EESTI ÜHISPANK

ARUANNE



AVALIK 1999. AASTA 12 KUU VAHEARUANNE (II)



1.2.Eesti Ühispanga 1999. aasta olulised majandussündmused



28. jaanuaril  1999 otsustas  International Finance  Corporation (IFC)

laenata  Eesti  Ühispangale  kaheksaks  aastaks  259  miljonit  krooni

(32,375  miljonit  Saksa  marka).  Pank  suunas  saadud laenu eluaseme

finantseerimise  kasvava  nõudluse  rahuldamiseks.  Laenuga  kaasnenud

õiguse suhtes  konverteerida laen  aktsiakapitali, tegi  IFC 26.  mail

otsuse jätta see kasutamata.



Ühispank oli  finantsnõustaja koos  ABN AMRO,  Rothschild &  Sons'i ja

Nomura International'iga  1999.a. suurimal  erastamisprotsessil Eestis

- Eesti Telekomi IPO-l (Initial Public Offering) ehk esmasel  avalikul

aktsiamüügil. Kaheksateistkordselt ülemärgitud IPO koguväärtus oli  ca

3,1 miljardit krooni.



Veebruaris emiteeris  Ühispank 50  miljoni euro  (783 miljoni  krooni)

eest 3-aastase tähtajaga  võlakirju intressiga 6  kuu Euribor +  3,5%.

Võlakirjadel  on  Moodys'e  reiting  Baa3  ning  IBCA  reiting   BBB-.

Emissiooni ainukorraldaja oli Lehman  Brothers.  Peale Venemaa  kriisi

puhkemist  oli  see  esimene  kapitaliturgude  tehing   Ida-Euroopast,

samuti oli  see esimene  eurodes denomineeritud  võlakirjade emissioon

Baltimaades. Emissiooni edukuse tõi  esile ka ajaleht The  Wall Street

Journal.



Aprillis  otsustasid  Ühispank  ja  Leks  Kindlustus, mille aktsiatest

kuulus  siis  44,7%  Ühispangale,  ühendada  Leks  Elukindlustuse   AS

Ühispanga  tütarettevõtte  Ühispanga   Elukindlustuse  AS-iga.   Aasta

lõpuks  saavutas  ühinenud  elukindlustusselts  11,84%-lise  turuosaga

Eesti elukindlustusturul teise positsiooni.



10.  aprillil  toimunud  aktsionäride  üldkoosolek otsustas suurendada

Ühispanga  aktsiakapitali  4  109  390  krooni  võrra,  emiteerides ja

pakkudes     Nederlandse     Financierings-     Maatschappij      voor

Ontwikkelingslanden'ile   (FMO)   levitamiseks   järelturul   410  939

Ühispanga  nimelist  lihtaktsiat.    Emissiooni  tulemusena   suurenes

Ühispanga  aktsiakapital  665  miljoni  kroonini.  Samal üldkoosolekul

muudeti ka Ühispanga nõukogu koosseisu.



Augustis   muutis   reitinguagentuur   Moody's   hinnangut   Ühispanga

pikaajalistele  deposiidireitingutele  (long   term  deposit   rating)

"stabiilselt"   "positiivseks".   Samas   kinnitas   agentuur   üldise

deposiitide  reitingu  (deposit  rating)  tasemel  Baa3/Prime-3   ning

finantstugevuse reitingu (financial strength rating, FSR) tasemel D.



Juunis 1999  avati mitmete  kliendiüritustega Ühispanga  uus peahoone.

Koos Tornimäe  pangasaali avamisega  hakkas Ühispank  juurutama ka uut

klienditeeninduskontseptsiooni.   Esmakordselt    said   kõik    panga

peakontori  struktuuriüksused  kolida  ühte  majja,  see andis pangale

täiendava võimaluse suurema efektiivsuse saavutamiseks.



Juulis sai Ühispanga juhatuse liikmeks senine SEB juhtivtöötaja  Johan

Lindh,  kes  CFO-na  (Chief  Financial  Officer) vastutab ka Ühispanga

riskijuhtimispoliitika eest.



