Viisnurk                      ARUANNE                           26.02.2002



TEGEVUSARUANNE 2001



Tegevusalad



AS Viisnurk koosseisu kuulub iseseisvate tulemusüksuste staatuses neli

põhitegevusüksust:

- Mööblivabrik - toodab elukondlikku mööblit, kasutades materjalidena

  eeskätt männi ja kase täispuitu ning täispuidust kilpkonstruktsioone.

- Spordikaupade divisjon - tegevus hõlmab kolme valdkonda: murdmaasuuskade

  ja hokikeppide tootmine ning spordi- ja vabaajatarvete vahendus.

- Kiudplaadivabrik - toodetakse pehmetel puitkiudplaatidel baseeruvat kahte

  iseseisvat tootekatergooriat: üldehitusplaate, mida kasutatakse soojus- ja

  heliisolatsiooni otstarbel ning seinte ja lagede dekoreerimiseks mõeldud

  siseviimistlusplaate.

- Liimpuiduvabriku - toodetakse liimpuitkilpe, mis on põhiliseks sisendiks

  mööblitööstusele täispuidust mööbli valmistamisel.

Tugitegevusüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu metsakeskus (puitmaterjalide

hankimine ja saematerjalide tootmine), katlamaja (soojusenergia tootmine) ja

tehniline teenistus (hoonete, masinate ja seadmete hooldus ning transpordi

korraldamine). Lisaks teenitakse tulu renditegevusest ja ettevõtte

territooriumil asuvate sööklate opereerimisest.





Majandustegevuse ülevaade



Netokäive



AS Viisnurk netokäive oli 2001. aastal 347 miljonit krooni (22,18 miljonit

eurot). Võrreldes eelmise aastaga kasvas ettevõtte käive 12,3%. Viisnurga

põhitegevusüksustest saavutas kõige suurema käibekasvu mööblivabrik, mille

käive kasvas aastaga ca 30%. Planeeritud käibemahu saavutas ka

kiudplaadivabrik, kus installeeritud tootmisvõimsuste piiratuse tõttu jäi

käive 2001. aastal eelmise aastaga samale tasemele. Spordikaupade divisjoni

netokäive jäi aruandeaastal prognoositust väiksemaks. Samuti jäi

käivitamisraskuste tõttu eelarvestatust väiksemaks liimpuiduvabriku käive.

Muude tegevuste suure käibetõusu tingis metsakeskuse kogukäibe tõus seoses

liimpuiduvabriku varustamisega saematerjalidega.

AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes (tuhandetes

kroonides):

                                2001      2000 Muutus, %

Mööblivabrik                 157 581   121 497      29,7

s.h. ettevõttesisene käive        92       124    (25,8)

Spordikaupade divisjon        86 590   103 764    (16,6)

s.h. ettevõttesisene käive         0     4 936         -

Kiudplaadivabrik              71 892    72 252     (0,5)

Liimpuiduvabrik               18 645        41         -

s.h. ettevõttesisene käive     9 613         0         -

Muud tegevused                72 036    43 201      66,7

s.h. ettevõttesisene käive    50 067    26 612      88,1

Elimineerimised             (59 772)  (31 672)      88,7

(ettevõttesisene käive)

AS VIISNURK NETOKÄIVE        346 972   309 083      12,3



AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes (tuhandetes

eurodes):

                                2001      2000 Muutus, %

Mööblivabrik                  10 071     7 765      29,7

s.h. ettevõttesisene käive         6         8    (25,8)

Spordikaupade divisjon         5 534     6 632    (16,6)

s.h. ettevõttesisene käive         0       315         -

Kiudplaadivabrik               4 595     4 618     (0,5)

Liimpuiduvabrik                1 191         2         -

s.h. ettevõttesisene käive       614         0         -

Muud tegevused                 4 604     2 761      66,7

s.h. ettevõttesisene käive     3 200     1 701      88,1

Elimineerimised              (3 820)   (2 024)      88,7

(ettevõttesisene käive)

AS VIISNURK NETOKÄIVE         22 175    19 754      12,3



Kasum



AS Viisnurk teenis 2001. aastal 19,4 miljonit krooni (1,24 miljonit eurot)

puhaskasumit, mis teeb ettevõtte puhasrentaabluseks 5,6%. Võrreldes 2000.

