EESTI HOIUPANK

TEADE

08.01.98

 

HOIUPANGA PROGNOOS 1998. AASTAKS

 

Majanduskeskkond 1998. aastal

Balti riigid on oma julgeoleku- ja majanduspoliitiliseks eesmärgiks seadnud 

ühinemise Euroopa Liiduga. Eesti on Kesk ja Ida-Euroopa riikidest arvatud 

nende riikide ringi, mis hakkavad pidama läbirääkimisi Euroopa Liiduga. 

Eelkõige tähendab see Eesti jaoks väga tõsist sisemajanduslikku tööd, 

tagamaks riigi edasist arengut. Nii nagu kogu majandusele, esitab Euroopasse 

integreerumine tõsise väljakutse pangandussektorile. Eesti pangandust on 

pärast taastatud omariiklust tõsiselt reformitud ja vaatamata mõningatele 

tagasilöökidele on pangandus olnud oma arengus edumeelne ja edukas.

 

Koos Eesti ettevõtetega on naaberriikidesse läinud mitmed Eesti pangad või 

nende tütar- ja sidusettevõtted. Selline suund jätkub ka 1998. aastal, kuid 

märksõnaks tuleb pidada seejuures konservatiivsust ja riskide minimeerimist. 

Eesti ja kogu Balti regiooni majanduslik areng saab 1998. aastal olema 

suhteliselt kiire. Eesti jaoks on erinevad reitinguagentuurid ja 

institutsioonid (nii kodumaised kui rahvusvahelised) pakkunud 1998. aasta 

majanduskasvuks 4-8%, Eesti 1998. aasta riigieelarve kokkupanekul lähtuti 

5%-lisest kasvust. Hoiupanga selle aasta prognooside tegemisel on lähtutud 

6-7%-lisest majanduskasvust.

 

1998. aastal tarbijahindade kasv pidurdub. Tarbijahinnaindeksi (THI) kasv 

jääb käesoleval suure tõenäosusega piiridesse 9%-10%. Tõsiasjaks 

hoiustajatele on eelkõige see, et tähtajaliste hoiuste intressid on sel 

aastal esmakordselt kõrgemad kui THI kasv. Loodetavasti suurendab see 

hoiustajate säästmiskalduvusi.

 

Säästmine on kindlasti 1998. aasta prioriteet. 

 

Pangandus aitab sellele kaasa kõrgemate hoiuste- ja laenuintressidega. 

Tarbimislaenude väljastamine on 1998. aastal konservatiivsem kui möödunud 

aastal ning kõrgemad laenuintressid panevad inimesi rohkem mõtlema tarbimise 

piiramisele ja tuleviku kindlustamisele. Balti riikide makromajanduslik 

probleem on suur jooksevkonto defitsiit. Probleemi tõsidust on teadvustanud 

nii Eesti riiklikud struktuurid kui ka kogu finantssektor. Pankade tegevus 

saab 1998. aastal kindlasti järgima stabiilsuse tagamist Eesti finantsturul. 

Taas tuleb rõhutada, et majanduse edasise stabiilse arengu tagamiseks peavad 

valitsus ja finantssektor enam ergutama säästmist.

 

Eesti riik ja suuremad pangad on saanud rahvusvahelistelt agentuuridelt head 

krediidireitingud. 1998. aastal saadavad reitingud on vähemalt sama head, 

kuid tõsist tööd tehakse ka selleks, et need võiksid astme võrra paraneda.

 

Viimastel aastatel Eesti riigi arengut iseloomustanud väliskaubanduse mahu 

puudujäägi kiire kasv jätkub 1998. aastal. Käesolev aasta peaks esmakordselt 

kaasa tooma väliskaubanduse puudujäägi vähenemise. 

 

Eesti finantssektorit iseloomustab 1998. aastal jätkuvalt konsolideerumine 

ja seda ilmselt nii panganduses kui ka kindlustuses.

 

 

HOIUPANGA TEGEVUS 1998. AASTAL

Eesmärgid

 

Kiirelt arenev majanduskeskkond vajab konkurentsis püsimiseks ja turuosa 

suurendamiseks paindlikku organisatsiooni. Seetõttu käivitati 1997. aastal 

organisatsioonistruktuuri reform, mille põhieesmärk on suurendada Hoiupanga 

kliendikesksust, samuti välistada tagasilööke, mis võivad tuleneda panga 

ülikiirest kasvust ja arengust.

 

Hoiupanga jaoks tähendab 1998. aasta varasemasest konservatiivsemat 

suhtumist bilansiproportsioonidesse. Laenuportfelli osakaal bilansimahust 

püsib 50% piires ning hoiuste maht ületab kindlasti laenuportfelli mahtu.  

 

Pikemas perspektiivis kujunevad üha olulisemaks selvepanganduskanalid. 

Seetõttu paneb Hoiupank 1998. aastal jätkuvalt suurt rõhku  

elektronpanganduse arendusele. 

 

Viimastel aastatel on Eestis toimunud elektroonpanganduse võidukäik. Eesti 

pangandus on kaasas käimas tehnoloogilise arenguga ja nii mitmeski 

elektronpanganduse valdkonnas edestatakse konservatiivseid Lääne panku. Nagu 

teada, vahetuvad iga 10 aasta tagant paljud maailma panganduse turuliidrid. 

