Pēd. atjaunots: 19.07.2024 12:18 (GMT+3)

Hoiupanga teade: prognoos 1998. aastaks

08.01.1998, Eesti Hoiupank, TLN
EESTI HOIUPANK
TEADE
08.01.98

HOIUPANGA PROGNOOS 1998. AASTAKS

Majanduskeskkond 1998. aastal
Balti riigid on oma julgeoleku- ja majanduspoliitiliseks eesmärgiks seadnud
ühinemise Euroopa Liiduga. Eesti on Kesk ja Ida-Euroopa riikidest arvatud
nende riikide ringi, mis hakkavad pidama läbirääkimisi Euroopa Liiduga.
Eelkõige tähendab see Eesti jaoks väga tõsist sisemajanduslikku tööd,
tagamaks riigi edasist arengut. Nii nagu kogu majandusele, esitab Euroopasse
integreerumine tõsise väljakutse pangandussektorile. Eesti pangandust on
pärast taastatud omariiklust tõsiselt reformitud ja vaatamata mõningatele
tagasilöökidele on pangandus olnud oma arengus edumeelne ja edukas.

Koos Eesti ettevõtetega on naaberriikidesse läinud mitmed Eesti pangad või
nende tütar- ja sidusettevõtted. Selline suund jätkub ka 1998. aastal, kuid
märksõnaks tuleb pidada seejuures konservatiivsust ja riskide minimeerimist.
Eesti ja kogu Balti regiooni majanduslik areng saab 1998. aastal olema
suhteliselt kiire. Eesti jaoks on erinevad reitinguagentuurid ja
institutsioonid (nii kodumaised kui rahvusvahelised) pakkunud 1998. aasta
majanduskasvuks 4-8%, Eesti 1998. aasta riigieelarve kokkupanekul lähtuti
5%-lisest kasvust. Hoiupanga selle aasta prognooside tegemisel on lähtutud
6-7%-lisest majanduskasvust.

1998. aastal tarbijahindade kasv pidurdub. Tarbijahinnaindeksi (THI) kasv
jääb käesoleval suure tõenäosusega piiridesse 9%-10%. Tõsiasjaks
hoiustajatele on eelkõige see, et tähtajaliste hoiuste intressid on sel
aastal esmakordselt kõrgemad kui THI kasv. Loodetavasti suurendab see
hoiustajate säästmiskalduvusi.

Säästmine on kindlasti 1998. aasta prioriteet.

Pangandus aitab sellele kaasa kõrgemate hoiuste- ja laenuintressidega.
Tarbimislaenude väljastamine on 1998. aastal konservatiivsem kui möödunud
aastal ning kõrgemad laenuintressid panevad inimesi rohkem mõtlema tarbimise
piiramisele ja tuleviku kindlustamisele. Balti riikide makromajanduslik
probleem on suur jooksevkonto defitsiit. Probleemi tõsidust on teadvustanud
nii Eesti riiklikud struktuurid kui ka kogu finantssektor. Pankade tegevus
saab 1998. aastal kindlasti järgima stabiilsuse tagamist Eesti finantsturul.
Taas tuleb rõhutada, et majanduse edasise stabiilse arengu tagamiseks peavad
valitsus ja finantssektor enam ergutama säästmist.

Eesti riik ja suuremad pangad on saanud rahvusvahelistelt agentuuridelt head
krediidireitingud. 1998. aastal saadavad reitingud on vähemalt sama head,
kuid tõsist tööd tehakse ka selleks, et need võiksid astme võrra paraneda.

Viimastel aastatel Eesti riigi arengut iseloomustanud väliskaubanduse mahu
puudujäägi kiire kasv jätkub 1998. aastal. Käesolev aasta peaks esmakordselt
kaasa tooma väliskaubanduse puudujäägi vähenemise.

Eesti finantssektorit iseloomustab 1998. aastal jätkuvalt konsolideerumine
ja seda ilmselt nii panganduses kui ka kindlustuses.


HOIUPANGA TEGEVUS 1998. AASTAL
Eesmärgid

Kiirelt arenev majanduskeskkond vajab konkurentsis püsimiseks ja turuosa
suurendamiseks paindlikku organisatsiooni. Seetõttu käivitati 1997. aastal
organisatsioonistruktuuri reform, mille põhieesmärk on suurendada Hoiupanga
kliendikesksust, samuti välistada tagasilööke, mis võivad tuleneda panga
ülikiirest kasvust ja arengust.

Hoiupanga jaoks tähendab 1998. aasta varasemasest konservatiivsemat
suhtumist bilansiproportsioonidesse. Laenuportfelli osakaal bilansimahust
püsib 50% piires ning hoiuste maht ületab kindlasti laenuportfelli mahtu.

Pikemas perspektiivis kujunevad üha olulisemaks selvepanganduskanalid.
Seetõttu paneb Hoiupank 1998. aastal jätkuvalt suurt rõhku
elektronpanganduse arendusele.

Viimastel aastatel on Eestis toimunud elektroonpanganduse võidukäik. Eesti
pangandus on kaasas käimas tehnoloogilise arenguga ja nii mitmeski
elektronpanganduse valdkonnas edestatakse konservatiivseid Lääne panku. Nagu
teada, vahetuvad iga 10 aasta tagant paljud maailma panganduse turuliidrid.
Liidriteks tõusevad ainult need, kes suudavad kaasas käia klientide
vajadustega, käies teatud mõttes .ajast ees.. Hoiupank seab eesmärgiks olla
tipptasemel tehnoloogilise arengu ja klientidele orienteerituse osas.