12.  oktoobril  teatas  Skandinaviska  Enskilda  Banken  (SEB),  et on

suurendanud  oma  osalust  Eesti  Ühispangas  50,15  protsendini   ehk

33 379 000 Ühispanga  aktsiani. SEB ostis 3 372 000  Ühispanga aktsiat

(ca 5,15  protsenti   Ühispanga aktsiakapitalist)  ning ületas sellega

50% olulise osaluse künnise.



Novembris asus 100%-liselt  Ühispangale kuuluva Ühisliisingu  tegevust

juhtima  uus  juhatuse   esimees  Mart  Altvee,   kes  koos   uuenenud

meeskonnaga tahab tagasi võita  ja suurendada 1999.   aastal vähenenud

turuosa.



Detsembris toid Eesti Ühispank, Dell ja Eesti Telefon koostöös  turule

uudse  teenustepaketi  U3:  See  on  soodne  järelmaksuvõimalus  Delli

personaalarvuti ostmisel, lisaks saavad kliendid kaasa Eesti  Telefoni

Atlas  Starteri  Interneti-ühenduse   ning  Ühispanga   internetipanga

U-Neti.  Tegemist   on  esimese   sammuga  internetipõhiselt   toimiva

tarneahela suunas,  kus lähitulevikus  ei pea  klient elektroonilisest

kanalist väljuma kogu teenustsükli käigus.



10.   detsembril   allkirjastasid   Eesti   Ühispanga   ning   Euroopa

Investeerimispanga  (EIB)  esindajad  finantseerimise  lepingu,  mille

kohaselt Ühispangal on  õigus laenata EIB-lt  kuni 20 miljonit  eurot.

Laenu  kasutatakse  väike-  ja  keskmiste projektide finantseerimiseks

keskkonnakaitse,    energiasäästmise,    infrastruktuuri,    tööstuse,

teeninduse ja turismi valdkonnas.



18. detsembril sõlmis  Ühispank  lepingu  Läti tütarpanga Saules Banka

müügiks, et keskenduda tegevuse arendamisele Eesti turul.



Pikka  ja  põhjalikku  ettevalmistustööd  nõudnud  Aasta  2000 projekt

kulmineerus  aastavahetusel  1999  /  2000.  Ühispank suutis nn. Aasta

2000 probleemi  täielikult vältida,  kõik pangakanalid  toimisid igati

plaanipäraselt.









1.3.Eesti Ühispanga riskide juhtimise ja haldamise poliitika



Riskijuhtimise     aluseks      on     keskpanga       ja       teiste

regulatiivsete     organite     poolt     seatud     nõuded,   üldiste

raamatupidamisstandardite,  sh  hea  pangandustava  jälgimine  ja   AS

Eesti Ühispanga nõukogu poolt kinnitatud põhimotted.



Riskide  juhtimise  poliitika  määrab  ära  üldised  põhimõtted  riski

võtmisel. See on  paika pandud toote,   kliendigrupi ja  geograafilise

piirkonna lõikes ning  baseerub limiitide (maksimaalsed   positioonid)

kehtestamisele ja erinevate positsioonide jooksvale kontrollile.



AS Eesti Ühispanga riskijuhtimisüksused:

I    tasand  -  põhimotete    ja    eesmärkide    kujundamine     ning

kontrollifunktsioon

I    tasandi   riskijuhtimisüksusteks   on   Juhatus   ja     aktivate

passivate juhtimise komitee (APJK).



Panga   aktsionäride   vara   otstarbeka   ning  lisaväärtust tekitava

kasutamise   eest   on   vastutav   Juhatus,     kes  kinnitab      ka

riskide juhtimise strateegiad ja üldpohimõtted.



Riskide         juhtimise       poliitika       ja       üldpõhimõtete

kujundamisega   tegeleb   AS  Eesti   Ühispanga   aktivate-  passivate

juhtimise komitee. Aktivate-passivate juhtimise komitee   eesmärk   on

saavutada  varade  ja    kohustuste struktuur,     mis     maksimeerib

kasumit      ja      tagab  maksevõimelisuse  soovitud  riskisuse   ja

tulubaasi juures.



