Andmed seisuga: 04.07.2024 16:08 (GMT+3)

Eesti Ühispank: Avalik 1999. aasta 12 kuu vahearuanne (II)

29.02.2000, Eesti Ühispank, TLN
EESTI ÜHISPANK
ARUANNE

AVALIK 1999. AASTA 12 KUU VAHEARUANNE (II)

1.2.Eesti Ühispanga 1999. aasta olulised majandussündmused

28. jaanuaril 1999 otsustas International Finance Corporation (IFC)
laenata Eesti Ühispangale kaheksaks aastaks 259 miljonit krooni
(32,375 miljonit Saksa marka). Pank suunas saadud laenu eluaseme
finantseerimise kasvava nõudluse rahuldamiseks. Laenuga kaasnenud
õiguse suhtes konverteerida laen aktsiakapitali, tegi IFC 26. mail
otsuse jätta see kasutamata.

Ühispank oli finantsnõustaja koos ABN AMRO, Rothschild & Sons'i ja
Nomura International'iga 1999.a. suurimal erastamisprotsessil Eestis
- Eesti Telekomi IPO-l (Initial Public Offering) ehk esmasel avalikul
aktsiamüügil. Kaheksateistkordselt ülemärgitud IPO koguväärtus oli ca
3,1 miljardit krooni.

Veebruaris emiteeris Ühispank 50 miljoni euro (783 miljoni krooni)
eest 3-aastase tähtajaga võlakirju intressiga 6 kuu Euribor + 3,5%.
Võlakirjadel on Moodys'e reiting Baa3 ning IBCA reiting BBB-.
Emissiooni ainukorraldaja oli Lehman Brothers. Peale Venemaa kriisi
puhkemist oli see esimene kapitaliturgude tehing Ida-Euroopast,
samuti oli see esimene eurodes denomineeritud võlakirjade emissioon
Baltimaades. Emissiooni edukuse tõi esile ka ajaleht The Wall Street
Journal.

Aprillis otsustasid Ühispank ja Leks Kindlustus, mille aktsiatest
kuulus siis 44,7% Ühispangale, ühendada Leks Elukindlustuse AS
Ühispanga tütarettevõtte Ühispanga Elukindlustuse AS-iga. Aasta
lõpuks saavutas ühinenud elukindlustusselts 11,84%-lise turuosaga
Eesti elukindlustusturul teise positsiooni.

10. aprillil toimunud aktsionäride üldkoosolek otsustas suurendada
Ühispanga aktsiakapitali 4 109 390 krooni võrra, emiteerides ja
pakkudes Nederlandse Financierings- Maatschappij voor
Ontwikkelingslanden'ile (FMO) levitamiseks järelturul 410 939
Ühispanga nimelist lihtaktsiat. Emissiooni tulemusena suurenes
Ühispanga aktsiakapital 665 miljoni kroonini. Samal üldkoosolekul
muudeti ka Ühispanga nõukogu koosseisu.

Augustis muutis reitinguagentuur Moody's hinnangut Ühispanga
pikaajalistele deposiidireitingutele (long term deposit rating)
"stabiilselt" "positiivseks". Samas kinnitas agentuur üldise
deposiitide reitingu (deposit rating) tasemel Baa3/Prime-3 ning
finantstugevuse reitingu (financial strength rating, FSR) tasemel D.

Juunis 1999 avati mitmete kliendiüritustega Ühispanga uus peahoone.
Koos Tornimäe pangasaali avamisega hakkas Ühispank juurutama ka uut
klienditeeninduskontseptsiooni. Esmakordselt said kõik panga
peakontori struktuuriüksused kolida ühte majja, see andis pangale
täiendava võimaluse suurema efektiivsuse saavutamiseks.

Juulis sai Ühispanga juhatuse liikmeks senine SEB juhtivtöötaja Johan
Lindh, kes CFO-na (Chief Financial Officer) vastutab ka Ühispanga
riskijuhtimispoliitika eest.

12. oktoobril teatas Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), et on
suurendanud oma osalust Eesti Ühispangas 50,15 protsendini ehk
33 379 000 Ühispanga aktsiani. SEB ostis 3 372 000 Ühispanga aktsiat
(ca 5,15 protsenti Ühispanga aktsiakapitalist) ning ületas sellega
50% olulise osaluse künnise.

Novembris asus 100%-liselt Ühispangale kuuluva Ühisliisingu tegevust
juhtima uus juhatuse esimees Mart Altvee, kes koos uuenenud
meeskonnaga tahab tagasi võita ja suurendada 1999. aastal vähenenud
turuosa.

