ESTIKO

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONTSERNI AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSTELE 2000



JUHATUSE TEGEVUSARUANNE



2000. aasta olulised sündmused



AS Estiko, mille ajalugu  ulatub  tagasi  aastasse 1917,  alustas  oma 

tegevust väikese Tartu kammitöökojana. Tänaseks päevaks  on  AS Estiko 

teinud läbi mitmesuguseid struktuurseid ja tegevusega seotud  muutusi. 

Hetkel  on   AS  Estiko  põhitegevus  koondunud  pakenditootmisele  ja 

kinnisvarahaldusele. Tootmine toimub AS-is Estiko-Plastar. Kinnisvara-

haldusega tegelevad AS Estiko, AS Emajõe Ärikeskus ja Estiko 

Investeeringute AS.



2000.a korralisel üldkoosolekul kutsuti tagasi  senine  nõukogu  liige 

Kalju Hellenurm ning valiti  uueks nõukogu  liikmeks  Leonid  Tolstov.  

20. aprillil 2000 toimunud nõukogu koosolekul kutsuti tagasi  juhatuse 

liige Mart Raik ning valiti uueks juhatuse liikmeks Ellen Tohvri. 



AS Estiko juhatus jätkas 2000. aastal kontserni ettevõtete  struktuuri 

korrastamist. 



* 28. juunil 2000 sõlmitud lepingu alusel toimus  tootmise  koondamine 

ühte ettevõttesse AS Estiko-Plastar. Varem tegeles  tootmisega  ka  AS 

Estiko-Raamex, kuid 1999. aastal alustati tootmistegevuse ümberkorral-

damisega ning ühendati AS Estiko-Plastar ja AS Estiko-Raamex tootmised. 



* 16. oktoobril 2000 kirjutasid aktsiaseltside Estiko ja Tarbus juhatu-

sed alla aktsiate ostu-müügilepingule, mille järgi  omandas  AS Estiko

AS Tarbus omanduses olnud 20% Emajõe Ärikeskuse aktsiaid.  Tehingu tu-

lemusena sai AS Estiko 100% AS Emajõe Ärikeskus omanikuks. 



* Sisuliselt on tänaseks tegevuse  lõpetanud AS  Estiko-Soojus,  mille 

peamiseks  ülesandeks  oli  Estiko  kontserni  tugiüksuste  haldamine. 

Tugitootmisüksuse varad ja töötajad  anti üle   Estiko Investeeringute

AS-i haldusse. 



AS Estiko juhatus on jätkuvalt vähendanud kontserni juhtimisstruktuuri. 

Aasta lõpu  seisuga on  emaettevõtte  Estiko  koosseisus  3-liikmeline 

nõukogu,  3-liikmeline juhatus ja  4 spetsialisti, kelle ülesandeks on 

teenindada kogu  kontserni  ettevõtteid.  Vähendatud  on  dubleerivaid 

ametikohti ning parandatud oluliselt informatsiooni liikumist ja spet-

sialistide kompetentsust.



2000. aastaks planeeritud investeeringud tootmisse jäid tegemata, sest

puudus piisav informatsioon  turusituatsiooni  kohta.  Suvel  alustati 

koostöös Tartu Ülikooli tudengitega info kogumist,  saamaks  ülevaadet 

meie positsioonist turul ja võimalikest arengusuundadest  pakenditöös-

tuse valdkonnas. Sama koostöö raamides toimus tootmisprotsesside kaar-

distamine, mis annab aluse ümberkorraldusteks tootmisprotsesside juhti-

mises.

AS Estiko-Plastar  sisuliselt  täna  kinnisvara  ei oma ning  tootmine 

toimub AS Estiko ja Estiko Investeeringute AS-i pindadel,  mille  eest 

tasub AS Estiko-Plastar renti.  Tootmispinda  on   16,5 tuh m2.  2001. 

aastal on  AS-il  Estiko-Plastar  plaanis  renditavate  pindade  mahtu 

vähendada ladude ja tootmispindade arvelt,  rakendades  efektiivsemaid 

toorainevarude laomajanduse meetodeid ning efektiivsemat töökorraldust 

tootmisprotsessis.  



Kinnisvaraüksuste juhid on tegelenud kinnisvaraprojektide tõsise anal-

üüsiga, et saada ülevaade kontserni varade kasutamise  efektiivsusest.

Juhatuses on kinnitatud nimistu objektidest, mis kuuluvad realiseerimi-

sele järgmisel aastal. 





2000. aasta finantsülevaade



Estiko Kontserni majandustegevust iseloomustavad suhtarvud:



                                           2000.a. 1999.a.

