Andmed seisuga: 27.11.2024 12:35 (GMT+2)

Eesti Telekom: Kommentaar II kv 2001.a. majandustulemustele

19.07.2001, Eesti Telekom, TLN
EESTI TELEKOM
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

KOMMENTAAR II KV 2001.A. MAJANDUSTULEMUSTELE

19. juuli 2001




AS EESTI TELEKOM 2001.A. ESIMESE POOLAASTA TULEMUSED
"Esimene aasta täielikus konkurentsis"



Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 30. juunil 2001.a. lõppenud esimese
poolaasta tulemused.


Olulisemad finantsnäitajad
6 kuud 2001 6 kuud 2000 Muutus, %
Äritulud, mln EEK 2,117 1,947 9
Tegevuskasum enne 1,016 1,031 -1
põhivara kulumit, mln
EEK
Marginaal, % 48 53
Tegevuskasum, mln EEK 495 555 -11
Marginaal, % 23 29
Kasum enne 531 544 -2
maksustamist, mln EEK
Perioodi puhaskasum 499 541 -8
Tulu aktsia kohta, EEK 3.64 3.94 -8
A-aktsiate arv 137,383,178 137,383,178 0
Investeeringuid, mln 481 570 -16
EEK
Netovõla suhe 2 -14
omakapitali, %


“Eesti Telekom on säilitanud kasumlikkuse ka täielikult
vabanenud turul. Konkurents ja regulatiivsed sammud hakkavad
eeldatavasti üha tugevamini marginaale mõjutama,” rõhutas
juhatuse esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi
kommenteerides.


Täiendav informatsioon:

Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465

Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460

JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

Eesti Telekom on säilitanud kasumlikkuse ka täielikult
vabanenud turul. Konkurents ja regulatiivsed sammud hakkavad
eeldatavasti üha tugevamini marginaale mõjutama.

Tulud, kulud ja kasum

2001. aasta esimene poolaasta lõppes Eesti Telekom grupile
2,117 mln krooni äritulude ja 499 mln kroonise
puhaskasumiga. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
kasvasid tulud 9%. Puhaskasum kahanes 8%. Nii tulude kui
kasumi kasvu mõjutasid aga mitmed erakorralised tegurid:

* 6. veebruaril 2001.a. esitas OÜ Albufent Tallinna
Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55 mln
kroonisest hagist AS-i Eesti Telefoni vastu. 19.veebruaril
lõpetas Tallinna Linnakohus oma määrusega menetluse antud
kohtuasjas. Aastate jooksul oli AS Eesti Telefon moodustanud
46 mln krooni suuruse reservi antud nõude katteks, mille ta
nüüd võis läbi kasumiaruande (muud tulud) likvideerida;
* 11. aprillil 2001.a. sõlmis AS Eesti Telefon AS-iga
Eniro Eesti 60% AS-i Teabeliin aktsiate müügilepingu.
Aktsiate müügihinnaks oli 43.5 mln krooni. Tehingust saadud
32 mln kroonine kasum kajastub tütarettevõtetest saadud
tuluna.
* Võrreldes 2000. aastaga on konsolideeritud aruannetes
muudetud dividendidelt arvestatud tulumaksu kajastamise
põhimõtteid vastavalt IAS 12. Kui senini kajastati
dividendidelt arvestatud tulumaks eelmiste perioodide
jaotamata kasumist tehtud kuludena, siis alates 2001.
aastast kajastatakse taoline kulu kasumiaruandes.
Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt korrigeeritud ka 2000.
aasta näitajaid.
* Nii Eesti Telefon grupi kui EMT grupi tulusid ja
kulusid on mõjutanud AS-i Eesti Telefon ja
mobiilsideoperaatorite vahel 2001. aasta alguses sõlmitud
uued sidumislepingud.

Fikseeritud sidest saadud tulud (Eesti Telefon grupp)
ulatusid 2001. aasta esimesel poolaastal 1,504 mln kroonini,
kasvades aastaga 11 protsenti. Põhiliseks sisuliseks
fikseeritud side sektori tulemusi mõjutanud teguriks on
olnud konkurentsi avanemine 1. jaanuarist 2001.a.
Rahvusvaheliste kõnede tariifid on langenud kuni
kümnekordselt. Samal ajal ei ole rahvusvaheliste kõnede
osakutes toimunud märkimisväärset hinnalangust, mis on
tinginud tulude kahanemise. Poolaasta lõpuks oli AS Eesti
Telefon kaotanud konkurentidele hinnangulistel andmetel 29%
turust (kõneminutite põhjal). Viimastel kuudel on tänu
arvukatele boonuspakettidele ja allahindlustele AS-i Eesti
Telefon turuosa langus peatunud. Poolaasta kokkuvõttes olid
AS-i Eesti Telefon rahvusvahelistest kõnedest saadud tulud
siiski 43 protsenti väiksemad kui 2000.a. esimesel
poolaastal. Tänu riigisiseste ja kohalike kõnede
ühtlustamisle aprillis avanes ka kohalike kõneteenuste turg
konkurentsile. Samas on konkurents riigisiseste kõnede turul
on olnud vähem intensiivne. Juunikuu seisuga hindas AS Eesti
Telefon oma turuosa 93-protsendiliseks. Teenusest saadud
tulud tänavu kuue kuu jooksul olid 5 protsenti suuremad
eelmise aasta sama perioodi tulemusest. Mobiiltelefonidele
võetud kõnedest saadud tulud kahanesid eelmise aastaga
võrreldes 34 protsenti ning AS Eesti Telefon hindab oma
turuosa 76-protsendiliseks.

Kompenseerimaks tulude langust traditsiooniliste
kõneteenuste osas, on Eesti Telefon tulnud turule mitmete
uute teenustega andmeside ja tarkvararakenduste alal.
Koostöös maailma juhtiva tarkvaraarendajaga SAS alustati
ettevõtetele analüüsitarkvara pakkumist rakendusrendi
ärimudeli (ASP) alusel. Juunikuust alates pakutakse
klientidele kommunikatsiooni- ja grupitöö tarkvaralahendust
Atlas Maestro, mis võimaldab väheste investeeringutega
kiiresti kasutusse võtta kaasaegsemaid tarkvaralahendusi.
Samuti juunist tuldi turule Turvalise Kaugtöö lahendusega,
mis avardab tunduvalt kodukontori või mobiilse kontori
kasutamise võimalusi võimaldades turvalist ja salastatud
ligipääsu oma ettevõtte sisevõrgus olevatele dokumentidele,
andmebaasidele, e-postile ja veebirakendustele. Maikuus
paigaldati ettevõtte poolt esimene internetikiosk.

Eesti Telefon grupi tegevuskulud esimesel poolaastal olid
998 mln krooni, kasvades aastaga 36%. Grupi personalikulud
kasvasid 7%. Grupi emaettevõtte AS-i Eesti Telefon töötajate
arv on kahanenud 1,797 inimeseni.

Eesti Telefon grupi tegevuskasum enne põhivara
amortisatsiooni oli 506 mln krooni (marginaal 34%) vähenedes
aastaga 18%. Grupi puhaskasum moodustas 147 mln krooni,
vähenedes mullusega võrreldes 39%.

