Pēd. atjaunots: 29.11.2024 23:27 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 06.02.2003 09:00
2002.A. ESIALGSED TULEMUSED, EEK
6.veebruar 2003
AS EESTI TELEKOM 2002. A. ESIALGSED TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 31. detsembril 2002.a. lõppenud
majandusaasta tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
2002 2001 Muutus,
%
Äritulud, mln EEK 4 625 4 285 8
Tegevuskasum enne 2 131 1 931 10
põhivara
kulumit, mln EEK
Marginaal, % 46 45
Tegevuskasum, mln EEK 1 130 795 42
Marginaal, % 24 19
Kasum enne maksustamist, 1 131 810 40
mln EEK
Perioodi puhaskasum, mln 1 039 799 33
EEK
Tulu aktsia kohta, EEK 7,57 5,67 33
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringud, mln EEK 627 953 -34
Netovõla suhe -23 -9
omakapitali, %
ROA, % 24 18
ROE, % 30 22
"2002.aasta oli hea aasta," rõhutas juhatuse esimees, Jaan
Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist,finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk,finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi äritulud 2002.aastal moodustasid 4 625
mln krooni, kasvades aastaga 8%. Kasv tulenes eelkõige
mobiilside sektorist. Samas, väga kiire oli ka andmeside
tulude kasv. Tegevuskulud olid 2 494 mln krooni, kasvades
6%. Tegevuskulude kasvu tingis materjalide ja teenuste
kallinemine, samas kui personalikulud mullusega võrreldes
isegi langesid 4%. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit
oli 2 131 mln krooni kasvades 10%. Tegevuskasumi marginaal
oli 46% (2001: 45%). Kulum kahanes aastaga 12% moodustades 1
001 mln krooni. Tänu tugevalt positiivsele rahavoole
ületasid 2002.aastal finantstulud -kulusid 6 mln krooniga
(2001: -12 mln krooni). Grupp tasus 2002.aastal
aktsionäridele makstud dividendidelt tulumaksu 91 mln krooni
(2001: 31 mln krooni). Eesti Telekom grupi puhaskasum
2002.aastl oli 1 039 mln krooni ja tulu aktsia kohta 7,57
krooni (2001.a. vastavalt 779 mln krooni ja 5,67 krooni).
Puhaskasumi kujunemist mõjutanud erakorralised tegurid 2001.
ja 2002.aastal:
2002 2001
Äritulud AS Eesti Telefon
teenis põhivarade
realiseerimiskasumit
63 mln krooni, mis on
kajastatud muude
äritulude all
Tegevuskulud OÜ Albufent nõudega
seotud 46 mln kroonise
reservi likvideerimine
AS Eesti Telefon poolt
Tulu AS-i Teabeliin müük AS
tütarette- Eesti Telefon poolt,
võtjatest millest saadi kasumit
33 mln krooni
Kulum AS Eesti Telefon
kandis läbi
amortisatsiooni maha
94 mln krooni ulatuses
varasid.
Eesti Telefon grupi 2002.aasta äritulud moodustasid 2 627
mln krooni, kahanedes aastaga 9%. Tegevuskulud moodustasid 1
667 mln krooni, kahanedes 16%. Grupi tegevuskasum enne
põhivara kulumit oli 960 mln krooni kasvades aastaga 10%.
Märgatavalt on tõusnud kulumieelse tegevuskasumi marginaal -
31 protsendilt 2001.aastal 37 protsendile 2002.aastal,
seejuures emaettevõtja, AS Eesti Telefon marginaal ulatus
isegi 40 protsendini. Eesti Telefon grupi puhaskasum
2002.aastal oli 286 mln krooni.
Eesti Telefon grupi äritulude langus tulenes emaettevõtja
2002.aasta tulemusest. AS-i Eesti Telefon äritulud
moodustasid 2 392 mln krooni, kahanedes aastaga 11%. Tulude
vähenemine on tingitud kõnesidetulude langusest. Tulud
riigisisestest kõnedest vähenesid mullusega võrreldes 18%.