Müügikäibe üldine rentaablus 

( brutokasum / netokäive )                   21,1%   21,1%

Müügikäibe ärirentaablus

( ärikasum / netokäive )                     10,2%    9,9%

Müügikäibe puhasrentaablus

( puhaskasum / netokäive )                    5,7%    4,3%

Omakapitali rentaablus

( puhaskasum / aasta keskmine omakapital )   11,0%    9,5%

Varade rentaablus

( puhaskasum / aasta keskmised varad )        4,9%    4,0%

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja

( käibevara / lühiajalised kohustused )       0,86    1,14

Omakapitalimäär

( omakapital / varad )                       44,8%   44,8%







Estiko Kontserni 2000. aasta konsolideeritud käive oli  168,1 mln  kr,

mis võrreldes eelneva aastaga (146,3 mln kr) on 15% suurem. 



Konsolideeritud käive tegevussektorite lõikes:





                               2000. a.      1999. a.   suurenemine

Kinnisvara                  26,6 mln kr   27,3 mln kr       -3%

Tootmine                   141,5 mln kr  119,0 mln kr       19%

     s.h. siseturg         115,4 mln kr   93,8 mln kr       23%

     s.h. eksport           26,1 mln kr   25,2 mln kr        3%



Tootmissektori käibes on olulisemad  suurenemised  kile  (8,9 mln kr),

kilekottide  (9,0 mln kr)  ja  trükitud  fooliumi  (4,2 mln kr)  osas. 

Vähenenud on materjalide müügist ja  teenustest saadava tulu  osakaal. 



Puhaskasum kasvas 2,2 mln kr ehk 30%, moodustades  2000 a aasta lõpuks 

9,5 mln kr. Tootmissektori tegevuskasum oli 6,4 mln kr ja  kinnisvara-

sektori oma 8,4 mln kr. Lisaks oli jagamatuid kulusid 5,3 mln kr eest. 

Müügikäibe tegevusrentaablused olid sektorites vastavalt 5% ja 31%.



Aasta 2000 omakapitalimäär oli 44,8%.  Hoolimata uutest investeeringu-

test on säilitatud omakapitali osatähtsust koguvarast.Omakapitali ren-

taablus  on suurenenud 9,5 %-lt 11,0 %-ni ehk 16%. Bilansimaht  kasvas

11% ja varade rentaablus suurenes 22,5%.



Lühiajaliste kohustuste kattekordaja  on  vähenenud  seoses  Kesklinna 

Kaubahalli soetamisega aasta lõpus. 7,0 mln krooni ulatuses on kajasta-

tud hankijatele tasumata arvete  real.  Tänaseks  teadaoleva informat-

siooni põhjal on tegemist pikaajalise maksekohustusega, mis jõuab le-

pingulisse vormi lähimate nädalate jooksul. 



Estiko Kontserni tegevus koosneb kahest väga erinevast harust –  toot-

mine ja kinnisvara haldamine. Seega on kontserni tulemuste analüüsimi-

sel  väga oluline vaadelda neid tegevussektoreid eraldi.  Kahjuks pole

1999. aasta andmed viidud tegevussektorite tasemele, kuid  Estiko  fi-

nantsosakond on võtnud suunaks  2000. a II poolaastast  alates jälgida 

ja analüüsida just neid sektoreid eraldi.





2000. aasta tootmissektori ülevaade



AS Estiko-Plastar



AS-i Estiko-Plastar 2000. aasta majandusaasta kujunes erinevaks varase-

matest aastatest. Ettevõtte juhtimisstruktuuris toimusid suured muutu-

sed. AS-st Estiko-Plastar lahkusid senine kauaaegne tegevdirektor ning

kommertsdirektor. Ettevõtte keeruka ja segase juhtimisstruktuuri aseme-

le sooviti luua uus kaasaegsetele nõuetele vastav juhtimissüsteem. Muu-

tused ettevõtte juhtimises  on möödapääsmatud järjest kiirenevas  äri-

tempos ja üha tihenevas konkurentsis. 



Toodangu müügimahult jõuti 141 mln kroonini. Võrreldes möödunud aastaga 

kasvas käive 21,5%.  Käibekasvu võib selgitada  maailmaturul  tooraine 

kallinemisest tingitud valmistoodangu hinna tõusuga. Täiendavat müügi-

lisa tõi AS-i Estiko-Raamex liitmine AS-ga Estiko-Plastar. Liitmise tu-

lemusel lisandusid hinnakirja mitmed erinevad pakkematerjalid. 