II tasand - operatiivtasandil juhtimine

II    tasandi   juhtimisüksusteks   on   riski   juhtimise     osakond

ja vastavad struktuuriüksused.



Riski   juhtimise   osakonna  ülesandeks  on   riskide   mõõtmise   ja

kontrollimeetodite  elluviimine,  riskidest  APJK-le raporteerimine ja

analüüs.



Iga   struktuuriüksus   on vastutav  oma   üksuses   võetavate riskide

jäämises lubatud piiridesse.



Peamised     Ühispanga     hallatavad   riskid     on    krediidirisk,

likviidsusrisk,    tururiskid,   operatsioonirisk    ning  juriidiline

risk.



Krediidirisk



Krediidirisk   tuleneb   toenäolisest   kahjust,   mis   võib  tekkida

laenulepingust  tulenevate  kohustuste  ebakorrektsel  täitmisel   või

mittetäitmisel  tulenevalt  kiendi   ärilisest  ebaõnnestumisest   või

muudest teguritest  (sh tagatise  ebapiisavusest).   Riski võtmise üle

otsustamine   toimub   kollegiaalselt   laenukomiteedes   ja  vastavat

pädevust  omavate  isikute  poolt   vastavalt  panga  juhatuse   poolt

kinnitatud pädevuslimiitidele.



Panga poolsed riskivõtmise põhimõtted on alljärgnevad:



a) risk peab olema hinnatav,



b) kõik riskid peavad olema nõuetekohaselt tagatud ja kindlustatud,



c) finantseerimisel eelistada arenevaid majandusharusid ning antud

   harude tugevamaid esindajaid,



d) tagada professionaalsus laenuanalüüsis, standardiseeritud

   protseduurid ja lepingud, korrektsus lepingute vormistamisel,



e) tugeva järelevalve süsteemiga tagada võimalike probleemide

avastamine varases staadiumis, et vältida ja vähendada laenukahjumeid.



Krediidiriskide  mõõtmine  holmab  endas  mitmeid  erinevaid tegevusi,

nagu  panga  krediidiklientide  senise  tegevuse, juhtkonna ja omanike

riski,  tagatiste  hindamine;  äriplaani  ning  esitatud  kassavoogude

prognooside analüüs  ja hindamine;  tuntus pangale  ja usaldusväärsus,

positiivne krediidiajalugu.



Esmane  vastutus  laenuportfelli   kvaliteedi  jälgimise  eest   lasub

laenujuhtidel.  Regulaarselt  vaadatakse   laenuportfell  ja   sellega

seotud  riskid  üle  laenuosakonna  juhataja  ja riskikomitee tasemel.

Samuti   regulaarselt   toimub   laenu   järelevalve   grupi    poolne

laenuportfelli   kvaliteedi    põhjalik    kontroll.    Laenuportfelli

ülevaatamist   ning   hindamist   teostavad   ka   panga    siseaudit,

pangajärelevalve ja audiitorid.



Kontrolli   käigus   hinnatakse   protseduuride   täitmist,   vajaliku

informatsiooni   ja   dokumentide   olemasolu,   laenude  teenindamise

(tagasimaksete)   korrektsust,   tagatise   piisavust,  kliendipoolset

äriplaani täitmist ja muid riske mõjutavaid tegureid.



Likviidsusrisk



Likviidsusrisk  tuleneb  panga  suutmatusest  täita  oma  igapäevaseid

kohustusi.    Likviidsuse   juhtimise   ja   sellest   tuleneva  riski

igapäevase haldamisega tegeleb Eesti Ühispanga riskijuhtimise  osakond

ja rahaturgude  osakond. Panga  pikaajalist likviidsust  planeeritakse

ja  kontrolli  likviidsusriski  juhtimise  üle  teostab  aktivate   ja

passivate juhtimise komitee (APJK).