aastaga, mil teeniti 31,6 miljonit krooni (2,02 miljonit eurot) puhaskasumit,

langes puhasrentaablus 4,6%. Ettevõtte majandustegevuse otsest tulemuslikkust

mõõtev ärirentaablus oli 2001. aastal 7,9%; mis on 3,2% väiksem kui eelmisel

majandusaastal. Põhitegevusüksustest suurendasid aruandeaastal kasumit

mööblivabrik (+20%) ja kiudplaadivabrik (+6%). Positiivne oli ka tugitegevuste

jõudmine kasumisse, seda eeskätt tänu metsakeskuse tegevuse tulemuslikkuse

tõusule. Planeeritust madalamaks jäid spordikaupade divisjoni ja

liimpuiduvabriku majandustulemused.

AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes (tuhandetes kroonides):



                                2001      2000 Muutus, %

Mööblivabrik                  23 052    19 233      19,9

Spordikaupade divisjon         5 569    11 847    (53,0)

Kiudplaadivabrik              20 589    19 362       6,3

Liimpuiduvabrik             (11 963)     (476)         -

Muud tegevused                   146   (3 329)         -

ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU        37 393    46 637    (19,8)

Jagamata kulud              (10 144)  (12 441)    (18,5)

(üldhalduskulud)

AS VIISNURK ÄRIKASUM          27 249    34 196    (20,3)

Neto finantskulud            (7 866)   (2 568)     206,3

AS VIISNURK PUHASKASUM        19 383    31 628    (38,7)



AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes (tuhandetes eurodes):



                                2001      2000 Muutus, %

Mööblivabrik                   1 473     1 229      19,9

Spordikaupade divisjon           356       757    (53,0)

Kiudplaadivabrik               1 316     1 237       6,3

Liimpuiduvabrik                (764)      (30)         -

Muud tegevused                     9     (213)         -

ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU         2 390     2 980    (19,8)

Jagamata kulud                 (648)     (795)    (18,5)

(üldhalduskulud)

AS VIISNURK ÄRIKASUM           1 742     2 185    (20,3)

Neto finantskulud              (503)     (164)     206,3

AS VIISNURK PUHASKASUM         1 239     2 021    (38,7)



Bilanss ja rahavoogude aruanne



AS Viisnurk koguvarade maht kasvas aruandeaastal 7,7%; olles seisuga

31.12.2001         357,5 miljoni krooni (22,85 miljonit eurot). Bilansi aktiva

poolel kasvas enim (28,6%) IV kvartali planeeritust nõrgema müügi ja

tavapärase hooajalisuse tõttu varude maht. Ettevõtte põhivarade maht kasvas

aastaga 18,9 miljonit krooni (1,21 miljonit eurot). Passiva poolel kasvasid

kohustused 6,3 miljoni krooni (0,4 miljonit eurot) ning omakapital 2001. aasta

puhaskasumi võrra 19,4 miljonit krooni (1,24 miljonit eurot). Viisnurga

võlakordaja, mis iseloomustab kohustuste ja omakapitali vahekorda, vähenes

aastaga 57%-lt 54,5 %-ni.

Hoolimata 2001. aastal vähenenud puhaskasumist oli Viisnurga äritegevuse

rahakäive 3,5 miljonit krooni (0,22 miljonit eurot) suurem kui eelmisel

majandusaastal, kusjuures positiivse äritegevuse rahavoo saavutasid kõik

ettevõtte allüksused. Väga olulise osa Viisnurga äritegevuse rahakäibes

moodustas mitterahalise kulu – kulumi suurenemine.  2000. aastal tehtud suurte

investeeringute tõttu suurenes ettevõtte kulum aastaga ligikaudu 10 miljonit

krooni (0,64 miljonit eurot), mille võrra vähenes küll Viisnurga kasum kuid ei

muutunud teenitud raha hulk. Investeerimistegevuse läbi kasutati aruandeaastal

40,1 miljonit krooni (2,56 miljonit eurot) ning uute laenudega kaasati

ettevõttesse lisaks 11,3 miljonit krooni (0,72 miljonit eurot).



