SAMPO PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



SAMPO PANGA GRUPI 2000. AASTA MAJANDUSTULEMUSED



Bilansi analüüs



Sampo Panga grupi bilansimaht oli 2000. aasta lõpul 4,3 miljardit krooni,

suurenedes aastaga 23,4% ehk 820,0 miljonit krooni. Enamus sellest kasvust

tulenes klientide hoiuste ja emiteeritud võlakirjade mahu suurenemisest.



Väärtpaberid ja likviidsed varad



Likviidsete vahendite ennakkasv bilansimahu kasvutempo suhtes viis nende

osakaalu varades 1999. aasta 30,1%-lt 2000. aasta lõpuks 38,7%-le. Teistesse

pankadesse paigutatud nõudmiseni ja tähtajalised deposiidid suurenesid 56,4%

ehk 293,7 miljonit krooni, nõuded keskpangale kasvasid 56,3% ehk 190,2

miljonit krooni. Likviidsuspuhvrisse kuuluva võlakirjade kauplemisportfelli

maht küündis 2000. aasta lõpus 272,5 miljoni kroonini, kasvades möödunud

aastaga 158,5 miljonit krooni ehk 138,8% ning seda peamiselt soetatud

välismaiste krediidiasutuste ja keskvalitsuste võlakirjade arvelt.

Likviidsetesse varade kogumaht suurenes 2000. aastal 618,9 miljonit krooni ehk

58,7%, ulatudes 2000. aasta lõpus 1,7 miljardi krooni.



Grupi investeeringud aktsiatesse vähenesid 2000. aastaga 64,9% (79,4 miljonit

krooni) peamiselt aktsiate investeerimisportfelli 65,4 protsendilisest (63,8

miljonit krooni) vähenemisest tingituna.



Grupi võlakirjade investeerimisportfell suurenes 32,8% (31,8 miljonit krooni).

Aasta lõpus moodustasid finantseerimisasutuste võlakirjad portfellist 79,1%

(101,9 miljonit krooni).



Laenutegevus



Grupi poolt klientidele väljastatud laenud on suurim aktivate grupp.

Brutolaenuportfelli osa intressitoovates varades oli 2000. aasta lõpus 56,6%

(1999.a. 64,5%) ja varade kogumahus 52,6% (55,5%). Brutolaenuportfell kasvas

2000. aastaga 17,0% (330,0 miljonit krooni), viies portfelli mahu 2,3 miljardi

kroonini.



Eraettevõtetele väljastatud laenude jääk oli 2000. aasta lõpus 1,9 miljardit

krooni, aastane suurenemine oli 9,6% ehk 163,1 miljonit krooni. Laenujääk

kasvas majandussektorite lõikes enim tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses –

s.o. vastavalt 199,4 miljonit krooni ehk 33,0% ja 42,8 miljonit krooni ehk

16,2%.



Suhteliselt suur kasv toimus eraisikutele antud laenude mahus s.o. 53,0%

(116,5 miljonit krooni), viies selle portfelli osa 336,2 miljoni kroonini.



Eraettevõtete laenude osatähtsus laenuportfellis oli aasta lõpus 82,0%,

eraisikute laenude 14,8%. Liisingportfell moodustas 2000. aasta lõpus

laenuportfellist 20,9%. Liisingportfell kasvas 219,8 miljonit krooni ehk

86,6%.



Võttes arvesse ka teistesse krediidiasutustesse tehtud mahutused on

majandussektorite lõikes grupp laenujäägi alusel kõige rohkem krediteerinud

rahandussektorit (28,6% krediitide kogumahust), millele järgnevad tööstus 26,1

protsendiga, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 21,6 protsendiga ning hulgi-

ja jaekaubandus 10,0 protsendiga.



Võimalike laenukahjumite reserv moodustas 2000. aasta lõpus 4,5%

brutolaenuportfellist, 1999. aastal 7,4%. 2000. aastal kanti lootusetuid laene

maha 96,7 milj. krooni ning eelmistel aastatel maha kantud laene laekus tagasi

19,5 milj. krooni. Laenuprovisjone moodustati 2000. aastal 51,3 miljoni krooni

ulatuses – s.o. 29,8 miljonit krooni ehk 36,8% vähem kui 1999. aastal.

Laenuportfelli kvaliteedi paranemist iseloomustab ka tähtajaks tasumata laenude

osa kahanemine brutolaenuportfellis 3,1%-lt 1999. aasta detsembris 0,9%-ni

2000. aasta lõpuks. Tähtajaks tasumata laenud moodustasid võimalike

laenukahjumite katteks moodustatud reservist 1999. aasta lõpus 41,5% ja 2000.

aasta lõpus 20,9%.



Olulisel määral kasvas laenuportfelli diversifitseeritus – kui 1999. aasta

lõpus moodustasid klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused

173,5% netoomavahenditest, siis 2000. aasta lõpus 45,8%.



Grupi intressiteenivad varad kasvasid 1,0 miljardit krooni ehk 33,4%.



Muud varad



Immateriaalse põhivara 107,5 miljoni kroonise kahanemise tingis peamiselt

firmaväärtuse täielik amortiseerimine 2000. aastal. Immateriaalse põhivara

kulumi suurus oli seetõttu 2000. aastal 110,9 miljonit krooni, millest enamuse

moodustas firmaväärtuse amortisatsioon s.o. 108,6 miljonit krooni.



Materiaalse põhivara kahanemine oli seotud viimase amortiseerimisega ning ka

mittevajaliku kinnisvara müügiga. Materiaalsed põhivarad kahanesid aastaga

21,0% (41,2 miljonit krooni). Immateriaalse ja materiaalse põhivara osatähtsus

grupi varade mahus vähenes aastaga 8,8 protsendilt 1999. aasta lõpus 3,7

protsendini 2000. aasta lõpuks.



Kaasatud vahendid



Grupi tegevuse finantseerimise peamisteks ressursiallikateks on klientide

hoiused, emiteeritud võlakirjad ja teistelt pankadelt võetud laenud. Klientide

hoiused suurenesid möödunud aastal 519,0 miljonit krooni (35,8%), emiteeritud

võlakirjad 229,1 miljonit (45,2%), teistelt pankadelt võetud laenud kahanesid

248,7 miljonit krooni (-32,5%). Intressikandvate kohustuste kogumaht kasvas

2000. aastal 485,2 miljonit krooni ehk 16,1%, moodustades 2000. aasta lõpus

3,501 miljardit krooni.



Kaasatud ressursiallikate liik, tähtaeg ja stabiilsus mõjutavad olulisel määral

grupi kasumi teenimise võimalusi. Põhilise osa Grupi intressikandvatest

kohustustest moodustasid aastavahetusel klientide hoiused s.o. 2,0 miljardit

krooni (56,2% intressikandvatest kohustustest), millele järgnesid emiteeritud

võlakirjad 735,4 miljonit krooni (21,0%) ja teistelt pankadelt võetud laenud

515,7 miljonit (14,7%) ning allutatud võlakohustused 194,5 miljonit (5,6%).



Klientide hoiused



Klientide hoiused kasvasid teist aastat järjest enim. Aastane klientide

deposiitide kogumahu juurdekasv oli mullu grupis 519,0 miljonit krooni (35,8%),

1999. aastal vastavalt 590,2 miljonit krooni (68,6%).



Kui 1999. aastal tuli enamus deposiitide mahu suurenemisest klientide

nõudmiseni deposiitide kasvust, siis 2000. aastal leidis aset tähtajaliste

deposiitide tugev tõus. Tähtajalised deposiidid suurenesid möödunud aastal

445,2 miljonit krooni ehk 89,2%, nõudmiseni deposiitide kasvutempo oli samal

ajal 7,8% ehk 73,8 miljonit krooni.



Intressimäärade oluline kasv Ameerika Ühendriikides ja europiirkonnas 2000.

aastal suurendas märgatavalt pikemaajalise säästmise atraktiivsust, mistõttu

tähtajaliste hoiuste maht suurenes 2000. aastal oluliselt. Tähtajalist

deponeerimise võimalust kasutasid 2000. aastal aktiivsemalt nii eraisikud kui

ka eraettevõtted. Põhiosa hoiuste kasvust 2000. aastal tuli eraisikute ja

eraettevõtete tähtajaliste deposiitide tõusust – viimased suurenesid aastaga

vastavalt 116,6% (200,8 miljonit krooni) ja 57,4% (150,8 miljonit krooni).



Enamuse grupi deposiitidest moodustasid eraettevõtete deposiidid, mille osakaal

oli 1999 aastal deposiitide kogumahus 75,6% ja 2000. aastal 64,0%.

Eraettevõtete deposiitide osakaal aasta kokkuvõttes deposiitide struktuuris

langes, kuna viimaste aastane kasvutempo 15,0% jäi eraisikutele alla (92,5%).



Klientide arvelduskontode saldode kasvu aeglustumine 1999. aasta 417,2

miljonilt kroonilt (78,1%) 73,8 miljoni kroonini 2000. aastal on seostatav

tähtajaliste deposiitide suure kasvuga.



Eraisikute nõudmiseni deposiidid kasvasid 51,6% ehk 52,3 miljonit krooni ja

eraettevõtete nõudmiseni deposiidid 1,6% ehk 13,3 miljonit krooni.



Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes 2000. aasta lõpus 1,0 miljardit krooni,

moodustades hoiuste kogumahust 52,0% ja tähtajalistel hoiustel 944,1 miljonit

krooni (48,0% deposiitide kogumahust).



Emiteeritud võlakirjad ja teistelt pankadelt võetud laenud



Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht kasvas aasta jooksul 45,2%

(229,1 milj. kr.), 735,4 milj. kroonini. Emiteeritud võlakirjade keskmine

järelejäänud tähtaeg oli 2000. aasta lõpus üks aasta. Grupi intressikandvate

kohustuste struktuuris tõusid emiteeritud võlakirjad klientide deposiitide

järel teisele kohale, moodustades 2000. aasta lõpus 21,0% kõigist

intressikandvatest kohustustest.



2000. aasta lõpus korraldas Deutsche Bank Sampo Pangale 30 miljoni EURO suuruse

ühe aastase lunastamistähtajaga võlakirjade emissiooni. Võlakirjade

kupongimääraks kujunes 3-kuu Euribor + 110 baaspunkti.



Võlakirjade lunastamistähtaja saabumise tõttu maksis Sampo Pank 2000. aasta

alguses 11,25 miljonit DEM-i ja 30 miljonit USD ulatuses tagasi varasemalt

emiteeritud võlakirju.



Teistelt pankadelt võetud laenud vähenesid 2000. aasta jooksul 210,6 miljoni

krooni võrra ehk 29,2%, moodustades aasta lõpus 511,1 miljonit krooni.

Peamiseks põhjuseks oli võetud laenude tähtaegade saabumine ning sellest

tulenevad korralised tagasimaksed aasta vältel.



Omakapitali restruktureerimine



Sampo Panga grupi strateegiliste eesmärkide elluviimise, klientide

finantsteenuste nõudluse efektiivse rahuldamise ja edasise arengu üheks

eelduseks on piisav kapitaliseeritus. Vastavalt Sampo Panga nõukogu poolt

2000. aasta lõpus kinnitanud omakapitali restruktureerimise kavale kanti

bilansis üleval olev firmaväärtus 2000. aasta novembris lõplikult kuludesse.

Firmaväärtuse täielik amortiseerimine 2000. aastal parandab panga kasumlikkust

2001 aastal ligikaudu 28 miljoni krooni võrra.



18. detsembril 2000. aastal toimunud AS Sampo Pank aktsionäride erakorralisel

koosolekul otsustati katta jaotamata kahjumit aktsiakapitali vähendamise

arvelt summas 172,4 miljonit krooni ja aa?io arvelt summas 60,6 miljonit

krooni.



Grupi omakapital moodustas 2000. aasta lõpus 240,4 miljonit krooni ehk 5,6%

grupi varadest (dets.99 9,1%). Kapitali adekvaatsus, mis väljendab panga

omavahendite piisavust pangandustegevuse seotud riskide katmiseks, oli 2000. a.

lõpus 13,4%.



Kasumiaruande analüüs



Grupi 2000. a. majandustulemuseks oli 77,0 miljonit krooni kahjumit. Kahjumi

põhjustas firmaväärtuse lõplik amortiseerimine 2000. aastal. Grupi

tegevuskasum enne firmaväärtuse amortisatsiooni oli 2000. aastal 31,7 miljonit

krooni.



Grupi omakapitali tootlikkus oli 2000. aastal -24,4% (’99 -6,1%) ja aktivate

tootlikkus -2,1% (’99 -0,6%).



Grupi tuludest kasvasid 2000. aastal kiiremini teenustasutulud 27,4% ehk 16,1

miljonit krooni, tulud valuutavahetuste-hingutelt 22,1% ehk 8,2 miljonit ja

intressitulu 9,2% ehk 21,2 miljonit. Grupi kogutulud moodustasid 2000. aastal

380,9 miljonit krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 5,1% tulenevalt

väärtpaberitehingutelt saadud tulude vähenemisest.



2000. aasta tuludest moodustas intressitulud 65,7%, teenustasutulud 19,6%,

tulud valuutavahetustehingutelt 11,9% ning muud tulud 3,6%. Väärtpaberitega

teostatud tehingutelt saadi 2000. aastal 3,4 miljonit krooni kahjumit.



Gruppi kuuluvatest ettevõtetest teenisid enim kasumit 2000. aastal AS Sampo

Liising ja AS Optiva Kinnisvara, vastavalt 9,5 ja 6,0 miljonit krooni. AS

Sampo Liising pakub oma klientidele finantseerimisvõimalusi läbi

traditsiooniliste liisingtoodete. AS Optiva Kinnisvara tegeleb grupi

kinnisvara haldamisega.



Intressitulud ja -kulud



Sampo Panga grupi intressitulu moodustas 2000. aastal 250,4 miljonit krooni.

Intressitulu kasvas aastaga 9,2%. Teenitud intressituludest moodustasid 2000.

aastal laenudelt saadud intressitulud 61,4% ning kapitali- ja kasutusrendilt

saadud intressitulud 18,0%. Intressitulude kasv on seotud eelkõige

intressiteenivate varade mahu kasvuga 2000. aastal. Keskmised intressiteenivad

varad kasvasid aastaga 18,1%. Tulenevalt majanduskeskkonnas aset leidnud

positiivsetest arengusuundadest langes keskmine intressitase Eestis, mis

tingis ka grupi intressiteenivate varade tootluse 0,7-protsendipunktilise

languse. Intressitoovate varade keskmiseks tootluseks kujunes 2000. aastal

8,2%.



Intressikulud oli 2000. aastal 126,8 miljonit krooni, vähenedes aastaga 6,7%.

Languse põhjuseks oli intressikandvate kohustuste struktuuris toimunud

muutused (nõudmiseni ressursi osakaalu kasv) ning kaasatud vahenditelt

makstava intressimäära alanemine. Kuna tähtajaliste hoiuste suur kasv ja

emiteeritud võlakirjade mahu suurenemine leidis aset 2000. aasta lõpus, siis

kujunes klientide nõudmiseni deposiitide osa keskmistes intressikandvates

kohustustes 11,3 protsendipunkti võrra suuremaks. Intressikuludes tõusis

seetõttu nõudmiseni ressursilt makstavate intresside osakaal 10,9% (1999.a.

7,9%) ja langes tähtajaliste ressursside intresside osakaal. 2000. aastal

kujunes intressikandvate kohustuste keskmiseks hinnaks 4,5% (’99. a. 5,1%).



Puhas intressitulu moodustas 2000. aastal 123,7 miljonit krooni. 1999. aastal

oli see 93,4 miljonit krooni. Puhas intressitulu kasvas aastaga 32,4%. Grupi

intressimäärade vahe oli 2000. aastal 3,7% ja intressimarginaal 3,4%. Puhas

intressimarginaal peale provisjone oli 2000. aastal 2,0% (’99. a. 0,3%).



Mitteintressitulud



Grupi mitteintressitulud olid 2000. aastal 130,5 miljonit krooni, vähenedes

aastaga 24,2% ehk 41,7 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks olid 1999.

aastaga võrreldes väiksemad väärtpaberitulud.



1999. aastal sai Grupp väärtpaberitehingutelt erakorralist tulu. Täiendavat

kasumit saadi emiteeritud võlakirjade ennetähtaegsest tagasiostmisest grupi

jaoks soodsaks kujunenud turusituatsioonis. Väärtpaberite lühiajalisest

investeerimis- ja kauplemisportfellist saadi 2000. aastal kasumit 6,1 miljonit

krooni (1999.a. 45,5 miljonit), pikaajaliselt investeerimisportfellilt saadi

kahjumit 9,1 miljonit (1999.a. 3,5 miljonit kasumit).



Grupi mitteintressitulude struktuuris on kasvanud traditsioonilise

pangandustegevuse seotud tulud. Suurimateks mitteintressitulude liikideks olid

2000. aastal klientidelt saadud teenus- ja komisjonitasud ning tulud

valuutavahetustehingutelt – viimased moodustasid mitteintressituludest 2000.

aastal vastavalt 57,2% (1999.a. 34,0%) ja 34,8% (1999.a. 21,6%).

Mitteintressituludes kasvasidki need tululiigid eelmisel aastal kõige

kiiremini - saadud komisjoni- ja teenustasud mahu aastane kasv ulatus 27,4%

ning tulud valuutavahetus-tehingutelt suurenesid 22,1%. Tulud kujunesid 2000.

aastal suurenemaks tulenevalt  klientide majandustegevuse aktiivsuse tõusust,

klientide arvu kasvust ja nende poolt teostatud operatsioonide hulga

suurenemisest.



Mitteintressikulud



Koos grupi tegevusmahtude suurenemisega kasvasid ka mitteintressikulud – kasv

ulatus 2000. aastal 9,6%-ni ehk 14,4 miljoni kroonini.



Klientide poolt teostatud operatsioonide hulga kasvuga koos on kaasas käinud ka

makstud komisjoni- ja teenustasukulude kasv, viimased suurenesid aastaga 5,7

miljonit krooni ehk 38,0%.



Grupi tegevuskulud suurenesid aastaga 6,4% ehk 8,6 miljonit krooni.

Olulisimaks kululiikideks olid seejuures personalikulud - töötasudele,

preemiatele, erisoodustustele ning sotsiaalkindlustusele kulus 2000. aastal

74,2 miljonit krooni. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid grupi

personalikulud seega 6,8% ehk 4,7 miljonit krooni.



Muudest halduskuludest on suurimateks kululiikideks side- ja andmetöötlusega

kaasnevad kulud (32,6% muudest halduskuludest) ning ruumide rentimise ja

haldamisega seonduvad kulud (23,8% muudest halduskuludest). Side- ja

andmetöötluskulud kasvasid 2000. aastaga 2,3 miljonit krooni ehk 14,0%,

ruumide rentimise ja haldamisega seonduvad kulud suurenesid 2,5 miljonit

krooni ehk 22,5%.





Ruth Laidvee

Turukommunikatsiooni direktor

6 302 105