Langus on põhjustatud antud turu kogumahu vähenemisest - üha
rohkem riigisiseseid kõnesid tehakse lauatelefoni asemel
mobiiltelefoni kasutades. Tulud rahvusvahelistest kõnedest
vähenesid 7%, püsitelefonidelt mobiilivõrku tehtavate kõnede
tulud langesid 8% ning internetti sissehelistamise tulud
42%. Põhiosa kõneside tulude kahanemisest tingis
mobiilitransiidi vähenemine. Alates 2002.aastast suunatakse
suur osa mobiilikõnedest otse ühe operaatori võrgust teise
operaatori võrku (vastavalt on kahanenud ka mobiilikõnede
vahendamisega seotud kulud). Eesti Telefoni põhiliinitulud
kasvasid 2001.aastaga võrreldes 20% ning tulud internetist
ja andmesidest 73%.
Eesti Telefon grupi tegevuskulude vähenemisel mängisid
mobiilikõnede vahendamisega seotud osakukulude vähenemise
kõrval olulist rolli ka personalikulud, mis seoses töötajate
arvu vähenemisega kahanesid aastaga 8%, sh. emaettevõtjas
13%. Detsembri lõpus töötas grupis 1 999 töötajat (detsember
2001: 2 045). Emaettevõtja töötajate arv langes aastaga 1
552-lt 1 420-le.
2001.a. turu avanemisega alguse saanud fikseeritud
operaatorite vahelise konkurentsi intensiivsus rauges
2002.aastal ning on preaguseks kujunenud pigem konkurentsiks
mobiilioperaatoritega. AS-i Eesti Telefon turuosad on
stabiliseerunud. Aasta lõpu seisuga hindas ettevõtja oma
turuosaks kõneminutitest kokku 89% (detsember 2001: 91%),
kohalike kõnede minutitest 88% (90%), rahvusvaheliste kõnede
minutitest 70% (70%), mobiiltelefonidele tehtavate kõnede
minutitest 75% (75%) ja sissehelistamisminutitest 95% (96%).
Erinevalt emaettevõtjast Eesti Telefon grupi
tütarettevõtjate tulud 2002.aastal kasvasid.
Klienditeeninduse ja müügivõrgu optimeerimise tulemusel
kasvasid AS-i Telefonipood äritulud 2002.aastal 12% ning
tegevuskasum enne põhivara kulumit 39%. Connecto grupi (AS
Connecto ja SIA Connecto Latvia) äritulud kasvasid 23% ning
tegevuskasum enne põhivara kulumit kasvas 48%. Detsembrikuus
allkirjastas SIA Connecto Latvia lepingu Läti suurima
telekommunikatsiooniettevõtte SIA Lattelekomiga. Lepingu
alusel hakkab SIA Connecto Latvia projekteerima ja ehitama
Lattelekomi fiiberoptilisi ja vaskkaablil põhinevaid
telekommunikatsioonivõrke. Leping annab Connecto Latviale
areneda võrguehituse valdkonnas ning pakkuda projekteerimis
ja ehitusteenuseid ka teistele Läti firmadele. AS Connecto
sai 2002.aastal kätte ISO sertifikaadi, mille omamine on
peaaegu standardtingimus riigihankekonkurssidel osalemiseks.
EMT grupi 2002.aasta äritulud moodustasid 2 457 mln krooni,
kasvades aastaga 11%. Grupi tegevuskulud ulatusid 1 260 mln
kroonini kasvades 10%. EMT grupi tegevuskasum enne põhivara
kulumit oli 1 197 mln krooni ja tegevuskasumi marginaal 49%.
Grupi 2002.aasta puhaskasum oli 856 mln krooni kasvades
2001.aastaga võrreldes 13%.
