Pēd. atjaunots: 30.11.2024 07:28 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 24.04.2003 09:00
2003. AASTA 3 KUU TULEMUSED, EEK
24. aprill 2003
AS EESTI TELEKOM 2003. A. 3 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS
Eesti Telekom, avaldab
31. märtsil 2003 lõppenud kolme kuu tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
3 kuud 2003 3 kuud Muutus,
2002 %
Äritulud, mln EEK 1106 1049 5
Ärikasum enne põhivara 540 507 7
kulumit, mln EEK
Marginaal, % 49 48
Ärikasum, mln EEK 311 250 24
Marginaal, % 28 24
Kasum enne maksustamist, 319 251 27
mln EEK
Perioodi puhaskasum, mln 39 251 -84
EEK
Tulu aktsia kohta, EEK 0,28 1,82 -84
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Kapitalimahutused, mln 43 80 -46
EEK
Netovõla suhe -34 -16
omakapitali, %
ROA, % 3 23
ROE, % 32 27
"Aasta on Eesti Telekomile hästi alanud," rõhutas
juhatuse esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi
tulemusi kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
Eesti Telekom grupi ettevõtete areng on läbimas
murrangut.
Kui AS Eesti Telefon 1993. aastal tegevust alustas ootas
telefonijärjekorras peaaegu iga kümnes Eesti elanik - 146
000 inimest. 28. veebruariks 2003. aastal
telefonijärjekord likvideeriti. Kiire areng mobiilside
valdkonnas on tinginud olukorra, kus paljud eraisikutest
kliendid lauatelefonist üldse loobuvad. Äriklientidele on
fikseeritud telefoniside endiselt asendamatu ja nende
kasutuses olevate liinide arv kasvas ka esimese
kvartalis, samuti vahetab üha enam ärikliente tavalised
telefoniliinid ISDN-ühenduste või virtuaalsete
kodukeskjaamade ja teiste keerukamate kõnesidelahenduste
vastu. Kõneside mahtude ja tulude kahanemist kompenseerib
aga üha enam Eesti Telefoni edu andmeside valdkonnas.
2002. aasta jooksul ADSL-i ühenduste arv peaaegu
kahekordistus. Aasta lõpus müügile jõudnud stardipaketid
kiirendasid 2003. aastal uute klientide lisandumist
veelgi ning praeguseks kuulub Eesti ADSL-i levikult
Euroopas ja ka maailmas esirinda. Eesti Telefon on juba
astumas järgmisi samme - toetatakse arvutikoolitust, ID-
kaartide ja elektoonilise allkirja kasutuselevõttu,
propageeritakse kaugtöö võimalusi. Kõike seda eesmärgiga
laiendada andmeside võimaluste rakendamist erinevates
eluvaldkondades.
Mobiiltelefonide arv 100 elaniku kohta ületas Eestis
2002. aastal 60 piiri, mis on meie elatustaset arvestades
väga kõrge näitaja. Uute klientide lisandumine on
aeglustunud ja pigem toimub operaatoritevaheline
klientide ülemeelitamine soodsamate tariifide ja
lepingutingimustega. AS EMT sihiks on läbi aastate olnud
mitte madalaim hind vaid kõige innovaatilisemad teenused.
Mitmekesine lisateenuste valik on taganud SMS-ide mahu
jätkuva kasvu. Kiirelt on lisandunud uusi GPRS-i
kasutajaid. 2003. aastal on ettevõttel kavas soetada
kolmanda põlvkonna mobiilside luba.
Muudatused telekommunikatsioonisektori arengusuundades ei
ole suutnud kõigutada Eesti Telekom grupi
finantspositsiooni. Tegevuskasumi marginaal enne põhivara
kulumit tõusis 2003. aasta esimeses kvartalis 49%-ni.
Rahavoog oli tugevalt positiivne. Grupi netovõlg ulatub
-1331 mln kroonini (netovõla suhe omakapitali -34%).