Investeeringud



AS Viisnurk investeeris 2001. aastal tootmise laiendamiseks ja

kaasajastamiseks 40,7 miljonit krooni (2,6 miljonit eurot). Olulisemad

investeeringud läksid liimpuitkilpide tootmisesse uue vabriku ehitamise

lõpetamiseks summas 14,4 miljonit krooni (0,92 miljonit eurot). Kokku on

vabriku rajamiseks investeeritud 95 miljonit krooni (6,07 miljonit eurot).

Teine suurem investeerimissuund oli jätkuvalt mööblivabriku tootmise

laiendamine ja tegevuse efektiivsemaks muutmine. Aruandeaastal investeeriti

vabrikusse 9 miljonit krooni (0,58 miljonit eurot) – suuremates summades

mööbli viimistlemise täiustamisse, prussdetailide töötlemise jaoskonna

loomisesse ning aasta lõpul alustatud laomajanduse kaasajastamisse.

Kiudplaadivabrikus oli suurim investeering saepuru, kui tooraine

kasutuselevõtu lahendusse ning spordikaupade divisjonis investeeringud

hokikeppide jaoskonna laiendamisse.



Viisnurga aktsia



AS Viisnurk aktsia kogukäive Tallinna Väärtpaberibörsil oli 25,4 miljonit

krooni (1,62 miljonit eurot). 2000. aastal 48,2 miljoni krooni (3,08 miljonit

eurot). Kõrgeim sulgemishind fikseeriti aktsiale 11.1.2001 51,5 krooni (3,29

eurot) ning aastasisene madalaim sulgemishind 12.9.2001 41 krooni (2,62

eurot). Aastalõpu sulgemishind oli Viisnurga aktsial 42 krooni (2,68 eurot);

aasta algusega võrreldes vähenes hind 14,3%.

8. augustil kuulutas Viisnurk välja aktsiaemissiooni, mille eesmärk oli

kaasata lisavahendeid ettevõtte tegevuse laiendamiseks. Emissiooni käigus oli

plaan laiendada ettevõtte aktsiakapitali 850 000 aktsia võrra täiendavate

rahaliste sissemaksete teel. Aktsiahinnaks emissioonis oli 44 krooni (2,81

eurot). Seoses maailma aktsiaturgude üldise ebakindlusega aktsiaemissioon

ebaõnnestus ning ettevõtte juhatus tühistas emissiooni 28. septembril.





Põhitegevusüksuste ülevaade



Mööblivabrik



Mööblivabrikust on käibemahtudelt saanud kindlalt Viisnurga suurim

põhitegevusüksus. Vabriku käibe kasv on viimastel aastatel olnud väga kiire

ning see tendents jätkus ka  2001. aastal, mil vabriku käive kasvas 30%.

Vabriku majandustegevuse kasum oli 23,1 miljoni krooni (1,47 miljonit eurot).

Aruandeaastal jätkus mööblivabriku tegevus kahes põhisuunas – omatoodete

tootmine ja allhanke tellimuste täitmine, kusjuures nende suundade osakaalud

hoitakse vabrikus taotluslikult võrdsed. Omatoodangust on kõige suurem

tootesari antiikstiilis kodukontori mööbel, mida eksporditakse edukalt nii

Euroopasse kui Venemaale. Allhanke tellimuste täitmisel on vabriku suurim

klient maailma juhtiv mööblimüüja IKEA.

Konkurentsivõime säilitamiseks järjest pingestuval ning tootmisvõimsuste

ülejäägi all kannataval mööbliturul, pöörab vabriku juhtkond erilist

tähelepanu organisatsiooni arendamisele ja tootmise efektiivistamisele. 2001.

aasta alguses omistati vabrikule ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Teise olulise

projektina juurutati piirangute teoorial põhinev tootmisjuhtimissüsteem, mis

on oluliselt lühendanud vabriku tootmistsükli pikkust ning vähendanud varusid.



Spordikaupade divisjon



Spordikaupade divisjoni majandustulemused jäid 2001. aastal tagasihoidlikeks.

Divisjoni kogukäive vähenes kokku 17% ning kasumit teeniti ligikaudu poole

võrra vähem kui eelmisel aastal – 5,6 miljonit krooni (0,36 miljonit eurot).