Detsembris toid Eesti Ühispank, Dell ja Eesti Telefon koostöös turule
uudse teenustepaketi U3: See on soodne järelmaksuvõimalus Delli
personaalarvuti ostmisel, lisaks saavad kliendid kaasa Eesti Telefoni
Atlas Starteri Interneti-ühenduse ning Ühispanga internetipanga
U-Neti. Tegemist on esimese sammuga internetipõhiselt toimiva
tarneahela suunas, kus lähitulevikus ei pea klient elektroonilisest
kanalist väljuma kogu teenustsükli käigus.

10. detsembril allkirjastasid Eesti Ühispanga ning Euroopa
Investeerimispanga (EIB) esindajad finantseerimise lepingu, mille
kohaselt Ühispangal on õigus laenata EIB-lt kuni 20 miljonit eurot.
Laenu kasutatakse väike- ja keskmiste projektide finantseerimiseks
keskkonnakaitse, energiasäästmise, infrastruktuuri, tööstuse,
teeninduse ja turismi valdkonnas.

18. detsembril sõlmis Ühispank lepingu Läti tütarpanga Saules Banka
müügiks, et keskenduda tegevuse arendamisele Eesti turul.

Pikka ja põhjalikku ettevalmistustööd nõudnud Aasta 2000 projekt
kulmineerus aastavahetusel 1999 / 2000. Ühispank suutis nn. Aasta
2000 probleemi täielikult vältida, kõik pangakanalid toimisid igati
plaanipäraselt.




1.3.Eesti Ühispanga riskide juhtimise ja haldamise poliitika

Riskijuhtimise aluseks on keskpanga ja teiste
regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiste
raamatupidamisstandardite, sh hea pangandustava jälgimine ja AS
Eesti Ühispanga nõukogu poolt kinnitatud põhimotted.

Riskide juhtimise poliitika määrab ära üldised põhimõtted riski
võtmisel. See on paika pandud toote, kliendigrupi ja geograafilise
piirkonna lõikes ning baseerub limiitide (maksimaalsed positioonid)
kehtestamisele ja erinevate positsioonide jooksvale kontrollile.

AS Eesti Ühispanga riskijuhtimisüksused:
I tasand - põhimotete ja eesmärkide kujundamine ning
kontrollifunktsioon
I tasandi riskijuhtimisüksusteks on Juhatus ja aktivate
passivate juhtimise komitee (APJK).

Panga aktsionäride vara otstarbeka ning lisaväärtust tekitava
kasutamise eest on vastutav Juhatus, kes kinnitab ka
riskide juhtimise strateegiad ja üldpohimõtted.

Riskide juhtimise poliitika ja üldpõhimõtete
kujundamisega tegeleb AS Eesti Ühispanga aktivate- passivate
juhtimise komitee. Aktivate-passivate juhtimise komitee eesmärk on
saavutada varade ja kohustuste struktuur, mis maksimeerib
kasumit ja tagab maksevõimelisuse soovitud riskisuse ja
tulubaasi juures.

II tasand - operatiivtasandil juhtimine
II tasandi juhtimisüksusteks on riski juhtimise osakond
ja vastavad struktuuriüksused.

Riski juhtimise osakonna ülesandeks on riskide mõõtmise ja
kontrollimeetodite elluviimine, riskidest APJK-le raporteerimine ja
analüüs.

Iga struktuuriüksus on vastutav oma üksuses võetavate riskide
jäämises lubatud piiridesse.

Peamised Ühispanga hallatavad riskid on krediidirisk,
likviidsusrisk, tururiskid, operatsioonirisk ning juriidiline
risk.

Krediidirisk

Krediidirisk tuleneb toenäolisest kahjust, mis võib tekkida
laenulepingust tulenevate kohustuste ebakorrektsel täitmisel või
mittetäitmisel tulenevalt kiendi ärilisest ebaõnnestumisest või
muudest teguritest (sh tagatise ebapiisavusest). Riski võtmise üle
otsustamine toimub kollegiaalselt laenukomiteedes ja vastavat
pädevust omavate isikute poolt vastavalt panga juhatuse poolt
kinnitatud pädevuslimiitidele.

Panga poolsed riskivõtmise põhimõtted on alljärgnevad:

a) risk peab olema hinnatav,

b) kõik riskid peavad olema nõuetekohaselt tagatud ja kindlustatud,

c) finantseerimisel eelistada arenevaid majandusharusid ning antud
harude tugevamaid esindajaid,

d) tagada professionaalsus laenuanalüüsis, standardiseeritud
protseduurid ja lepingud, korrektsus lepingute vormistamisel,

e) tugeva järelevalve süsteemiga tagada võimalike probleemide
avastamine varases staadiumis, et vältida ja vähendada laenukahjumeid.