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2003. aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 1106 mln krooni, kasvades 2002.
aasta kolme kuuga võrreldes 5%. Perioodi tegevuskulud
moodustasid 567 mln krooni, kasvades aastaga 5%. Grupi
tegevuskasum enne põhivara kulumit kasvas 7% ulatudes 540
mln kroonini. Kulumieelse tegevuskasumi marginaal tõusis
49%-ni.
2003. aastal algas Eestis üleminek uuele raamatupidamise
seadusele, mille eesmärgiks on viia "Eesti hea
raamatupidamistava" vastavusse rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega (International Financial
Reporting Standarts). Seoses sellega on 2003. aastal
muutunud kasumiaruande skeem ja kirjed "Valmis- ja
lõpetamata toodangu jääkide muutus" ja "Kapitaliseeritud
väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel" on
äritulude alt ümber paigutatud ärikulude alla.
Vastavasisuline muudatus on tehtud ka 2002. aasta
võrdlusandmetes. Uue kasumiaruande skeemi järgi on grupi
2002. aasta esimese kolme kuu konsolideeritud tulud ja
kulud 2 mln krooni võrra väiksemad kui 2002. aastal
avaldatud aruannetes.
Põhivara kulumit arvestati 2003. aasta esimese kolme kuu
jooksul 228 mln krooni, mis on 11% vähem, kui 2002. aasta
samal perioodil. Kulumi vähenemine on põhiliselt tingitud
uute amortisatsiooninormide kehtestamisest AS-i Eesti
Telefon poolt 2003. aasta alguses. Uued normid on
diferentseeritumad kui eelnevalt kehtinud normid ja
arvestavad rohkem erinevate põhivara gruppide eeldatavat
kasulikku eluiga.
Esimese kvartali finantstulud ületasid -kulusid 8 mln
krooni võrra (2002 kolm kuud: 0,2 mln krooni). Põhiosa
finantstuludest moodustasid grupi vabade vahendite
paigutamisest teenitavad intressid.
2003. aasta 4. märtsil toimunud AS-i Eesti Telefon
aktsionäride üldkoosolek otsustas maksta ettevõtja 2002.
aasta puhaskasumist dividendidena ettevõtja 100%-lisele
omanikule ehk AS-ile Eesti Telekom 200 mln krooni. 2003.
aasta 4. märtsil toimunud AS-i EMT aktsionäride
üldkoosolek otsustas maksta dividende 600 mln krooni.
Alates 2003. aastast maksavad äriühingud tulumaksu 26/74
kogu dividendidena jaotatavalt kasumilt. Seoses sellega
on AS Eesti Telefon kajastanud kasumiaruandes dividendide
tulumaksukulu 69 mln krooni ja AS EMT 211 mln krooni.
Eesti Telekom grupi dividendide tulumaksukulu kokku on
280 mln krooni.
Mõjutatuna suurest dividendide tulumaksu kulust moodustas
Eesti Telekom grupi 2003. aasta kolme kuu puhaskasum 39
mln krooni (2002: 251 mln krooni).
AS Eesti Telekom teeb aktsionäride üldkoosolekule
ettepaneku jaotada 2002. aasta puhaskasumist
dividendidena aktsionäridele 824 mln krooni ehk 6 krooni
aktsia kohta. Kui koosolek otsuse kinnitab, kaasneb
dividendide maksmisega tulumaksukohustus 290 mln krooni
ulatuses. Vastavalt tulumaksuseadusele võib AS Eesti
Telekom käsitleda tütarettevõtjate poolt dividendidelt
tasutud tulumaksu maksukrediidina. Seega võib AS Eesti
Telekom oma tekkivat 290 mln kroonist maksukohustust
tütarettevõtjate poolt tasutud 280 mln krooni võrra
vähendada.
Eesti Telefon grupi 2003. aasta kolme kuu äritulud
moodustasid 604 mln krooni, kahanedes aastaga 1% võrra.
Sama perioodi tegevuskulud kasvasid 2%, ulatudes 373 mln
kroonini. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli
231 mln krooni, kahanedes eelmise aastaga võrreldes 7%.
