Baltika                       MAJANDUSTULEMUSED                 12.03.2002



KONTSERNI TEGEVUSARUANNE 2001



AS Baltika kontserni tegevusaruanne 2001







Baltika  kontserni ( edaspidi Baltika Grupp, BG ) 2001.a.

peamiseks eesmärgiks oli aastateks 2000 – 2001 kinnitatud

BG  strateegia  realiseerimine.  Strateegiline  juhtimine

keskendus neljale põhieesmärgile:

·    BG organisatsiooni struktuuri reform 

    (tootmisettevõtte organisatsiooni ümberkujundamine

     kaubandusorganisatsiooniks oma tootmisega )

·    BG jaekaubanduskontseptsiooni väljaarendamine ( uus

     poebrändide struktuur koos praktiliste lahendustega )

·    Tootekollektsioonide vastavusse viimine uute

     müügikontseptsioonidega ( jae- ja hulgimüügi

     kollektsioonid ) ja jaekollektsioonide eelisarendus

·    Logistika-süsteemide arendamine ( infosüsteemidest

     kuni laolahendusteni ).



Samaaegselt arendusprojektide realiseerimisega jätkus

uute kaubanduspindade avamine, aasta lõpuks opereeris BG

55-l juhitaval müügipinnal( 2000.a. lõpus 35-l, kasv 1,6

korda) , kogupinnaga 6823 m2 ( 2000.a. lõpus 3585 m2,

kasv aasta jooksul 1,9 korda ).



1.   Üldised majandustulemused



AS Baltika auditeeritud konsolideeritud netokäibeks

kujunes 414,4 miljonit krooni /26,5 mln eurot/, mis on

73,6 krooni miljoni /4,72 mln euro/ ( 22 % ) võrra enam

kui 2000.aastal ( netokäive vastavalt 340,8 miljonit

krooni /21,78 mln eurot/). Oma poodide jaekäibe osakaal

BG netokäibes kasvas aastataguselt 32 %-lt  37 %in,

moodustades 153 miljonit krooni /9,8 mln eurot/.

Hulgimüügi käive oli 184 miljonit krooni /11,8 mln eurot/

ja allhanke käive 75 miljonit krooni /4,8 mln eurot/ (

muutused 2000. aastaga vastavalt + 34 miljonit krooni /-

2,2 mln eurot / hulgikäive ja –5 miljonit krooni /-0,3

mln eurot/ allhankekäive).

BG omatoodangu müük  kasvas aastaga 31 % ehk 78,9

miljonit krooni /5,0 mln eurot)( omatoodangu käive

vastavalt aastal 2001. 336,8 miljonit krooni /21,5 mln

eurot/ ja 2000.a. 257,9 miljonit krooni /16,5 mln eurot/)

ja moodustas 81,4 % ( 2000.a. 75,7 % ) kogukäibest.

Ekspordi maht kasvas aastaga 31 % ehk 68,6 miljoni krooni

/4,4 mln euro/ võrra ( ekspordi maht 2001.a. oli  293,1

miljonit krooni /18,7 mln euro / ja 2000.a. 224,5

miljonit krooni /14,4 mln eurot).

Prognoositud netokäibest 443 mln kroonist /28,3 eurost/

jäi täitmata 6,5 % (28,6 mln krooni,1,8 mln eurot).

Põhjuseks oli prognoositust väiksem müügikäive kolmandas

kvartalis ja kahe kaupluse avamise edasilükkumine

2002.aasta algusessse.



BG 2001.a. auditeeritud konsolideeritud

puhaskasum oli 15,7 miljonit krooni /1,0 mln eurot/,

suurenedes aasta jooksul 1,4 miljonit krooni ehk  10 %  (

2000.a. puhaskasum oli 14,3 miljonit krooni /0,9 mln

eurot/). 2001.aasta puhaskasumile avaldasid mõju eelkõige

täiendavate ühekordsete arenduskulude tegemine tagamaks

järgmiste aastate müügi- ja efektiivsuse kasvu (mõju

kasumile 6,9 mln krooni, 0,4 mln eurot).



Baltika bilansimaht moodustas 31.12.2001 seisuga 297,4

mln krooni /19,0 mln eurot/, suurenedes aasta jooksul 64,

2  mln krooni  / 4,1 mln euro/ võrra. Varud suurenesid

seoses jaepindade kasvuga 25,6 mln krooni /1,6 mln

eurot/. Investeeringud tootmise , jaekaubanduse ja IT-

projektide ellurakendamiseks suurendasid põhivarade mahtu

28,7 mln krooni /1,8 mln euro/ võrra. Investeeringute ja

suuremate kaubavarude  finantseerimiseks  kasutatud

laenukapital suurendas BG pikaajalisi kohustusi 62,4 mln

krooni / 4, mln eurot/. Kontserni omakapital oli 139,9

mln krooni /8,9 mln eurot/, aktsiakapital 48,0 mln krooni

/3,1 mln eurot/.