Eelmise talve halvad lumeolud tõid kaasa suusaturu languse ja 2001. aasta

tootmismahu olulise vähenemise, mis avaldus eelkõige neljandas kvartalis, mil

suukade tootmismaht langes 56% võrreldes 2000. aastaga. Kriitiliselt vähenenud

tootmismahu tõttu jäi spordikaupade divisjon IV kvartalis 411 tuhande krooniga

(26,3 tuhande euroga) kahjumisse 2000. aasta IV kvartali tulemus oli 6,1

miljonit krooni (0,39 miljonit eurot) kasumit. Kokku tootis suusavabrik 2001.

aastal 212 tuhat paari suuski ehk ca 30% vähem kui aasta tagasi. Teise

põhiprotsessi osas, hokikeppide tootmises, mõjutasid  IV kvartali

majandustulemusi negatiivselt kulud tootmise laiendamisel ja turunduse

arendamisel. Maht ja tulemuslikkus vahendustegevusest jäi 2000. aasta

tasemele.

Positiivsena võib välja tuua selle, et hoolimata mahtude oluliselt langusest

säilitas spordikaupade divisjon 2001. aastal oma turupositisioonid

murdmaasuuskade tootmises nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ning saavutas

läbimurde maailmaturule hokikeppide müügil. 2001. aasta oli divisjonile

oluline ka tootearenduse ning oma kaubamärgi edendamise seisukohalt.

Esmakordselt alustati tegemist täiesti uue tootekategooriaga, milleks on

metallkandiga suusad. Oma kaubamärgi “Visuö all müüdi 10% murdmaasuuski ning

kaubamärgi “Maxxö all 7% hokikeppe.



Kiudplaadivabrik



Kiudplaadivabrik püsis 2001. aastal eelmistel perioodidel saavutatud kõrgetel

tasemetel. Installeeritud tootmisvõimsuste jätkuva maksimaalse ärakasutamise

tõttu jäi vabriku käive võrdseks eelmise aasta käibega. Minimaalselt tõusis

vabriku kasum, moodustades 2001. aastal 20,6 miljonit krooni (1,32 miljonit

eurot) – äritegevuse rentaablus oli 28,6%.

Sellisel kõrgel tasemel rentaabluse säilitamist tagasid edukas kontroll

põhiliste tootmissisendite üle, müügi aktiviseerimine lähiturgudel,

siseviimistlusplaatide osakaalu suurendamine kogumüügis ja 2000. aastal

juurutatud ISO 9001 standardi nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi

efektiivne toimimine. Eesti turu osakaal kasvas aastaga 25% ning moodustab

hetkel juba üle 30% kogukäibest. Siseviimistlusplaatide osakaal kogumüügist on

kasvanud 27%-ni.

Oluline oli ka vabriku sõltumatuse suurenemine ehitussektori arengutest.

Eelnevate perioodide töö tulemusena laienes 2001. aastal kiudplaatide müük ka

väljapoole ehitussektorit – mitmed mööblitööstused Eestis, märkmetahvlite

valmistaja Portugalis, vaheseinte tootjad Soomes ja Austraalias ning

tulesüütamistarvikute valmistaja Hollandis hakkasid kasutama Viisnurgas

toodetud kiudplaate.



Liimpuiduvabrik



Liimpuitkilpide tootmisse investeeriti eesmärgiga tõsta AS Viisnurga

tegevusmahtu järgnevatel perioodidel, luua võimalused laienemiseks uutele

puidutöötlemise valdkondadele ja toodetele ning kindlustada perspektiivselt

ettevõtte mööblitootmise arengut ja laienemist. Liimpuiduvabriku jaoks oli

2001. aasta esimene tegevusaasta. Vabrik alustas majandustegevust II kvartali

algusest.

Liimpuiduvabriku esimese tootmisaasta üheksa kuu tulemus kogukäibe osas oli

18,6 miljonit krooni (1,19 miljonit eurot), millest üle poole – 52% -

moodustas ettevõttesisene käive. Müük ettevõttest välja oli 9 miljonit krooni

(0,58 miljonit eurot). Koos finantskuludega oli vabriku kahjum vaadeldaval

perioodil 17,3 miljonit krooni (1,11 miljonit eurot); mis oli 15% üle

kavandatud taseme.