Panga   likviidsusriski   reguleerimise   aluseks   on   Eesti   Panga

kohustuliku   reservi   nõue    ning   minimaalse     ja   maksimaalse

nõutava     likviidsuse      suhtarv,       mis kehtestatakse    panga

Juhatuse    poolt    APJK    ettepanekul.    Antud    limiidi   alusel

kehtestatakse  likviidsusportfelli minimaalne ja maksimaalne maht.



Likviidsusriski        mõõtmiseks        kasutatakse         erinevaid

riskimõõtmistehnikaid,       nt.  aktivate-passivate    tähtaegu    ja

spetsiaalseid   likviidsuspositsioone   peegeldavaid   mudeleid   ning

aktivate turukõlbulikkuse hindamist.



Likviidsusriski   juhtimiseks   kasutatakse    põhiliselt  bilansilisi

instrumente:         lühiajaliste         instrumentidena      näiteks

arvelduskrediite, pankadevahelisi laene,  müügi-  tagasiostutehinguid,

klientide    hoiused   ning    pikaajalistena  -  laenusid    teistelt

finantsinstitutsioonidelt, võlakirju ning omakapitali.



Tururisk



Tururisk  tekib intressimäärade, valuutakursside, aktsiate, kinnis- ja

vallasvara  hindade  ebasoodsatest  liikumistest   turul.  Tururiskist

on mõjutatud enamus pangatoodetest:   laenud, hoiused,   väärtpaberid,

tuletisinstrumendid,     pikaajalised     krediidiliinid,    allutatud

kohustused.



Ühispank  hindab   riske  igapäevaselt   kasutades  selleks  erinevaid

riskimõõtmistehnikaid   ja      juhtimise      vahendeid     olenevalt

tururiskitüübist.



Valuutariski   kontrolli/jälgimise   põhialuseks   on     APJK   poolt

kinnitatud   maksimaalsed   avatud   valuutapositsioonid,   mis     on

kooskõlas   Eesti  Panga  poolt  kehtestatud  avatud netovälisvaluuta-

positsiooni piirmääradega.



Aktsiahinna          kõikumisega         seotud           positsioonid

(kauplemisportfellid,   optsioonid    ja      muud      bilansivälised

instrumendid) on samuti rangelt limiteeritud.



Intressimäärariski    juhtimisvahendiks    on    limiidid  erinevatele

intressitüüpidele  (fikseeritud  ja    ujuv), varade   ja   kohustuste

struktuuri   vastavusse    viimine (tähtajavahe)  ning intressitundlik

lahtine positsioon.



Tururiskide   juhtimiseks   ja    mõõtmiseks   kasutatakse      lisaks

tavapärastele        bilansilistele       ning        bilansivälistele

instrumentidele  ka   turuparameetrite  simulatsioone   ehk  erinevaid

stsenaariummudeleid.



Maarisk



Maariskid     on     põhiliselt     reglementeeritud      maalimiitide

kehtestamisega   erinevatele   finantstoodetele.     A-tsooni  riikide

riskivotmise  piirmäärad  on  kooskõlastatud   Eesti  Panga      poolt

kehtestatud  piirangutega  (nt    kapitali adekvaatsuse nõue).  Teiste

riikide,  eriti  endiste  Nõukogu  Liidu vabariikidega jälgitakse väga

konservatiivset joont ning    võetavad  positsioonid  on   minimaalsed

vastavalt igapäevase sujuva pangandutegevuse tagamiseks.



Operatsioonirisk



Operatsiooniriski all mõistetakse riski, mis sisemiste (ebaefektiivsed

protseduurid, puudulikud infosüsteemid, personali pädevus ja lojaalsus

jne.)  või   väliste  (reputatsiooni   langus,   kriminaalsed   aktid,

katastroofid) tegurite mõjul võib häirida panga äritegevust  või  viia

ootamamtute kahjumite tekkeni.



