TALLINNA PANK AS

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

05.08.97

 

LÜHENDATUD KOMMENTAAR TALLINNA PANGA KONTSERNI  ESIMESE POOLAASTA 

FINANTSARUANNETE JUURDE

 

Tallinna Panga kontserni 1997 aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 38,0 

miljonit krooni, mis on 1,9 korda suurem kui 1996.esimese poolaasta 19,7 

miljoni suurune kasum.  Poolaasta kasum moodustab 43,5% kontserni 87,3 miljoni 

krooni suurusest kasumiprognoosist ent on c.a. 4 miljoni krooni enam kui 

kasumiprognoosi tegemisel eeldati. Enamuse kasumist moodustas emaettevõtte 32,6 

miljoni krooni suurune kasum. Tütarfirmadest andsid suurema panuse kasumi 

kujunemisele Tallinna Panga Varahalduse AS 4,2 miljoni, Tallinna Panga Liisingu 

AS 3,6 miljoni ja Tallinna Panga Leasing Latvia SIA 2,2 miljoni krooniga. Leks 

Kindlustuse AS`i 1997 aasta tulemustest on kontserni puhaskasumis kajastamist 

leidnud  esimene kvartal.

Tallinna Panga ning Tallinna Panga Liisingu AS raamatupidamisaruanded on 

läbinud täismahulise auditi ja Tallinna Panga Leasing Latvia SIA omad 

finantsinformatsiooni ülevaate. Teiste kontserniettevõtete poolaastaaruandeid 

ei ole kontrollitud.

 

Kontserni kogutulud kasvasid aastaga  66% ehk 97,6 miljoni kroonilt 162,7 

miljoni kroonini. Kontserni kogukulud kasvasid vaaadeldaval perioodil 58% ehk 

76,4 miljoni kroonilt 120,7 miljoni kroonini.  Tulude kiirem kasv põhjustas 

tasuvuse (puhas kasum / kogutulud) suurenemist 20,2%-lt (30.06.96) 23.3%-ni 

(30.06.97). Sellest tulenevalt kasvasid kõik tootlikkuse näitajad:

* aktivate tootlikkus (ROA) kasvas 2,9%-lt  3,3%-ni,

* omavahendite tootlikkus (ROE) kasvas 29,9%-lt 40,1%-ni,

* tulu aktsia kohta (EPS) kasvas 4,49 kroonilt 7,16 kroonini ehk 1,6 korda.

 

KONTSERN

(Tuhandetes kroonides)                                			1997 I 

p.a.	1996 I p.a.

 

Puhas intressikasum					      		   53 

619	 43 456

Perioodi keskmised intressiteenivad aktivad		               	1 531 

820     	837 231	

Perioodi keskmised intressikandvad võõrvahendid      	             	1 789 

219     	796 905

 

Puhas intressimarginaal

    (puhas intressikasum / keskmised aktivad)                      	    

5,4%      	  7,2%

Riskikorrektiiviga intressimarginaal

    ((puhas intressikasum - laenuprovisjonid) / keskmised aktivad)  	    

4,2%          6,4%

Puhas mitteintressimarginaal

     ((mitteintressikasum - tegevuskulud) / keskmised aktivad)       	   

-0,2%     	 -3,1%       

Intressiteenivate aktivate tootlikkus

     (intressitulud / keskmised intressiteenivad aktivad)           	   

12,6%      	 14,7%

Intressikandvate võõrvahendite hind

    (intressikulud / keskmised intressikandvad võõrvahendid)       	    

4,7%          5,1%

Intressimäärade vahe 					          	    

7,9%     	  9,6%

 

 

Kontserni poolaasta puhas intressikasum oli 53,6 miljonit krooni ning 

mitte-intressitulud moodustasid 109 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta 

sama perioodiga on puhas intressikasum suurenenud 1,23 korda; 

mitte-intressitulud kasvasid aga tunduvalt kiiremini ehk kaks korda. 

