Pēd. atjaunots: 22.07.2024 01:06 (GMT+3)

BLT: 2003.A. MAJANDUSTULEMUSED

27.02.2004, Baltika, TLN

Baltika MAJANDUSTULEMUSED 27.02.2004 11:00

2003.A. MAJANDUSTULEMUSED

AS Baltika kommentaarid 2003 majandustulemustele

1. Strateegia realiseerimine

AS Baltika jaekaubandusstrateegia rakendamise plaanis oli aastaks
2003 ette nähtud järgmised põhieesmärgid:

- jaepindade opereerimise efektiivsuse tõstmine;
Tulemus: 2003. aastal kasvasid müügid like-for-like pindadel
(võrreldavad pinnad poebränditi alates septembrist 2002) eelmise
aastaga võrreldes kokku 8% , kusjuures kasv toimus kõikidel BG
jaeturgudel. Kogu müügiefektiivsus (müük/m2)kokkuvõttes langes
2002.a. võrreldes 18%, millest 4% oli valuutakursilanguse mõju.
Suurem langus(-31%) oli I poolaastal , II poolaastal oli
jaeefektiivsus eelmise aasta tulemusest nõrgem 9% võrra, millest
omakorda langes valuutakursi languse arvele 5%. Kõige kõrgema
müügiefektiivsusega turud olid Leedu ja Ukraina, madalaim
müügiefektiivsus oli Poolas.


- vanade (vanem kui 1 hooaeg) varude osakaalu vähendamine
süsteemis,
Tulemus: 2003.a. sügishooaja lõpu varud olid 50% väiksemad kui
2002.a. lõpus. 2002.a. toodetud ja ostetud ning vanemate varude
maht vähenes 2003.a. jooksul 105 mln krooni võrra , valdav enamus
sellest müüdi läbi oma jaesüsteemi, mis tõi endaga kaasa pikemad
allahindlusperioodid ja sügavamad allahindlusmäärad. Kaubavarude
vähenemise tõttu oli 2003.a. lõpus üks olulistest tegevustest
2004/1 hooaja uue kaubaga varustamise kindlustamine, mis on olnud
edukam kui aasta tagasi: detsembris oli uue hooaja toodangut
ladudes lähetusteks valmis 22 mln krooni väärtuses (laohinnas),
aasta tagasi 3,2 mln krooni väärtuses.

- käibekasv (eelkõige jaesüsteemis);
Tulemus: Baltika 2003.a. konsolideeritud netokäive kasvas 2002.a.
võrreldes 2,3% (496,7 mln krooni 2003.a. võrreldes 485,4 mln
krooniga 2002.a.). Jaekäive kasvas 26% (320,7 mln krooni 2003.a.
võrreldes 254,6 mln krooniga 2002.a.)

- positiivse rahavoo tagamine ja tugevdamine
BG 2003.a. äritegevuse rahavoog oli +25,3 mln krooni , eelmisel
aastal samal perioodil oli see negatiivne -30,0 mln krooni .
Tegevused, millega BG tagab tugevamat rahavoogu on: investeeringute
mahu vähendamine, kulude täiendav kokkuhoid teisel poolaastal,
finantseerimistegevuse täpsem planeerimine ning varude juhtimise
süsteemi täiustamise.



2.Üldised majandustulemused

Müük

AS Baltika 2003.a. auditeerimata netokäibeks kujunes 496,7 mln
krooni, kasvades 2002. aasta tulemusega ( 485,5 mln krooni)
võrreldes 2,3%. 2003.a. neljanda kvartali konsolideeritud netokäive
oli 131,5 mln krooni . Võrreldes 2002.aasta sama perioodiga kasvas
netokäive 5,97% võrra, (netokäive vastavalt 124,1 mln krooni).

