EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 2000.A. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSTELE



AS-i  Eesti  Telekom 2000.aasta konsolideeritud  aruanded

kajastavad järgmiste ettevõtete majandustulemusi:



     AS Eesti Telekom  emafirma

     AS Eesti Telefon  AS-i Eesti Telekom 100% tütarfirma

     AS EMT            AS-i Eesti Telekom 100% tütarfirma

     AS Teabeliin      AS-i Eesti Telefon 60% tütarfirma

     AS Telefonipood   AS-i Eesti Telefon 70% tütarfirma

     AS Esmofon        AS-i EMT 100% tütarfirma

     AS Esmofon Tartu  AS-i Esmofon 68% tütarfirma

     AS Tarvin         AS-i EMT 100% tütarfirma



Konsolideeritud    aruanded   on   koostatud    kooskõlas

rahvusvaheliste    raamatupidamise   standardite    (IAS)

põhimõtetega.



Audiitor  on sooritanud aruannete audiitorkontrolli  ning

andnud  projekti  vormis järeldusotsuse.  Kuna  AS  Eesti

Telekom  juhatus ei ole veel teinud dividendide  maksmise

ettepanekut,    on    audiitori   lõplik    järeldusotsus

allkirjastamata.



Äritulud ja tegevuskulud

Eesti  Telekom  grupi äritulud 2000.a.  olid  3  973  mln

krooni kasvades aastaga 11%. Tegevuskulud olid 1 895  mln

krooni  kasvades  8%. Grupi EBITDA moodustas  2  078  mln

krooni  kasvades  13% ja EBITDA marginaal  tõusis  52%-ni

(1999: 51%).



Eesti Telefoni grupi äritulud 2000.aastal olid 2 690  mln

krooni  kasvades  aastaga 10%. Fikseeritud  telefonivõrgu

tulude  kasv pidurdus aasta lõpupoole. Positiivse  panuse

kasvu saavutamisse andis AS Telefonipood, milles AS Eesti

Telefon omandas 1999.a. lõpus 70%-lise osaluse ja 2000.a.

lõpus  100%-lise omanduse. AS Eesti Telefoni enese tulude

kasv  jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ettevõtte  tulude

kõige  kiiremini  kasvavaks osaks on  jätkuvalt  kohalike

kõnede  tulud,  mis  kasvasid  aastaga  28%.  Üheks  seda

soodustavaks     teguriks     on     olnud      Interneti

sissehelistamisteenus.    2000.a.    lõpus    moodustasid

sissehelistamise  minutid  40%  kohaliku  kõne   minutite

koguarvust.  Sissehelistamisminutite maht 2000.a.  ületas

ulatuslikult  vastava näitaja 1999.a.  Samas,  2000.aasta

jooksul sissehelistamise minutite arvu kasv  kuust-kuusse

stabiliseerus.  Ka 1.oktoobrist 2000.a.  kehtima  hakanud

kõrgemad  kohaliku  kõne tariifid seavad  piirid  teenuse

edasisele  kasvupotentsiaalile ning ka Eesti Telefon  ise

püüab    soodustada   sissehelistamisteenuse   vahetamist

püsiühenduse  vastu oma klientide poolt. Teisest  küljest

oli   just   oktoobris  aset  leidnud   telefonitariifide

rebalansseerimine   teiseks   teguriks,   mis   soodustas

kohaliku   kõne  tulude  kasvu.  2000.aasta   4.kvartalis

moodustasid  kohaliku kõne tulud juba 22% Eesti  Telefoni

kogukäibest.  1999.a. samal perioodil oli vastav  osakaal

vaid  16%.  Tulud kohalikest kaugekõnedest vähenesid  4%,

rahvusvaheliste  kõnede  tulud  jäid  1999.a.   tasemele.

Mobiilside tulud kasvasid 1% ja põhiliinide tulud 6%.



