TALLINNA KAUBAMAJA

TEADE



KOMMENTAAR EESTI EKSPRESSI ARTIKLILE 21.02.2002



Väide 1.

NG Investeeringud kasutab Kaubamaja vahendeid nagu oma raha.



Kommentaar.

Tallinna Kaubamaja AS kontsernikonto lepinguga on liitunud   Tartu

Kaubamaja AS, AS A-Selver ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS.

Märgitud kontsern on omakorda allkontsernina liitunud AS NG

Investeeringud kontsernikonto(edaspidi  peakontsern)lepinguga, mille

koosseisu kuuluvad veel AS Balbiino, AS Liviko, Liviko Kaubanduse

AS, AS Kitman, AS NG Kapital, AS Ühendatud Kapital ja Rocca al Mare

Kaubanduskeskuse AS.



Ajalooliselt on Tallinna Kaubamaja allkontsern olnud pikka aega

emaettevõttega seotud peakontserni vahendite kasutajaks, 2001.

aastal on see ulatunud kuni 19 miljoni kroonini. Alates 2001. aasta

sügisest on Tallinna Kaubamaja kontsern hoidnud oma vabasid

vahendeid peakontserni käsutuses maksimaalselt summas 14 miljonit

krooni, teenides paigutuselt intressi 6,95% aastas. Samal perioodil

on Tallinna Kaubamaja poolt kaasatud võõrvahendite kaalutud keskmine

intressimäär olnud 6,5%, seega on Kaubamaja antud paigutuselt saanud

majanduslikku kasu ning selle paigutuse tulusus olnud oluliselt

kõrgem kui Tallinna Kaubamaja vabade vahendite paigutustelt

rahaturufondi ja deposiitidesse samal perioodil.



Tallinna Kaubamaja juhtkond on hinnanud, et maksimaalseks summaks,

mida võib vabade vahendite olemasolul hoida peakontserni käsutuses,

on 15 miljonit krooni, mis moodustab ca 1% kontserni 2001. aasta

konsolideeritud netokäibest, ca 2% kontserni varadest ja ca 3,8%

omakapitalist seisuga 31.12.2001.



Tallinna Kaubamaja juhtkonna hinnangul on kontsernikonto üks raha

juhtimise levinud ja paindlikke instrumente. Kontsernikonto on

võrreldav vabade vahendite üleööturuga, millega võivad liituda ka

seotud ettevõtete gruppi mittekuuluvad ettevõtted. Ettevõte, kelle

vabad vahendid on kontsernikonto käsutuses, ei saa ega peagi teadma,

kus tema vahendid üleöö on.



Väide 2.

Tallinna Kaubamaja plaanis 50 miljoni krooni eest võlakirju

emiteerida.



Kommentaar.

Seoses Tallinna Kaubamaja B-korpuse renoveerimiskavaga 2001. aasta

suvel-sügisel kaalus Kaubamaja juhtkond ühena mitmetest

rahastamisvõimalustest võlakirjaemissiooni summas 35 miljonit

krooni. B-korpuse renoveerimine planeeritud moel ei osutunud

äriliselt otstarbekaks, seetõttu emissiooni ei toimunud.



Väide 3.

Kaubamaja juhid sõlmisid tehinguid oma isiklike firmadega.



Kommentaar.

Juhtkonnaga seotud tehingud on tehtud turutingimustel ning nende

maht on eelnevate aastate auditeeritud aastaaruannete lisades välja

toodud.



Väide 4.

Kaubamaja ladudes on sadade tuhandete kroonide eest müümata kaupa,

osa sellest on üle kolme aasta vana.



Kommentaar.

Täna, 21.02.2002 avalikustatud esialgsed majandustulemused

peegeldavad juhtkonna hinnangul õieti ja õiglaselt kontserni

kaubavarude väärtust ja neile tehtud allahindlusi ja provisjone.

Auditeeritud majandustulemused, mis muu hulgas sisaldavad ka

audiitori hinnangut kontserni varudele, avalikustatakse 28.02.2002



Väide 5.

Kaubamaja maksab 2002. aastal tavapärasest oluliselt suuremaid

dividende.



Kommentaar.

Juhtkonna ettepanek konkreetse dividendimäära osas sisaldub 2001.

aasta auditeeritud majandusaruandes.



Juhtkonna hinnangul on kõnealune artikkel tendentslik ning püüab

kajastada selliseid tavapärase majandustegevuse raamesse jäävaid

sündmusi ja protsesse nagu turusituatsiooni muutustest tulenev

positsioneeringu korrigeerimine, kulude kokkuhoid ja aastapreemiate

maksmine vaid kõige suurema tööpanusega töötajatele millegi

erakorralise ja negatiivsena.





Katrin Mühls

finantsdirektor

6 673 200