Suurem kasv saavutati viiel turul jaekäibe osas , mis oli ka
Baltika Grupi üheks strateegiliseks eesmärgiks 2003.a. 2003.a
jaekäibeks kujunes 320,7 mln krooni , mis oli 26% enam kui 2002.a.
(254,6 mln krooni) ning jaekäibe osakaal kogukäibest moodustas 64,6
% 2002.a 52% vastu. Omatoodangu hulgimüügikäive, mis oli 122,7 mln
krooni vähenes 2002.a. võrreldes 29% (50,1 mln krooni võrra.)ning
allhanketoodangu käive oli kokku 50,8 mln krooni, mis samuti
vähenes 2002.a. võrreldes 4% võrra.
Ekspordi maht 2003.a oli kokku 358 mln krooni, moodustades
kogumüükidest 72%( 2002.a. vastavalt 354,6 mln krooni, 73%).
Kogukäibelt oli suurim Eesti turg (139,6 mln krooni, kasv 6,7%),
järgnesid Leedu (81,2 mln krooni, kasv 12,9%) ja Ukraina (55,4 mln
krooni, kasv 1,8%).Suurim kasv saavutati Poola turul (48,5 mln
krooni, kasv 38,6%), kuigi tulemus jäi oodatust nõrgemaks.
Müügitulemuste suuremateks mõjutajateks oli 2003.a. - keskmiste
valuutakursside langus (Poolas zlott -12,5%, Ukraina grivna -16,7%
ja Läti latt -9,4%) ,planeeritust sügavamad allahindlusmäärad ja
Poola turu jätkuvalt nõrgem tulemus teiste jaeturgudega võrreldes.
Valuutakursside languse tõttu kaotati 2003.a. müüke arvestuslikult
ligi 18 mln krooni.

Septembris 2003 1-aastaseks saanud jaekaubandusbrändi Monton müügid
moodustasid Baltika Grupi 2003.a. jaekäibest 73 % , kokku 234,0 mln
krooni .

2003 aasta teisel poolel neljal turul lansseeritud CHR/Evermeni
kaupluste kett moodustas Baltika Grupi jaemüügi käibest 13,2%,
kokku 42,3 mln krooni.

2003 aasta kolmel turul relansseeritud Baltmani kaupluste kett
moodustas Baltika Grupi jaemüügi käibest 8,3%, kokku 26,6 mln
krooni.

2003.a. üldisemaks probleemiks jaekaubanduses oli
allahindlusperioodide (hooaja lõpumüükide) liigne pikkus ja uue
kauba ebapiisav pealevoog hooaja alguses, mistõttu langesid nii
allahindlusmäärad kui ka müük.



Majandustulemused

Baltika 2003.a. puhaskahjum enne täiendavate ja erakorraliste
sündmuste kajastamist oli 34,57 mln krooni
.
Baltika neljanda kvartali puhaskahjum majandustegevusest enne
täiendavate ja erakorraliste sündmuste kajastamist oli 4,17 mln
krooni . Eelmisel aastal teeniti samal perioodil kasumit 1,1 mln
krooni .
Arvesse võttes suuri valuutakursi kahjumeid; investeeringute
väärtuse ümberhindamise vajadust kursikahjumitega seotud turgudel
; varude hindamisprintsiipide muutmise vajadust, mis tulenevad
ettevõtte ümberstruktureerimisest tootmisettevõttest
jaekaubandusettevõtteks ning olukorrast Poola turul otsustas
ettevõte konservatiivselt kajastada täiendavate kuludena järgmised
majandussündmused:
- muuta varude hindamise printsiipi vastavuses rahvusvahelise
jaekaubandusliku tavaga hooajalõpu moekaupade osas ja moodustada
varude käibekiiruse parendamiseks ja vanemate kui üks hooaja
kaupade realiseerimisvõimaluste kiirendamiseks täiendavalt
provisjone kokku 17,8 mln krooni.
- kanda kulusse jaanuaris 2004.a. Poolas suletava kaupluse
sulgemisega seotud kulud 2,4 mln krooni
- ümber hinnata netoinvesteeringute väärtus Poolas ja Ukrainas
kokku 6,53 mln krooni
- arvestades Poola turult 2003.a. saadud puhaskahjumit 12 mln
krooni, läheneda konservatiivselt edasilükkunud tulumaksu
arvestusprintsiipi ning sellega seoses kanda kulusse 1,7 mln
krooni

Ülalpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes kujunes AS Baltika
2003.a. puhaskahjumiks 63,0 mln krooni.2002.a. samal perioodil
oli majandustulemuseks 6,8 mln krooni kasumit.