Eesti Telefoni grupi tegevuskulud kasvasid 9% ulatudes  1

527  mln kroonini. Nagu tulude, nii ka kulude puhul andis

olulisima  osa  kasvust AS Telefonipood  lisandumine.  AS

Eesti  Telefon  enese kulud kasv oli vaid  1%.  Ettevõtte

töötajate  arv  kahanes aasta lõpuks  2  379-ni  (1999.a.

detsembri   lõpus   2   772).   Lisaks   töötajate   arvu

vähendamisele viidi ettevõttes aasta jooksul läbi  muidki

ümberkorraldusi,   mille  eesmärgiks   oli   efektiivsuse

tõstmine.



Eesti  Telefoni grupi tegevuskasum enne põhivara  kulumit

oli  1 163 mln krooni (1 051 mln krooni 1999.a.) kasvades

aastaga 11%.



EMT grupi äritulud kasvasid aastaga 12% moodustades 1 815

mln krooni. Viimastel kuudel on pidurdunud uute klientide

lisandumine.  Viimase kolme kuuga liitus operaatoriga  11

tuhat  uut  klienti. Kasvu aeglustumine tuleneb  eelkõige

ettemaksega paketti kasutavatest klientidest.  Kui  aasta

esimese  9  kuu jooksul moodustasid ettemaksega  kliendid

pea   50%   uute  klientide  koguarvust,  siis  neljandas

kvartalis  langes nende osakaal 27%-le. Kokku  oli  EMT-l

aasta  lõpu seisuga 327 tuhat klienti. Ettevõtte  turuosa

oli  umbes 60%. Vaatamata ettemaksega klientide  osakaalu

langemisele  jätkas langemist ka keskmine  tulu  kasutaja

kohta  jõudes detsembris 398 kroonini kuus. EMT põhilised

konkurendid,  Radiolinja  ja Q  GSM  (Tele2)  korraldasid

2000.aastal mitmeid sooduskampaaniaid, millest  tingituna

ka  EMT oli sunnitud uute klientide ligimeelitamiseks  ja

mõnede  teenuste kasutamise soodustamiseks mitmeid  samme

astuma:  korraldama tasuta liitumise perioode, võimaldama

uutele   liitujatele   tasuta   kõneaega,   jagama   uute

telefonide soodusostu kuponge, alandama SMS’ide  saatmise

hinda.  2000.aasta septembrist ja oktoobrist alandati  ka

mitmete pakettide minutitariife.



EMT  grupi tegevuskulud olid 870 mln krooni kasvades 10%.

EMT  töötajate  arv  kasvas aastaga 271-ni  (223  1999.a.

lõpus). Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli  946

mln krooni kasvades 15%.



Kulum

2000.aastal moodustas Eesti Telekom grupi kulum  969  mln

krooni,  kasvades aastaga 10%. Eesti Telefon grupi  kulum

ulatus  692  mln  kroonini kasvades 6%. EMT  grupi  kulum

ulatus  277 mln kroonini kasvades 22%. Kiire kasv tulenes

2000.aasta    lõpus   suletud   NMT   võrgu   kiirendatud

amortiseerimisest aasta jooksul.



Neto finantstulemus

2000.aastal  paranes oluliselt grupi neto finantstulemus.

Kui  1999.a. ületasid muud finantskulud –tulusid  51  mln

krooniga, siis 2000.aastal ulatus vastav näitaja vaid  12

mln   kroonini.  Muudatus  tulenes  grupisisese  Treasury

käivitamisest, mis võimaldas osa välislaenude  asendamise

soodsamate, grupi siseste laenudega.



Puhaskasum

Eesti Telekom grupi puhaskasum 2000.aastal oli 1 176  mln

krooni  (Eesti Telefon grupi kasum 417 mln krooni ja  EMT

grupi  kasum 680 mln krooni). 1999.a. puhaskasum oli  580

mln krooni. 1999.aastal toimunud restruktureerimise tõttu

on   puhaskasum   eelmise   aasta   tulemusega   raskesti

võrreldav.    Puhaskasumi   võrdlemist   takistavad    ka

2000.aastal kehtima hakanud muudatused Tulumaksuseaduses,

mille  kohaselt ei maksustata enam mitte ettevõtte  tulu,

vaid     dividendide     väljamakseid,     erisoodustusi,

esinduskulusid ning muid väljamakseid, mida  võib  lugeda

kasumi varjatud jaotamiseks.



