Tallinna Kaubamaja            BÖRSITEADE                        28.02.2003



AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED 2002



Kontsern



Tallinna Kaubamaja AS majandustulemustes on konsolideeritud 100%-lise

osalusega tütarettevõtted AS A-Selver, AS Tartu Kaubamaja, Tallinna Kaubamaja

Kinnisvara AS ning 50%-lise osalusega sidusettevõte Rävala Parkla AS.



Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud netokäive oli 2002. aastal 1,53

miljardit krooni; 97,9 miljonit eurot (s.h. emaettevõte 584,6 miljonit

krooni; 37,4 miljonit eurot). Kontserni netokäibe kasv 2002. aastal oli 5,7%

ning müügipinna kasv 7,4%. Kontserni turuosa jaekaubandusturul  oli 2002.

aastal 6,2%.



Kontserni auditeeritud puhaskasumiks kujunes 45 miljonit krooni;  2,9

miljonit eurot, mis on 9,3 miljonit krooni; 0,6 miljonit eurot ehk 26% suurem

kui 2001. aasta puhaskasum. Puhaskasumimarginaal oli 2,9%, eelmise aasta

vastav näitaja oli 2,5%. Puhaskasum aktsia kohta oli 2002. aastal 6,6 krooni;

0,4 eurot ja eelmisel aastal 5,3 krooni; 0,3 eurot .



Tallinna Kaubamaja kontserni bilansimaht seisuga 31.12.2002 oli 776,4

miljonit krooni; 49,6 miljonit eurot, suurenedes aastaga 77,7 miljoni krooni;

5 miljoni euro võrra.



Kontserni investeeringud materiaalsesse põhivarasse moodustasid 185,3

miljonit krooni; 11,8 miljonit eurot. Suuremad investeeringud olid Merimetsa

Selveri hoone soetusmaksumusega 35 miljonit krooni; 2,2 miljonit eurot ning

Torupilli Selveri hoone soetusmaksumusega  32,9 miljonit krooni; 2,1 miljonit

eurot. Mai Selveri rendileping Pärnus on bilansis kajastatud kapitalirendina

soetusmaksumusega 42,8 miljonit krooni; 2,7 miljonit eurot. 2002. aastal

avatud Selverite sisustust on soetatud 21,5 miljoni krooni; 1,4 miljoni euro

eest ning seadmeid 26,7 miljoni krooni; 1,7 miljoni euro eest.



Aastaga suurenesid kontserni kohustused 100,6 miljoni krooni; 6,4 miljoni

euro võrra. Kohustuste suurenemise peamisteks allikateks oli võlakohustuste

suurenemine summas 55,8 miljonit krooni; 3,6 miljonit eurot ning hankijate

kommertskrediidi suurenemine summas 39,6 miljonit krooni; 2,5 miljonit eurot.

Võlakohustuste suurenemine oli tingitud tavapärasest suuremate dividendide

väljamaksmisega summas 67,9 miljonit krooni; 4,3 miljonit eurot. Dividendide

suurus oli tingitud vajadusest reguleerida kontserni kapitali struktuuri ja

luua eeldused omakapitali tootlikkuse suurendamiseks tulevikus.



Kontserni omakapitali suurus seisuga 31.12.2002 oli 376 miljonit krooni; 24

miljonit eurot, mis moodustas 48% bilansimahust



Kontserni keskmine töötajate arv 2002. aastal oli 1215 inimest.



Oluliselt paranes 2002. aastaga kontserni efektiivsus: netokäive töötaja

kohta kasvas võrreldes eelmise aastaga 17% ning müügipinna ruutmeetrite arv

töötaja kohta kasvas 19%. Keskmine töötajate arv vähenes 9,7%. Varude

käibekiirus suurenes 2002. aastal 9,8%.



Püsiklientide arv kasvas 2002. aastal ligi 35%, ulatudes aasta lõpuks 93 000

inimeseni.