Äritegevusest saadud tulemust on mõjutanud jaemüügi
marginaalide ja efektiivsuse kõikumine turuti. Suurima riskiga on
Poola turg, kus asub 30% Montoni müügipindadest ja samas on seal
süsteemi kõige madalam müügiefektiivsus. Marginaale on mõjutanud
ka asjaolu, et kaupade ostuhind on BG-s europõhine aga
müügivaluutad Poolas, Ukrainas ja Lätis on osaliselt mõjutatud
dollari kursi langustrendist. Kuigi ka tegevuskulud turuti olid
kursilangusest tingituna ja eesti kroonidesse ümberarvestatuna
väiksemad , oli kaotus marginaalides suurem kui kulude
arvestuslikust kokkuhoiust saadud ökonoomia.


Tegevuskulud kasvasid 2003.a. eelmise aastaga võrreldes kokku 9%.
Kulude kasv jaekaubanduses oli seotud uute jaepindade
juurdetulekuga. Teisel poolaastal käivitunud kulude
kokkuhoiuprogrammi tulemusel vähenesid tegevus- ja tööjõukulud kogu
süsteemis esialgse eelarvega võrreldes ligi 9 mln krooni.

Amortisatsioonikulud on suurenenud 2002.a. teises pooles ja 2003.a.
tehtud mahukate investeeringute tõttu jaekaubandusse, tootmisesse
ja infotehnoloogiasse. 2003.a tehti investeeringuid kokku 16 mln
krooni eest, sellest jaekaubanduse arendamiseks 7,1 mln krooni,
tootmisseadmete uuendamiseks 1,8 mln krooni, infotehnoloogiliste
projektide käivitamiseks 6,2 mln krooni ning muudeks
investeeringuteks 0,9 mln krooni. EURIBOR-i langus ja paremate
laenulepingute
tingimuste saavutamine on vähendanud intressikulusid eelmise
võrreldes 1,1 mln krooni võrra.

Bilanss
Baltika konsolideeritud bilansimaht oli seisuga 31.12.2003 329,6
mln krooni ,olles vähenenud aasta algusega võrreldes 43,3 mln
krooni võrra. Raha jäägid suurenesid 2,8 mln krooni võrra. Varud on
süsteemis vähenenud aasta algusega võrreldes 28,0 mln krooni
võrra.
Lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustuste jääk oli 7,3 mln krooni
võra väiksem kui 2002.a. lõpus , võlakohustused kokku moodustasid
138,8 mln krooni.

AS Baltika kontserni olulisemad arvnäitajad seisuga 31.12.2003
olid:


31.12.2003 31.12.2002
Käibe kasv % aastas 2,3 17,0
Jaekäibe osakaal 64 52
netokäibes %
Kaupluste arv 66 55
BG-le kuuluvad 10 109 8684
jaekaubanduspinnad (m2)
Oma jaeorganisatsioonide 6 6
kaudu juhitavaid turge
Ärirentaablus -11,2 2,8
(ärikasum/netokäive) %
Puhasrentaablus -12,7 1,4
(puhaskasum/netokäive) %
Omakapitali tootlus ROE -42,7 4,0
(puhaskasum/12 kuu
keskmine omakapital) %
Koguvara rentaablus ( -17,5 3,7
puhaskasum/12 kuu varade
keskmine maksumus) %




3. Jaekaubanduse areng
2003.a. oluliseks tegevuseks oli BG turu segmenteerimine, mis
kajastus ka BG jaepindade struktuuri muutustes. 2003.a. esimeses
pooles valmistati ette kahe väiksema jaekaubandusbrändi Baltman ja
CHR/EM uuendatud kontseptsioonid, mis lõi aluse nende
jaekontseptsioonide müügipindade oluliseks suurendamiseks.2003.a.
teises pooles suurenesid suhteliselt enam just eelpoolnimetatud
kontseptsioonide müügipinnad.
Tasakaalustatud brändiportfell loob paremad võimalused erinevatel
turgudel konkurentsis püsimiseks ja suurendab võimalust rahuldada
laiema kliendigrupi vajadusi.