Tegevuskasumi marginaal ulatus 38%-ni. Tulenevalt uute
amortisatsiooninormide rakendamisest 2003. aasta algusest
vähenes Eesti Telefoni grupi kolme kuu kulum 18%. 2002.
aasta algusega võrreldes on oluliselt vähenenud ka grupi
intressikulud. 2003. aasta kolme kuu finantstulude ja
-kulude vaheks kujunes -1 mln krooni (2002. aasta kolm
kuud -9 mln krooni). Eesti Telefon grupi maksustamiseelne
kasum moodustas 91 mln krooni, kasvades 2002. aasta sama
perioodiga võrreldes 31%. Grupi perioodi puhaskasum oli
22 mln krooni, tingituna dividendidelt tasutavast
tulumaksust..
AS-i Eesti Telefon äritulud kahanesid 2003. aasta
esimeses kvartalis 2002. aasta esimese kvartaliga
võrreldes 4%. Ettevõtja tegevuskulud vähenesid 3%.
Kõneside osas on enim vähenenud tulud riigisisestest
kõnedest, mis vähenesid 12%. Tulude languse taga on
eelkõige konkurents mobiilioperaatoritega.
Rahvusvaheliste kõnede tulud ja tulud kõnedest
mobiilivõrku on stabiliseerumas, langus mõlema kategooria
puhul 2%. Tulud kuu- ja liitumistasudest jäid eelmise
aasta sama perioodi tulemusele alla 6%-ga. 40% vähenesid
sissehelistamisteenusest saadavad tulud, samas muud
internetiühendustega seotud tulud kasvasid 50% ning
ettevõtte tulud internetist ja andmesidest tervikuna
kasvasid 6%. Ettevõtja võrguteenuste tulud kahanesid 5%
ja tulud IT-teenustest kasvasid 35%.
AS-i Eesti Telefon turuosad on jätkuvalt stabiilsed.
Märtsi lõpu seisuga hindas ettevõtja oma turuosaks
kõneminutitest kokku 88% (märts 2002: 90%), kohaliku kõne
minutitest 87% (89%), rahvusvaheliste kõnede minutitest
68% (70%), mobiiltelefonidele tehtavate kõnede minutitest
74% (74%) ja sissehelistamisminutitest 95% (95%)
EMT grupi 2003. aasta kolme kuu äritulud ulatusid 610 mln
kroonini kasvades aastaga 13%. Tegevuskulud kasvasid 7%
ulatudes 296 mln kroonini. Grupi kolme kuu tegevuskasum
enne põhivara kulumit moodustas 313 mln krooni, kasvades
aastaga 19%. Kulumieelse kasumi marginaal oli 51%. Grupi
kulum kasvas 2002. aasta sama perioodiga võrreldes 3%.
Finantstulud ületasid -kulusid 3 mln krooni võrra. EMT
grupi kasum enne maksustamist kasvas aastaga 27% ulatudes
228 mln kroonini. Kuna märtsikuu kasumiaruandes on juba
kajastatud dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks 211
mln krooni, moodustas EMT grupi 2003. aasta kolme kuu
puhaskasum 17 mln krooni.
2003. aasta esimese kolme kuu jooksul kasvasid EMT grupi
emaettevõtja, AS EMT, kõik põhilised tululiigid, v.a.
tulud kuutasudest. Kõige kiirema kasvuga on jätkuvalt
tulud ettemaksega kõnekaartidest ja SMS-idest ning
andmesidest. EMT klientide poolt saadetavate SMS-ide arv
on aasta-aastalt kasvanud. Tänavu kolme kuu kokkuvõttes
olid SMS-i tulud tõusnud juba 5%-ni ettevõtte
realiseerimine netokäibest (2002. aasta kolm kuud: 4.4%).
AS-i EMT klientide arv kasvas 2003. aasta märtsi lõpuks
2002. aasta detsembriga võrreldes 3,2 tuhande võrra.
Kokku oli AS-il EMT perioodi lõpuks 430,7 tuhat klienti.
Lepinguliste klientide arv tõusis 5,5 tuhande võrra.