2002. aasta mais toodi turule uus püsikliendikaart - Partnerkaart. Sellega

seoses lahutati Kaubamaja ja Selveri lojaalsusprogrammid. Kaubamajad

säilitasid senise lojaalsusprogrammi (5% püsisoodustus igalt ostult, 10%

soodustus kliendi sünnipäeval, püsikliendipakkumised). Uus

lojaalsusstrateegia Selveris oli tingitud 1995.a. Kaubamajas alustatud ning

hiljem Selveritele laiendatud lojaalsusprogrammi mittesobivusest jõuliselt

laienenud Selverile ning oluliselt tihenenud konkurentsisituatsioonist

jaekaubandusturul marketite sektoris. Selveri uus programm pakub inimestele

võimalust ostude sooritamisel koguda boonuspunkte ja seeläbi osaleda suurte

võiduvõimalustega loosimistes ning osa saada paljudest

püsikliendipakkumistest. Partnerkaardi programmiga on liitunud paljud

teenindus- ja kaubandusettevõtted, kes kaardiomanikele ligi 100 müügipunktis

erinevaid soodustusi pakuvad.





2003. aasta jaekaubandusturu väljavaated.



2003. aastal avaldab olulist mõju jaekaubandusturule müügipinna jõuline

juurdekasv, mis sai alguse 2002. aasta lõpust.  Suuremates keskustes loodi

juurde ca 70 tuh m2 müügipinda. Kuna aga enamuse arvestatavate keskuste

avamised langesid IV kvartalisse (v.a. Kristiine Keskuse laiendus), siis

avaldas pakkumise hüppeline kasv mõju vaid lühikesel perioodil. Ajaga

kaalutud müügipinna juurdekasv Tallinna turul 2002. aastal võrreldes 2001.

aastaga moodustas ca 13%. Samal ajal oli jaekäibe kasv 2002 võrreldes 2001

aastaga statistika esialgsetel andmetel 15,8% (jaekäive ilma autode ja kütuse

müügita), mis on suurim aastane juurdekasv pärast 1997.aastat.



Kuigi 2003.a. ei ole teadaolevalt turule tulemas võrreldavas mahus uusi

keskusi, on ajaga kaalutud müügipinna pakkumine 2003. a. võrreldes 2002.a. ca

20 % suurem. Seda just eelkõige 2002 IV kvartalis avatud suurte keskuste

mõjul, mis on 2003 turul terve aasta. 2003.a. avatavatest suurematest

keskustest on olulisemad Mustakivi Keskus Lasnamäel ja Sõpruse pst. arendus

Mustamäel, mille mõlema ankur-operaatoriks on eeldatavasti Citymarket

(Kesko).



Prognoositav säästmise kasv ning muude, jaekäibesse mittepuutuvate kulude

kasv (eluasemekulud, intressi, jmt.) ei võimalda prognoosida jaekäibe kasvu

sama optimistlikult, kui seda oli 2002.a. kasv. Samuti on ammendumas selle

registreerimata jaekäibe maht, mille legaalsesse kaubandusse üle toomine on

mitmed aastad järjest võimaldanud jaesektoril saada sissetulekute kasvuga

võrreldes suuremaid kasvunumbreid. Eeldatavasti jääb jaekäibe kasv 2003.

aastal võrreldes 2002. aastaga 7-10 % vahele.





Tallinna ja Tartu Kaubamaja



Tallinna ja Tartu Kaubamaja tegevuses on olnud 2002. aasta jooksul olulisi

ümberkorraldusi.



Alates jaanuarist 2002 töötavad mõlemad kaubamajad teenindajate osas 8-9h

vahetustega. Tööjõu planeerimine on nädala ja päeva lõikes viidud seeläbi

kooskõlla kliendivoogudega, mille tagajärjeks on tööjõu efektiivsuse oluline

tõus.



Kaubamaja põhiprotsessi olulisem ümberkorraldus oli oktoobrikuus käivitatud

kategooriapõhine juhtimine. See tähendab müügipinna ja sortimendi juhtimist

sellisel moel, et kogu müügikeskkond on jagatud teatud kindlateks

tervikosadeks, mida iseloomustab fikseeritud müügipinna suurus ja asukoht

müügimaailmas, kauba väljapaneku stiililine ühtsus ja kindlaksmääratud

sortiment. Kogu müügi planeerimine tugineb kategooriate lõikes püstitatud

eesmärkidele. Sellega seoses on osaliselt ümber kujundatud ka müügi- ja

teenindusmeeskondade ning ostumeeskonna rollid.



