AS VIISNURK

TEADE

22.02.99

 

1998. AASTA TEGEVUSARUANNE

 

Olulisemad sündmused ja investeeringud

 

1998. a. majandusaasta kujunes aktsiaseltsile Viisnurk Eesti pingestuvas 

majanduskeskkonnas kordaläinuks. Ettevõte saavutas juhtnäitajatega kirjeldatud 

eesmärgid või liikus nende poole objektiivseid olusid arvestavas mahus. 

 

Ettevõtte reaalinvesteeringute mahuks kujunes 1998. aastal 11,9 mln krooni. 

Suusavabrikus investeeriti 5,9 mln krooni (sellest 2,6 mln kr tehnoloogiliste 

seadmete ja protsesside parendamiseks; 2,1 mln kr uute seadmete soetamiseks; 

0,9 mln kr hokikeppide tootmise alustamiseks ning 0,3 muuks otstarbeks). 

Mööblivabrikusse investeeriti 2,8 mln krooni, millest olulisem oli 

arvjuhtimisega töötlemiskeskuse (CNC) soetamine. Kiudplaadivabrikus 

investeeriti 1,8 mln krooni, põhiosas 'Isotex' toodete vääristusliini 

täiustamisse. 

 

1998. a. suurendati AS Viisnurk üldkoosoleku 14.03.98 otsusega ettevõtte 

aktsiakapitali fondiemissiooni teel 44.370.200 kroonini. Iga olemasoleva aktsia 

kohta emiteeriti kuus uut aktsiat. Juhtkonna aktsiaoptsiooni esimese osa käigus 

suurenes aktsiakapital aasta lõpuks 44.990.610 kroonini.

 

Kooskõlas 6. juuni ja 3. juuli juhatuse koosoleku otsustega müüs AS Viisnurk 

oma tütarfirma AS Ener E.A. aktsiad.

 

1998. a. augustis alustati suusavabrikus iseseisva projektina ettevalmistusi 

hokikeppide tootmise alustamiseks. Esimesed hokikepid valmisid aasta lõpus.

 

Augustis vahetus kiudplaadivabriku juhtkond ning nõukogu kutsus tagasi juhatuse 

liikme Alari Akermann'i.

 

1998. a. IV kvartalis esitati ettevõtte maade ostueesõigusega erastamise 

materjalid Eesti Erastamisagentuurile ostu-müügilepingute sõlmimiseks. Maa ostu 

protsess on kavas lõpetada 1999. a. jooksul.

 

1998. a. veebruaris alustati Phare programmi pilootprojektina rahvusvahelisele 

kvaliteedistandardile ISO 9001 vastava kvaliteedisüsteemi väljatöötamist 

ettevõtte suusa-, mööbli- ja kiudplaadivabrikus, eesmärgiga tõsta AS Viisnurk 

majanduslikku efektiivsust, konkurentsivõimet ja mainet. Projekti kestvuseks on 

planeeritud kuni 2 aastat.

 

Majanduslikud näitarvud

 

AS Viisnurk 1998. a. konsolideeritud realiseerimise netokäive oli 201,9 mln 

krooni ja puhaskasum 17,6 mln krooni. Netokäive jäi aasta algul planeeritule 

alla 24,4 mln krooni ning puhaskasum 0,4 mln krooni. Võrreldes 1997. aastaga 

jäi ettevõtte käive praktiliselt samale tasemele, puhaskasum kasvas 25%. 

Viisnurga 1998. a. puhasrentaablus oli 8,7% ja omakapitali rentaablus säilis 

tasemel üle 20%-i.

 

Planeeritud toodangu lähetust ei saavutatud eelkõige maailma murdmaasuuskade 

turu üldise languse ning sellega vahetult seotud suusavabriku käibe vähenemise 

tõttu võrreldes eelmiste perioodidega. Suusavabriku realiseerimise netokäive 

vähenes võrreldes 1997. aastaga 24%.

 

Puhaskasumi kasvu põhiliseks allikaks 1998. a. oli ettevõtte üldjuhtimise 

täiustamise ning parema rahakäibe juhtimise läbi tekkinud kokkuhoid 

üldhalduskuludes, muudes ärikuludes ja finantskuludes. Investeeringute 

tulumaksust vabastamine vähendas oluliselt ettevõtte arvestatud tulumaksu 

suurust.  

 

Tootmisüksustest aitas kiudplaadivabriku ärirentaabluse tõus tasandada 

suusavabriku majandustulemuste langust. Mööblivabrik saavutas eelarves 

planeeritud tulemused. 