Aasta lõpu seisuga oli BG- l kuues riigis - Eestis, Lätis, Leedus,
Ukrainas, Poolas ja Rootsis kokku 10 109 m2 müügipinda ja 66
müügikohta: 31 Montoni kauplust, 9 Baltmani, 18 CHR/EM ning 8
Baltika vabriku (-jäägi)poodi. Aasta jooksul lisandus 1425 m2
müügipinda, kokku 11 uut kauplust. Koos frantsiisilepingute ja
shop-in-shop pindadega oli Baltikal aasta lõpu seisuga juhitavaid
jaepindu kokku 11 552 m2 ja müügikohti kokku 81.
2004.a. jaanuaris suleti kolm ebaefektiivset müügipinda : 2 Eestis
ja 1 Poolas. Ebaefektiivsete müügipindade sulgemine 2004.a. jätkub.


2003.a. tegeldi aktiivselt ka kliendibaasi suurendamise ja
tugevdamisega.Aasta jooksul liitus Montoni kliendiprogramiga enam
kui 34 tuhat uut liiget. Aasta lõpus oli Montoni kliendiprogrammiga
liitujaid kokku 46 tuhat. CHR/EM püsikliente oli aasta lõpu seisuga
14 tuh ja Baltmani püsikliente 3,5 tuh.




4. Tootmine
Baltika tootmisüksuste eesmärgiks on katta võimalikult palju oma
jae- ja hulgisüsteemi vajadusi tagamaks kõrget kvaliteeti ning
paindlikku reageerimist eelkõige jaesüsteemi vajadustele.
Tootmismaht 2003.a. oli kokku 820 tuh toodet (2002.a. 818 tuh
toodet).


5. Organisatsioon ja juhtimine
2002. aasta lõpus alanud üleminek divisjonikesksele juhtimisele sai
valmis 2003. a. keskpaigaks, kui moodustati Tootedivisjon ,
Jaekaubanduse divisjon ning Äriprotsesside divisjon jaotati
kaheks: Finantsteenistuseks ja Äriprotsesside teenistuseks .
Oluline struktuurimuutus leidis aset 1. augustil, kui moodustati 3
brändipõhist allüksust - Montoni, Baltmani ja CHR/Evermeni
bränditiimid, koosseisus brändijuhid, disainerid ja
kaubandusanalüütikud (merchandiserid). Alates 2003. a. sügis-
talvisest hooajast on BG põhilisteks tulemusüksusteks turgude
jaeorganisatsioonid (turul (riigis) teenitava tulu maksimeerimine)
ning bränditiimid (brändi müügitulu maksimeerimine).
2003. aasta jooksul rakendatud uus tootmisinfosüsteem PROTEX ja
väljatöötamisel olev müügiinfosüsteem JAFFEX koos jaeturgude
infosüsteemidega võimaldasid aasta jooksul luua eeldused 2004. a.
alguses jaekaubandussüsteemi operatiivseks juhtimiseks BG
keskusest.
Uue BG jaekaubanduskontseptsiooni rakendamine grupi erinevatel
turgudel toimus 2003. aastal erineva eduga. Kui 2003. a. II
poolaasta tulemused Balti riikide turgudel vastasid juba enam-vähem
ootustele, siis Ukraina ja eriti Poola tulemused jäid
ebarahuldavaks (oma objektiivne osa oli siin küll ka nii Ukraina
grivna kui Poola zloti olulisel odavnemisel euroga võrreldes).
Poola tulemuste parandamiseks moodustati 2003. aasta sügisel
spetsiaalne töörühm, vähendati turuorganisatsiooni, 2004. a.
alguses suleti Poolas enim kahjutoonud pood Wola keskuses
Varssavis.
Nõrkade tulemuste eest Ukraina turul aastal 2003. vahetati 2004. a.
jaanuaris välja Ukraina turu direktor.

Kontsernis töötas 2003.a. detsembri lõpu seisuga 1714 inimest,
sellest jaekaubanduses 491 inimest, tootmises 1062 inimest ning
väljaspool Eestit töötas kokku 316 inimest.