Grupi emaettevõtja AS EMT tulud kasvasid 2002.aastal 9% ja
kulud 6%. Kõige kiiremini kasvav tulude kategooria on
jätkuvalt SMS ja andmeside, kus 2002.aasta tulud ületasid
2001.aasta tulemust 37%. Oluline kasv, 21% oli ka
ettemaksega kaartidest saadavate tulude osas. Kasvasid
tulud nii kohalikest kui roaming-kõnedest. Kuutasudest
saadav tulu püsis 2001.aasta tasemel. Kulude kasv tulenes
eelkõige makstavate sidumistasude kasvust.
AS EMT klientide arv 2002.aasta lõpu seisuga oli 427,5
tuhat, sealhulgas 280,3 tuhat lepingulist klienti ja 147,2
ettemaksega kaardi kasutajat. Aastaga kasvas klientide arv
44,8 tuhande võrra, sealhulgas lepinguliste klientide arv
24,6 tuhande ja ettemaksega klientide arv 20,2 tuhande
võrra. Tuginedes Sideameti hinnangule, et Eesti mobiilside
penetratsioon 2002.aasta septembris ulatus 61%-ni, peaks AS
EMT turuosa ulatuma 50%-ni. Keskmine kliendi kohta teenitav
tulu 2002.aasta detsembris oli 423 krooni ja 2002.aastal
keskmiselt 437 krooni (detsember 2001: 439 krooni, 2001.a.
keskmine 452). Detsembrikuine kliendi kohta teenitava tulu
langus tulenes eelkõige mitmetest aastalõpu kampaaniatest ja
soodustariifides.
EMT grupi töötajate arv 2002.a. tõusis. Detsembri lõpus
töötas grupis 406 töötajat (detsember 2001:384).
Emaettevõtja töötajate arv tõusis aastaga 293-lt 295-le.
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupil oli 2002.aasta lõpu seisuga varasid 4
437 mln krooni (2001.a. lõpp: 4 236 mln krooni). Aastaga
vähenes põhivara 384 mln krooni võrra. Käibevara lisandus
586 mln krooni eest. 82 mln krooni võrra vähenesid grupi
pika- ja lühiajalised võlakohustused. Aasta lõpus oli grupi
netovõlg -907 mln krooni ja netovõla suhe omakapitali -23% .
Eesti Telekom grupi raha ja selle ekvivalentide jääk
suurenes 2002.aasta jooksul 499 mln krooni võrra. Rahavoog
äritegevusest oli 1 890 mln krooni (2001: 1 739 mln krooni).
Rahavoog investeerimisse oli 534 mln krooni (2001: 903 mln
krooni). Rahavoog finantseerimistegevusse moodustas 858 mln
krooni (2001: 982 mln krooni). Dividendidena maksti
aktsionäridele välja 756 mln krooni.
Investeeringud
2002.aastal investeeris Eesti Telefon grupp 334 mln krooni
(2001.a. 495 mln krooni). AS-il Eesti Telefon oli 2002.a.
lõpu seisuga kasutuses 465 121 põhiliini (tihedus 34,2 liini
100 elaniku kohta). Aastaga vähenes põhiliinide arv 36 600
võrra. Põhiliinide arv on vähenenud eelkõige
analoogliinidest loobuvate eraklientide arvel, äriklientide
kasutuses olevate liinide arv aga tõusis aastaga rohkem kui
1200 võrra. Põhiliine töötaja kohta oli 328. 2002.a. jooksul
paidaldati 13,6 tuhat uut ADSL ühendust. Aasta lõpus oli
ADSL ühenduste koguarv 30,482 ehk 2,2 ühendust 100 elaniku
kohta.
Mais tegi Eesti Telefon kogu maailmale kuuldavaks ja
nähtavaks Eurovisiooni lauluvõistluse, valmistades ette
rahvusvahelise side 36 Euroopa riiki, teleülekannete
edastamise ning tervikliku sidelahenduse pressikeskuses ja
kontserdipaigas enam kui 1 000 inimesele. Traditsiooniliste
lahenduste kõrval kasutas Eesti Telefon ka uuemaid
telekommunikatsioonilahendusi, näiteks traadita
internetiühendusi ning kontserdi veebiülekannet Eesti
interneti püsiühenduste kasutajatele. Eesti Telekom grupp
toetas Eurovisiooni 8 mln krooniga, millest 4 mln krooni
eest ehitati Eurovisioonile vajaminevaid lahendusi.
