aktiivselt      mobiilide

lokaliseerimise  andmetega seotud  teenuste  arendamises.

Osalemine  Mgine  Technologies toodete  arendusprotsessis

võimaldab   EMT   olla   ka   nende   toodete   esimeseks

juurutajaks.



2001.aasta  jaanuaris  omandas EMT  26%-lise  osaluse  OÜ

Voicecomis, Eesti IT ettevõttes, mille tegevusvaldkonnaks

on telekommunikatsiooni- ja pangandussektorile lahenduste

väljatöötamine. Ettevõte osales ka EMT mobiilse parkimise

ja  m-äri platvormide väljaarendamises, olles seega  väga

oluline strateegiline partner.



2000.aastal    alustas    EMT    ettevalmistusi    GPRS-i

juurutamiseks.  Süsteemi  andmine  kommertskasutusse   on

planeeritud   2001.aasta  keskele.  GPRS-i   rakendumisel

loodab EMT oma mobiilse andmeside võrgu täitumist paljude

partnerite  poolt  väljatöötatavate  uute  rakenduste  ja

sisuga.  Sisu ja rakenduste pakkujate tarvis kavatsetakse

välja  töötada  avatud kasutajaliidesed ja transparentsed

ärimudelid.



Muudatused omakapitalis



25.mail    2000.a.   toimunud   aktsionäride    korraline

üldkoosolek  kinnitas  Eesti  Telekomi  juhatuse   kasumi

jaotamise ettepaneku. Vastavalt tehtud otsusele kanti  68

mln krooni jaotamata kasumit grupi kohustuslikku reservi.

549  mln krooni otsustati dividendidena välja maksta, sh.

203 mln krooni korraliste dividendidena ja 346 mln krooni

erakorraliste dividendidena. Kokku maksti A-seeria aktsia

omanikele  dividende  4  krooni  aktsia  kohta.  B-seeria

aktsia omanikule (Eesti Riigile) maksti dividende 10  000

krooni  aktsia  kohta. Dividendid maksti välja  12.juulil

2000.aastal.



Tulumaksu  ettemakse  tõttu grupp  2000.a.  dividendidelt

tulumaksu ei tasuma ei pidanud.



Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutumine



Pikaajaliste   intressikandvate  laenude  ja   kohustuste

kogumaht  kahanes  2000.a. jooksul 323 mln  krooni  võrra

tingituna   pikaajaliste  pangalaenude  korralistest   ja

ennetähtaegsetest tagasimaksetest Eesti Telefoni poolt.



Ajavahemikus   12.juulist  19.juulini   korraldas   Eesti

Telekom võlakirjade avaliku emissiooni. Emissiooni käigus

märgiti investorite poolt võlakirju kokku 111 mln  krooni

eest.   Ettevõte  otsustas  lõplikuks  emissiooni  mahuks

kinnitada   100   mln   krooni  ja  aastaseks   võlakirja

intressiks  6,1%.  Võlakirjade lunastamise  tähtajaks  on

20.juuli  2001.aastal. Eesti Telekomi võlakirja emissioon

oli  esimene Eestis, mida oli võimalik märkida  Interneti

teel.



Septembris 2000.a. andis Eesti Telekom mandaadi 5-aastase

tähtajaga  krediidiliini organiseerimiseks  koguväärtuses

40   mln   EUR   rahvusvahelisele  pankadest   koosnevale

sündikaadile, kuhu kuulusid Bankgeselleschaft Berlin  AG,

Dai-Ichi   Kangyo  Bank,  Landesbank  Schleswig  Holstein

Girozentrale,  Leonia  Bank plc, Swedbank  ja  Hansapank.

Laenuleping  allkirjastati  18.jaanuaril  2001.a.   Laenu

intressiks kujunes Euribor + 0,775%.



2001.aasta  algul  käivitus  Eesti  Telekom   grupi   uus

motivatsioonisüsteem,  mis koosneb  kahest  komponendist:

aktsiaoptsiooni     skeemist    ja    ergutusprogrammist.

15.detsembril    2000.a.    toimunud    Eesti    Telekomi

erakorraline      aktsionäride     koosolek      otsustas

aktsiaoptsiooni   raames   väljastada   vahetusvõlakirju.

Vahetusvõlakirjade  väljastushinnaks määrati  10  krooni.

Võlakirju  saab  vahetada Eesti Telekomi  aktsiate  vastu

kahes osas: 2.maist kuni 2.juunini 2003.a. (A-seeria)  ja

2.maist     kuni     2.juunini    2004.a.     (B-seeria).

Vahetusvõlakirjade vastu vahetatavate aktsiate  märkimis-

ja   väljastushind  on  Eesti  Telekomi  aktsia   käibega

kaalutud   keskmine   hind   Tallinna   Väärtpaberibörsil

ajavahemikel 1.jaanuar kuni 31.jaanuar 2001.a. (A-seeria)

ja 1.aprill kuni 30.aprill 2001.a. (B-seeria), kuid mitte

madalam  hind kui oli A-aktsia käibega kaalutud  keskmine

hind 14.detsembril 2000.a. (90,62 krooni).



Maksimaalseks     uueks     äriregistrisse      kantavaks

aktsiakapitali    suuruseks    tingimusel,    et     kõik

vahetusvõlakirjad vahetatakse aktsiate vastu,  on  pärast

vahetusvõlakirjade tingimustes sätestatud  vahetustähtaja

möödumist  1 382 332 780 krooni. Vahetusvõlakirjade vastu

antakse   välja  maksimaalselt  850  000   aktsiat,   mis

suurendaks aktsiakapitali 0,62%.