6. 2004.a. plaanid
Vastavalt BG 4-aastasele jaekaubanduse arendamise strateegiale on
2004. a. planeeritud
- Mõõdukas käibekasv
- Vene jaeturule sisenemine ühisettevõtte kaudu
- Varude juhtimises varude käibekiiruse oluline suurenemine.
- Jätkub Poola turu saneerimine, eesmärgiks on jõuda break-
eveni’ni poodide tasemel ning minimiseerida turu juhtimise kulud.
Eesmärgi mittesaavutamisel kaalub Baltika Poola turu sulgemist
2005.a.aastal.


2004. a. on planeeritud mõõdukad investeeringud (kuni 15 MEEK), sh
kuni 2000 m² uut jaekaubanduspinda kõigil eksisteerivatel turgudel
(v.a. Poola) ning Venemaal kokku.




Jaanuari tulemused


Baltika auditeerimata konsolideeritud netokäive jaanuaris oli 40,6
mln krooni , mis oli 10 % enam kui 2003.a. jaanuaris( 36,8 mln
krooni). Jaemüügikäive oli 25,1 mln krooni (kasv 16,5 %).Müügikasv
oli kõikidel Baltika jaeturgudel, välja arvatud Poolas, kus jäädi
2002.a tasemele alla 0,6 mln krooniga. Like-for-like
pindadel(võrreldavad kauplused võrreldaval perioodil) kasvasid
müügid 6,7%. Jaanuari puhaskahjum oli 4,5 mln krooni, mis oli 33%
parem 2003.a. jaanuari tulemusest (-6,7 mln krooni). Suleti kolm
ebaefektiivset kauplust: 1 Poolas, 2 Eestis.


Kasumiaruanne
tuh. EEK,konsolideeritud, auditeerimata
IV kv. 2003 IV kv. 2002 2003 2002
Äritulud
Netokäive 131 449 124 059 496 686 485 440
Muud äritulud 118 71 603 6 023
Kokku 131 567 124 130 497 289 491 463
äritulud

Ärikulud
Kauba- ja (74 647) (43 048) (224 112) (179 500)
materjalikulu
Varude 2 465 2 354 (659) 1 621
jääkide
muutus
Mitmesugused (37 768) (37 401) (136 825) (126 096)
tegevuskulud
Tööjõukulud (43 680) (40 649) (164 192) (151 043)
Põhivara (5 846) (4 643) (22 399) (19 230)
kulum
Muud ärikulud (3 243) (1 365) (4 507) (3 460)
Kokku (162 719) (124 752) (552 694) (477 708)
ärikulud

Ärikasum (31 152) (622) (55 405) 13 755
(kahjum)

Finantstulud 268 478 814 763
Finantskulud (1 626) (1 926) (7 787) (9 036)

Kasum (32 510) (2 070) (62 378) 5 482
(kahjum) enne
tulum.
Tulumaksu (444) 2 418 (465) 2 150
kulu
Kasum (32 954) 348 (62 843) 7 632
(kahjum) enne
vähemusosal.
Vähemusosa (318) (734) 188 834
Puhaskasum (- (32 636) 1 082 (63 031) 6 798
kahjum)


Kasumiaruanne

tuh. EUR, konsolideeritud, auditeerimata

IV kv. IV kv. 2002 2003 2002
2003
Äritulud
Netokäive 8 401 7 929 31 744 31 025
Muud äritulud 8 5 39 385
Kokku äritulud 8 409 7 933 31 782 31 410

Ärikulud
Kauba- ja (4 771) (2 751) (14 323) (11 472)
materjalikulu
Varude jääkide 158 150 (42) 104
muutus
Mitmesugused (2 414) (2 390) (8 745) (8 059)
tegevuskulud
Tööjõukulud (2 792) (2 598) (10 494) (9 653)
Põhivara kulum (374) (297) (1 432) (1 229)
Muud ärikulud (207) (87) (288) (221)
Kokku ärikulud (10 400) (7 973) (35 323) (30 531)

Ärikasum (1 991) (40) (3 541) 879
(kahjum)

Finantstulud 17 31 52 49
Finantskulud (104) (123) (498) (578)

Kasum (2 078) (132) (3 987) 350
(kahjum) enne
tulumaksustami
st
Tulumaksu kulu (28) 155 (30) 137
Kasum (kahjum) (2 106) 22 (4 016) 488
enne
vähemusosalust
Vähemusosa (20) (47) 12 53
Puhaskasum (- (2 086) 69 (4 028) 434
kahjum)