Mobiilsidest saadud tulud (EMT grupp) ulatusid 2001. aasta
esimesel poolaastal 1,056 mln kroonini kasvades aastaga 23%.
Kõige kiiremini kasvavaks tulude komponendiks olid esimesel
poolaastal tulud SMS-st, mis eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes kahekordistusid. Järjest uued võimalused SMS-i
teel suhtlemiseks (sõnumite saatmine internetiportaalidest,
sõnumite saatmine telesaadetesse jms.) peaksid tagama
teenuse populaarsuse ja tulude kasvu ka edaspidi. Paraku on
SMS-i tulude osakaal ärituludes veel väike ja tervikuna
mõjutas tulude kasvu olulisemal määral hoopis kõneminutite
arvu suurenemine. Tänu mitmetele turunduskampaaniatele on
taas kasvanud uute klientide lisandumine. EMT klientide arv
kasvas esimese poolaasta jooksul 34.3 tuhande võrra ulatudes
perioodi lõpuks 361.7 tuhandeni. Ettemaksega kaardi
kasutajaid lisandus 10 tuhat ning nende koguarv juuni lõpus
oli 118.4 tuhat. Teised Eesti mobiilside operaatorid pole
oma klientide arve poolaasta lõpu seisuga veel avaldanud,
seetõttu saab rääkida vaid EMT hinnangulisest 55.5-56.5%-
lisest turuosast. Vaatamata sellele, et esimese poolaasta
jooksul alandati mitmete kõnepakettide hindu ja toimus rida
sooduskampaaniaid, oli keskmine tulu kliendi kohta juunikuus
kõrgem vastavatest näitajatest 1. kvartali või 2000. aasta
lõpu seisuga võrreldes (vastavalt 469, 466 ja 398 krooni
kuus).

EMT grupi tegevuskulud moodustasid esimesel poolaastal 534
mln krooni, kasvades aastaga 25%. Mobiilside tegevuskasum
enne põhivara amortisatsiooni oli 552 mln krooni (marginaal
49%), kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 21%.
Puhaskasumina teeniti 381 mln krooni.

Investeeringud

Eesti Telekom grupi investeeringud esimesel poolaastal olid
481 mln krooni (570 mln krooni 2000.a. esimesel poolaastal)

Eesti Telefon grupi poolt investeeriti esimese poolaasta
jooksul 292 mln krooni. Põhiliinide arv 100 elaniku kohta
oli juuni lõpu seisuga 35.7 (285 liini töötaja kohta).
Digitaliseerituse tase oli tõusnud 72.2%-ni.

Eesti Telefoni investeeringute prioriteediks on andmesidega
seonduv. ADSL ühenduste arv oli juuni lõpuks kasvanud 11
tuhandeni. Seega on üksnes Eesti Telefoni ADSL liinide
tihedus tõusnud 0.8 liinile 100 elaniku kohta.

Esimese poolaasta jooksul laienes oluliselt interneti
välisühenduste maht. Märtsikuus suurenes poole võrra
interneti otseühenduste läbilaskevõime Rootsiga, tõstes
ettevõtte kõigi interneti välisühenduste läbilaskevõime
ühtekokku kuni 84 megabitini sekundis. 1. juunist käivitus
Eesti Telefoni võrgusõlm Londonis, mille ühenduse Tallinnaga
tagab üle-euroopaline baasvõrguteenuseid pakkuv firma
Pangea. Londoni ühendus kasvatas Eesti Telefoni
välisühenduste mahtu täiendava kolmandiku võrra ligi 150
megabitini sekundis.

Kvantiteedi kõrval pole unustatud ka kvaliteeti ja
turvalisust. 20. juunil avas AS Eesti Telefon uue kõrgetele
turvalisuse nõuetele vastava serveriruumi, et tagada AS-i
Eesti Telefon klientide andmete turvalisus ja säilimine ka
ekstreemsetel juhtudel.

Jätkunud on telekommunikatsioonilahenduste väljatöötamine
suurklientidele. Üheks olulisemaks kliendiks Eesti
Telefonile on kujunemas meditsiinivaldkond. Varemrajatud
kahe haigla ja ühe polikliiniku sidelahendustele lisandus
aprillis 5 mln krooni maksnud sidelahendus Tallinna
Keskhaiglale, mis hõlmab kuue haiglahoone kõne-, andmeside
ja valvesüsteemi, ühendades ühtsesse võrku 450 telefoni ja
200 arvutitöökohta. Juunikuus valmis kõne- ja
andmesidelahendus Läänemaa haiglale, ühendades 100 telefoni
ja 50 arvutitöökohta. Pikemas perspektiivis võiks sarnase
süsteemiga liituda veel teisigi haiglaid, apteeke ja
perearstikeskusi.