Oluliselt on vähendatud hankijate arvu ning saavutatud nendega paremaid

lepingulisi tingimusi, samuti leitud uusi, olemasolevat märgikollektsiooni

täiendavaid hankijaid. Suurt rõhku on pandud kollektsioonide terviklikkusele.

Rakendatud on uus kaupade väljapanekustandard, mis aitab kliendil paremini

oma ostuvalikuid teha.



Tähtsaks märksõnaks 2002. aastal on olnud varude juhtimine. Varasemast

täpsemini on planeeritud sisseostetavaid kaubakoguseid ning parandatud

kaupade tarnesagedust. Senisest paindlikum hinnakujundus võimaldab täpsemini

arvestada sihtkliendi ootuste, konkurentsisituatsiooni ja olemasolevate

kaubakogustega.



2002.aastal on Kaubamajades suurt tähelepanu pööratud meelelahutusliku

ostukeskkonna loomisele. Välja tuldi mitmete uute ideede ja üritustega

keskkonna elavdamiseks, mille kulminatsiooniks oli jõulukuu kampaania koos

selle ekstravagantse avaetendusega.



Püsiklientide osas oleme võtnud kindla suuna personaalsemale lähenemisele.

Esimest aastat ilmus Kaubamaja püsikliendiajakiri Hooaeg, mis on saanud

klientidelt väga positiivset tagasisidet ning mis oma 60 000-lise tiraazhiga

on kujunemas oluliseks osaks meediamaastikust ka reklaamiandjate seisukohast.

Samuti oleme erinevaid kliendirühmi motiveerinud mitmesuguste pakkumistega,

mis on kujundatud just nende tarbimisharjumusi ning maitseid arvestades.



Tähtsaks ülesandeks 2003. aastal on kaupade liikumise logistilise ahela

ümberkujundamine eesmärgiga hoida kokku kulusid ning paremini planeerida

kaupade tarnesagedust. Kaupade käsitlemise ja ladustamisega seotud toimingute

teostamiseks on plaanis kaasata strateegiline koostööpartner.



Jätkuvalt on kavas täiustada varude juhtimist. Selle ühe osana on

rakendamisel varude provisjoneerimise süsteem, mis aitab korrastada varude

vanuselist struktuuri.



Tallinna Kaubamaja olulisem arendustegevus 2003. aastal on seotud

ettevalmistustega laienemiseks Viru Väljakule rajatavasse

kaubanduskeskusesse, mis avatakse 2004. aasta kevadel. Kokku rendib Tallinna

Kaubamaja  uues kaubanduskeskuses ca 7150 m2 müügipinda. Olemasolevast

müügipinnast suurusega ca 9500 m2 on plaanis osa välja rentida ning Kaubamaja

müügipinnaks pärast keskuse avamist kujuneb ca 13 500 m2.



Tartu Kaubamaja prioriteediks on säilitada liidripositsiooni Tartu

kaubandusturul ning jätkata arendustegevust kauplemise alustamiseks

Hansakvartalisse rajatavas kompleksis. Keskus avatakse 2004. aasta sügisel.

Esialgsete kavade kohaselt on Tartu Kaubamaja planeeritav müügipind uues

hoones ca 7500 m2.



A-Selver

2002.  aastal kahekordistus Selverite arv, ulatudes aasta lõpuks kümne 

Selverini.10.mail  avas  külastajatele uksed Mai Selver Pärnus,  30.mail  

Merimetsa  Selver Tallinnas,  5.oktoobril  Krooni  Selver Rakveres,  

17.oktoobril  Männimäe  Selver Viljandis  ja  12.detsembril  Torupilli  

Selver  Tallinnas.  Viie  uue   kaupluse avamisega lisandus juurde 6914 m² 

müügipinda.



