EESTI FOREKSPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

27.03.97

 

Grupi tulemused 1996

 

Oma tegevusala laiendamise ja paindlikuma tegutsemise eesmärgil on 

AS Eesti Forekspank loonud 12 tütarettevōtet. Nende ettevōtete tegevuse 

eesmärgiks on klientidele pakutavate teenuste mitmekesistamine vōi 

pangandusega otseselt mitteseotud kulutuste vähendamine. Tütarfirmadest 

on suurima bilansimahuga AS Foreks Liising. Aastaaruandes esitatud 

raamatupidamisaruannetes ja nende lisades avaldatakse nii Forekspanga 

kui ka kontserni tegevuse tulemused.

 

Olulisemad tütarfirmad on AS Foreks Liising, mis pakub oma klientidele 

kapitali- ja kasutusrendi teenuseid, AS Foreksi Varahaldus, mis haldab 

kinnisvara, milles tegutsevad AS Eesti Forekspank ja tema 

tütarettevōtted, ning AS Foreksi Väärtpaberid, mis pakub oma klientidele 

väärtpaberiportfellide haldamise teenuseid.

 

Grupi bilansimaht kasvas 1996. aastal 101,3%, ulatudes aasta lōpus 

1452,5 miljoni kroonini. Aasta varem oli sama näitaja 721,6 miljonit 

krooni. Kasvu pōhiliseks allikaks on olnud klientide hoiuste suurenemine 

494,3 miljoni krooni vōrra.

 

Grupi varade kasv toimus peamiselt laenuportfelli (kasv 115,3% ehk 237,7 

miljonit krooni) ja teistesse pankadesse paigutatud rahamassi arvel 

(kasv 98,9% ehk 330,3 miljonit krooni). Laenuportfelli osakaal suurenes 

1995. aasta lōpu 28,6%lt 30,6%ni. Laenuportfelli kiirest kasvust 

hoolimata on grupis vōrreldes 1995. aastaga vähenenud ebatōenäoliselt 

laekuvate laenude osakaal. 1995. aasta lōpus oli ebatōenäoliselt 

laekuvaid laene 5,8 miljonit krooni, mis moodustas 2,7% kogu 

laenuportfellist. 1996. aasta lōpus moodustasid ebatōenäoliselt laekuvad 

laenud 2% kontserni laenuportfellist.

 

Grupi omakapital kasvas 1995. aasta lōpu 71,5 miljonilt kroonilt aastaga 

104 miljoni kroonini.

 

1996. aastal teenis grupp 45,1 miljonit krooni puhaskasumit ehk 248,8% 

enam kui 1995. aastal, mil vōrreldav number oli 12,9 mln krooni. Aasta 

arvestuses moodustab tulu ühe aktsia kohta 11,4 krooni. Tütarettevōtetest 

teenis suurima kasumi AS Foreks Liising.

 

1996. aasta kogutulud moodustasid 158 miljonit krooni. Aasta varem oli 

sama näitaja 86,6 miljonit krooni, mis tähendab 82,6-protsendilist kasvu. 

Grupi tuludest moodustas puhas intressitulu 27,4%, forex-operatsioonide 

tulu 26,7%, teenustasu tulu 23%, tulu investeeringutelt 14,3% ning muud 

tulud 8,7%.

 

1996. aasta puhtaks intressituluks kujunes 51,2 miljonit krooni, mis on 

28,5 miljonit krooni ehk 79,2% rohkem kui 1995. aastal.

 

Intressitulud suurenesid vōrreldes 1995. aastaga 70,5% ehk 74,1 miljonit 

krooni. Intressitulude suurenemisele on aidanud kaasa intressiteenivate 

aktivate osakaalu kasv kogu grupi varades. Kui 1995. a. lōpus moodustasid 

need grupi varadest 82,2%, siis 1996. aastal juba 86,3%. Välja antud 

laenudelt saadud intressid moodustasid 61,9% intressituludest. Seoses 

väärtpaberiportfelli kasvuga suurenes ka väärtpaberitelt saadava tulu 

osatähtsus intressituludes.

 

Mitteintressitulud suurenesid 1996. aastaga 80,6% ehk 51,2 miljonit krooni. 

Mitteintressitulude kasvu on andnud olulise panuse tulu investeeringutelt, 

mis kasvas aastaga 18,9 miljonit krooni ehk üle kuue korra. Vōrreldes 

1995. aastaga on grupi tulude struktuuris oluliselt kasvanud 

investeeringutelt saadud tulude osatähtsus (4,2%lt 14,3%ni).

 

Teenustasudest moodustas suurema osa pangaoperatsioonidelt (20,7 miljonit 

krooni ehk 57% teenustasudest) ja sularahaoperatsioonidelt saadud tulu 

(8,4 miljonit krooni ehk 23,1% teenustasudest).

 

Grupi muud mitteintressitulud olid 1996. aastal 13,7 miljonit krooni ja 

need suurenesid 69%.

 

Kontserni tegevuskuludest moodustasid 33,4% personalikulud, 30,9% 

administratiivkulud, 16,8% pōhivara kulum, 10% teenustasu kulu, 2,3% 

aktivate ümberhindamine ning 6,6% muud kulud.

 

Mitteintressikulud kasvasid 1996. aastal 35,4 miljonit krooni ehk 54,7%, 

jōudes aasta lōpuks 99,9 miljoni kroonini. Suurim osa ehk 34,2% 

mitteintressikuludest on seotud personalikuludega, mis kasvasid 1996. 

aastal 50,4%. Personalikulude suurenemise pōhjuseks on grupi töötajate 

arvu kasv, aga ka keskmise palga suurenemine.

 

Seoses grupi tegevuse laiendamisega ja uue peahoone ostmisega on 

amortisatsioonieraldised aasta jooksul suurenenud 110% ehk 9 miljonit 

krooni. Administratiivkuludest on kōige enam kasvanud side- ja 

andmetöötluskulud.

 

 

Ranno Pajuri

Turunduse ja avalike suhete direktor