Ettemaksega kaardi kasutajate arv langes 2,3 tuhande
võrra. Mobiilside tihedus Eestis ületas 2002. aastal 60%
piiri. AS-i EMT turuosa ulatub ligi 50%-ni. Selle tasutal
on klientide arvu kasvu pidurdumine paratamatu. Samas on
rõõmustav klientide huvi mobiilside uute võimaluste
vastu. AS EMT on alati püüdnud olla kõige innovaatilisem
operaator Eesti turul. Esimesena tuldi välja ka GPRS
teenusega. Viimase aasta jooksul on GPRS-i kasutajate arv
ligi kuuekordistunud ja teenusest teenitavad tulud
kasvanud üle seitsme korra. AS-i EMT tulu kliendi kohta
tervikuna 2003. aasta märtsikuus oli 423 krooni (2002.
aasta märtsis 421 krooni, 2002. aasta detsembris 423
krooni).
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupi bilansimaht 2003. aasta märtsi lõpu
seisuga oli 4641 mln krooni (detsember 2002: 4441 mln
krooni). Kolme kuu jooksul on grupi põhivara vähenenud
187 mln krooni võrra ja käibevara kasvanud 387 mln krooni
võrra. Käibevara kasv tuleneb valdavalt raha ja raha
ekvivalentide kasvust 410 mln krooni võrra. Grupil oli
märtsi lõpu seisuga pikaajalisi võlakohustusi 20 mln
krooni ulatuses ja lühiajalisi võlakohustusi 22 mln
krooni ulatuses (2002. aasta lõpus vastavalt 20 mln
krooni ja 36 mln krooni). Netovõlg märtsi lõpus oli -1331
mln krooni ning netovõla suhe omakapitali -34%. Grupi
muud lühiajalised kohustused kasvasid 174 mln krooni
võrra, sh. 315 mln krooni võrra on kasvanud maksuvõlad.
Põhiosa maksuvõla kasvust moodustab AS-i Eesti Telefon ja
AS-i EMT poolt makstavatelt dividendidelt arvestatud
tulumaks.
Eesti Telekom grupi raha ja ekvivalentide jääk kasvas
2003. aasta esimese kolme kuuga 410 mln krooni võrra.
Äritegevuse rahavoog oli 455 mln krooni (2002. aasta 3
kuud: 376 mln krooni). Rahavoog investeerimistegevusse
on 2002. aasta sama perioodiga võrreldes oluliselt
vähenenud - 2003. aastal 32 mln krooni, 2002. aastal 71
mln krooni. Rahavoog finantseerimisse oli 13 mln krooni
(2002. aasta 3 kuud: 13 mln krooni).
Investeeringud
2003. aasta esimese kolme kuuga on Eesti Telefon grupp
investeerinud 19 mln krooni (2002. aasta 3 kuuga 35 mln
krooni). Investeeringute vähenemist on mõjutanud aasta
alguse rasked ilmastikuolud, mis on sundinud töid edasi
lükkama ja muudatused investeeringute arvestuspõhimõtetes
- mõned väiksemamahulise investeeringud klientide juures
paiknevatesse seadmetesse kantakse otse kuludesse. AS-il
Eesti Telefon oli märtsi lõpu seisuga kasutuses 460 888
põhiliini (tihedus 34,0 liini 100 elaniku kohta). Kolme
kuuga on põhiliinide arv vähenenud 4 200 võrra. Põhiliine
töötaja kohta oli märtsi lõpus 329. Digitaliseerituse
aste on tõusnud 77,4%-ni.
ADSL-i ühenduste arv tõusis 2003. aasta märtsi lõpuks 34
659-ni (2,6 ühendust 100 elaniku kohta). ADSL-i leviala
on aastaga kasvanud kolmandiku võrra, ulatudes 200
asumisse üle Eesti. Üheksale telefoniliinile kümnest on
võimalik paigaldada ADSL interneti püsiühendust.