1999.aasta 31.detsembri seisuga oli Eesti Telefon  teinud

85  mln  krooni ulatuses tulumaksu ettemakseid. Vastavalt

1.jaanuarist       2000.aastal      kehtima       hakanud

Tulumaksuseadusele,  ei  olnud  neid   ettemakseid   enam

võimalik  kasutada ja seetõttu kajastati neid  1999.aasta

aruannetes erakorralise kuluna. 1.juunil 2000.a.  muudeti

Tulumaksuseadust   nii,  et  sai  võimalikuks   tulumaksu

ettemaksete    ülekandmine    Eesti    Telefonilt    tema

emaettevõttele   Eesti  Telekomile.   Vastavalt   seaduse

muudatusele  saab ettemakseid kasutada kasumi  jaotamisel

eraisikutele  ja  mitteresidentidele tekkiva  dividendide

tulumaksukohustuse   katteks.  Seadusemuudatus   tühistab

erakorraliste  kulude  negatiivse  mõju  ja  seetõttu  on

tulumaksu  ettemaksed  2000.aasta  aruannetes  kajastatud

erakorralise tuluna.



Grupi  tulu aktsia kohta oli 2000.a. 8,56 krooni (1999.a.

4,78 krooni).



Investeeringud

Eesti Telekom grupp investeeris 2000.a. 1 375 mln krooni.



Eesti  Telefoni grupi poolt investeeriti 870 mln  krooni.

Enamus  investeeringutest  läks telekommunikatsioonivõrgu

arengusse.  Detsembris  lõpetati projekt  “Tallinn  100”,

Tallinna  100%-line digitaliseerimine.  Eestis  tervikuna

jõudis  digitaliseeritus  71%-ni.  Põhiliinide  arv   100

elaniku kohta oli aasta lõpu seisuga 36.



2000.a.  mais  alustasid Eesti Telefon ja Eesti  Ühispank

läbirääkimisi  ühisettevõtte  moodustamiseks,   et   luua

usaldusväärseim  ja  enim  kasutatav  Interneti  keskkond

Eestis.  Septembris  investeeris  Eesti  Telefon  loodava

ühisettevõtte aktsiakapitali 15 mln krooni.



2000.aasta   novembris   alustas   Eesti   Telefon    uue

tütarettevõtte    AS    Connecto   moodustamist,    mille

põhitegevuseks saab telekommunikatsioonivõrkude ehitamine

ja   hooldus.   Tütarettevõtte   moodustamine   võimaldab

emaettevõttel  keskenduda oma põhitegevusele.  Ettevõttes

asub  tööle  umbes 500 inimest. Ettevõtte  aktsiakapitali

suurus saab olema 15 mln krooni ning tegevust alustatakse

2001.a. jaanuaris.



Detsembris    allkirjastas    Eesti    Telefon    lepingu

suurendamaks oma osalust AS Telefonipoes 70%-lt  100%-le.

Tehing  on  osa projektist, millega soovitakse  parandada

eraklientide teenindamise efektiivsust.



EMT  grupp  investeeris lõppenud aastal 407  mln  krooni.

Enamus   investeeringutest  läks  tugijaamade  ja  –võrgu

arendamisse. Aasta jooksul kasvas EMT raadiokanalite  arv

26,7%  ja  tugijaamade  arv  22,7%.  Tänu  GSM  standardi

edukale   rakendamisele  muutus  võimalikuks  NMT   võrgu

sulgemine    10.detsembril   2000.a.,    mis    võimaldab

operaatoril oma ressursse efektiivsemalt kasutada.