Liidriteks tõusevad ainult need, kes suudavad kaasas käia klientide 

vajadustega, käies teatud mõttes .ajast ees.. Hoiupank seab eesmärgiks olla 

tipptasemel tehnoloogilise arengu ja klientidele orienteerituse osas.

 

 

Hoiupanga majandustulemused 1998. aastal

 

Hoiupanga bilansimaht on 1998. aasta lõpus 14,5 miljardit krooni, aastaseks 

kasvuks on plaanitud 57%. Hoiused kasvavad 68% ja jõuavad aasta lõpuks 8,3 

miljardi kroonini. Neto laenuportfelli mahuks plaanib Hoiupank 7,2 miljardit 

krooni, mis tähendab kasvu 53%. 

 

Hoiupank emiteerib 1998. aasta jooksul võlakirju mahus 2,8 miljardit krooni. 

Neid kasutatakse lõppevate krediidiliinide refinantseerimiseks ja 

likviidsuspuhvri suurendamiseks.

 

Hoiupank kavatseb 1998. aasta jooksul teenida puhaskasumit 382 miljonit, s.o 

ca 64% rohkem kui möödunud aastal. Puhaskasum jääb ainsaks omakapitali 

suurendamise vahendiks. Võõrkapital kasvab plaanide kohaselt märksa 

kiiremini kui omakapital, kasvud vastavalt 61% ja 30%. Vaatamata sellele ei 

teki Hoiupangal vajadust täiendava omakapitali järele, sest möödunud aasta 

oktoobris läbiviidud aktsiaemissioon tõstis Hoiupanga omakapitali enam kui 

1,2 miljardi kroonini. See tagab piisava kapitali adekvaatsuse 1998. aasta 

lõpuni. Hoiupanga eesmärk on hoida 1998. aastal kapitali adekvaatsust üle 

12%. 

 

1998. aastal kasvavad tulud kõikidest artiklitest. Tulude kasvu tagavad 

bilansimahu kasv, uute toodete juurutamine, klientide arvu kasv ja 

panganduse üha suurem integreeritus inimeste igapäevaellu. 

 

Puhas intressitulu kasvab 393 miljonilt kroonilt 630 miljoni kroonini, s.o 

60% võrra. Puhast teenustasu tulu plaanib Hoiupank 1998. aastal  teenida 176 

miljonit krooni (s.o. 23% rohkem kui 1997.a.) ja finantsinvesteeringud 

toovad sisse 143 miljonit krooni (s.o. 124% rohkem).

 

Hoiupanga halduskulud on 1998. aastal plaanide kohaselt 357 miljonit krooni, 

aastane kasv seega 51%. 

 

Hoiupank jätkab 1998. aastal konservatiivset laenude provisjoneerimise 

poliitikat. Aasta lõpuks on laenudele moodustatud individuaalprovisjone 180 

miljonit, see on 2,4% bruto laenuportfellist. Väärtpaberitagatisel antud 

laenude provisjoniks plaanitakse 1998. aastal 37 mln krooni.  

Hoiupank jätkab 1998. aastal üldmajanduse provisjoni suurendamist. Plaanitav 

üldmajandusprovisjonide maht 74 miljonit vastab provisjonimäärale 1,0%. 

Reaalseteks laenukahjumiteks hindab Hoiupank 37 miljonit krooni, mis 

moodustab aasta keskmisest laenuportfellist 0,6%. 

 

1998. aastal paraneb Hoiupanga tulude ja kulude suhe. Varade tootlus 

hoitakse samal tasemel või isegi pisut tõuseb, kui võrrelda tulumaksueelse 

kasumiga. Kasumiks enne tulumakse plaanib Hoiupank 453 mln krooni ning 

tulumaksu suuruseks 71 mln krooni. 

Kasumi hulka on arvestatud ka Hoiupanga tütarfirmade poolt makstavad 

dividendid 27 mln krooni. Grupi tulemuste konsolideerimisel on need 

elimineeritud.

 

Panga omakapitali tootluseks on 1998. aastal plaanitud 26,5%.

 

 

HOIUPANGA GRUPI 1998. AASTA PROGNOOS

 

Grupi 1998. aasta  bilansimahuks prognoosib Hoiupank 16,1 mld krooni ja 

puhaskasumiks 450 mln krooni. Lisaks Hoiupangale mõjutavad grupi kasumit 

oluliselt järgmised 100% omatavad tütarettevõtted:

· Hoiupanga Valduse Grupp, kes on 85,5% Eesti Kindlustuse Grupi aktsiate 

omanik, plaanib kasumiks 36,4 mln krooni. Eesti Kindlustuse Grupp plaanib 

kasumiks 52,2 mln krooni; 

· Hoiupanga Liising plaanib koos Läti tütarettevõttega kasumiks 27 mln 

krooni;

· Hoiupanga Fondid prognoosivad kasumiks 17,8 mln krooni;

· Moskvas tegutsev FABA-pank prognoosib kasumiks 6,1 mln krooni. 

 

Hoiupanga grupi omakapitali tootluseks on plaanitud 32,5%. 

 

Erakorraliste tulude-kuludega ei ole Hoiupank kasumiprognoosis arvestanud, 

s.h ei ole arvestatud Eesti Kindlustuse aktsiate võimalikku müügitulemust. 

 

 

Erki Peegel

reklaami- ja suhtekorraldusosakonna asejuhataja

tel 6136 712