BILANSS

tuh.EEK, konsolideeritud, auditeerimata
VARAD 31.12.2003 31.12.2002
Käibevara
Raha ja pangakontod 12 836 10 010
Aktsiad ja muud 377 542
väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu 45 727 47 609
Muud nõuded ja 13 601 19 306
ettemakstud kulud
Tulumaksu ettemaks 221 150
Varud 147 846 175 857
Käibevara kokku 220 608 253 474
Põhivara
Pikaajalised 3 084 3 292
finantsinvesteeringud
Edasilükkunud tulumaksu 2 310 2 868
nõue
Materiaalne põhivara 89 741 108 382
Immateriaalne põhivara 13 851 4 921
Põhivara kokku 108 986 119 463
VARAD KOKKU 329 594 372 937

KOHUSTUSED JA
OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 69 336 90 633
Ostjate ettemaksed 260 149
Võlad hankijatele 53 939 33 708
Muud maksuvõlad 10 634 8 086
Viitvõlad 10 515 7 769
Lühiajalised kohustused 144 684 140 345
kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised 69 482 55 469
võlakohustused
Muud pikaajalised võlad 32 25
Edasilükkunud tulumaksu - 116
kohustus
Pikaajalised kohustused 69 514 55 610
kokku
KOHUSTUSED KOKKU 214 198 195 955

Vähemusosa 7 119 7 049

OMAKAPITAL 108 277 169 933
Aktsiakapital 54 994 54 444
Ülekurss 42 490 41 665
Reservid 22 885 22 885
Eelmiste perioodide 50 939 44 141
jaotamata kasum
Aruandeaasta kasum (63 031) 6 798
KOHUSTUSED JA 329 594 372 937
OMAKAPITAL KOKKU


Bilanss
tuh.EUR, konsolideeritud , auditeeritud

VARAD 31.12.2003 31.12.2002
Käibevara
Raha ja pangakontod 820 640
Aktsiad ja muud 24 35
väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu 2 922 3 043
Muud nõuded ja ettemakstud 869 1 234
kulud
Tulumaksu ettemaks 14 10
Varud 9 449 11 239
Käibevara kokku 14 099 16 200
Põhivara
Pikaajalised 197 210
finantsinvesteeringud
Edasilükkunud tulumaksu 148 183
nõue
Materiaalne põhivara 5 735 6 927
Immateriaalne põhivara 885 315
Põhivara kokku 6 965 7 635
VARAD KOKKU 21 065 23 835

KOHUSTUSEJA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 4 431 5 792
Ostjate ettemaksed 17 10
Võlad hankijatele 3 447 2 154
Mitmesugused võlad - -
Muud maksuvõlad 680 517
Viitvõlad 672 497
Lühiajalised kohustused 9 247 8 970
kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised 4 441 3 545
võlakohustused
Muud pikaajalised võlad 2 2
Edasilükkunud tulumaksu - 7
kohustus
Pikaajalised kohustused 4 443 3 554
kokku
KOHUSTUSED KOKKU 13 690 12 524

Vähemusosa 455 451

OMAKAPITAL 6 920 10 861
Aktsiakapital 3 515 3 480
nimiväärtuses
Ülekurss 2 716 2 663
Reservid 1 463 1 463
Eelmiste perioodide 3 256 2 821
jaotamata kasum
Aruandeaasta kasum (4 028) 434
KOHUSTUSEDJA OMAKAPITAL 21 065 23 835
KOKKU


Ülle Järv
Financial Director
+372 6302 731

Vērtspapīri

Akcijas
Obligācijas
Ieguldījumu Fondi

Tirgus informācija

Statistika
Tirdzniecība
Indeksi
Izsoles

Noteikumi

Biržas noteikumi
Uzraudzība

Nāc uz Biržu

Uzņēmumiem
Investoriem
Biržas biedriem
First North konsultantiem

Aktualitātes

Nasdaq ziņas
Emitentu ziņas
Kalendārs

Par mums

Nasdaq Baltijas tirgus
Biroji