Eelarvestatust suurema kahjumi põhjuseks olid eelkõige probleemid

tootmisprotsessi käivitamisel ja mahu kasvatamisel, raskused sobivatesse

turustuskanalitesse sisenemisel turu madalseisu tingimustes ning kavandatust

kõrgemad toormehinnad.

2001. aasta  alguses, kui käivitati tootmistegevus, olid liimpuitkilpide

põhiturud nii Skandinaavias kui Lääne-Euroopas madalseisus. Põhiliste

sihturgude madalseisu põhjustasid majanduse üldine jahenemine ja

mööblitarbimise langus. Vaadeldaval perioodil jätkus männiliimkilbi tootmises

äärmiselt tihe konkurents ja tootjatel nii Skandinaavias kui Lääne-Euroopas

oli selge tootmismahu ülejääk, mis tingis männiliimkilbi hinna languse

viimaste aastate madalaimatele tasemetele. Samuti vähenes tarbijate huvi männi

kui traditsioonilise mööblitööstuse tooraine vastu. Ettevõtte liimpuiduvabriku

jaoks positiivse turutrendina suurenes tarbijate huvi kasest toodete vastu,

mis võimaldab järgnevatel perioodidel senisest oluliselt suuremas mahus

keskenduda marginaalsemale tooterühmale – kaseliimkilpide tootmisele.



Tugitegevused



Keskse puiduhanke ja esmase töötlemise maht metsakeskuses kasvas 2001. aastal

2,1 korda. Metsakeskuse tulemus kogukäibe osas oli 50,4 miljonit krooni (3,22

miljonit eurot). 2000. aasta vastav tulemus oli 24,2 miljonit krooni (1,55

miljonit eurot). Kogukäibest 67% moodustas ettevõttesisene käive, kasvades

aastaga 2,7 korda ja ulatudes 33,7 miljoni kroonini (2,15 miljoni euroni).

Müük ettevõttest välja oli 16,8 miljonit krooni (1,07 miljonit eurot). 2000.

aastal – 11,9 miljonit krooni (0,76 miljonit eurot) Metsakeskuse

majandustulemuseks kujunes 1,1 miljonit krooni (0,07 miljonit eurot) kahjumit,

2000. aasta kahjum oli 4,7 miljonit krooni (0,3 miljonit eurot). Kokku

turustati hangitud ja ettevõttes toodetud saematerjali 21,2 tuhat tm, millest

okas- ja lehtpuidu osakaalud jagunesid võrdses mahus.

Katlamaja tulemus kogukäibe osas oli 2001. aastal 19,7 miljonit krooni (1,26

miljonit eurot), mis on ligikaudu 8% rohkem kui eelmisel aastal. Kogukäibest

83,2% moodustas ärisegmentide vaheline käive, ulatudes 16,4 miljoni kroonini

(1,05 miljoni euroni). Müük ettevõttest välja oli 3,3 miljonit krooni (0,21

miljonit eurot) ja majandustegevuse kasumiks kujunes 0,5 miljonit krooni (0,03

miljonit eurot). 2000. aasta vastavad tulemused olid 3,1 miljonit krooni (0,2

miljonit krooni) käivet ja 0,7 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot) kasumit.

Aruandeaastal toodeti ettevõttele kuuluvas katlamajas soojusenergiat 79,6 GWh

(2000 – 87,2 GWh) ning täiendavalt osteti sisse 10,5 GWh soojusenergiat.

Tehniline teenistus tegeleb tootmisseadmete, tehniliste kommunikatsioonide

hooldamise ja korrashoiuga,valmistab tehnoloogilisi eriseadmeid

põhitootmistegevustele, ning haldab ja korraldab elektrikäitu. 2001. aasta

tööde rahaline kogumaht oli 28,4 miljonit krooni (1,82 miljonit eurot);

kasvades aastaga ca 20%.





Tulevikuperspektiivid



2001. aasta oli AS Viisnurk jaoks eelduste loomise aasta ettevõtte jätkuvaks

kasvuks. Aasta lõpuks valmis ettevõtte strateegiline arengukava 2005. aastani,

mis kajastab Viisnurga strateegilisi eesmärke ning peamisi tegevussuundi nende

eesmärkide saavutamiseks.