AS Baltika aktsiate turuväärtus seisuga 31.12.2001.a. oli

151,2 miljonit krooni.

Baltika aktsia hind 31.12.2001 oli 31,5 krooni, olles

tõusnud aasta jooksul 5 %.



BG 2001.a. majandustegevuse olulisemad suhtarvud:



                                           2001    2000



1. käibe kasv vrdl. eelmise aastaga        22 %      18 %

2. jaekäibe osakaal kogukäibes             37 %      32 %

3. ärirentaablus                           5,6 %    5,7 %

4. puhasrentaablus                         4,0 %    4,8 %

5. tulu   aktsia  kohta  (EEK)             3,29     2,98

6. omakapitali tootlus                     11,3      11,2







2.  2001.a. olulisemad sündmused



Aprill      - käivitus   uut  tüüpi   “shop-in-shopö

              koostööleping Tallinna Kaubamaja kontserniga



            - aktsionäride korraline üldkoosolek 06.04. otsustas

              rakendada 3-aastaks juhtkonna aktsiaoptsiooni

              kogumahus kuni 576 000 aktsiat, maksti

              dividende 0,75 senti aktsia kohta.



Mai         - leping USA konsultatsioonifirmaga  RPA  Inc.,

              eesmärgiga välja töötada uus jaekontseptsioon



Juuni       -  läbirääkimiste  algus frantsiisipartneri SIA Care’ga 

               jaekaubandusühisettevõtte loomiseks Lätis



August      -    Alustas tööd  turudirektor Poolas



September   -  01.09.2001 loodi uus BG juhtimisstruktuur

            -  möödus 10.a. AS Baltika erastamislepingu sõlmimisest

            -  tütarettevõte AS Virulane tähistas 50. aastapäeva

            -  algas uue õmblusvabriku ehitus Ahtmes



Oktoober    -  Tallinnas  peaettevõtte  territooriumil

              valmis uus logistikakeskus- ladu,

            -  RPA  andis  üle  uue jaekaubanduskontseptsiooni

              väljatöötamise ja uue poebrändiga seotud tööd



November  -  uue jaekontseptsiooni turunduspartneriks

             valiti Soome agentuur PHS/TBWA



Detsember -  möödus  10 aastat esimese  Baltmani  poe

             avamisest ( Pärnus, Eestis ).





3.  Strateegia 2000 – 2001.a. rakendamise ülevaade



2001.a. oli BG strateegilises juhtimises 2000.a. kevadel

vastu võetud “ BG strateegia aastateks 2000 – 2001 “

lõpuleviimise aastaks. Nimetatud strateegia

põhieesmärgiks oli 2 aasta jooksul reorganiseerida senine

kaubandust omav tootmisettevõte rõivakaubanduskontserniks

oma tootmisega. Aastateks 2000 – 2001 sõnastatud

ettevõtte missioonis rõhutati eesmärki pakkuda parimat

teenust ( toode koos logistilise toega ) eeskätt

jaeklientidele ( lisaks oma kauplustele veel ka uut tüüpi

lepingute kaudu shop –in - shop- ja

frantsiisipartneritele ) kiirendamaks üleminekut.



Eesmärkidena fikseeriti:



- suurendada BG poolt juhitavaid jaepindu ( m2 ) 3

  korda;  tulemus: 2001.a. lõpuks 6823 m2, kasv võrreldes

  2000.a. algusega ( 1633 m2 ) 4,2 korda;

- suurendada BG toodete läbimüügitulu juhitavalt

  jaepinnalt; tulemus: koos frantsiisi- ja shop-in-shop-

  lepingutega kasvas BG jaekäive 218 mln kroonini ( 2000.a.

  121 miljonit krooni, kasv 1,8 korda );

- vähendada seotud rahalisi vahendeid kogu süsteemis (

  raha varude all ); tulemus: varude käive ( 12 kuu

  keskmine ) tõusis 11,2 %, 2000.a. 3,44-lt 3,83-ni

  2001.aastal;



2001.a. tulemust mõjutasid aasta keskel alanud sisulised

tegevused järgmise 3 aastase arenguplaani ( 2002 – 2004 )

ettevalmistamiseks.