Müügitulemused 2000



Pakkematerjalid     45,6  mln kr

Kiletooted          45,6  mln kr

Trükita kile        30,5  mln kr

Trükiga kile        12,9  mln kr

Kotid               63,4  mln kr

Survevalutooted      5,56 mln kr

Papist pakendid      7,15 mln kr

Eksport             26,1  mln kr



Enim eksporditi Lätti, mis moodustas kogu  ekspordist  66,4%.  Eksport

Soome   moodustas 25,4%  ning  Rootsi  3,3%.  Lisaks  eksporditi  AS-i 

Estiko-Plastari tooteid veel  Leetu, Norrasse ja mujale. 

Toorainet osteti 2000. aastal kokku 5026 tonni ehk rahas  väljendatuna 

84 mln krooni eest. Põhimaterjali, kõrgsurve polüetüleeni osa kogu ma-

terjalist moodustas 85%. Toorainet hangiti nii Venemaalt kui ka Euroo-

past. 



Tootmise ümberkorralduse käigus selgus, et kiiremaks  edasiliikumiseks 

kasvava konkurentsi tingimustes vajab AS Estiko-Plastar põhjalikku tu-

ruanalüüsi.

Turuanalüüs näitas: 

* AS-i Estiko-Plastar turuosa Eestis on 22,8%. 

* teiste Eesti tootjate turuosa  on 6% (kokku 3 sama valdkonna tootjat).

* ülejäänud turust 71,2 % kuulub sissetoodavatele toodetele. 



Planeeritud investeeringud uude tehnoloogiasse lükati aastasse 2001 põh-

jendusega leida ettevõtte positsioon pakenditurul. Varasemalt  oli  AS 

Estiko-Plastar tuntud kui  kile  ja  plastmassist toodangu  valmistaja 

(tuntud kui endine kammivabrik), aastal  2000  sai  selgeks,  et  AS-i 

Estiko-Plastari suund on erinevate pakendite valmistamine. Samas jätka-

takse seniste survevalu- ja  kartongist toodetega.  Suurim  tähelepanu

koondatakse siiski pakendi- ja kiletootmisele.  



AS Estiko-Plastar on valinud kasvustrateegia, mille tulemusel on kavas 

suurendada  turuosa Eestis ning leida uusi kliente  ka  välisturgudel. 

Valitud strateegia eeldab aktiivset müüki ning sihipärast  tegutsemist 

oma turupiirkonnas. Järgneval aastal pööratakse enim tähelepanu toot-

mise infotehnoloogia juurutamisse. Kaasaegne infotehnoloogia võimaldab

maksimaalselt planeerida ja kasutada masinate võimsust ning  vähendada

tehnoloogiliste jäätmete osatähtsust. Arvutite kasutuselevõtmine toot-

mises suurendab planeerimise täpsust ning lubab optimaalsemalt  kasuta-

da tööjõudu. Kavas on kontsentreerida tootmistehnoloogia maksimaalselt

ühtedesse ruumidesse, mis omakorda  võimaldab hästitoimiva  logistika-

skeemi ülesehituse.





2000. aasta kinnisvarasektori ülevaade



Estiko Investeeringute AS



2000. a oli Estiko Investeeringute AS-i põhitegevusalaks  kogu  Estiko 

kontserni ettevõtetele kuuluva kinnisvara haldamine. Estiko  Investee-

ringute AS-i jaoks kujunes 2000. aasta hüppelise arengu aastaks,  mil-

lele olulise tõuke on andnud kogu kinnisvaraturu tõusutrend.



Estiko Investeeringute AS-i netokäive suurenes möödunud aastaga võrrel-

des üle kümne korra ja moodustas 2000. aasta lõpuks  28,0  mln krooni.

Käibe suurenemise põhjustas otsus kogu kinnisvara  haldamine  koondada

Estiko Investeeringute AS-i.  Käibest moodustas rent  18,2 mln  krooni

ja teenuste müük 8,5 mln krooni. Puhaskahjum vähenes  0,38 mln  krooni 

ehk 27 %, moodustades 2000 aasta lõpuks 1,0 mln krooni.



2000. aastal olid Estiko Investeeringute AS-is olulisemad tehingud:

* Vallasvarana müüdi Haaslava vallas  Aardlapalu külas kaks  viilhalli

hinnaga kokku 35 tuh krooni, millele  lisaks saadi  kindlustushüvitist 

summas 76,8 tuh krooni,  kuna  vahetult  enne  müüki  rüüstati  objekt 

täielikult;

* Alustati  E-Kaubamaja  rekonstrueerimisega  investeerides  485,0 tuh 

krooni teise korruse pindade parendamisse ja invatualettide rajamisse.