AS Viisnurk tähtsustab jätkuvalt visiooni kohast tegevusmahtude olulist

kasvatamist nii lühemas kui pikemas perspektiivis. 2002. aastaks on

planeeritud ettevõtte jätkuv kiire käibekasv. Kiireks peab ettevõtte juhkond

kasvu üle 15% aastas. Tegevusmahtude kasvust veel olulisem on ettevõtte

stabiilse kasumlikkuse tagamine. Kui 2001. aastal tuli siinkohal

liimpuiduvabriku käivitamisraskuste tõttu tagasilöök siis juba 2002. aastal

planeeritakse rentaabluse tõusu ning puhaskasumi jõudmist 2000. aastal

saavutatud tasemetele.



Põhitegevusalade lõikes on olulisemad tulevikuperspektiivid järgmised:



Mööblivabrik



Mööblitootmise laiendamine on Viisnurga jaoks prioriteetne arengusuund. Kuna

olemasoleval tootmisterritooriumil on mahtude oluline kasvatamine võimatu siis

on 2002. aasta tähtsaim ülesanne mööblivabrikule vormistada aruandeaastal

tehtud eeltööd mööblitootmise mahtude kiireks kasvuks äriplaaniks ning

algatada vastavasisuline projekt eesmärgiga käivitada lisatootmisvõimsused

2003. aasta jooksul. Tulenevalt tootmisvõimsuste piiratusest planeerib vabriku

juhtkond 2002. aasta majandustulemuste jäämist 2001. aastal saavutatud

tasemete lähedale.



Spordikaupade divisjon



Spordikaupade divisjonis on arengu võtmeks hokikeppide tootmise edasine kiire

kasvatamine ja tootmisriskide maandamine murdmaasuuskade tootmisel. Netokäibe

osas on divisjoni 2002. aasta kasvuootused piiratud kuna turul müüdavate

murdmaasuuskade paaride arvu olulist kasvu lähiaastatel ei ole negatiivsete

kliimatingimuste tõttu oodata. Küll on pikemas perspektiivis divisjoni

kogumüügi kasv võimalik saavutada hokikeppide müügi osakaalu tõstmisega.

Lisaks on hokikeppide turu kogumaht kordi suurem murdmaasuuskade turumahust.

Nii on spordikaupade divisjonis murdmaasuuskade osas 2002. aasta peaeesmärgiks

müüdavate suuskade keskmise hinna tõstmine läbi oma kaubamärgiga suuskade

müügi  ja uute, keerukamate suusamudelite müügi suurendamise ning hokikeppide

osas läbi agressiivse müügitöö uute suurklientide võitmiseks. Juba

aruandeaastal tehtud ettevalmistused tootearenduses ja turustuses lubavad

loota 2002. aastaks vabriku kasumlikkuse tõusu.



Kiudplaadivabrik



Kiudplaadivabriku peaeesmärk 2002. aastal on jätkuvalt säilitada vabriku

kasumlikkus pidevalt kasvavate tootmissisendite hindade (eelkõige

elektrienergia) tingimustes. See on analoogselt aruandeaastale võimalik läbi

turustuskulude optimeerimise ja kõrgema viimistlusastmega toodete osakaalu

tõusu. Installeeritud tootmisvõimsuste kasvatamist suurte investeeringute

tõttu kiudplaadivabrikus plaanis ei ole.



Liimpuiduvabrik



Liimpuiduvabriku lühiajaline eesmärk on saavutada äriplaanis kalkuleeritud

majandustulemused ning pikaajaline eesmärk varustada laienenud mööblivabrikut

kvaliteetse toorainega. 2002. aastal peab liimpuiduvabrik saama Viisnurga

kasvu peamiseks mootoriks. Selleks on koostatud tegevusplaan, mille

lõpptulemusena peab vabrik jõudma alates 2002. aasta teisest poolaastast

kasumisse ning aasta lõpuks saavutama kõik äriplaanis kirjeldatud

põhiparameetrid – tootmismaht, väljatulek ja stabiilne kvaliteet.





Andrus Aljas

Finantsdirektor

044 78 355