Septembris allkirjastas EMT lepingu uue tehnilise keskuse

rajamiseks  Tallinnasse. Keskus pindalaga 3 000  m2  peab

plaanide    kohaselt    valmima   2001.aastal.    Ehituse

kogumaksumuseks on arvestatud 28,5 mln krooni.



EMT   näeb   oma   missiooni  klientidele  lisandväärtuse

pakkumises läbi uute, innovaatiliste teenuste, toodete ja

lahenduste  väljatöötamise  ning  juurutamise.  Oma  uusi

tooteid    ollakse    valmis    pakkuma    ka    teistele

kommunikatsiooniteenuste  pakkujatele  nii   Eestis   kui

välismaal.      Lisaks      aktiivsele      tegutsemisele

telekommunikatsiooniteenuste   väärtusahela   põhilülides

soovib  EMT,  kas  otseselt  või  kaudselt,  osaleda   ka

naabervaldkondades.    Kiiresti    muutuvas    keskkonnas

tahetakse  laieneda  telekommunikatsioonidega  üha   enam

seotud  IT  ja meedia valdkonda. Üheks võimaluseks  selle

eesmärgi  saavutamisel  on  osaluse  omandamine   teistes

ettevõtetes.



2000.aasta  oktoobris omandas EMT 5%-lise  osaluse  Soome

positsioneerimise  ja personaliseerimislahendusi  tootvas

firmas  Mgine  Technologies OY, millele  omakorda  kuulub

100%   Eestis  asuvast  tütarfirmast  Mgine  Technologies

Eesti,   tuntud  positsioneerimislahenduste,   digitaalse

kaardistamise   tehnoloogiate  ja  logistika   lahenduste

loojast.  5%-lise  osalusega sai EMT Mgine  Technologies’

suurimaks  välisosanikuks  (ülejäänud  aktsiad   kuuluvad

Soome  Done grupile). Osaluse omandamine sobib hästi  EMT

ambitsiooniga      osaleda      aktiivselt      mobiilide

lokaliseerimise  andmetega seotud  teenuste  arendamises.

Osalemine  Mgine  Technologies toodete  arendusprotsessis

võimaldab   EMT   olla   ka   nende   toodete   esimeseks

juurutajaks.



2001.aasta  jaanuaris  omandas EMT  26%-lise  osaluse  OÜ

Voicecomis, Eesti IT ettevõttes, mille tegevusvaldkonnaks

on telekommunikatsiooni- ja pangandussektorile lahenduste

väljatöötamine. Ettevõte osales ka EMT mobiilse parkimise

ja  m-äri platvormide väljaarendamises, olles seega  väga

oluline strateegiline partner.



2000.aastal    alustas    EMT    ettevalmistusi    GPRS-i

juurutamiseks.  Süsteemi  andmine  kommertskasutusse   on

planeeritud   2001.aasta  keskele.  GPRS-i   rakendumisel

loodab EMT oma mobiilse andmeside võrgu täitumist paljude

partnerite  poolt  väljatöötatavate  uute  rakenduste  ja

sisuga.  Sisu ja rakenduste pakkujate tarvis kavatsetakse

välja  töötada  avatud kasutajaliidesed ja transparentsed

ärimudelid.



Varad

Eesti  Telekom grupi konsolideeritud varade  maht  kasvas

aastaga 12% (4 621 mln krooni 2000.aasta lõpus ja  4  140

mln  krooni 1999.aasta lõpus). Põhivarade maht 2000.aasta

lõpuks  oli 3 331 mln krooni ka käibevara maht 1 290  mln

krooni  (1999.a. vastavalt 3 011 mln krooni ja 1 129  mln

krooni).



Muudatused omakapitalis

25.mail    2000.a.   toimunud   aktsionäride    korraline

üldkoosolek  kinnitas  Eesti  Telekomi  juhatuse   kasumi

jaotamise ettepaneku. Vastavalt tehtud otsusele kanti  68

mln   krooni   jaotamata  kasumit   grupi   kohustuslikku

reservkapitali.  549  mln krooni otsustati  dividendidena

välja maksta, sh. 203 mln krooni korraliste dividendidena

ja  346  mln  krooni  erakorraliste dividendidena.  Kokku

maksti  A-seeria  aktsia  omanikele  dividende  4  krooni

aktsia  kohta. B-seeria aktsialt maksti dividende 10  000

krooni  aktsia  kohta. Dividendid maksti välja  12.juulil

2000.aastal.