Septembris lõppes oluline etapp üle-eestilises valguskaabli
põhivõrgu ehituses, mille käigus ühendati valguskaablivõrku
kõik maakonnakeskused. Nüüdseks on kõik maakonnakeskused ja
suuremad linnad ringide põhimõttel valguskaablitega
ühendatud, mis võimaldab suuremate rikete korral
võrguliiklust ümber suunata ja vältida sidekatkestusi.
Novembri lõpus rajas Eesti Telefon uue üle-eestilise
andmeside magistraalvõrgu, mis on senisest 64 korda kiirem.
Võrk põhineb DWDM (Dense Wavelength Division Multiplex)
tehnoloogial ning võimaldab pakkuda senisest paindlikumalt
kvaliteetset andmesideedastust.
2002.aasta veebruaris lisandus Eesti Telefon gruppi uus
firma. Laiendamaks oma tegevust ka väljapoole Eestit soetas
grupi tütarfirma AS Connecto 100% Lätis tegutseva
võrguehitusfirma SIA Connecto Latvia (endine SIA Link)
aktsiatest.
EMT grupi poolt investeeriti 2002.aastal 294 mln krooni
(2001: 456 mln krooni). Põhiosa investeeringutest läks
tugijaamade ja -võrgu arendamisse ning IT-süsteemidesse.
2002.aastal hakati klientidele pakkuma GPRS roamingut
naaberriikides. Turule jõudsid m-ühistranspordipiletid.
Aasta lõpus uuenes EMT elektrooniline iseteenindusbüroo.
Detsembrikuus tõid AS EMT ja AS Eesti Telefon koos turule
üle-eestilise traadita internetiühenduse. Uus traadita
internetiühendus võimaldab kasutada väga kiiret internetti
WiFi (Wireless Fidelity) levialades ning kõikjal üle Eesti
väiksema kiirusega internetti GPRS-i vahendusel. Turvalisuse
tagamiseks pakutakse klientidele lisaks ka virtuaalse
privaatvõrgu (IP-VPN) teenust.
Mõlemad Eesti Telekom grupi tütarettevõtjad investeerisid
täiendavalt 5 mln krooni AS-i Sertifitseerimiskeskus.
Muudatused telekommunikatsioonimaastikul
Fikseeritud side
Eesti Telefoni ootuste kohaselt kujuneb aasta 2003 Eesti
telekommunikatsioonisektoris murranguliseks. Möödunud kümne
aasta jooksul oli tähelepanu keskmes kõneside -
telefonijärjekorra likvideerimine, digitaliseerimine,
kõnekvaliteedi tõstmine, hindade tasakaalustumine.
Järgnevatel aastatel muutub esmatähtsaks andmeside ja IP-
põhine info edastamine. Eesti Telefoni tulemustele tuginedes
on Interneti ja andmeside tulud kasvanud kahe viimase
aastaga kordades. Interneti välisühenduste maht kasvas
2002.aastal kolm korda, ületades esmakordselt kõneside
välisühenduste mahu. Eesti Telefoni uus andmeside DWDM
magistraalvõrk võimaldab andmesidemahtude mitmekümnekordset
kasvu.
Mobiilside
Viie aasta jooksul jagasid Eesti mobiiliturgu kolm
operaatorit - EMT, Radiolinja Eesti ja Tele2. 2002.aasta
augustikuus teavitasid oma kavatsusest turule siseneda kaks
uut üritajat. Kui senised operaatorid on igaüks oma
füüsilise võrgu rajanud, siis uued tulijad jäävad
virtuaalseteks operaatoriteks. Üks uutest tulijatest, OÜ
Vertelson Haldus, kavatseb teistelt operaatoritelt hulgi
kõneaega ostes hakata pakkuma teenuseid, mida Eestis seni
veel ei pakuta. 2002.aasta lõpuks reaalse teenuste
pakkumiseni veel ei jõutud. Teine uutest sisenejatest,
Citygsm, kavatseb tuua Radiolinja võrgule tuginedes
2003.aasta alguses turule kõnekaardi, mis võimaldaks samu
teenuseid, mida teiste operaatorite lepingulised paketidki.