Hoiupanga majandustulemused 1998. aastal

Hoiupanga bilansimaht on 1998. aasta lõpus 14,5 miljardit krooni, aastaseks
kasvuks on plaanitud 57%. Hoiused kasvavad 68% ja jõuavad aasta lõpuks 8,3
miljardi kroonini. Neto laenuportfelli mahuks plaanib Hoiupank 7,2 miljardit
krooni, mis tähendab kasvu 53%.

Hoiupank emiteerib 1998. aasta jooksul võlakirju mahus 2,8 miljardit krooni.
Neid kasutatakse lõppevate krediidiliinide refinantseerimiseks ja
likviidsuspuhvri suurendamiseks.

Hoiupank kavatseb 1998. aasta jooksul teenida puhaskasumit 382 miljonit, s.o
ca 64% rohkem kui möödunud aastal. Puhaskasum jääb ainsaks omakapitali
suurendamise vahendiks. Võõrkapital kasvab plaanide kohaselt märksa
kiiremini kui omakapital, kasvud vastavalt 61% ja 30%. Vaatamata sellele ei
teki Hoiupangal vajadust täiendava omakapitali järele, sest möödunud aasta
oktoobris läbiviidud aktsiaemissioon tõstis Hoiupanga omakapitali enam kui
1,2 miljardi kroonini. See tagab piisava kapitali adekvaatsuse 1998. aasta
lõpuni. Hoiupanga eesmärk on hoida 1998. aastal kapitali adekvaatsust üle
12%.

1998. aastal kasvavad tulud kõikidest artiklitest. Tulude kasvu tagavad
bilansimahu kasv, uute toodete juurutamine, klientide arvu kasv ja
panganduse üha suurem integreeritus inimeste igapäevaellu.

Puhas intressitulu kasvab 393 miljonilt kroonilt 630 miljoni kroonini, s.o
60% võrra. Puhast teenustasu tulu plaanib Hoiupank 1998. aastal teenida 176
miljonit krooni (s.o. 23% rohkem kui 1997.a.) ja finantsinvesteeringud
toovad sisse 143 miljonit krooni (s.o. 124% rohkem).

Hoiupanga halduskulud on 1998. aastal plaanide kohaselt 357 miljonit krooni,
aastane kasv seega 51%.

Hoiupank jätkab 1998. aastal konservatiivset laenude provisjoneerimise
poliitikat. Aasta lõpuks on laenudele moodustatud individuaalprovisjone 180
miljonit, see on 2,4% bruto laenuportfellist. Väärtpaberitagatisel antud
laenude provisjoniks plaanitakse 1998. aastal 37 mln krooni.
Hoiupank jätkab 1998. aastal üldmajanduse provisjoni suurendamist. Plaanitav
üldmajandusprovisjonide maht 74 miljonit vastab provisjonimäärale 1,0%.
Reaalseteks laenukahjumiteks hindab Hoiupank 37 miljonit krooni, mis
moodustab aasta keskmisest laenuportfellist 0,6%.

1998. aastal paraneb Hoiupanga tulude ja kulude suhe. Varade tootlus
hoitakse samal tasemel või isegi pisut tõuseb, kui võrrelda tulumaksueelse
kasumiga. Kasumiks enne tulumakse plaanib Hoiupank 453 mln krooni ning
tulumaksu suuruseks 71 mln krooni.
Kasumi hulka on arvestatud ka Hoiupanga tütarfirmade poolt makstavad
dividendid 27 mln krooni. Grupi tulemuste konsolideerimisel on need
elimineeritud.

Panga omakapitali tootluseks on 1998. aastal plaanitud 26,5%.


HOIUPANGA GRUPI 1998. AASTA PROGNOOS

Grupi 1998. aasta bilansimahuks prognoosib Hoiupank 16,1 mld krooni ja
puhaskasumiks 450 mln krooni. Lisaks Hoiupangale mõjutavad grupi kasumit
oluliselt järgmised 100% omatavad tütarettevõtted:
· Hoiupanga Valduse Grupp, kes on 85,5% Eesti Kindlustuse Grupi aktsiate
omanik, plaanib kasumiks 36,4 mln krooni. Eesti Kindlustuse Grupp plaanib
kasumiks 52,2 mln krooni;
· Hoiupanga Liising plaanib koos Läti tütarettevõttega kasumiks 27 mln
krooni;
· Hoiupanga Fondid prognoosivad kasumiks 17,8 mln krooni;
· Moskvas tegutsev FABA-pank prognoosib kasumiks 6,1 mln krooni.

Hoiupanga grupi omakapitali tootluseks on plaanitud 32,5%.

Erakorraliste tulude-kuludega ei ole Hoiupank kasumiprognoosis arvestanud,
s.h ei ole arvestatud Eesti Kindlustuse aktsiate võimalikku müügitulemust.


Erki Peegel
reklaami- ja suhtekorraldusosakonna asejuhataja
tel 6136 712

Vērtspapīri

Akcijas
Obligācijas
Ieguldījumu Fondi

Tirgus informācija

Statistika
Tirdzniecība
Indeksi
Izsoles

Noteikumi

Biržas noteikumi
Uzraudzība

Nāc uz Biržu

Uzņēmumiem
Investoriem
Biržas biedriem
First North konsultantiem

Aktualitātes

Nasdaq ziņas
Emitentu ziņas
Kalendārs

Par mums

Nasdaq Baltijas tirgus
Biroji