Pēd. atjaunots: 23.11.2024 03:25 (GMT+2)
EESTI FOREKSPANK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
27.03.97
Grupi tulemused 1996
Oma tegevusala laiendamise ja paindlikuma tegutsemise eesmärgil on
AS Eesti Forekspank loonud 12 tütarettevōtet. Nende ettevōtete tegevuse
eesmärgiks on klientidele pakutavate teenuste mitmekesistamine vōi
pangandusega otseselt mitteseotud kulutuste vähendamine. Tütarfirmadest
on suurima bilansimahuga AS Foreks Liising. Aastaaruandes esitatud
raamatupidamisaruannetes ja nende lisades avaldatakse nii Forekspanga
kui ka kontserni tegevuse tulemused.
Olulisemad tütarfirmad on AS Foreks Liising, mis pakub oma klientidele
kapitali- ja kasutusrendi teenuseid, AS Foreksi Varahaldus, mis haldab
kinnisvara, milles tegutsevad AS Eesti Forekspank ja tema
tütarettevōtted, ning AS Foreksi Väärtpaberid, mis pakub oma klientidele
väärtpaberiportfellide haldamise teenuseid.
Grupi bilansimaht kasvas 1996. aastal 101,3%, ulatudes aasta lōpus
1452,5 miljoni kroonini. Aasta varem oli sama näitaja 721,6 miljonit
krooni. Kasvu pōhiliseks allikaks on olnud klientide hoiuste suurenemine
494,3 miljoni krooni vōrra.
Grupi varade kasv toimus peamiselt laenuportfelli (kasv 115,3% ehk 237,7
miljonit krooni) ja teistesse pankadesse paigutatud rahamassi arvel
(kasv 98,9% ehk 330,3 miljonit krooni). Laenuportfelli osakaal suurenes
1995. aasta lōpu 28,6%lt 30,6%ni. Laenuportfelli kiirest kasvust
hoolimata on grupis vōrreldes 1995. aastaga vähenenud ebatōenäoliselt
laekuvate laenude osakaal. 1995. aasta lōpus oli ebatōenäoliselt
laekuvaid laene 5,8 miljonit krooni, mis moodustas 2,7% kogu
laenuportfellist. 1996. aasta lōpus moodustasid ebatōenäoliselt laekuvad
laenud 2% kontserni laenuportfellist.
Grupi omakapital kasvas 1995. aasta lōpu 71,5 miljonilt kroonilt aastaga
104 miljoni kroonini.
1996. aastal teenis grupp 45,1 miljonit krooni puhaskasumit ehk 248,8%
enam kui 1995. aastal, mil vōrreldav number oli 12,9 mln krooni. Aasta
arvestuses moodustab tulu ühe aktsia kohta 11,4 krooni. Tütarettevōtetest
teenis suurima kasumi AS Foreks Liising.
1996. aasta kogutulud moodustasid 158 miljonit krooni. Aasta varem oli
sama näitaja 86,6 miljonit krooni, mis tähendab 82,6-protsendilist kasvu.
Grupi tuludest moodustas puhas intressitulu 27,4%, forex-operatsioonide
tulu 26,7%, teenustasu tulu 23%, tulu investeeringutelt 14,3% ning muud
tulud 8,7%.
1996. aasta puhtaks intressituluks kujunes 51,2 miljonit krooni, mis on
28,5 miljonit krooni ehk 79,2% rohkem kui 1995. aastal.
Intressitulud suurenesid vōrreldes 1995. aastaga 70,5% ehk 74,1 miljonit
krooni. Intressitulude suurenemisele on aidanud kaasa intressiteenivate
aktivate osakaalu kasv kogu grupi varades. Kui 1995. a. lōpus moodustasid
need grupi varadest 82,2%, siis 1996. aastal juba 86,3%. Välja antud
laenudelt saadud intressid moodustasid 61,9% intressituludest. Seoses
väärtpaberiportfelli kasvuga suurenes ka väärtpaberitelt saadava tulu
osatähtsus intressituludes.
Mitteintressitulud suurenesid 1996. aastaga 80,6% ehk 51,2 miljonit krooni.
Mitteintressitulude kasvu on andnud olulise panuse tulu investeeringutelt,
mis kasvas aastaga 18,9 miljonit krooni ehk üle kuue korra. Vōrreldes
1995. aastaga on grupi tulude struktuuris oluliselt kasvanud
investeeringutelt saadud tulude osatähtsus (4,2%lt 14,3%ni).
Teenustasudest moodustas suurema osa pangaoperatsioonidelt (20,7 miljonit
krooni ehk 57% teenustasudest) ja sularahaoperatsioonidelt saadud tulu
(8,4 miljonit krooni ehk 23,1% teenustasudest).
Grupi muud mitteintressitulud olid 1996. aastal 13,7 miljonit krooni ja
need suurenesid 69%.
Kontserni tegevuskuludest moodustasid 33,4% personalikulud, 30,9%
administratiivkulud, 16,8% pōhivara kulum, 10% teenustasu kulu, 2,3%
aktivate ümberhindamine ning 6,6% muud kulud.
Mitteintressikulud kasvasid 1996. aastal 35,4 miljonit krooni ehk 54,7%,
jōudes aasta lōpuks 99,9 miljoni kroonini. Suurim osa ehk 34,2%
mitteintressikuludest on seotud personalikuludega, mis kasvasid 1996.
aastal 50,4%. Personalikulude suurenemise pōhjuseks on grupi töötajate
arvu kasv, aga ka keskmise palga suurenemine.
Seoses grupi tegevuse laiendamisega ja uue peahoone ostmisega on
amortisatsioonieraldised aasta jooksul suurenenud 110% ehk 9 miljonit
krooni. Administratiivkuludest on kōige enam kasvanud side- ja
andmetöötluskulud.
Ranno Pajuri
Turunduse ja avalike suhete direktor