Analüüsifirma Point-Topic 2002. aasta neljanda kvartali
ülevaates paigutatakse Eesti DSL-i tiheduse osas Ida-
Euroopas esikohale, seejuures edestab Eesti ka Lääne-
Euroopa riikidest näiteks Hollandit, Itaaliat ja
Suurbritanniat. DSL Forumi andmetel on Eesti DSL-
ühenduste absoluutarvult Ungari järel Ida-Euroopas teisel
kohal. 2002. aasta lõpus jõudsid müügile ADSL-i
stardipaketid, millega kliendid saavad endile ise ADSL-
ühenduse installeerida. Üle 75% tänavu lisandunud uutest
ADSL-ühendustest on installeeritud just stardipaketti
kasutades. AS Eesti Telefon püüab ADSL-i levikut veelgi
kiirendada, tutvustades klientidele kaugtöö võimalusi
interneti püsiühenduse kaudu.
29. detsembril 2000 sõlmisid Eesti Vabariik ja AS Eesti
Telefon kontsessioonilepingu lõpetamise lepingu, millega
reguleeritakse ettevõtja ja riigi vaheliste suhete
mõningaid aspekte kuni
1. jaanuarini 2004. Nimetatud lepinguga võttis AS Eesti
Telefon enesele kohustuse rahuldada peale
28. veebruari 2003. esitatavad telefonitaotlused 95%
juhtudel kahe nädala jooksul vastava arve tasumisest või
taotlusest ja likvideerima hiljemalt 28. veebruariks 2003
enne antud lepingu allakirjutamist laekunud taotluste
alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra. Erandiks
mõlema kohustuse täitmisel on telefonitaotlused, mille
kohene rahuldamine pole võimalik AS-ist Eesti Telefon
sõltumatute objektiivsete asjaolude tõttu.
2000. aasta lõpus ootas telefoni paigaldamist 24 290
inimest. 2003. aasta veebruari lõpuks rahuldati lepingu
sõlmimisele eelnenud telefonijärjekord. Uued laekuvad
telefonitaotlused rahuldatakse 98% juhtudest kümne
tööpäeva jooksul.
AS Eesti Telefon on edukalt osalenud mitmel
riigihankekonkursil. 2002. aasta oktoobris võideti Maa-
ameti riigihankekonkurss virtuaalse privaatvõrgu
rajamiseks, mis ühendaks ameti peakontori ja 14
maakondlikku kontorit. Võrk rajati 2003. aasta
veebruaris. 2003. aasta veebruaris võideti
Kultuuriministeeriumi korraldatud konkurss raamatukogude
keskandmebaasi ja veebiraamatukogu rakenduse
majutusteenuse ostmiseks.
EMT grupp investeeris 2003. aasta esimese kolme kuuga 24
mln krooni (2002. aasta 3 kuud 45 mln krooni). Põhiosa
investeeringutest läheb jätkuvalt tugijaamade ja -võrgu
arendamisse.
11. veebruaril 2003. aastal otsustas Riigikogu väljastada
neli kolmanda põlvkonna luba tähtajaga 10 aastat. Esimese
etapina tehtaks otsepakkumine Eestis tegevusluba
omavatele mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ühekordse
loatasuga 70 mln krooni. Teine etapp esimese etapis
väljastamata lubade avalik konkurss alghinnaga 70 mln
krooni luba. Lubade väljastamise tingimusteks on
kohustus hiljemalt seitsmendal aastal loa väljastamisest
vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda katva kolmanda
põlvkonna võrgu käitamine. Otsus jõustus 17. märtsil
2003. aastal. AS EMT kui innovaatilisusele orienteeritud
operaator on kolmanda põlvkonna loa omandamisest
jätkuvalt huvitatud. Investeering loa omandamiseks on
kavandatud 2003. aastasse.
Suhted regulaatoriga
Sideamet alustas 2002. aasta novembris menetlust
mobiiltelefonivõrku kõne lõpetamise sidumistasude
alandamise osas. Sideamet analüüsis mobiiltelefonivõrgu
operaatorite sidumisteenuse tasusid ja jõudis
järeldusele, et operaatorid ei ole sidumistasude
arvutamisel lähtunud mõistlikust kasumist, nagu näeb ette
telekommunikatsiooniseadus. Sideameti hinnangul looks
sidumistasude alandamine eeldused välisriikidest Eestisse
tehtavate kõnede kvaliteedi paranemisele ja hilisemale
jaehinna langusele. 31. jaanuaril 2003 teatas AS EMT
otsusest alandada 1. märtsist 2003 kõne lõpetamise
sidumistasu määr 2,90 kroonile minuti kohta praeguselt
3,06 kroonilt ja allahindlusega tasu määr 2,75 kroonile
minuti kohta praeguselt 2,80 kroonilt.