Eesti   Telekom  grupi  netovõla  suhe  omakapitali   oli

2000.aasta lõpus –7%.



Telekommunikatsioonituru avanemine konkurentsile



1.jaanuarist        2001.aastal       muutus        Eesti

telekommunikatsiooniturg täiesti  vabaks.  Eesti  Telekom

grupi  2000.a.  tegemisi mõjutasid mitmed ettevalmistused

turu avanemiseks.



Turu   avanemise  üheks  eelduseks  oli  Eesti   Telefoni

tariifide     rebalanseerimise     lõpetamine.     Mitmed

hinnamuudatused    jõustusid    1.oktoobrist     2000.a.:

äriklientide  liitumis- ja kuutasud  vähenesid,  kohalike

kõnede   minutihinnad  tõusid  ja  kohalike   kaugekõnede

minutihinnad     langesid.     Rahvusvaheliste     kõnede

minutihinnad on oktoobrikuust alates korduvalt  langenud.

Ettevõte  on rakendanud mitmeid boonuspakette parandamaks

oma   positsioone  valdkondades,  kus  on  oodata   kõige

tugevamat konkurentsi.



2000.aasta  9.veebruaril  võttis  Riigikogu   vastu   uue

Telekommunikatsiooniseaduse, reguleerimaks  turgu  pärast

konkurentsi avanemist. Vastavalt seadusele pidi  Sideamet

2000.aasta  lõpuks määrama olulise turujõuga  ettevõtted.

Sideamet     tunnistas  Eesti  Telefoni olulise turujõuga

ettevõtjaks  Eesti   telefoniteenuse,  sidumisteenuse  ja

püsiliiniteenuse turgudel 1.jaanuarist 2001.a.



Olulise  turujõuga ettevõttena peab Eesti Telefon  siduma

teiste    operaatorite   telekommunikatsioonivõrke    oma

võrguga. Ettevõte alustas sellekohaseid läbirääkimisi oma

peamiste  konkurentide, Unineti ja Tele2-ga juba  2000.a.

juunikuus.  Eesmärgiks oli Euroopa parima hinna  praktika

rakendamine, kuid Eesti väiksuse tõttu on Eesti  Telefoni

võrk  rajatud  kohalikest vajadustest lähtuvalt  ning  EU

praktika  üks-ühene ülekandmine on seetõttu  raskendatud.

Probleemi   komplitseeris   veelgi   riigi   soov   turgu

liberaliseerida  ja  samaaegselt  Eesti   Telefoni   abil

sotsiaalpoliitilisi    küsimusi   lahendada.    Vaatamata

sellele,  et  mitmed  täpsustavad määrused  puudusid  pea

2000.aasta     lõpuni,    õnnestus    näidissidumisleping

Sideametile  esitada  ja  avalikustada  septembris   ning

Unineti  ja  Tele2-ga  lepingud sõlmida  enne  2000.aasta

lõppu.



1992.aastal  sõlmiti Eesti Vabariigi valitsuse  ja  Eesti

Telefoni    vahel    kontsessioonileping.    Kuna    uues

turutingimustes  poleks kontessioonileping  enam  sobilik

olnud,  allkirjastasid Eesti Vabariigi ja Eesti  Telefoni

esindajad   29.detsembril  2000.a.   kontsessioonilepingu

lõpetamise  lepingu. Leping hakkab reguleerima  riigi  ja

Eesti      Telefoni      vahelisi     suhteid      lisaks

Telekommunikatsiooniseadusele    ja    sellega     seotud

õigusaktidele.  Leping defineerib mitmed  Eesti  Telefoni

õigused ja kohustused, mis jõustusid 1.jaanuarist 2001.a.

Leping lõpeb 1.jaanuaril 2004.a.



1.jaanuarist  on  sisenemine fikseeritud telefoniteenuste

turule olnud vaba. Tegeliku teenuse pakkumisega on siiski

alustanud  vaid  Uninet ja Tele2.  2001.a.  esimese  kahe

nädalaga   kaotas   Eesti   Telefon   konkurentidele   8%

rahvusvahelistest   kõneminutitest  ja   3%   riigisisese

kaugekõne  minutitest.  Kohalike  kõnede  osas  on  Eesti

Telefon jäänud ainsaks teenuse pakkujaks.



Ärinime muutus



2000.aasta   detsembris   teostas   Eesti   Mobiiltelefon

Äriregistris oma ärinime muudatuse, millega  firma  uueks

ärinimeks  sai  AS  EMT.  EMT on juba  pikka  aega  olnud

kasutusel   brandi   nimena  ning  Eestis   hea   tuntuse

omandanud.  Ettevõtte  juhtkonna  otsus  oli,   et   turu

praeguses  arengustaadiumis ei  taheta  ärinimes  viidata

vaid   mobiiltelefonidele.  Uus   ärinimi,   EMT,   jätab

tõlgendamiseks rohkem ruumi.







Muudatused juhatustes



31.augustil  2000.aastal lahkus hr. Toomas  Sõmera  Eesti

Telekomi juhatuse esimehe kohalt. Eesti Telekomi  nõukogu

poolt määrati 1.septembrist uueks juhatuse esimeheks  hr.

Jaan Männik, senine AS Eesti Telefon juhatuse esimees.



Eesti  Telefoni  nõukogu määras Eesti  Telefoni  juhatuse

esimeheks 1.septembrist 2000.a. hr. Valdo Kalm’i,  senise

juhatuse liikme.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460