Kuna    valdav   osa   jaekaubanduse   käibest   on   kogunenud    suuremate

jaekaubanduskettide kätte ning varasemate aastatega võrreldavat käibe  kasvu

avaturgude  ja  väikepoodide  arvelt  enam  oodata  ei  ole,  siis  teravneb

konkurents suurkettide vahel. Muutusteks jaekaubandusturul hakkas Selver end

ette valmistama juba 2002.aasta kevadel, mil alustati hindade korrigeerimist

allapoole.

2003.aastal  on kavas jätkata soodsa hinna poliitikat. Selveril  on  plaanis

pöörata  ka  varasemast  enam  tähelepanu keskmisest  hinnatundlikuma  ostja

võitmisele,  laiendades seeläbi oma sihtklientuuri. Lisaks kaubavalikule  ja

hinnakujundusele   on   kavas   arendada   oma   klienditeeninduse    taset,

ostukeskkonda  ja Selveri Kööki, et hoida Selveri väärtusi -  kiire,  mugav,

soodne ja hea kaubavalikuga jaekaubanduskett.



2003.aasta  peamiseks eesmärgiks on suurendada Selveri  keti  käivet.  Lisaks

2002  avatud viiele uuele Selverile, toetab seda ka Selverite varasemast kahe

tunni  võrra  pikem  lahtiolekuaeg, muutused  turunduskommunikatsioonis  ning

laiendatud  sihtklientuur. 2003.aastal on jätkuvalt plaanis ka Selveri  ketti

laiendada. Kaubanduspindade küllus on Eestis regiooniti erinev. Tallinnas  ja

teistes  Eesti linnades on mitmeid piirkondi, kus uutele kauplustele on  veel

ruumi.



Tallinna Kaubamaja Kinnisvara



Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluv põhivara on välja renditud

kasutusrendi korras  Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvatele ettevõtetele

(Tallinna Kaubamaja ja A-Selver)



2002. aastal olid ettevõtte kõige olulisemateks sündmusteks Merimetsa ja

Torupilli Selveri hoonete valmimine. Rajati Pirita Selveri parklalaiendus.

Tallinna Kaubamaja ja Punase Selveri poolt renditavatele hoonetele tehti

parendusi. Uute Selverite rajamise eesmärgil soetati kinnistud Narvas,

Tallinnas Vesivärava tänaval ja Saaremaal.



Jätkati ettevalmistustöödega Tartu Kaubamaja rajamiseks, viies läbi

täiendavad arheoloogilised kaevamistööd ja korraldati koostöös Eesti

Arhitektide Liiduga kinnistute hoonestamiseks arhitektuurivõistlus.



Ettevõtte 2003. aasta peamisteks eesmärkideks on uue Tartu Kaubamaja hoone

ehitus ja uute projektide leidmine

Selveri keti laiendamiseks. Tartu Kaubamaja hoonesse tuleb ca 20 000 m2

kaubandus-, teenindus- ja büroopinda.



Jätkub tegevus Pirita Selveri hoone laiendamise ettevalmistamiseks ja

Tallinna Kaubamaja Gonsiori 2 hoone kaubanduspindade efektiivseks

kasutuselevõtuks peale Tallinna Kaubamaja poolt osade ruumide vabastamist

seoses kauplemise laiendamisega Viru väljakule.



TALLINNA KAUBAMAJA AS

KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD BILANSS

Kontsern                           Tuhandetes EEK/EUR

                                   31.12.2002          31.12.2001

                                    Kontsern            Kontsern

 AKTIVA                               EEK       EUR       EEK       EUR

Käibevara

Raha ja pangakontod                    34 258     2 189    76 199     4 870

Nõuded ostjate vastu                   10 250       655     5 100       326

Mitmesugused nõuded                     3 454       221     3 063       196

Viitlaekumised                             98         6        83         5

Ettemakstud tulevaste per. kulud        7 611       486     2 496       160

Varud                                 163 442    10 446   170 693    10 909

Kokku käibevara                       219 112    14 004   257 633    16 466

Põhivara

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Sidusettevõtete aktsiad                 3 943       252     2 844       182