Kogu 2002. aasta jooksul jätkus AS-i Eesti Telefon
kohtuasi Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet tegi 24.
aprillil 2001 AS-ile Eesti Telefon konkurentsiseaduse
alusel ettekirjutuse mitte rakendada oma võrgus ühtsele
võrgusisesele kõneteenusele minutihinda 34 senti
normaalajal, 28 senti soodusajal ja 14 senti öösel.
Konkurentsiamet kohustas AS-i Eesti Telefon rakendama
alates 1. aprillist 2001 kehtestatud tariifidest
madalamat hinda.
AS-i Eesti Telefon seisukoht on, et võrgusisese kõne
baashind vahemikus 14 - 34 senti on kulupõhine. Seetõttu
ei nõustunud AS Eesti Telefon Konkurentsiameti
ettekirjutusega ja vaidlustas 23. mail 2001 ettekirjutuse
kohtus. AS Eesti Telefon võitis esimese ja teise astme
kohtutes, kuid Konkurentsiamet kaebas otsuse edasi
Riigikohtusse, kes tühistas 18. detsembril 2002 varasemad
kohtuotsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks
halduskohtule (esimese astme kohus). Riigikohus leidis
oma otsuses, et Konkurentsiameti ettekirjutus võrgusisese
kõneteenuse minutihinna osas on puudulik ning antud
küsimuses pole võimalik lõplikku seisukohta võtta, kuna
esimese ja teise astme kohtud pole hinnanud kõiki
tõendeid. Riigikohus leidis, et uuel läbivaatamisel tuleb
halduskohtul asja õigeks lahendamiseks menetlusse kaasata
Sideamet.
Aktsionäride üldkoosolek
AS-i Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek
toimub 22. mail 2003. aastal algusega kell 13.00
Vanalinnastuudios (Sakala 3, Tallinn). 2002.
majandusaasta aruande ning üldkoosoleku
otsuseprojektidega saab tutvuda alates 29. aprillist
2003. aastal interneti aadressil: <a href='http://www.telekom.ee' target='_blank'>http://www.telekom.ee</a>
ja Eesti Telekomis aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn
tööpäeviti kell 10.00-14.00. Üldkoosolekuga seonduvaid
küsimusi võib esitada telefonil 6 311 212 või meilida
aadressil mailbox@telekom.ee.
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
3 kuud 3 kuud 2002
31. märts 31. märts Korrigeerit
2003 2002 ud
Korrigeerit
ud
Äritulud
Müügitulu 1 101 637 1 042 106 4 467 311
Muud äritulud 4 733 6 650 91 737
Äritulud kokku 1 106 370 1 048 756 4 559 048
Tegevuskulud
Valmis- ja 759 939 864
lõpetamata
toodangu varude
jääkide muutus
Kapitaliseeritud 2 149 1 757 65 384
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Toore, materjal, (333 021) (314 690) (1 503 759)
kaubad ja teenused
Mitmesugused (102 249) (98 511) (434 844)
tegevuskulud
Tööjõukulud (127 797) (122 760) (513 005)
Muud ärikulud (6 383) (8 673) (42 786)
Tegevuskulud kokku (566 542) (541 938) (2 428 146)
Ärikasum enne 539 828 506 818 2 130 902
põhivara kulumit
Kulum (228 445) (256 480) (1 000 468)
Ärikasum 311 383 250 338 1 130 434
Finantstulud / (729) (2 214) (5 153)
(kulud) tütar- ja
sidusettevõtjate
aktsiatelt ja
osadelt
Muud finantstulud 8 245 2 471 6 443
/ (kulud), neto
Kasum enne 318 899 250 595 1 131 724
tulumaksustamist
Dividendide (279 816) - (91 298)
tulumaks
Perioodi 39 083 250 595 1 040 426
puhaskasum
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia 0.28 1.82 7.57
kohta (kroonides)
Lahustatud tulu 0.28 1.82 7.57
aktsia kohta