Firma kavatseb aastaga hankida kuni 20 000 klienti.
Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehniliste lubade
väljastamine Eestis on korduvalt edasi lükkunud. Uueks
tõenäoliseks tähtajaks on 2003.aasta. Riigikogus
arutluseloleva projekti kohaselt väljastatakse neli kolmanda
põlvkonna luba tähtajaga 10 aastat. Esimese etapina tehtaks
otsepakkumine Eestis tegevusluba omavatele
mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ühekordse loatasuga 70
mln krooni. Teine etapp esimese etapis väljastamata lubade
avalik konkurss alghinnaga 70 mln krooni luba. Lubade
väljastamise tingimusteks on kohustus hiljemalt seitsmendal
aastal loa väljastamisest vähemalt 30 protsenti Eesti
elanikkonda katva kolmanda põlvkonna võrgu käitamine.
AS EMT juhtkonna seisukoht antud küsimuses on, et Eesti
väiksust arvestades oleks neli litsentsi liiga palju. Nelja
litsentsi väljastamine piiraks igale operaatorile
planeeritava sagedusriba mahtu, millega kaasneks
investeeringute efektiivsuse langus ja hinnatõus
lõpptarbijatele. Ka teiste operaatorite esindajad on
avaldanud arvamust, et otstarbekam oleks otsida teid hoopis
ühise kolmanda põlvkonna võrgu rajamiseks.
Suhted regulaatoriga
Kontsessioonilepingu lõpetamise lepingust tulenevate
kohustuste täitmine
29.detsembril 2000.a. sõlmisid Eesti Vabariik ja AS Eesti
Telefon kontsessioonilepingu lõpetamise lepingu, millega
reguleeritakse ettevõtja ja riigi vaheliste suhete mõningaid
aspekte kuni 1.jaanuarini 2004.a. Nimetatud lepinguga võttis
AS Eesti Telefon enesele kohustuse rahuldada peale
28.veebruari 2003.a. esitatavad telefonitaotlused 95
protsendil juhtudel kahe nädala jooksul vastava arve
tasumisest ja likvideerima hiljemalt 28.veebruariks 2003.a.
enne antud lepingu allakirjutamist laekunud taotluste alusel
tekkinud telefonitaotlejate järjekorra. Erandiks mõlema
kohustuse täitmisel on telefonitaotlused, mille kohene
rahuldamine pole võimalik AS-ist Eesti Telefon sõltumatutest
objektiivsetest asjaoludest tingituna.
Aastatel 2001 ja 2002 investeeris AS Eesti Telefon
telefonijärjekorra likvideerimiseks 17,3 mln krooni.
2002.aasta lõpuks oli lepingu sõlmimisele eelnenud
telefonijärjekord kahanenud 24 290 rahuldamata taotluselt
200-le, mis loodetakse rahuldada 2003.aasta esimeste kuude
jooksul. Uued laekuvad telefonitaotlused rahuldatakse 98%
juhtudest kümne tööpäeva jooksul.
Olulise turujõuga ettevõtjaks nimetamine
18.novembril 2002.a. tunnistas Sideamet AS-i EMT 2003-ks
aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava
mobiiltelefoniteenuse turul. OTE-ks tunnistamist põhjendas
Sideamet sellega, et EMT turuosa üleriigilises piirkonnas
ületas Konkurentsitingimuste hindamise korras sätestatud OTE-
ks tunnistamise taseme - vähemalt 25% üldkasutatava
mobiiltelefoniteenuste turu käibest. AS EMT oli ka 2002.a.
olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava
mobiiltelefoniteenuse turul
Samal päeval tunnistas Sideamet AS-i Eesti Telefon 2003.
aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava
telefoniteenuse turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse turul
ja üldkasutatava sidumisteenuse turul. Sideamet võttis
olulise turujõuga ettevõtjate määramisel 2003. aastaks
aluseks 2001.aasta turuosad. ASi Eesti Telefon turuosa
moodustas telefoniteenuse turu käibest 2001. aastal 89,22%,
püsiliiniteenuse turu käibest 72,84% ja sidumisteenuse turu
käibest 59,02%. AS Eesti Telefon oli ka 2001. ja 2002.
aastal olulise turujõuga ettevõtja üldkasutatava
telefoniteenuse turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse turul
ja üldkasutatava sidumisteenuse turul.
Kohtuvaidlus Konkurentsiametiga
Kogu 2002.aasta jooksul jätkus AS-i Eesti Telefon kohtuasi
Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet tegi 24. aprillil
2001.a. Eesti Telefonile konkurentsiseaduse alusel
ettekirjutuse mitte rakendada oma võrgus ühtsele
võrgusisesele kõneteenusele minutihinda 34 senti
normaalajal, 28 senti soodusajal ja 14 senti öösel.
Konkurentsiamet kohustas Eesti Telefoni rakendama alates 1.
aprillist 2001.a. kehtestatud tariifidest madalamat hinda.
Eesti Telefoni seisukoht on, et võrgusisese kõne baashind
vahemikus 14 - 34 senti on kulupõhine. Seetõttu ei
nõustunud Eesti Telefon Konkurentsiameti ettekirjutusega ja
vaidlustas 23. mail 2001.a. ettekirjutuse kohtus. AS Eesti
Telefon võitis esimese ja teise astme kohtutes, kuid
Konkurentsiamet kaebas otsuse edasi Riigikohtusse, kes
tühistas 18. detsembril 2002.a. varasemad kohtuotsused ning
saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule (esimese
astme kohus). Riigikohus leidis oma otsuses, et
Konkurentsiameti ettekirjutus võrgusisese kõneteenuse
minutihinna osas on puudulik ning antud küsimuses pole
võimalik lõplikku seisukohta võtta, kuna esimese ja teise
astme kohtud pole hinnanud kõiki tõendeid. Riigikohus
leidis, et uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul asja
õigeks lahendamiseks menetlusse kaasata Sideamet.
Mobiiltelefonivõrkudesse kõne lõpetamise tasude alandamine
Sideamet alustas 2002.aasta novembris menetlust
mobiiltelefonivõrku kõne lõpetamise sidumistasude alandamise
osas. Sideamet analüüsis mobiiltelefonivõrgu operaatorite
sidumisteenuse tasusid ja jõudis järeldusele, et operaatorid
ei ole sidumistasude arvutamisel lähtunud mõistlikust
kasumist, nagu näeb ette telekommunikatsiooniseadus. Eesti
mobiiltelefonioperaatorite sidumisteenuse tasus sisalduv
kasumimäär on oluliselt kõrgem kui välisriikide
mobiitelefonivõrgu operaatoritel. Sideameti hinnangul looks
sidumistasude alandamine eeldused välisriikidest Eestisse
tehtavate kõnede kvaliteedi paranemisele ja hilisemale
jaehinna langusele. 31.jaanuaril 2003.aastal teatas AS EMT
otsusest alandada 1.märtsist 2003.a. kõne lõpetamise
sidumistasu määr 2,90 kroonile minuti kohta praeguselt 3,06
kroonilt ja allahindlusega tasu määr 2,75 kroonile minuti
kohta praeguselt 2,80 kroonilt.
Aktsionäride üldkoosolek
17.mail 2002.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride
korraline üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti Telekomi
2001.aasta majandustulemused ning kasumi jaotamise
ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele otsustati
maksta dividende 5,50 krooni aktsia kohta (kokku 756 mln
krooni ehk 97% 2001.aasta puhaskasumist). B-seeria aktsia
omanikule maksti dividende 10 000 krooni. Dividendiõiguslike
aktsionäride nimekiri fikseeriti 5.juunil ning dividendid
maksti välja 19.juunil 2002.aastal.