Pikaajal. nõuded sidusettevõtetele     12 028       769    12 028       769

Muud pikaajalised nõuded                    0         0         0         0

Pikaajalised fin.investeer. kokku      15 971     1 021    14 872       951

Materiaalne põhivara

Maa ja ehitised                       478 758    30 598   360 567    23 044

Masinad ja seadmed                     96 400     6 161    70 469     4 504

Muu inv., tööriistad, sisseseade      160 724    10 272   141 514     9 044

Akumuleeritud põhivara kulum         -197 662   -12 633  -151 123    -9 659

Lõpetamata ehitised                     2 936       188     4 062       260

Ettem. hankijatele põhivara eest        1 588       101     2 459       157

Materiaalne põhivara kokku            542 744    34 688   427 949    27 351

Immateriaalsed aktivad                 -1 384       -88    -1 713      -110

Kokku põhivara                        557 331    35 620   441 108    28 192

KOKKU AKTIVA                          776 443    49 624   698 741    44 658



PASSIVA

Võlakohustused                         76 192     4 870   131 053     8 376

Ostjate ettem.toodete ja kaup. eest     3 648       233     3 161       202

Hankijatele tasumata arved            148 158     9 469   108 552     6 938

Mitmesugused võlad                     28 739     1 837    24 031     1 536

Kokku lühiajalised kohustused         256 737    16 408   266 796    17 051

Pikaajalised võlakohustused           143 663     9 182

Kokku pikaajalised kohustused         143 663     9 182    33 032     2 111

Kokku kohustused                      400 400    25 590   299 828    19 162

Omakapital aktsiaseltsis

Aktsiakapital                          67 882     4 338    67 882     4 338

Kohustuslik reservkapital               7 269       465     7 269       465

Põhivara ümberhindluse reserv         156 490    10 002   160 964    10 287

Eelmiste perioodide jaotamata kasum    99 390     6 352   127 040     8 119

Aruandeperioodi puhaskasum             45 012     2 877    35 758     2 285

Kokku omakapital aktsiaseltsis        376 044    24 034   398 913    25 495

KOKKU PASSIVA                         776 443    49 624   698 741    44 658





Emaettevõte

                                   Tuhandetes EEK/EUR

                                   31.12.2002          31.12.2001

                                   Emaettev.           Emaettev.

 AKTIVA                               EEK       EUR       EEK       EUR

Käibevara

Raha ja pangakontod                    26 267     1 679    57 270     3 660

Nõuded ostjate vastu                    2 336       149     1 720       110

Mitmesugused nõuded                    52 710     3 369    22 892     1 463

Viitlaekumised                             98         6        83         5

Ettemakstud tulevaste per. kulud          848        54     1 334        85

Varud                                  68 500     4 378    81 437     5 205

Kokku käibevara                       150 759     9 635   164 735    10 529

Põhivara

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Tütarettevõtete aktsiad               349 802    22 356   341 101    21 800