Ebaefektiivsetest        protseduuridest        tuleneva         riski

maandamiseks   kasutab  pank   standardset   protseduuri,   mis   peab

tagama   toote    igakülgse   kaetuse    lepingute, kontrolltoimingute

ja      tõese        raamatupidamisliku  kajastamisega.  Peale   toote

juurutamist  viib  sisekontrolli  osakond       regulaarselt      läbi

kontrolle      kehtestatud  protseduurist                kinnipidamise

tagamiseks.     Operatsiooniriskide   kvantifitseerimiseks   tulevikus

töötab  riskijuhtimise   osakond   erinevate   metoodikate     kallal,

uurides võimalusi nende kohaldamiseks kohalikele oludele.



Sisekontrollisüsteem



Sisekontrollisüsteemid    hõlmavad   oma    ulatuselt    kogu    panga

tegevust,     olles    panga   ja    grupis   toimuvate    protsesside

lahutamatuks    osaks.    Sisekontrollisüsteemid    on    osa    panga

juhtimisvahenditest  ja  nende  olemasolu   ning   toimimise  tagamine

on      juhtide     vastutus.     Lisaks     igapäevaselt  toimivatele

sisekontrollisüsteemidele on pangas   ja  grupis  kontrollifunktsioone

kandvateks  struktuurideks    nõukogu, juhatus ja siseauditi  osakond.

Nõukogu  teostab  järelvalvet Panga  ja  kogu  majandusgrupi  tegevuse

üle,    kuulates    regulaarselt    ära    Panga    ja  majandusgruppi

kuuluvate äriüksuste juhte, kinnitades  Panga ja  kogu   majandusgrupi

riskijuhtimise    üldpõhimõtted    (üldine    äririsk,       tururisk,

äripartnerite risk,   tegevusrisk  )   ja määrates   nendest riskidest

tuleneva  riskikapitali  vajaduse,  kinnitades  kohustuste maksimaalse

piirmäära  ühe  kliendi   või  kliendigrupi  kohta, otsustades riskide

hajutamise põhimõtted  erinevate klientide  ja kliendigruppide  vahel.

Panga      juhatus      kehtestab     igapäevase      juhtimistegevuse

toimimiseks struktuuriüksuste  juhtide pädevuse  ja   vastutuse piirid

ning  töötajate  ametijuhendid,  kehtestab    juhtide   ja   töötajate

tegevust    reguleerivad     sise-eeskirjad     ja  protseduurireeglid

ning  analüüsides   tegevuse   tulemusi    teeb  vajadusel   muudatusi

sisekontrollisüsteemidesse.  Siseauditi  tegevus on suunatud  Panga ja

tema  tütarettevõtete   ja    viimaste  tütarettevõtete   ning   Panga

konsolideerimisrühma kuuluvate   äriühingute varade  säilimise,  Panga

aktsionäride,  hoiustajate     ja     teiste   kreeditoride     huvide

kaitstuse  jälgimisele      ning     Panga      ametnike      tegevuse

vastavuse  kontrollimisele      kehtivatele      kordadele        ning

headele pangandustavadele.   Siseauditi    osakond     süstematiseerib

kokkulepitud    standardeid     järgides    informatsiooni     riskide

juhtimise  ja  sisekontrollisüsteemide  efektiivsuse  kohta  ning   on

seeläbi  suunatud  kogu   grupi  eesmärkide  saavutamise  toetamisele.

Siseauditi     rolliks      on   koostöös   vastutavate      juhtidega

analüüsida     esinenud    puudusi   ja    vajakajäämisi,      suunata

organisatsiooni      riskide      juhtimise     parandamisele       ja

efektiivsete  sisekontrollisüsteemide   olemasolule  .    Pangas    ja

kontsernis         alustati         1999.aastal          põhjalikumalt

riskijuhtimissüsteemide  kvalitatiivset    täiendamist   ning  peamine

kriteerium   on   riskijuhtimissüsteemide    pidev  majandusolukorrale

vastava arengu kindlustamine.



Pangas ja  kontsernis on  tsentraalselt hallatavad  infosüsteemid, mis

tagavad   andmete   turvalise   käsitlemise   ja   säilitamise.  Panga

infosüsteemid,  nii  nagu  ka  panga  finantstegevus,  on auditeeritud

sõltumatu audiitori poolt.





Urmas Neetar

aruandluse ja anal.osak.juh.

6 656 390