SAMPO PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 2001 A. I POOLAASTA MAJANDUSTULEMUSTELE



Sampo Panga grupi majandustulemused



Sampo Panga grupi 2001. a. esimese poolaasta puhaskasum oli 31 miljonit krooni.



See on üle kolme korra parem tulemus kui eelmisel aastal samal ajavahemikul 

saavutatu. Käesoleva aasta esimese poolaastal kujunes kvartalitest tugevaimaks 

teine kvartal. Teise kvartali 16,1 milj. kroonine kasum ületas esimese kvartali 

kasuminumbrit 9,0%-ga. Keskmine aktivate tootlikkus oli käesoleva aasta kuuel 

esimesel kuul 1,3% ehk kaks korda parem kui eelmisel aastal samal ajal ning 

omakapitali tootlikkus 21,8% ehk üle kolme korra suurem.





Grupi varad kasvasid aasta esimese kuue kuuga 21,0% ehk 907,9 miljoni krooni, 

moodustades poolaasta lõpu seisuga 5,2 miljardit krooni. Aastaga on varad 

kasvanud 1,9 miljardit krooni ehk 59,0%. Varade suurenemine tulenes peamiselt 

klientide nõudmiseni ja tähtajaliste deposiitide mahu tugevast kasvust.



Kaasatud vahendid



Grupi intressikandvad kohustused moodustasid 4,3 miljardit krooni, suurenedes 

esimese poolaastaga 22,6% ehk 789,6 milj. krooni. Põhiosa sellest kasvust 

langes klientide deposiitide mahu suurenemise arvele.





Klientide deposiitide kogumahuks kujunes grupis juuni lõpus 3,0 miljardit 

krooni. Aasta esimese kuue kuuga suurenesid need 1,0 miljardit kr. ehk 50,1%, 

aastane juurdekasv oli 1.5 miljardit kr. ehk 96,8%. Poolaastaga on klientide 

nõudmiseni deposiidid suurenenud 303,0 milj. kr. ehk 28,9% ja tähtajalised 

deposiidid 701,7 milj. kr. ehk 73,4%. Eraettevõtete deposiidid kasvasid antud 

ajavahemikul 33,9% ehk 426,4 milj. krooni ja eraisikute hoiused 28,1% ehk 148,0 

milj. krooni.



Klientide hoiused moodustasid juuni lõpus 70,1% intressikandvatest 

kohustustest, 2000. aasta lõpus oli nende osakaal aga 57,2%. Deposiitide 

kogumahust moodustasid nõudmiseni deposiidid 44,9% ja tähtajalised deposiidid 

55,1%. 



Emiteeritud võlakirjade maht vähenes esimese poolaastaga 166,7 milj. kr. 

(22,7%), teistelt pankadelt võetud laenude maht kahanes tagasimaksete tõttu 

52,9 milj. kr. (10,9%). Emiteeritud võlakirjade vähenemine oli seotud viimaste 

ennetähtaegse tagasiostmisega.



Grupi omakapital moodustas juuni lõpus 371,3 milj. kr. ehk 7,1% grupi varadest. 

Grupi kapitali adekvaatsus oli samal ajal 15,96%.



Varad



Grupi likviidsete varade maht kasvas eelmise aasta lõpuga võrreldes 5,5% ehk 

91,9 milj. krooni, ulatudes 2001.a. esimese poolaasta lõpus 1,8 miljardi 

kroonini. Varadest moodustasid viimased juuni lõpus 33,8%, 2000. aasta 

detsembris 38,7%.



Võlakirjade kauplemisportfell kasvas 64,8% ehk 176,6 miljonit krooni ja nõuded 

keskpangale kahanesid 64,7% ehk 341,8 milj. krooni. Keskpanga uued reeglid 

lubavad kohustusliku likviidsusreservi hoida kvaliteetsetes likviidsetes 

välisvõlakirjades. 