Krediidiriskide mõõtmine holmab endas mitmeid erinevaid tegevusi,
nagu panga krediidiklientide senise tegevuse, juhtkonna ja omanike
riski, tagatiste hindamine; äriplaani ning esitatud kassavoogude
prognooside analüüs ja hindamine; tuntus pangale ja usaldusväärsus,
positiivne krediidiajalugu.

Esmane vastutus laenuportfelli kvaliteedi jälgimise eest lasub
laenujuhtidel. Regulaarselt vaadatakse laenuportfell ja sellega
seotud riskid üle laenuosakonna juhataja ja riskikomitee tasemel.
Samuti regulaarselt toimub laenu järelevalve grupi poolne
laenuportfelli kvaliteedi põhjalik kontroll. Laenuportfelli
ülevaatamist ning hindamist teostavad ka panga siseaudit,
pangajärelevalve ja audiitorid.

Kontrolli käigus hinnatakse protseduuride täitmist, vajaliku
informatsiooni ja dokumentide olemasolu, laenude teenindamise
(tagasimaksete) korrektsust, tagatise piisavust, kliendipoolset
äriplaani täitmist ja muid riske mõjutavaid tegureid.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tuleneb panga suutmatusest täita oma igapäevaseid
kohustusi. Likviidsuse juhtimise ja sellest tuleneva riski
igapäevase haldamisega tegeleb Eesti Ühispanga riskijuhtimise osakond
ja rahaturgude osakond. Panga pikaajalist likviidsust planeeritakse
ja kontrolli likviidsusriski juhtimise üle teostab aktivate ja
passivate juhtimise komitee (APJK).

Panga likviidsusriski reguleerimise aluseks on Eesti Panga
kohustuliku reservi nõue ning minimaalse ja maksimaalse
nõutava likviidsuse suhtarv, mis kehtestatakse panga
Juhatuse poolt APJK ettepanekul. Antud limiidi alusel
kehtestatakse likviidsusportfelli minimaalne ja maksimaalne maht.

Likviidsusriski mõõtmiseks kasutatakse erinevaid
riskimõõtmistehnikaid, nt. aktivate-passivate tähtaegu ja
spetsiaalseid likviidsuspositsioone peegeldavaid mudeleid ning
aktivate turukõlbulikkuse hindamist.

Likviidsusriski juhtimiseks kasutatakse põhiliselt bilansilisi
instrumente: lühiajaliste instrumentidena näiteks
arvelduskrediite, pankadevahelisi laene, müügi- tagasiostutehinguid,
klientide hoiused ning pikaajalistena - laenusid teistelt
finantsinstitutsioonidelt, võlakirju ning omakapitali.

Tururisk

Tururisk tekib intressimäärade, valuutakursside, aktsiate, kinnis- ja
vallasvara hindade ebasoodsatest liikumistest turul. Tururiskist
on mõjutatud enamus pangatoodetest: laenud, hoiused, väärtpaberid,
tuletisinstrumendid, pikaajalised krediidiliinid, allutatud
kohustused.

Ühispank hindab riske igapäevaselt kasutades selleks erinevaid
riskimõõtmistehnikaid ja juhtimise vahendeid olenevalt
tururiskitüübist.

Valuutariski kontrolli/jälgimise põhialuseks on APJK poolt
kinnitatud maksimaalsed avatud valuutapositsioonid, mis on
kooskõlas Eesti Panga poolt kehtestatud avatud netovälisvaluuta-
positsiooni piirmääradega.

Aktsiahinna kõikumisega seotud positsioonid
(kauplemisportfellid, optsioonid ja muud bilansivälised
instrumendid) on samuti rangelt limiteeritud.

Intressimäärariski juhtimisvahendiks on limiidid erinevatele
intressitüüpidele (fikseeritud ja ujuv), varade ja kohustuste
struktuuri vastavusse viimine (tähtajavahe) ning intressitundlik
lahtine positsioon.

Tururiskide juhtimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse lisaks
tavapärastele bilansilistele ning bilansivälistele
instrumentidele ka turuparameetrite simulatsioone ehk erinevaid
stsenaariummudeleid.