Tulumaksu  ettemakse  tõttu grupp  2000.a.  dividendidelt

tulumaksu ei tasuma ei pidanud.



Omakapitali ja kohustuste struktuuri muutumine

Pikaajaliste   intressikandvate  laenude  ja   kohustuste

kogumaht  kahanes  2000.a. jooksul 323 mln  krooni  võrra

tingituna   pikaajaliste  pangalaenude  korralistest   ja

ennetähtaegsetest tagasimaksetest Eesti Telefoni poolt.



Ajavahemikus   12.juulist  19.juulini   korraldas   Eesti

Telekom võlakirjade avaliku emissiooni. Emissiooni käigus

märgiti investorite poolt võlakirju kokku 111 mln  krooni

eest.   Ettevõte  otsustas  lõplikuks  emissiooni  mahuks

kinnitada   100   mln   krooni  ja  aastaseks   võlakirja

intressiks  6,1%.  Võlakirjade lunastamise  tähtajaks  on

20.juuli  2001.aastal. Eesti Telekomi võlakirja emissioon

oli  esimene Eestis, mida oli võimalik märkida  Interneti

teel.



Septembris 2000.a. andis Eesti Telekom mandaadi 5-aastase

tähtajaga  krediidiliini organiseerimiseks  koguväärtuses

40   mln   EUR   rahvusvahelisele  pankadest   koosnevale

sündikaadile, kuhu kuulusid Bankgeselleschaft Berlin  AG,

Dai-Ichi   Kangyo  Bank,  Landesbank  Schleswig  Holstein

Girozentrale,  Leonia  Bank plc, Swedbank  ja  Hansapank.

Laenuleping  allkirjastati  18.jaanuaril  2001.a.   Laenu

intressiks kujunes Euribor + 0,775%.



2001.aasta  algul  käivitus  Eesti  Telekom   grupi   uus

motivatsioonisüsteem,  mis koosneb  kahest  komponendist:

aktsiaoptsiooni     skeemist    ja    ergutusprogrammist.

15.detsembril    2000.a.    toimunud    Eesti    Telekomi

erakorraline      aktsionäride     koosolek      otsustas

aktsiaoptsiooni   raames   väljastada   vahetusvõlakirju.

Vahetusvõlakirjade väljalaskehinnaks määrati  10  krooni.

Võlakirju  saab  vahetada Eesti Telekomi  aktsiate  vastu

kahes osas: 2.maist kuni 2.juunini 2003.a. (A-seeria)  ja

2.maist     kuni     2.juunini    2004.a.     (B-seeria).

Vahetusvõlakirjade     vastu    vahetatavate     aktsiate

märkimishind on Eesti Telekomi aktsiate käibega  kaalutud

keskmine  hind  Tallinna  Väärtpaberibörsil  ajavahemikel

1.jaanuar kuni 31.jaanuar 2001.a. (A-seeria) ja  1.aprill

kuni  30.aprill  2001.a. (B-seeria), kuid  mitte  madalam

hind  kui  oli  A-aktsia käibega kaalutud  keskmine  hind

14.detsembril 2000.a. ehk 90,62 krooni.



Vahetusvõlakirjade vastu antakse välja maksimaalselt  850

000   aktsiat,   mis  suurendaks  aktsiakapitali   0,62%.

Maksimaalseks uueks aktsiakapitali suuruseks  tingimusel,

et  kõik vahetusvõlakirjad vahetatakse aktsiate vastu, on

pärast    vahetusvõlakirjade    tingimustes    sätestatud

vahetustähtaja möödumist  1 382 332 780 krooni.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460