Sidusettevõtete aktsiad                 3 943       252     2 844       182

Pikaajal. nõuded sidusettevõtetele     12 028       769    12 028       769

Muud pikaajalised nõuded                    0         0         0         0

Pikaajalised fin.investeer. kokku     365 773    23 377   355 973    22 751

Materiaalne põhivara

Maa ja ehitised

Masinad ja seadmed                     16 227     1 037    16 547     1 058

Muu inv., tööriistad, sisseseade       81 189     5 189    80 414     5 139

Akumuleeritud põhivara kulum          -84 513    -5 401   -75 109    -4 800

Lõpetamata ehitised

Ettem. hankijatele põhivara eest           90         6        30         2

Materiaalne põhivara kokku             12 994       830    21 882     1 398

Immateriaalsed aktivad

Kokku põhivara                        378 767    24 208   377 855    24 149

KOKKU AKTIVA                          529 527    33 843   542 590    34 678



PASSIVA

Võlakohustused                         55 109     3 522    88 036     5 627

Ostjate ettem.toodete ja kaup. eest     1 710       109     1 519        97

Hankijatele tasumata arved             45 299     2 895    41 746     2 668

Mitmesugused võlad                     16 364     1 046    12 376       791

Kokku lühiajalised kohustused         118 483     7 572   143 677     9 183

Pikaajalised võlakohustused            35 000     2 237

Kokku pikaajalised kohustused          35 000     2 237

Kokku kohustused                      153 483     9 809   143 677     9 183

Omakapital aktsiaseltsis

Aktsiakapital                          67 882     4 338    67 882     4 338

Kohustuslik reservkapital               7 269       465     7 269       465

Põhivara ümberhindluse reserv         156 490    10 002   165 632    10 586

Eelmiste perioodide jaotamata kasum    99 390     6 352   122 372     7 821

Aruandeperioodi puhaskasum             45 012     2 877    35 758     2 285

Kokku omakapital aktsiaseltsis        376 044    24 034   398 913    25 495

KOKKU PASSIVA                         529 527    33 843   542 590    34 678



KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD KASUMIARUANNE

Kontsern                           Tuhandetes EEK/EUR

                                      2002                2001

                                    12 kuud             12 kuud

                                    Kontsern            Kontsern

                                      EEK       EUR       EEK       EUR

Äritulud

Realiseerimise netokäive            1 532 325    97 933 1 449 973    92 670

Muud äritulud                          41 689     2 664    24 777     1 584

Kokku äritulud                      1 574 014   100 598 1 474 750    94 254

Ärikulud

Kaubad                             -1 147 961   -73 368-1 084 086   -69 286

Mitmesugused tegevuskulud            -177 111   -11 319  -154 732    -9 889

Tööjõukulud                          -130 413    -8 335  -129 744    -8 292

Kulum

Põhivara kulum ja väärtuse langus     -55 319    -3 536   -53 056    -3 391

Firmaväärtuse (pos./neg.) kulum           329        21       212        13

Muud ärikulud                          -8 168      -522    -5 589      -357

Kokku ärikulud                     -1 518 643   -97 059-1 426 995   -91 202

Ärikasum                               55 371     3 539    47 755     3 052

Finantstulud                                0         0         0         0

Sidusettev.akts. ja osadega seot.f/     1 099        70       102         7

Intressitulud                           2 109       135       833        53

Muud finantstulud                           0         0       871        56

Finantskulud kokku                    -13 566      -867   -13 913      -889

ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM             45 012     2 877    35 758     2 285





Emaettevõte                          2 002                2001

                                    12 kuud             12 kuud

                                   Emaettev.           Emaettev.

                                      EEK       EUR       EEK       EUR

Äritulud

Realiseerimise netokäive              584 597    37 363   577 070    36 882

Muud äritulud                          44 557     2 848    50 767     3 245

Kokku äritulud                        629 153    40 210   627 837    40 126

Ärikulud

Kaubad                               -421 321   -26 927  -418 432   -26 743

Mitmesugused tegevuskulud            -109 039    -6 969  -114 488    -7 317

Tööjõukulud                           -57 705    -3 688   -61 468    -3 929

Kulum

Põhivara kulum ja väärtuse langus     -12 622      -807   -16 637    -1 063

Firmaväärtuse (pos./neg.) kulum             0         0         0         0

Muud ärikulud                          -4 682      -299    -4 290      -274

Kokku ärikulud                       -605 369   -38 690  -615 316   -39 326

Ärikasum                               23 784     1 520    12 521       800

Finantstulud tüarettev. aktsiatelt     32 312     2 065    26 641     1 703

Sidusettev.akts. ja osadega seot.f/     1 099        70       102         7

Intressitulud                           4 178       267     4 356       278

Muud finantstulud                           0         0       871        56

Finantskulud tüarettev. aktsiatelt     -9 970      -637    -1 429       -91

Intressikulud                          -6 269      -401    -7 154      -457

Muud finantskulud                        -122        -8      -150       -10

ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM             45 012     2 877    35 758     2 285





Katrin Mühls

finantsdirektor

6 673 200