 

Kontserni koguvarade maht kasvas 1998. a. jooksul 6,9%. Bilansi aktivapoolel 

suurenesid käibevarad 6,5% ning põhivarad 7,4%. Passivas vähenesid ettevõtte 

kohustused 10,3% ja suurenes omakapital 28,1%. Positiivsed muudatused bilansis 

tõstsid ettevõtte maksevõime kordaja 2,02-ni (1997. a. 1,79) ning vähendasid 

võlakordaja 44,1%-ni (1997. a. 52,5%). Saavutatud hea maksevõime tase ja suur 

omakapitali osakaal koguvarades lubavad Viisnurgal ilma suuremate probleemideta 

üle elada Eesti majanduskliimas tekkinud negatiivsed arengud ning loovad head 

eeldused ettevõtte edasiseks arenguks vajalike vahendite kaasamiseks.

 



AS Viisnurk aktsia sulgemishind Tallinna Väärtpaberibörsil seisuga 31.12.98 oli 

18 krooni (langus aasta jooksul 29,6%). Börsi koguindeks TALSE langes samal 

perioodil 65,8%. Viisnurga aktsia raamatupidamisväärtus aasta lõpu seisuga oli 

18,85 krooni. Tulu aktsia kohta kasutades aasta kaalutud keskmist aktsiate arvu 

oli 3,93; mis teeb aktsia hinna-tulu suhtarvuks (PE tase) 4,6.

 

Tootmisüksuste ülevaade

 

1998. a. jagunes AS Viisnurk konsolideeritud netokäive 201,6 mln krooni 

tootmisüksuste vahel järgmiselt:

- Suusavabrik		70,3 mln kr	34,9%

- Mööblivabrik		60,8 mln kr	30,2%

- Kiudplaadivabrik	60,7 mln kr	30,2%

- Katlamaja		 5,5 mln kr	 2,7%

- Muud tegevused	 2,7 mln kr	 1,3%

- OÜ Ülejõe Soojusvõrk	 1,6 mln kr	 0,7%

 

Suusavabrik

 

AS Viisnurk on jätkuvalt toodetavate murdmaasuuskade arvult teisel kohal 

maailmas. Euroopas on AS Viisnurk suusavabriku koguseline turuosa üle 20% ja 

Põhja-Ameerikas ligi 20%. Suusavabriku netokäibest oli 1998. aastal ekspordi 

osakaal 83,8%.

 

Vaatamata sellele, et tingituna soojast talvest 1997/98 vähenes aruandeaastal 

üldine turunõudlus murdmaasuuskadele 25-30%, säilitas Viisnurga suusavabrik oma 

turuosa ja koostööpartnerid. Uueks koostööpartneriks 1998. a. sai 

rahvusvaheline spordikaupluste kett 'Decathlon'.

 

Suusavabrik suurendas 1998. a. uuema tehnoloogia järgi valmistatud Cap-suuskade 

tootmist 50%-i, mis loob  suuremad eeldused vabriku konkurentsivõime 

säilitamiseks ja tõstmiseks. Edasi arenes võistlussuuskade tootmise projekt 

läbi noorte suusatamise toetamise (VISU-ETV karikasari, VISU Team) ning lepingu 

Eesti Orienteerumisliiduga. 

 

Uue iseseisva projektina installeeriti suusavabrikus hokikeppide tootmise 

tehnoloogia ja aasta lõpuks valmistati esimesed tootenäidised. 

 

Mööblivabrik

 

Mööblivabriku käive kasvas võrreldes 1997. a. 45,8% ning võrreldes 1996. a. on 

tõus olnud rohkem kui kahekordne. Vabriku kiire kasvu on taganud liimpuitkilbi 

jaoskonna projektvõimsuse saavutamine ning tootmistehnoloogias rakendatud 

programmjuhtimisega töötlemiskeskus keeruliste ja profiilsete 

mööblikomponentide töötlemiseks. Massiivpuidust ning kase tislerikilbist mööbli 

osakaal kogutoodangust jõudis aasta lõpuks 75%-ni. Järjest olulisemaks on 

toodete valmistamisel muutunud ka koopereerumine teiste 

puidutöötlemisettevõtetega.

 

Vastavalt turunõudlusele juurutati 1998. A. tootmisesse elutoakomplektid 

'Laholm' ning 'Viborg', kummutid 'Björkvalla', puhvetite seeria 'Viola' ja 

laiendati antiikstiilis mööblisarja 'Björknas'.

 

Alustati massiivpuitkilbi vahendust. Vabriku turukaart laienes Šveitsi, Rootsi 

ja Iirimaale. Ekspordi osakaal mööblivabriku käibest oli 1998. a. 89%.

