Pēd. atjaunots: 26.11.2024 17:09 (GMT+2)
TALLINNA PANK AS
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
05.08.97
LÜHENDATUD KOMMENTAAR TALLINNA PANGA KONTSERNI ESIMESE POOLAASTA
FINANTSARUANNETE JUURDE
Tallinna Panga kontserni 1997 aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 38,0
miljonit krooni, mis on 1,9 korda suurem kui 1996.esimese poolaasta 19,7
miljoni suurune kasum. Poolaasta kasum moodustab 43,5% kontserni 87,3 miljoni
krooni suurusest kasumiprognoosist ent on c.a. 4 miljoni krooni enam kui
kasumiprognoosi tegemisel eeldati. Enamuse kasumist moodustas emaettevõtte 32,6
miljoni krooni suurune kasum. Tütarfirmadest andsid suurema panuse kasumi
kujunemisele Tallinna Panga Varahalduse AS 4,2 miljoni, Tallinna Panga Liisingu
AS 3,6 miljoni ja Tallinna Panga Leasing Latvia SIA 2,2 miljoni krooniga. Leks
Kindlustuse AS`i 1997 aasta tulemustest on kontserni puhaskasumis kajastamist
leidnud esimene kvartal.
Tallinna Panga ning Tallinna Panga Liisingu AS raamatupidamisaruanded on
läbinud täismahulise auditi ja Tallinna Panga Leasing Latvia SIA omad
finantsinformatsiooni ülevaate. Teiste kontserniettevõtete poolaastaaruandeid
ei ole kontrollitud.
Kontserni kogutulud kasvasid aastaga 66% ehk 97,6 miljoni kroonilt 162,7
miljoni kroonini. Kontserni kogukulud kasvasid vaaadeldaval perioodil 58% ehk
76,4 miljoni kroonilt 120,7 miljoni kroonini. Tulude kiirem kasv põhjustas
tasuvuse (puhas kasum / kogutulud) suurenemist 20,2%-lt (30.06.96) 23.3%-ni
(30.06.97). Sellest tulenevalt kasvasid kõik tootlikkuse näitajad:
* aktivate tootlikkus (ROA) kasvas 2,9%-lt 3,3%-ni,
* omavahendite tootlikkus (ROE) kasvas 29,9%-lt 40,1%-ni,
* tulu aktsia kohta (EPS) kasvas 4,49 kroonilt 7,16 kroonini ehk 1,6 korda.
KONTSERN
(Tuhandetes kroonides) 1997 I
p.a. 1996 I p.a.
Puhas intressikasum 53
619 43 456
Perioodi keskmised intressiteenivad aktivad 1 531
820 837 231
Perioodi keskmised intressikandvad võõrvahendid 1 789
219 796 905
Puhas intressimarginaal
(puhas intressikasum / keskmised aktivad)
5,4% 7,2%
Riskikorrektiiviga intressimarginaal
((puhas intressikasum - laenuprovisjonid) / keskmised aktivad)
4,2% 6,4%
Puhas mitteintressimarginaal
((mitteintressikasum - tegevuskulud) / keskmised aktivad)
-0,2% -3,1%
Intressiteenivate aktivate tootlikkus
(intressitulud / keskmised intressiteenivad aktivad)
12,6% 14,7%
Intressikandvate võõrvahendite hind
(intressikulud / keskmised intressikandvad võõrvahendid)
4,7% 5,1%
Intressimäärade vahe
7,9% 9,6%
Kontserni poolaasta puhas intressikasum oli 53,6 miljonit krooni ning
mitte-intressitulud moodustasid 109 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on puhas intressikasum suurenenud 1,23 korda;
mitte-intressitulud kasvasid aga tunduvalt kiiremini ehk kaks korda.
Puhta intressikasumi kujunemist mõjutas tugevalt intressimarginaalide jätkuv
langus. Intressi-marginaalide langus on tingitud konkurentsi tugevnemisest,
millest tulenevalt langetavad pangad oma laenuintresse, samal ajal kui
võõrvahendite hind jääb praktiliselt muutumatuks. Nii on panga laenuportfelli
kaalutud keskmine intressimäär aasta jooksul langenud 17,5%-lt 12,7%-ni.
Seetõttu on ka laenuprovisjonidega korrigeeritud intressimarginaal langenud
aastaga 6,4% tasemelt 4,2%-ni. Antud suhtarvu on mõjutanud ka laenuprovisjonide
kiirem kasv võrreldes intressikasumi kasvuga.
Suurima osa kogutuludest moodustas poolaastal aga netokasum finantstehingutest
(võlakirjadest, valuutatehingutest ja aktsiatest), mis moodustas 61 miljonit
krooni (eelmisel poolaastal 35 miljonit krooni). Edukat tegutsemist
finantsturgudel tuleb pidada ka üheks peamiseks põhjuseks, miks oluliselt
paranes kontserni mitte-intressimarginaal, kasvades -3,1%-lt -0,2%-ni.
Üheks suurima kasvuga tululiigiks on teenustasudena saadud tulud. Võrreldes
eelmise aasta vastava perioodiga on see näitaja suurenenud 10 miljoni krooni
võrra ehk 71,2%. Teenustasudena saadud netotulude suurenemist põhjustas
pakutatavate teenuste varasemast laiem valik.
Kasumlikkuse paranemisele võrreldes aastataguse perioodiga, on oluliselt kaasa
aidanud suhtelise kulutaseme märgatav langus. Vaadeldaval perioodil kasvasid
tegevuskulud tuludest tunduvalt aeglasemalt: vastavalt 48% ning 67%. Seetõttu
vähenes ka nende suhe kogutuludesse 72,3%-lt 64,1%-ni. Arvestades, et tänaseks
on üles ehitanud suur osa kontserni vajalikust infrastruktuurist, mis suudab
hästi teenindada ka praegusest suuremaid mahte, võib oodata suhtelise
kulutaseme edasist vähenemist.
Administratiivkulude osakaalu vähenemist tegevuskuludest põhjustas
amortisatsioonikulude suurenemine, mida omakorda põhjustas kontserni põhivarade
kasv (eelkõige seotud panga uue peahoonega Tallinnas Roosikrantsi tänaval).
Bilansimaht
Alates 30.juunist 1996.a. on kontserni varad suurenenud 73,5% moodustades
30.juunil 1997.a. 2645,1 miljonit krooni.
Bilansimahu kasvu peamisteks põhjusteks olid mais allakirjutatud rahvusvaheline
sündikaatlaen 400 miljoni krooni väärtuses, klientide hoiuste kasv ning
Tallinna Panga Liisingu AS-i ja Tallina Panga Leasing Latvia SIA poolt
emiteeritud võlakirjad, mis suurenesid 19,4 korda ehk 55 mln krooni võrra,
ulatudes juuni lõpus 58 mln krooni. Aasta jooksul lisandus bilanssi 32 mln
kroonine allutatud laen Swedfund.ilt ning 40 mln kroonine allutatud laen
EBRD`lt.
Tallinna Panga usaldatavusnormatiivid
Tallinna Panga kui krediidiasutuse usaldatavusnormatiivid 30.06.1997 seisuga
olid:
kapitali adekvaatsus (min. 8%) - 12,9%
likviidsus (min. 35%) - 53,6%
riskikontsentratsioon (max. 800%) - 218,7%
Randy Hütsi
analüütik
6 310 295