* Tartu Linnavalitsusega sõlmiti rendileping kümneks aastaks  E-Kauba-

majas 420 m2 pinna rentimiseks  Tartu Linna  Keskraamatukogu  filiaali

jaoks. 

* Alustati AS Estiko-Plastar kasutuses olevate  hoonete rekonstrueeri-

mist kulutades tootmishoonete parendamiseks 382,4 tuh krooni ja konto-

rihoone rekonstrueerimiseks 195,2  tuh krooni.

* Novembris osteti Küüni t 7 Kesklinna Kaubahalli hoone 61,94%  mõtte-

list osa hinnaga  26 mln  krooni  ning  soetati  hoone  alusest  maast 

61,94% suurune mõtteline osa hinnaga 373,8 tuh krooni. Samuti  jätkati 

Kaubahalli hoone rekonstrueerimist tehes ehituslikke parendustöid kok-

ku 1,2 mln krooni eest.

* Estiko Investeeringute AS võttis üle AS-ilt Estiko-Soojus kogu  kin-

nisvarale kommunaalteenuste (soojavarustus, veevarustus, vee kanalisee-

rimise jms)  osutamisega seotud tegevuse ja seoses toimunud  ümberkor-

raldustega osteti AS-ilt Estiko-Soojus põhivara summas 97,1 tuh krooni. 

* Kanti maha amortiseerunud põhivara summas 384,7 tuh krooni. Tegemist 

on põhiliselt vana remondihoonega, mis  on  täielikult amortiseerunud,

kasutamiskõlbmatu ja kuulub lammutamisele. 



2001.a tegevuse märksõnadeks on kontsentreerumine perspektiivsete kin-

nisvaraobjektide haldamisele ja mittetootlike kinnisvaraobjektide rea-

liseerimine. Oluliseks muutub kinnisvara turundus ja klienditeeninduse

kvaliteedi tõus ning ettevõtte töötajate areng ja  rahulolu. 





AS Emajõe Ärikeskus



AS Emajõe Ärikeskus põhitegevuseks on kinnisvara haldamine,  rentimine 

ja müük. AS Emajõe Ärikeskus  hoonestas 1998. aastal   Soola 8  krundi 

Tartus, rajades krundile 14-korruselise büroohoone  brutopinnaga  7500 

ruutmeetrit. 

Aruandeaasta lõpuks oli kasulikku pinda välja renditud ja müüdud kokku 

73% ulatuses. 2001.a plaan on saada Emajõe Ärikeskuse täituvuseks 95%.  

2000.a lõpuks oli Emajõe Ärikeskuses 17 firmat ligikaudu 150 töötajaga.



                     1998      1999       2000        2001 prognoos

renditud pinnad       38%       40%        51%         73%

müüdud pinnad         12%       15%        22%         22%



Majandusaastal toimunud olulised sündmused:

1. Aruandeaastal müüdi 217 m2 Emajõe Ärikeskuse  neljandast  korrusest 

Bico-Leks Kindlustuse  AS-le  hinnaga  3,5 mln krooni,  müügist  saadi 

kasumit 318,6 tuh krooni.  

2. Aasta lõpul soetati kaks uut kinnistut aadressil Soola 8 ja  Turu 2 

maksumusega 3,6 mln.krooni.

3. Emajõe Ärikeskuse paremaks haldamiseks tehti investeeringuid  kogu-

maksumuses 668,8 tuh krooni.

4. Emajõe Ärikeskuse II etapi projekteerimistöödele on kulutatud 636,5 

tuh krooni.



Majandusaastal saadi renditulu 6,8 mln kr, teenuste müügist 1,8 mln kr. 

Kahjumit majandustegevusest saadi 3,7 mln kr.



Alates novembrist 2000 asub Estiko kontserni juhtkond  Emajõe Ärikesku-

se 11. korrusel.



Tulevikus näeb AS Estiko oma arenguvõimalust  suurema riskiga, kuid ka

suurema potentsiaaliga tootearendusse, näiteks Euroopa Liidus propagee-

ritavate keskkonnasõbralike pakendite tootmisse investeerimises.

Teine oluline suund on arendada väiksema riskitasemega kinnisvaraprojek-

te, mille käivitumise eelduseks on rendipindade müümine ette, st riskid

on maksimaalselt maandatud.





Ellen Tohvri

juhatuse esimees

(07) 371 000