 

Kiudplaadivabrik

 

Kiudplaadivabrikus toodetavate pehmete puitkiudplaatide mahuline osa Euroopa 

kiudplaaditootjate hulgas on 3-4%. 1998. a. toodeti 10,8 tuh tonni kiudplaate, 

mis on tehase rekordiline tootmismaht aastas (kasv võrreldes 1997. a. oli 

25,6%). 

 

Tootmismahu tõusu tagas tootmise parem organiseerimine ning liini tehniline 

täiustamine, mis vähendas oluliselt seisaku ja seadistamise aega. Rakendati 

tootmisprotsessi automatiseeritud jälgimise süsteem.

 

Kiudplaadi vääristusliinil alustati suvel neljast küljest freesitud laeplaatide 

tootmist ja aasta lõpuks jõuti mahuni 27.000 m². Järgimaks kõrgenenud 

tuleohutuse nõudeid siseviimistlusmaterjalidele, alustati uuringuid 'Isotex' 

plaatide süttimiskindluse tõstmiseks. 1998. a korraldati ümber 'Isotex' toodete 

müügikorraldus Soomes. 

 

Kiudplaadivabriku netokäibest moodustas eksport 64,6%.

 

Katlamaja

 

Viisnurga katlamajas toodeti 1998. A. soojusenergiat 95.770 MWh, millest 

elanikkonnale realiseeriti läbi tütarettevõtte OÜ Ülejõe Soojusvõrk 19.890 MWh 

(20,8% soojusenergia kogutoodangust). Katlamajas kasutatakse soojuse tootmiseks 

põhiosas kohalikku toorainet (puiduhake).

 

OÜ Ülejõe Soojusvõrk

 

Viisnurga tütarettevõte OÜ Ülejõe Soojusvõrk tegeleb soojustrasside haldamisega 

ning soojusenergia müügiga. Ettevõte alustas reaalset majandustegevust 1. 

märtsil 1998. a. 

Kuivõrd soojamüügi aasta realisatsiooni mahust ca 20 % moodustab aasta alguse 

realisatsioon ning periood maist kuni septembrini toodab reeglina kahjumit, 

mõjus tegevuse hiline alustamine soojavõrgu majandustulemustele 1998. a. 

negatiivselt.

 

Tulevikukavad

 

AS Viisnurk üldised tegevussuunad 1999. aastaks:

1. Uusinvesteeringu teostamine puidu vääristamisega seotud tegevusvaldkonnas, 

mis võimaldaks tõsta ettevõtte tootmismahtu järgnevatel aastatel vähemalt 30%.

2. Rahvusvahelisele kvaliteedistandardile ISO 9001 vastava kvaliteedijuhtimise 

süsteemi juurutamine ettevõtte mööbli-, suusa- ja kiudplaadivabrikus.

3. Ettevõtte struktuuriüksuste tehniliste teenistuste optimeerimine ja 

kujundamine iseseisvaks tsentraliseeritud tulemusüksuseks.

4. Suusatootmisega seotud kliimatundlikkuse vähendamine ettevõtte ulatuses.

5. Infotehnoloogia arengukontseptsiooni elluviimine.

6. Ettevõtte tööviljakuse tõstmine rohkem kui 10%-i.

 

Suusavabrik

 

- Kättevõidetud positsioonide säilitamine murdmaasuuskade turul nii turuosa kui 

suuremate klientide lõikes

- Kallimate suuskade osatähtsuse tõstmine läbi tootearenduse ning uute mudelite 

juurutamise

- Hokikeppide tootmise projekti arendamine ning muude "tasandustootmise" 

valdkondade leidmine, eesmärgiga ühtlustada kliimatundlikkusest tulenevaid 

tootmis- ja turustusprobleeme

 

Mööblivabrik

 

- Edasine kiire tootmismahu kasvu säilitamine (planeeritud realisatsiooni kasv 

järgmiseks aastaks 1,5 korda)

- Üleminek suuremate tootepartiide valmistamisele, eesmärgiga oluliselt tõsta 

vabriku tööviljakust ning lühendada tootmisprotsessi

- Tootmistehnoloogia kaasajastamine (mööbliviimistlemise täiustamine)

- Turukaardi laiendamine ning toodangule stabiilse müügikatte tagamine

 

Kiudplaadivabrik

 

- Tootmisliini rekonstrueerimine stabiilse töörütmi tagamiseks

- Siseviimistlusplaatide turuosa suurendamine lähiregioonides

- 'Isotex' plaatide süttimiskindluse saavutamine 

- Koostööpartnerite leidmine Aasia turgudel

 

AS Viisnurk 1999. a. eelarves on ettevõtte realiseerimise netokäibeks 

kavandatud 225 mln krooni.