Üldkoosolek andis ettevõtte juhatusele volitused ühe aasta
jooksul omandada AS Eesti Telekom A-aktsiaid selliselt, et
AS-ile Eesti Telekom kuuluvate oma aktsiate nimiväärtuste
summa ei ületa seadusega lubatud piiri ning aktsia eest
tasutav summa ei ole suurem kui A-aktsia omandamise päeval
Tallinna Börsil AS Eesti Telekom A-aktsia eest tasutud
kõrgeim hind. Igaks aktsiate tagasiostuks on vajalik Eesti
Telekomi nõukogu heakskiit. Tänase kuupäeva seisuga ei ole
aktsiaid tagasi ostetud.
Muudatus omanike struktuuris
26.märtsil 2002.aastal teatasid Eesti Telekomi
strateegilised partnerid Soome Sonera ja Rootsi Telia
ühinemisest. 9.detsembril 2002.aastal sai ühinemine teoks
ning ühinenud ettevõte alustas tegevust TeliaSonera nime
all.
TeliaSoner osalus AS-is Eesti Telekom on 49%. Vastavalt
1998.aasta detsembris sõlmitud aktsionäride lepingule ei
tohi TeliaSonera osalus AS-is Eesti Telekom tõusta üle 49%
enne viie aasta möödumist nimetatud lepingu jõustumisest või
päeva, mil Eesti riigi osalus AS-is Eesti Telekom langeb
alla 10%.
Definitsioonid
Netovõlg - pika- ja lühiajaline võlg, miinus raha ja raha
ekvivalendid ja lühiajalised investeeringud
ROA - perioodi puhaskasumi suhe perioodi keskmisesse
aktivate arvu
ROE - maksustamiseelse kasumi suhe perioodi keskmisesse
omakapitali
Kasutatud Läti lati ja Eesti krooni kursid
31.jaanuar, 2002 (SIA Connecto Latvia soetuskurss): 1 LVL =
28,1562 EEK
31.detsember 2002: 1 LVL = 25,4953 EEK
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
2002 2001
Äritulud
Realiseerimise netokäive 4 467 322 4 154 438
Lõpetamata toodangu 742 529
varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud 65 384 87 112
väljaminekud oma tarbeks
põhivara valmistamisel
Muud äritulud 91 736 42 461
Äritulud kokku 4 625 184 4 284 540
Tegevuskulud
Toore, materjal, kaubad 1 437 637 1 290 730
ja teenused
Mitmesugused 500 733 494 962
tegevuskulud
Tööjõukulud 512 880 534 754
Muud ärikulud 42 756 33 118
Tegevuskulud kokku 2 494 006 2 353 564
Tegevuskasum enne 2 131 178 1 930 976
põhivara kulumit
Kulum 1 001 191 1 135 661
Tegevuskasum 1 129 987 795 315
Finantstulu / -kulu -5 519 26 828
tütar- ja
sidusettevõtjatest
(neto)
Muud finantstulud / - 6 148 -11 719
kulud (neto)
Kasum enne 1 130 616 810 424
tulumaksustamist
Dividendide tulumaks 91 298 30 932
Maksustamisjärgne kasum 1 039 318 779 492
Vähemusosa 0 557
Puhaskasum korralisest 1 039 318 778 935
tegevusest
Perioodi puhaskasum 1 039 318 778 935
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia kohta 7.57 5.67
(kroonides)
Lahustatud tulu aktsia 7.57 5.67
kohta (kroonides)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
2002 2001
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 962 763 464 217
Nõuded ostjate vastu neto 427 595 403 324
Mitmesugused nõuded 16 995 10 716
Viitlaekumised 125 082 99 242
Ettemakstud tulevaste 69 705 28 158
perioodide kulud
Varud 93 082 104 013
Kokku käibevara 1 695 222 1 109 670
Põhivara
Pikaajalised 27 058 26 464
finantsinvesteeringud
Materiaalne põhivara neto 2 672 669 3 043 869
Immateriaalne põhivara neto 42 541 56 139
Kokku põhivara 2 742 268 3 126 472