(kroonides)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
31. märts 31. dets 31. märts
2003 2002 2002
AKTIVA
Põhivara
Maa, ehitised ja 2 492 653 2 673 673 2 868 804
seadmed
Firmaväärtus 2 540 3 687 12 363
Litsentsid, 34 516 38 853 33 698
patendid ja
kaubamärgid
Tütar- ja 21 967 22 696 15 726
sidusettevõtjate
aktsiad ja osad
Portfelliinvesteer 2 710 2 710 2 758
ingud
Mitmesugused 2 017 2 048 5 773
pikaajalised
nõuded
Põhivara kokku 2 556 403 2 743 667 2 939 122
Käibevara
Varud 101 057 93 428 113 116
Nõuded ostjate 421 550 430 330 441 448
vastu
Muud lühiajalised 189 699 210 970 153 507
nõuded
Raha ja raha 1 372 707 963 043 757 751
ekvivalendid
Käibevara kokku 2 085 013 1 697 771 1 465 822
AKTIVA KOKKU 4 641 416 4 441 438 4 404 944
OMAKAPITAL JA
KOHUSTUSED
Omakapital
Aktsiakapital 1 373 833 1 373 833 1 373 833
Reservid 447 348 447 348 447 348
Realiseerimata (34) (25) (1)
kursivahed
Eelmiste 2 078 979 1 038 553 1 794 170
perioodide
jaotamata kasum
Perioodi 39 083 1 040 426 250 595
puhaskasum
Omakapital kokku 3 939 209 3 900 135 3 865 945
Pikaajalised
kohustused
Intressikandvad 19 681 19 761 37 773
laenud ja
võlakohustused
Lühiajalised
kohustused
Võlad tarnijatele 124 685 244 850 165 033
Muud lühiajalised 179 499 196 134 177 978
võlad
Maksuvõlad 343 509 28 553 58 022
Intressikandvad 22 380 35 706 87 264
laenud ja
võlakohustused
Lühiajalised 12 453 16 299 12 929
eraldised
Lühiajalised 682 526 521 542 501 226
kohustused kokku
OMAKAPITAL JA 4 641 416 4 441 438 4 404 944
KOHUSTUSED KOKKU
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
3 kuud 3 kuud
31. märts 31. märts
2003 2002
Korrigeeritu
d
Rahavood äritegevusest
Ärikasum 311 383 250 338
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 228 445 256 480
(Kasum) / kahjum põhivara (849) 2 477
müügist ja mahakandmisest
Rahavood äritegevusest enne 538 979 509 295
käibekapitali muutusi
Äritegevusega seotud nõuete 29 375 (50 371)
ja ettemaksete muutus
Varude muutus (7 629) (8 012)
Äritegevusega seotud (105 773) (73 661)
kohustuste ja ettemaksete
muutus
Rahavood äritegevusest 454 952 377 251
Makstud intressid (231) (1 478)
Rahavood äritegevusest kokku 454 721 375 773
Rahavood
investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetus (42 819) (79 808)
Litsentside soetus (390) (662)
Materiaalse ja 1 851 7 709
immateriaalse põhivara müük
Antud laenud (217) (50)
Antud laenude tagasimaksed 24 19
Saadud intressid 9 865 2 195
Rahavood (31 686) (70 597)
investeerimistegevusest
kokku
Rahavood
finantseerimistegevusest
Emiteeritud konverteeritavad - 30
pikaajalised võlakirjad
Konverteeritavate (3) -
pikaajaliste võlakirjade
tagasimaksed
Saadud mittekonverteeritavad 240 621
pikaajalised kohustused
Mittekonverteeritavate (2 007) (1 777)
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksed
Pikaajaliste laenude (11 636) (11 636)
tagasimaksed
Rahavood finantstegevusest (13 406) (12 762)
kokku
Raha ja ekvivalentide 409 629 292 414
suurenemine
Raha ja raha ekvivalendid 963 043 464 217
aasta alguses
Valuutakursi muutuste mõju 35 1 120
Raha ja raha ekvivalendid 1 372 707 757 751
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Lapas karte