 

Puhta intressikasumi kujunemist mõjutas tugevalt intressimarginaalide jätkuv 

langus. Intressi-marginaalide langus on tingitud konkurentsi tugevnemisest, 

millest tulenevalt langetavad pangad oma laenuintresse, samal ajal kui 

võõrvahendite hind jääb praktiliselt muutumatuks. Nii on panga laenuportfelli 

kaalutud keskmine intressimäär aasta jooksul langenud 17,5%-lt 12,7%-ni. 

Seetõttu on ka laenuprovisjonidega korrigeeritud intressimarginaal langenud 

aastaga 6,4% tasemelt 4,2%-ni. Antud suhtarvu on mõjutanud ka laenuprovisjonide 

kiirem kasv võrreldes intressikasumi kasvuga.

 

Suurima osa kogutuludest moodustas poolaastal aga netokasum finantstehingutest 

(võlakirjadest, valuutatehingutest ja aktsiatest), mis moodustas 61 miljonit 

krooni (eelmisel poolaastal 35 miljonit krooni). Edukat tegutsemist 

finantsturgudel tuleb pidada ka üheks peamiseks põhjuseks, miks oluliselt 

paranes kontserni mitte-intressimarginaal, kasvades -3,1%-lt -0,2%-ni.

Üheks suurima kasvuga tululiigiks on teenustasudena saadud tulud. Võrreldes 

eelmise aasta vastava perioodiga on see näitaja suurenenud 10 miljoni krooni 

võrra ehk 71,2%. Teenustasudena saadud netotulude suurenemist põhjustas 

pakutatavate teenuste varasemast laiem valik. 

 

Kasumlikkuse paranemisele võrreldes aastataguse perioodiga, on oluliselt kaasa 

aidanud suhtelise kulutaseme märgatav langus. Vaadeldaval perioodil kasvasid 

tegevuskulud tuludest tunduvalt aeglasemalt: vastavalt 48% ning 67%. Seetõttu 

vähenes ka nende suhe kogutuludesse 72,3%-lt 64,1%-ni. Arvestades, et tänaseks 

on üles ehitanud suur osa kontserni vajalikust infrastruktuurist, mis suudab 

hästi teenindada ka praegusest suuremaid mahte, võib oodata suhtelise 

kulutaseme edasist vähenemist.

Administratiivkulude osakaalu vähenemist tegevuskuludest põhjustas 

amortisatsioonikulude suurenemine, mida omakorda põhjustas kontserni põhivarade 

kasv (eelkõige seotud panga uue peahoonega Tallinnas Roosikrantsi tänaval).  

 

Bilansimaht

Alates 30.juunist 1996.a. on kontserni varad suurenenud 73,5% moodustades 

30.juunil 1997.a. 2645,1 miljonit krooni. 

 

Bilansimahu kasvu peamisteks põhjusteks olid mais allakirjutatud rahvusvaheline 

sündikaatlaen 400 miljoni krooni väärtuses, klientide hoiuste kasv ning 

Tallinna Panga Liisingu AS-i ja Tallina Panga Leasing Latvia SIA poolt 

emiteeritud võlakirjad, mis suurenesid 19,4 korda ehk 55 mln krooni võrra, 

ulatudes juuni lõpus 58 mln krooni. Aasta jooksul lisandus bilanssi 32 mln 

kroonine allutatud laen Swedfund.ilt ning 40 mln kroonine allutatud laen 

EBRD`lt. 

 

Tallinna Panga usaldatavusnormatiivid 

Tallinna Panga kui krediidiasutuse usaldatavusnormatiivid 30.06.1997 seisuga 

olid:

kapitali adekvaatsus (min. 8%) - 12,9%

likviidsus (min. 35%) - 53,6%

riskikontsentratsioon (max. 800%) - 218,7%

 

 

Randy Hütsi

analüütik

6 310 295