KOKKU AKTIVA 4 437 490 4 236 142
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 35 705 88 166
Ostjate ettemaksed kaupade ja 2 879 9 237
teenuste eest
Võlad hankijatele 244 259 260 932
Mitmesugused võlad 0 168
Maksuvõlad 29 496 32 697
Viitvõlad 188 813 152 644
Lühiajalised eraldised 16 086 17 482
Muud ettemakstud tulevaste 1 464 10 350
perioodide tulud
Kokku lühiajalised kohustused 518 702 571 676
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 19 761 49 115
Muud pikaajalised võlad 0 0
Kokku pikaajalised kohustused 19 761 49 115
Omakapital
Aktsiakapital 1 373 833 1 373 833
Aa˛io 309 964 309 964
Kohustuslik reservkapital 137 384 137 384
Eelmiste perioodide jaotamata 1 038 553 1 015 235
kasum
Perioodi puhaskasum 1 039 318 778 935
Realiseerimata kursivahed -25 0
Kokku omakapital 3 899 027 3 615 351
KOKKU OMAKAPITAL JA 4 437 490 4 236 142
KOHUSTUSED
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
2002 2001
Rahavoog äritegevusest
Kasum enne tulumaksustamist 1 130 616 810 424
ja vähemusosalust
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 1 001 191 1 135 661
Kasum/kahjum põhivara -54 748 1 473
müügist ja mahakandmisest
Tulu/ kulu tütar- ja 5 519 -26 828
sidusettevõtetest
Kasum (-) / kahjum 0 7 823
(+)investeeringute
ümberhindlusest
Intressidtulu/ kulu (neto) -16 582 -3 070
Muud mitterahalised -254 -309
korrigeerimised
Tegevuskasum enne 2 065 742 1 925 174
käibekapitali muutusi
Lühiajaliste nõuete muutus -84 794 -56 615
Varude muutus 12 022 45 210
Lühiajaliste kohustuste -3 592 -159 419
muutus
Korrigeeritud rahavood 1 989 378 1 754 350
äritegevusest
Tasutud intressid -7 663 -15 179
Makstud ettevõtte tulumaks -91 298 0
Rahavoog äritegevusest kokku 1 890 417 1 739 171
Rahavoog
investeerimistegevusest
Põhivara soetus -592 518 -914 606
Ostetud litsentsid -33 682 -35 928
Aktsiate, investeeringute -10 000 -21 996
jm. soetamine
Sissetulek põhivara müügist 85 421 11 426
Sissetulek investeeringute 0 0
müügist
Sissetulek tütar- ja 0 43 500
sidusettevõtete müügist
Välja antud laenud -425 -4 770
Tagastatud laenud 60 84
Saadud dividendid 96 181
Saadud intressid 16 736 19 487
Rahavoog -534 312 -902 622
investeerimistegevusest
kokku
Rahavoog finantstegevusest
Konverteeritavate 484 440
pikaajaliste võlakirjade
emiteerimine
Konverteeritavate -10 -15
pikaajaliste võlakirjade
tagasimaksmine
Mittekonverteeritavate 0 -100 000
lühiajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Mittekonverteeritavate 543 7
pikaajaliste kohustuste
võtmine
Mittekonverteeritavate -5 952 -5 223
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Pikaajaliste laenude -79 238 -105 038
tagasimaksmine
Liisingkohustuste võtmine 0 0
Liisingkohustuste tasumine -17 769 -16 629
Lühiajaliste laenude võtmine 0 78 233
Lühiajaliste laenude 0 -78 233
tagasimaksmine
Makstud dividendid -755 617 -755 617
Rahavoog finantstegevusest -857 559 -982 075
kokku
Raha ja ekvivalentide 498 546 -145 526
suurenemine/ -vähenemine
Raha ja raha ekvivalendid 464 217 609 743
aasta alguses
Raha ja raha ekvivalendid 962 763 464 217
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6272460
Lapas karte