Pēd. atjaunots: 27.11.2024 20:41 (GMT+2)
HANSAPANK
TEADE
HANSA CAPITALI MAJANDUSTULEMUSED, I PA 2001
Tähtsamad finantsnäitajad
30.06.2001 31.12.2000 30.06.2000
Perioodi lõpus (mln kroonides)
Koguaktivad 15 399,6 12 794,4 9 873,6
Finantsinvesteeringud 13 222,7 10 961,9 8 400,0
Liising 10 555,3 8 864,9 7 082,6
Faktooring 1 675,7 1 394,1 882,4
Laenud 542,9 421,1 290,3
Tsessioonid 100,4 106,2 83,6
Tarbijafaktooring 348,4 175,6 61,1
Provisjonid -300,4 -342,3 -311,8
Laenuressurss 13 371,4 11 288,0 8 489,4
Omakapital 1 211,0 770,0 588,0
Perioodi kohta (mln
kroonides)
Neto intressitulu 324,7 485,7 209,3
Neto komisjonitulu 98,3 160,7 69,9
Muud äritulud (neto) 40,2 66,7 30,7
Kokku tulud põhitegevusest 463,2 713,1 309,9
Puhaskasum 369,5 395,8 196,6
NIM (netointressimarginaal) 4,7% 4,9% 4,8%
ROA (aktivate tootlikkus) 5,3% 4,0% 4,5%
ROE (omakapitali arvestuslik 36,3% 24,6% 27,6%
tootlus*)
Aktivate intressitootlikus 10,5% 10,9% 10,9%
Kulu-tulu suhe 25,5% 31,7% 27,3%
Riskikulu** 0,2% 0,5% 0,5%
Töötajate arv 467 412 363
* arvestusliku omakapitali tootlikkus = puhaskasum/(keskmised riskiga
kaalutud varad x 15%)
** riskikulu = (mahakantud nõuded - tagasi saadud nõuded)/keskmine
finantsinvesteeringute portfell
Hansa Capitali Grupi esimese poolaasta puhaskasum oli 369,5 mln
krooni. Grupi bilansimaht ulatus 30. juuni seisuga 15 399,6 mln
kroonini.
Esimese poolaasta jooksul kasvas Hansa Capitali Grupi (edaspidi Grupi)
bilansimaht 2 605,2 mln krooni ehk 20,0% võrra. Grupi
finantsinvesteeringute maht kasvas esimese poolaasta jooksul 2 260,8
mln krooni võrra (20,6%) 13 222,7 mln kroonini, mis on 1,6% rohkem kui
eelarvestatud. Liisingportfell kasvas esimese poolaastaga 19,1% ja
faktooringportfell 20,2%. Faktooringu käive on poolaastaga kasvanud
2,02 miljardi võrra (1,22 korda) võrreldes sama perioodiga aasta
tagasi, kusjuures peamine kasv on tulnud Lätist ja Leedust, kus
faktooringu käibe kasvutempod on kiiremad kui Eestis.
Finantsinvesteeringute regionaalses jaotuses on endiselt suurima
osatähtsusega Eesti, moodustades 60,9% Grupi finantsinvesteeringutest;
järgnevad Läti 20,4% ja Leedu 17,3% ning Ukraina ja Venemaa 1,4%.
Võrreldes aasta algusega ning samuti 2001. aasta esimese kvartali lõpu
seisuga on Eesti osatähtsus vähenenud ja Läti ning Leedu osatähtsus
suurenenud, mis Grupi seisukohast on oluline positiivne aspekt.
Suurima osatähtsusega krediteeritud sektoriks oli poolaasta lõpu
seisuga transport (21,5%), millele järgnesid äriteenindus ja
kinnisvara haldamine (19,6%) ning eraisikud (15,4%). Liisingportfelli
jaotuses objektide lõikes on suurima osatähtsusega endiselt kinnisvara
(27,8%), sõiduautod (25,3%) ning tootmisseadmed (19,0%). Märgatav
tendents võrreldes aasta algusega kinnisvara krediteerimise osas on
eluasemete krediteerimise osakaalu tõus.
Grupi Eesti liisingu ja faktooringu turuosa portfelli mahu järgi on
esimese poolaastaga mõnevõrra kahanenud, moodustades juuni lõpu
seisuga 64,6%. Grupi Läti turuosa kasvas esimesel poolaastal 39,1
protsendilt 44,7 protsendini. Grupi Leedu turuosa oli poolaasta lõpu
seisuga 47,0%.
Oluliselt on poolaastaga kasvanud tarbijafaktooringu portfell,
moodustades juuni lõpu seisuga 348,4 mln krooni; kasv esimese
poolaastaga 172,8 mln krooni. Peamiseks kasvu allikaks on
tarbijafaktooringu puhul olnud EGO kaardi laialdane turustamine –
esimese poolaastaga on sõlmitud üle 24 000 uue
tarbijafaktooringlepingu, kusjuures EGO kaardi portfell kasvas
poolaastaga 190 mln krooni ning osa kasvust tuli olemasolevate
järelmaksutoodete portfelli kahanemise arvelt. Grupi
tarbijafaktooringu portfell moodustab 17,2% kogu eraisikuportfellist,
mis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega jääb samale tasemele (16-17%)
ning tõendab seega tarbimisbuumi mitteeksisteerimist Eestis käesoleval
ajal.
Teisel kvartalil alustatati järgmiste uute toodete pakkumist:
kontoritehnika kasutusrent, mis võimaldab kliendile suurt paindlikust
ja võimalust igal ajal oma kontoritehnikat uuendada ning auto
järelmaks, mille turuletoomine sai võimalikuks seadusandluses tehtud
muudatuste tõttu ja mis võimaldab soetada auto ilma, et igakuistele
maksetele lisanduks käibemaksu. Lätis ja Leedus võib täheldada
kasvavat huvi kasutusrendi lahenduste vastu, hoogustumas on eelkõige
just sõidukite kasutusrent.
Juuni lõpu seisuga oli Grupil 1 219,3 mln krooni ulatuses tähtajaks
tasumata laene, millest 75% olid hilinenud kuni 30 päeva, 18% 31-60
päeva ja 7% rohkem kui 60 päeva. Tähtajaks tasumata laenud moodustasid
9,2% keskmisest laenuportfellist. Käesoleva aasta mais muutis Hansa
Capitali Grupp provisioneerimispõhimõtteid minnes üle Hansapanga
Grupis kehtivatele põhimõtetele, mille tõttu provisionid alanesid ja
tulud suurenesid mais 62,3 mln krooni võrra.
Ülalnimetatud provisioneerimispõhimõtete muutusest ja sellega
kaasnenud ühekordsest tulude suurenemisest on osaliselt tingitud ka
suhteliselt kõrgemad ROA ja ROE võrreldes eelmise aastaga ja eelmise
aasta sama perioodiga. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
suurenenud tarbijafaktooringust ja faktooringust saadavad
intressitulud. Komisjonituludest on märgatavalt suurenenud
faktooringtegevusest ja kindlustustegevusest saadavad komisjonitulud.
Tegevuskuludest on enim suurenenud kommunikatsioonikulud ja
personalikulud.
Lisainformatsioon:
Märten Kress
Finantsanalüütik
Tel. +372 6131 926
E-mail: Marten.Kress@hansa.ee
Erika Saks
Hansa Capitali turundusjuht
Tel. +372 6-131-735
E-mail: Erika.Saks@hansa.ee
Mart Tõevere
Investorsuhete juht
+372 6131 569