Teistesse pankadesse paigutatud nõudmiseni ja tähtajaliste deposiitide 31,6% 

ehk 257,3 miljoni kroonine suurenemine oli peamiselt seotud klientide 

deposiitide kasvuga.



Grupi intressiteenivate varade kasv toimus peamiselt laenuportfelli arvel, mis 

suurenes poolaastaga 747,3 miljoni krooni ehk 33,0%. Aastaga on laenuportfell 

suurenenud 1,1 miljardit krooni ehk 56,8%. Brutolaenuportfelli maht ulatus 

juuni lõpus 3,0 miljardi kroonini, moodustades intressitoovatest varadest 63,2% 

ja varade kogumahust 57,6%. Eraettevõtetele ja eraisikutele antud laenude maht 

kasvas esimese poolaastaga vastavalt 30,7% ehk 571,8 milj. krooni ja 40,2% ehk 

135,1 milj. krooni.



Võimalike laenukahjumite reservi osakaal brutolaenuportfellis kahanes 4,0%-ni 

juuni lõpuks 4,5%-lt 2000. aasta lõpus ning tähtajaks tasumata laenude ja 

võimalike laenukahjumite reservi suhe 14,7-ni 20,9%-lt. Laenuprovisjone 

moodustati k.a. esimese kuue kuuga 19,7 miljoni krooni ulatuses.



Intressitulud ja -kulud



Grupi intressitulu kasvas esimesel poolaastal võrrelduna eelmise aasta sama 

perioodiga 50,3% ehk 57,3 milj. krooni ning intressikulu 49,3% ehk 29,8 milj. 

krooni. Intressitulu ja -kulu kasv on peamiselt seostatav intressiteenivate 

varade ning intressikandvate kohustuste mahu kasvuga. Aastaga on viimased 

suurenenud vastavalt 68,2% ehk 2,0 miljardit krooni ja 65,5% ehk 1,7 miljardit 

krooni. Puhas intressitulu moodustas kuue kuu kokkuvõttes 81,1 miljonit krooni, 

aasta tagasi samal perioodil 53,6 milj. krooni.



Varade intressitulusus tõusis 6,8%-lt 2000.a. esimesel poolaastal 7,2%-ni 

käesoleva aasta esimesel poolaastal, puhas intressimarginaal enne provisjone 

3,2%-lt 3,4%-ni. Intressikandvate kohustuste hind oli 4,5% ning see ei 

muutunud. 



Mitteintressitulud



Grupi mitteintressituludest kasvasid esimesel poolaastal võrrelduna eelmise 

aasta sama perioodiga enim komisjoni- ja teenustasu tulud 28,9% ehk 9,9 milj. 

krooni. Valuutavahetusest saadud tulud ulatusid 2001. aasta esimeses poolaastas 

21,8 milj. kroonini ja saadud komisjoni- ja teenustasud 44,2 milj. kroonini.



Esimese poolaasta mitteintressitulud kokku olid 77,3 milj. krooni, kasvades 

eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,2 milj. kr. ehk 10,2%. Komisjoni- ja 

teenustasud moodustasid mitteintressituludest 57,2% (aasta tagasi 48,9%), 

valuutavahetustehingute tulud 28,2% (33,4%), tulud väärtpaberitest 7,0% (5,3%) 

ning muud tulud 7,6% (12,4%). 



Mitteintressikulud



Käesoleva aasta esimese poolaasta mitteintressikulud kokku olid 127,4 milj. 

krooni,  kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,3 milj. kr. ehk 

11,7%. Grupi suurimateks mitteintressikuludeks on personali- (34,5% 

mitteintressikuludest), side- ja andmetöötluskulud (7,5%) ning reklaamikulud 

(5,5%). Eelmise aastaga võrreldes on toimunud personalikuludes 17,6%-line (6,6 

milj. kr.) kasv, administratiivkulud suurenesid 23,3% (14,9 milj.).





Kristjan Jõevere

avalike suhete juht

6 302 246