Maarisk

Maariskid on põhiliselt reglementeeritud maalimiitide
kehtestamisega erinevatele finantstoodetele. A-tsooni riikide
riskivotmise piirmäärad on kooskõlastatud Eesti Panga poolt
kehtestatud piirangutega (nt kapitali adekvaatsuse nõue). Teiste
riikide, eriti endiste Nõukogu Liidu vabariikidega jälgitakse väga
konservatiivset joont ning võetavad positsioonid on minimaalsed
vastavalt igapäevase sujuva pangandutegevuse tagamiseks.

Operatsioonirisk

Operatsiooniriski all mõistetakse riski, mis sisemiste (ebaefektiivsed
protseduurid, puudulikud infosüsteemid, personali pädevus ja lojaalsus
jne.) või väliste (reputatsiooni langus, kriminaalsed aktid,
katastroofid) tegurite mõjul võib häirida panga äritegevust või viia
ootamamtute kahjumite tekkeni.

Ebaefektiivsetest protseduuridest tuleneva riski
maandamiseks kasutab pank standardset protseduuri, mis peab
tagama toote igakülgse kaetuse lepingute, kontrolltoimingute
ja tõese raamatupidamisliku kajastamisega. Peale toote
juurutamist viib sisekontrolli osakond regulaarselt läbi
kontrolle kehtestatud protseduurist kinnipidamise
tagamiseks. Operatsiooniriskide kvantifitseerimiseks tulevikus
töötab riskijuhtimise osakond erinevate metoodikate kallal,
uurides võimalusi nende kohaldamiseks kohalikele oludele.

Sisekontrollisüsteem

Sisekontrollisüsteemid hõlmavad oma ulatuselt kogu panga
tegevust, olles panga ja grupis toimuvate protsesside
lahutamatuks osaks. Sisekontrollisüsteemid on osa panga
juhtimisvahenditest ja nende olemasolu ning toimimise tagamine
on juhtide vastutus. Lisaks igapäevaselt toimivatele
sisekontrollisüsteemidele on pangas ja grupis kontrollifunktsioone
kandvateks struktuurideks nõukogu, juhatus ja siseauditi osakond.
Nõukogu teostab järelvalvet Panga ja kogu majandusgrupi tegevuse
üle, kuulates regulaarselt ära Panga ja majandusgruppi
kuuluvate äriüksuste juhte, kinnitades Panga ja kogu majandusgrupi
riskijuhtimise üldpõhimõtted (üldine äririsk, tururisk,
äripartnerite risk, tegevusrisk ) ja määrates nendest riskidest
tuleneva riskikapitali vajaduse, kinnitades kohustuste maksimaalse
piirmäära ühe kliendi või kliendigrupi kohta, otsustades riskide
hajutamise põhimõtted erinevate klientide ja kliendigruppide vahel.
Panga juhatus kehtestab igapäevase juhtimistegevuse
toimimiseks struktuuriüksuste juhtide pädevuse ja vastutuse piirid
ning töötajate ametijuhendid, kehtestab juhtide ja töötajate
tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid
ning analüüsides tegevuse tulemusi teeb vajadusel muudatusi
sisekontrollisüsteemidesse. Siseauditi tegevus on suunatud Panga ja
tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning Panga
konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute varade säilimise, Panga
aktsionäride, hoiustajate ja teiste kreeditoride huvide
kaitstuse jälgimisele ning Panga ametnike tegevuse
vastavuse kontrollimisele kehtivatele kordadele ning
headele pangandustavadele. Siseauditi osakond süstematiseerib
kokkulepitud standardeid järgides informatsiooni riskide
juhtimise ja sisekontrollisüsteemide efektiivsuse kohta ning on
seeläbi suunatud kogu grupi eesmärkide saavutamise toetamisele.
Siseauditi rolliks on koostöös vastutavate juhtidega
analüüsida esinenud puudusi ja vajakajäämisi, suunata
organisatsiooni riskide juhtimise parandamisele ja
efektiivsete sisekontrollisüsteemide olemasolule . Pangas ja
kontsernis alustati 1999.aastal põhjalikumalt
riskijuhtimissüsteemide kvalitatiivset täiendamist ning peamine
kriteerium on riskijuhtimissüsteemide pidev majandusolukorrale
vastava arengu kindlustamine.

Pangas ja kontsernis on tsentraalselt hallatavad infosüsteemid, mis
tagavad andmete turvalise käsitlemise ja säilitamise. Panga
infosüsteemid, nii nagu ka panga finantstegevus, on auditeeritud
sõltumatu audiitori poolt.


Urmas Neetar
aruandluse ja anal.osak.juh.
6 656 390

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid