Pēd. atjaunots: 26.11.2024 17:19 (GMT+2)
SAMPO PANK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
SAMPO PANGA GRUPI 2000. AASTA MAJANDUSTULEMUSED
Bilansi analüüs
Sampo Panga grupi bilansimaht oli 2000. aasta lõpul 4,3 miljardit krooni,
suurenedes aastaga 23,4% ehk 820,0 miljonit krooni. Enamus sellest kasvust
tulenes klientide hoiuste ja emiteeritud võlakirjade mahu suurenemisest.
Väärtpaberid ja likviidsed varad
Likviidsete vahendite ennakkasv bilansimahu kasvutempo suhtes viis nende
osakaalu varades 1999. aasta 30,1%-lt 2000. aasta lõpuks 38,7%-le. Teistesse
pankadesse paigutatud nõudmiseni ja tähtajalised deposiidid suurenesid 56,4%
ehk 293,7 miljonit krooni, nõuded keskpangale kasvasid 56,3% ehk 190,2
miljonit krooni. Likviidsuspuhvrisse kuuluva võlakirjade kauplemisportfelli
maht küündis 2000. aasta lõpus 272,5 miljoni kroonini, kasvades möödunud
aastaga 158,5 miljonit krooni ehk 138,8% ning seda peamiselt soetatud
välismaiste krediidiasutuste ja keskvalitsuste võlakirjade arvelt.
Likviidsetesse varade kogumaht suurenes 2000. aastal 618,9 miljonit krooni ehk
58,7%, ulatudes 2000. aasta lõpus 1,7 miljardi krooni.
Grupi investeeringud aktsiatesse vähenesid 2000. aastaga 64,9% (79,4 miljonit
krooni) peamiselt aktsiate investeerimisportfelli 65,4 protsendilisest (63,8
miljonit krooni) vähenemisest tingituna.
Grupi võlakirjade investeerimisportfell suurenes 32,8% (31,8 miljonit krooni).
Aasta lõpus moodustasid finantseerimisasutuste võlakirjad portfellist 79,1%
(101,9 miljonit krooni).
Laenutegevus
Grupi poolt klientidele väljastatud laenud on suurim aktivate grupp.
Brutolaenuportfelli osa intressitoovates varades oli 2000. aasta lõpus 56,6%
(1999.a. 64,5%) ja varade kogumahus 52,6% (55,5%). Brutolaenuportfell kasvas
2000. aastaga 17,0% (330,0 miljonit krooni), viies portfelli mahu 2,3 miljardi
kroonini.
Eraettevõtetele väljastatud laenude jääk oli 2000. aasta lõpus 1,9 miljardit
krooni, aastane suurenemine oli 9,6% ehk 163,1 miljonit krooni. Laenujääk
kasvas majandussektorite lõikes enim tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses –
s.o. vastavalt 199,4 miljonit krooni ehk 33,0% ja 42,8 miljonit krooni ehk
16,2%.
Suhteliselt suur kasv toimus eraisikutele antud laenude mahus s.o. 53,0%
(116,5 miljonit krooni), viies selle portfelli osa 336,2 miljoni kroonini.
Eraettevõtete laenude osatähtsus laenuportfellis oli aasta lõpus 82,0%,
eraisikute laenude 14,8%. Liisingportfell moodustas 2000. aasta lõpus
laenuportfellist 20,9%. Liisingportfell kasvas 219,8 miljonit krooni ehk
86,6%.
Võttes arvesse ka teistesse krediidiasutustesse tehtud mahutused on
majandussektorite lõikes grupp laenujäägi alusel kõige rohkem krediteerinud
rahandussektorit (28,6% krediitide kogumahust), millele järgnevad tööstus 26,1
protsendiga, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 21,6 protsendiga ning hulgi-
ja jaekaubandus 10,0 protsendiga.
Võimalike laenukahjumite reserv moodustas 2000. aasta lõpus 4,5%
brutolaenuportfellist, 1999. aastal 7,4%. 2000. aastal kanti lootusetuid laene
maha 96,7 milj. krooni ning eelmistel aastatel maha kantud laene laekus tagasi
19,5 milj. krooni. Laenuprovisjone moodustati 2000. aastal 51,3 miljoni krooni
ulatuses – s.o. 29,8 miljonit krooni ehk 36,8% vähem kui 1999. aastal.
Laenuportfelli kvaliteedi paranemist iseloomustab ka tähtajaks tasumata laenude
osa kahanemine brutolaenuportfellis 3,1%-lt 1999. aasta detsembris 0,9%-ni
2000. aasta lõpuks. Tähtajaks tasumata laenud moodustasid võimalike
laenukahjumite katteks moodustatud reservist 1999. aasta lõpus 41,5% ja 2000.
aasta lõpus 20,9%.
Olulisel määral kasvas laenuportfelli diversifitseeritus – kui 1999. aasta
lõpus moodustasid klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused
173,5% netoomavahenditest, siis 2000. aasta lõpus 45,8%.
Grupi intressiteenivad varad kasvasid 1,0 miljardit krooni ehk 33,4%.
Muud varad
Immateriaalse põhivara 107,5 miljoni kroonise kahanemise tingis peamiselt
firmaväärtuse täielik amortiseerimine 2000. aastal. Immateriaalse põhivara
kulumi suurus oli seetõttu 2000. aastal 110,9 miljonit krooni, millest enamuse
moodustas firmaväärtuse amortisatsioon s.o. 108,6 miljonit krooni.
Materiaalse põhivara kahanemine oli seotud viimase amortiseerimisega ning ka
mittevajaliku kinnisvara müügiga. Materiaalsed põhivarad kahanesid aastaga
21,0% (41,2 miljonit krooni). Immateriaalse ja materiaalse põhivara osatähtsus
grupi varade mahus vähenes aastaga 8,8 protsendilt 1999. aasta lõpus 3,7
protsendini 2000. aasta lõpuks.
Kaasatud vahendid
Grupi tegevuse finantseerimise peamisteks ressursiallikateks on klientide
hoiused, emiteeritud võlakirjad ja teistelt pankadelt võetud laenud. Klientide
hoiused suurenesid möödunud aastal 519,0 miljonit krooni (35,8%), emiteeritud
võlakirjad 229,1 miljonit (45,2%), teistelt pankadelt võetud laenud kahanesid
248,7 miljonit krooni (-32,5%). Intressikandvate kohustuste kogumaht kasvas
2000. aastal 485,2 miljonit krooni ehk 16,1%, moodustades 2000. aasta lõpus
3,501 miljardit krooni.
Kaasatud ressursiallikate liik, tähtaeg ja stabiilsus mõjutavad olulisel määral
grupi kasumi teenimise võimalusi. Põhilise osa Grupi intressikandvatest
kohustustest moodustasid aastavahetusel klientide hoiused s.o. 2,0 miljardit
krooni (56,2% intressikandvatest kohustustest), millele järgnesid emiteeritud
võlakirjad 735,4 miljonit krooni (21,0%) ja teistelt pankadelt võetud laenud
515,7 miljonit (14,7%) ning allutatud võlakohustused 194,5 miljonit (5,6%).
Klientide hoiused
Klientide hoiused kasvasid teist aastat järjest enim. Aastane klientide
deposiitide kogumahu juurdekasv oli mullu grupis 519,0 miljonit krooni (35,8%),
1999. aastal vastavalt 590,2 miljonit krooni (68,6%).
Kui 1999. aastal tuli enamus deposiitide mahu suurenemisest klientide
nõudmiseni deposiitide kasvust, siis 2000. aastal leidis aset tähtajaliste
deposiitide tugev tõus. Tähtajalised deposiidid suurenesid möödunud aastal
445,2 miljonit krooni ehk 89,2%, nõudmiseni deposiitide kasvutempo oli samal
ajal 7,8% ehk 73,8 miljonit krooni.
Intressimäärade oluline kasv Ameerika Ühendriikides ja europiirkonnas 2000.
aastal suurendas märgatavalt pikemaajalise säästmise atraktiivsust, mistõttu
tähtajaliste hoiuste maht suurenes 2000. aastal oluliselt. Tähtajalist
deponeerimise võimalust kasutasid 2000. aastal aktiivsemalt nii eraisikud kui
ka eraettevõtted. Põhiosa hoiuste kasvust 2000. aastal tuli eraisikute ja
eraettevõtete tähtajaliste deposiitide tõusust – viimased suurenesid aastaga
vastavalt 116,6% (200,8 miljonit krooni) ja 57,4% (150,8 miljonit krooni).
Enamuse grupi deposiitidest moodustasid eraettevõtete deposiidid, mille osakaal
oli 1999 aastal deposiitide kogumahus 75,6% ja 2000. aastal 64,0%.
Eraettevõtete deposiitide osakaal aasta kokkuvõttes deposiitide struktuuris
langes, kuna viimaste aastane kasvutempo 15,0% jäi eraisikutele alla (92,5%).
Klientide arvelduskontode saldode kasvu aeglustumine 1999. aasta 417,2
miljonilt kroonilt (78,1%) 73,8 miljoni kroonini 2000. aastal on seostatav
tähtajaliste deposiitide suure kasvuga.
Eraisikute nõudmiseni deposiidid kasvasid 51,6% ehk 52,3 miljonit krooni ja
eraettevõtete nõudmiseni deposiidid 1,6% ehk 13,3 miljonit krooni.
Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes 2000. aasta lõpus 1,0 miljardit krooni,
moodustades hoiuste kogumahust 52,0% ja tähtajalistel hoiustel 944,1 miljonit
krooni (48,0% deposiitide kogumahust).
Emiteeritud võlakirjad ja teistelt pankadelt võetud laenud
Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht kasvas aasta jooksul 45,2%
(229,1 milj. kr.), 735,4 milj. kroonini. Emiteeritud võlakirjade keskmine
järelejäänud tähtaeg oli 2000. aasta lõpus üks aasta. Grupi intressikandvate
kohustuste struktuuris tõusid emiteeritud võlakirjad klientide deposiitide
järel teisele kohale, moodustades 2000. aasta lõpus 21,0% kõigist
intressikandvatest kohustustest.
2000. aasta lõpus korraldas Deutsche Bank Sampo Pangale 30 miljoni EURO suuruse
ühe aastase lunastamistähtajaga võlakirjade emissiooni. Võlakirjade
kupongimääraks kujunes 3-kuu Euribor + 110 baaspunkti.
Võlakirjade lunastamistähtaja saabumise tõttu maksis Sampo Pank 2000. aasta
alguses 11,25 miljonit DEM-i ja 30 miljonit USD ulatuses tagasi varasemalt
emiteeritud võlakirju.
Teistelt pankadelt võetud laenud vähenesid 2000. aasta jooksul 210,6 miljoni
krooni võrra ehk 29,2%, moodustades aasta lõpus 511,1 miljonit krooni.
Peamiseks põhjuseks oli võetud laenude tähtaegade saabumine ning sellest
tulenevad korralised tagasimaksed aasta vältel.
Omakapitali restruktureerimine
Sampo Panga grupi strateegiliste eesmärkide elluviimise, klientide
finantsteenuste nõudluse efektiivse rahuldamise ja edasise arengu üheks
eelduseks on piisav kapitaliseeritus. Vastavalt Sampo Panga nõukogu poolt
2000. aasta lõpus kinnitanud omakapitali restruktureerimise kavale kanti
bilansis üleval olev firmaväärtus 2000. aasta novembris lõplikult kuludesse.
Firmaväärtuse täielik amortiseerimine 2000. aastal parandab panga kasumlikkust
2001 aastal ligikaudu 28 miljoni krooni võrra.
18. detsembril 2000. aastal toimunud AS Sampo Pank aktsionäride erakorralisel
koosolekul otsustati katta jaotamata kahjumit aktsiakapitali vähendamise
arvelt summas 172,4 miljonit krooni ja aa?io arvelt summas 60,6 miljonit
krooni.
Grupi omakapital moodustas 2000. aasta lõpus 240,4 miljonit krooni ehk 5,6%
grupi varadest (dets.99 9,1%). Kapitali adekvaatsus, mis väljendab panga
omavahendite piisavust pangandustegevuse seotud riskide katmiseks, oli 2000. a.
lõpus 13,4%.
Kasumiaruande analüüs
Grupi 2000. a. majandustulemuseks oli 77,0 miljonit krooni kahjumit. Kahjumi
põhjustas firmaväärtuse lõplik amortiseerimine 2000. aastal. Grupi
tegevuskasum enne firmaväärtuse amortisatsiooni oli 2000. aastal 31,7 miljonit
krooni.
Grupi omakapitali tootlikkus oli 2000. aastal -24,4% (’99 -6,1%) ja aktivate
tootlikkus -2,1% (’99 -0,6%).
Grupi tuludest kasvasid 2000. aastal kiiremini teenustasutulud 27,4% ehk 16,1
miljonit krooni, tulud valuutavahetuste-hingutelt 22,1% ehk 8,2 miljonit ja
intressitulu 9,2% ehk 21,2 miljonit. Grupi kogutulud moodustasid 2000. aastal
380,9 miljonit krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 5,1% tulenevalt
väärtpaberitehingutelt saadud tulude vähenemisest.
2000. aasta tuludest moodustas intressitulud 65,7%, teenustasutulud 19,6%,
tulud valuutavahetustehingutelt 11,9% ning muud tulud 3,6%. Väärtpaberitega
teostatud tehingutelt saadi 2000. aastal 3,4 miljonit krooni kahjumit.
Gruppi kuuluvatest ettevõtetest teenisid enim kasumit 2000. aastal AS Sampo
Liising ja AS Optiva Kinnisvara, vastavalt 9,5 ja 6,0 miljonit krooni. AS
Sampo Liising pakub oma klientidele finantseerimisvõimalusi läbi
traditsiooniliste liisingtoodete. AS Optiva Kinnisvara tegeleb grupi
kinnisvara haldamisega.
Intressitulud ja -kulud
Sampo Panga grupi intressitulu moodustas 2000. aastal 250,4 miljonit krooni.
Intressitulu kasvas aastaga 9,2%. Teenitud intressituludest moodustasid 2000.
aastal laenudelt saadud intressitulud 61,4% ning kapitali- ja kasutusrendilt
saadud intressitulud 18,0%. Intressitulude kasv on seotud eelkõige
intressiteenivate varade mahu kasvuga 2000. aastal. Keskmised intressiteenivad
varad kasvasid aastaga 18,1%. Tulenevalt majanduskeskkonnas aset leidnud
positiivsetest arengusuundadest langes keskmine intressitase Eestis, mis
tingis ka grupi intressiteenivate varade tootluse 0,7-protsendipunktilise
languse. Intressitoovate varade keskmiseks tootluseks kujunes 2000. aastal
8,2%.
Intressikulud oli 2000. aastal 126,8 miljonit krooni, vähenedes aastaga 6,7%.
Languse põhjuseks oli intressikandvate kohustuste struktuuris toimunud
muutused (nõudmiseni ressursi osakaalu kasv) ning kaasatud vahenditelt
makstava intressimäära alanemine. Kuna tähtajaliste hoiuste suur kasv ja
emiteeritud võlakirjade mahu suurenemine leidis aset 2000. aasta lõpus, siis
kujunes klientide nõudmiseni deposiitide osa keskmistes intressikandvates
kohustustes 11,3 protsendipunkti võrra suuremaks. Intressikuludes tõusis
seetõttu nõudmiseni ressursilt makstavate intresside osakaal 10,9% (1999.a.
7,9%) ja langes tähtajaliste ressursside intresside osakaal. 2000. aastal
kujunes intressikandvate kohustuste keskmiseks hinnaks 4,5% (’99. a. 5,1%).
Puhas intressitulu moodustas 2000. aastal 123,7 miljonit krooni. 1999. aastal
oli see 93,4 miljonit krooni. Puhas intressitulu kasvas aastaga 32,4%. Grupi
intressimäärade vahe oli 2000. aastal 3,7% ja intressimarginaal 3,4%. Puhas
intressimarginaal peale provisjone oli 2000. aastal 2,0% (’99. a. 0,3%).
Mitteintressitulud
Grupi mitteintressitulud olid 2000. aastal 130,5 miljonit krooni, vähenedes
aastaga 24,2% ehk 41,7 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks olid 1999.
aastaga võrreldes väiksemad väärtpaberitulud.
1999. aastal sai Grupp väärtpaberitehingutelt erakorralist tulu. Täiendavat
kasumit saadi emiteeritud võlakirjade ennetähtaegsest tagasiostmisest grupi
jaoks soodsaks kujunenud turusituatsioonis. Väärtpaberite lühiajalisest
investeerimis- ja kauplemisportfellist saadi 2000. aastal kasumit 6,1 miljonit
krooni (1999.a. 45,5 miljonit), pikaajaliselt investeerimisportfellilt saadi
kahjumit 9,1 miljonit (1999.a. 3,5 miljonit kasumit).
Grupi mitteintressitulude struktuuris on kasvanud traditsioonilise
pangandustegevuse seotud tulud. Suurimateks mitteintressitulude liikideks olid
2000. aastal klientidelt saadud teenus- ja komisjonitasud ning tulud
valuutavahetustehingutelt – viimased moodustasid mitteintressituludest 2000.
aastal vastavalt 57,2% (1999.a. 34,0%) ja 34,8% (1999.a. 21,6%).
Mitteintressituludes kasvasidki need tululiigid eelmisel aastal kõige
kiiremini - saadud komisjoni- ja teenustasud mahu aastane kasv ulatus 27,4%
ning tulud valuutavahetus-tehingutelt suurenesid 22,1%. Tulud kujunesid 2000.
aastal suurenemaks tulenevalt klientide majandustegevuse aktiivsuse tõusust,
klientide arvu kasvust ja nende poolt teostatud operatsioonide hulga
suurenemisest.
Mitteintressikulud
Koos grupi tegevusmahtude suurenemisega kasvasid ka mitteintressikulud – kasv
ulatus 2000. aastal 9,6%-ni ehk 14,4 miljoni kroonini.
Klientide poolt teostatud operatsioonide hulga kasvuga koos on kaasas käinud ka
makstud komisjoni- ja teenustasukulude kasv, viimased suurenesid aastaga 5,7
miljonit krooni ehk 38,0%.
Grupi tegevuskulud suurenesid aastaga 6,4% ehk 8,6 miljonit krooni.
Olulisimaks kululiikideks olid seejuures personalikulud - töötasudele,
preemiatele, erisoodustustele ning sotsiaalkindlustusele kulus 2000. aastal
74,2 miljonit krooni. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid grupi
personalikulud seega 6,8% ehk 4,7 miljonit krooni.
Muudest halduskuludest on suurimateks kululiikideks side- ja andmetöötlusega
kaasnevad kulud (32,6% muudest halduskuludest) ning ruumide rentimise ja
haldamisega seonduvad kulud (23,8% muudest halduskuludest). Side- ja
andmetöötluskulud kasvasid 2000. aastaga 2,3 miljonit krooni ehk 14,0%,
ruumide rentimise ja haldamisega seonduvad kulud suurenesid 2,5 miljonit
krooni ehk 22,5%.
Ruth Laidvee
Turukommunikatsiooni direktor
6 302 105