Need olid:



- jaekaubanduskontseptsiooni arendamise

  lõpuleviimine; tulemused: USA  jaekaubanduse

  konsultatsioonifirmaga RPA sõlmitud lepingu tulemusena

  valmis uus jaekontseptsioon, mis rakendub 2002.a.

  sügis-talvisest hooajast;



- BG rahvusvahelise jaekaubandusorganisatsiooni

  laiendamine ja tugevdamine; tulemused: valmis

  koostöömudel keskus-turud, kirjeldati

  turuorganisatsioonide organisatsioonistruktuurid ,

  tugevdati Poola turuorganisatsiooni kogenud

  jaekaubandusspetsialistidega, alustati läbirääkimisi Läti

  frantsiisipartneritega  Läti turuorganisatsiooni

  loomiseks 2002.a.;



- Jaekaubanduslike tootekollektsioonide arendamine;

  tulemused: alates 2002.aastast on lahutatud jae- ja

  hulgikollektsioonid , tootearendus toimub vastavalt uute

  jaekaubandusbrändide loogikale, lisanduvad uued

  tooteliigid, loodud on pidevate lisapakkumiste ( “ fast

  fashionö ) süsteem;





-   Logistiliste e. varude juhtimise süsteemi

    arendamine; tulemused: varude käive paranenud 11,2 %,

    rakendatud NOS ( “alati saadavalö ) toodete programm,

    shop-in-shop koostöö mudel Tallinna Kaubamajaga,  hooaja

    siseste lisatellimuste ja varude realiseerimise süsteem

    tagamaks optimaalset varude taset üheaegselt hooaja

    moelubaduste täitmisega. 2001.a. oktoobris valmis BG uus

    ladu – logistikakeskus, mis võimaldab oluliselt

    kiirendada kesklaopoolset tellimuste täitmist.

    

Kokku investeeris BG 2001.aastal jaekaubanduse ja temaga

seotud tegevuste arendamiseks 25,6 miljonit krooni.





4. Tootmine



2001.aastal jätkus BG  tootmisdivisjoni

restruktureerimine vastamaks BG strateegilistele

eesmärkidele: toota võimalikult enam jaesüsteemi tooteid

oma tootmises tagamaks kõrget kvaliteeti, paindlikku ja

kiiret tellimissüsteemi ja vähenevaid varusid. Jätkus

BG’le kuuluvate tootmisettevõtete spetsialiseerimine.

Alustati AS Virulase Ahtme vabriku ehitust ( valmimisaeg

2002.a. aprill ).

Kokku investeeriti tootmisesse 16,5 miljonit krooni ( sh.

7,9 miljonit krooni Ahtme ).



Tootmismaht 2001.aastal oli kokku ( nii oma tootmises kui

ka  allhankena ) 841 tuhat toodet ( 2000.aastal vastavalt

829  tuhat  toodet ), sh. esmakordselt ületas  omatoodang

tükkides  (  432  tuhat toodet ) allhanketoodangu  (  409

tuhat toodet ).



5. Organisatsioon



2001.aastal   toimus   jätkuvalt  BG   jaeorganisatsiooni

tugevdamine. Sel eesmärgil

-  jaotati senine kaubandus- ja turundusdivisjon

   kaheks: jaekaubandusdivisjoniks

   jaekaubanduskontseptsiooni, rõivakollektsioonide, varude

   ja jaekaubanduse opereerimise koordineeritud arendamiseks

   ja juhtimiseks ning turgude divisjoniks  turgude

   juhtimiseks;

-  juurutati unikaalne juhtimisstruktuur tippjuhtide

   parimaks rakendamiseks

-  loodi 3 uut direktori ametikohta: logistika- ja

   sisseostu direktor , turundusdirektor  ja

   jaekaubandusoperatsioonide direktor .



Baltika Grupis töötas 2001.a. lõpu seisuga 1585 töötajat,

sh. kaubandusfirmades 219 ja tootmisfirmades 1203  ning

Eestis 1462 ja välismaal 123.



Nõukogu liikmetele maksti 2001.a. 144 tuh. krooni,

juhatuse liikmetele maksti kokku töötasu 2872 tuh.

krooni.



BG tippjuhtkonna paremaks motiveerimiseks kuulutati

2001.a. välja 3-aastane aktsiaoptsiooni programm 576 000

optsioonile, millest 2001.aastal rakendati üks kolmandik

ehk  192 000 optsiooni, mis jaotati Nõukogu otsuse alusel

23 kontserni võtmetöötaja vahel.





  6. 2002.a.  plaanidest







2002..a. kevadeks esitab BG juhtkond ettevõtte uue

strateegilise arenguplaani aastateks 2002 – 2004, mis

näeb ette kontserni kasvamise juhtivaks moerõivakaupluste

ketiks Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas.



Aastal 2002 on planeeritud investeerida kuni 40 MEEK, sh.

uutesse ja renoveeritavatesse kaubanduspindadesse kuni 20

miljonit krooni ja Ahtme vabriku käivitamisse 10 miljonit

krooni.



Aastaks 2002 prognoosib BG käibekasvu kiirenemist

võrreldes eelmise aastaga ( 2001.a. käibekasv

22 % ) .





Meelis Milder

Juhatuse esimees

+372 6302 736