Teise suurema lahendusena jõudis poolaasta lõpuks
käivitumisvalmis IP-põhise kõnekäsitlussüsteemi esimene
etapp laevandusfirmale Tallink. Lahenduse eesmärgiks on
liita ühtsesse kõnekäsitlussüsteemi firma erinevates
kontorites ja terminalides töötavad broneerimisega tegelevad
teenindajad alustades Eestiga ja jätkates kontoritega Soomes
ja Rootsis.

EMT grupi poolt investeeriti 2001.a. esimese poolaasta
jooksul 139 mln krooni. Enamus investeeringutest läks
tugijaamade ja –võrgu arendamisse. Esimese poolaasta jooksul
toimus GPRS võrgu tehniline testimine ning 1. juulist andis
EMT esimese operaatorina Eestis GPRS-i kommertskasutusse.
GPRS-i saab kasutada kõikjal Eestis, kus saab kasutada GSM-
i. Andmeedastuskiiruseks on esialgu kuni 53 kb/s, sõltuvalt
telefonist, tulevikus kiirus kasvab.

EMT käsitleb GPRS-i kui vaheetappi üleminekul UMTS-ile,
mille litsentside jagamist Eestis on oodata 2002. aasta
esimesel poolaastal. Vastav komisjon on teinud vabariigi
valitsusele ettepaneku mitte korraldada avatud oksjoni vaid
viia läbi “iludusvõistlus”. Ettepanek on väljastada neli
UMTS-litsentsi, mille saamiseks peavad konkursil osalejad
vastama konkursi kriteeriumidele. Täpsemat infot
kriteeriumide kohta pole veel avaldatud.

Et olla valmis uute tehnoloogiate rakendamiseks alustas EMT
märtsis uue tehnoloogiakeskuse ehitust, kus hakkavad
paiknema GPRS-i ja tulevikus ka UMTS-i seadmed.
Tehnoloogiaseadmete koguväärtuseks saab olema umbes pool
miljardit krooni. Maikuus avati EMT osalusel Tallinna
Tehnikaülikoolis mobiilrakenduste arenduskeskus, mis on
esimene omalaadne õppe- ja arendustööks loodud mobiilside
testkeskkond Eestis. Testkeskkond võimaldab modelleerida
GPRS ja UMTS mobiilsidevõrke. Keskusest loodetakse abi
mobiilsideoperaatorite tarvis spetsiifilise tarkvara
väljatöötamisel, mida saaks rakendada nii Eestis kui ka
rahvusvahelisel turul. EMT osales projektis 1.4 mln
krooniga.

Kuna mõlema Eesti Telekomi tütarfirma tulevik on seotud
andmeside arenguga, on otsustatud osaleda märtsikuus
käivitunud Eesti ettevõtjate ja valitsuse ühisprojektis
“Vaata maailma”, mille eesmärgiks on toetada interneti
kasutamist, seeläbi parandada elukvaliteeti Eestis ja tõsta
riigi konkurentsivõimet Euroopas. Projektis osalejad
kavatsevad tõsta interneti kasutustiheduse Eestis 74%-ni
möödudes sellega interneti levikult Soomest. Nii Eesti
Telefon kui EMT investeerivad projekti kolme aasta jooksul
30 mln krooni.

Suhted regulaatoritega

Eesti kogemused tegutsemisel vabalt konkureeriva
telekommunikatsioonituruna on väga lühiajalised. Turu
regulatsiooni ja järelevalve mehhanismid on alles
kujunemisjärgus. Sellest tulenevalt on Eesti Telekomi jaoks
esimese poolaasta jooksul aktuaalsetena püsinud
seadusandlusega seotud küsimused.

13. veebruaril 2001.aastal võttis Riigikogu vastu
telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse, millega
olulise turujõuga operaatoritele kehtestati sidumisteenuste
tasumäärade ülempiirid 31. detsembrini 2001.a. Maikuus andis
oma hinnangu seadusemuudatusele ka Eesti õiguskantsler,
leides selle olevat kooskõlas põhiseadusega ja avalike
huvidega tagamaks Eesti Telefoni juurdepääsuvõrgu kasutuse
kaudu konkurentsi turul. Eesti Telekom on jätkuvalt
seisukohal, et sidumistasude piirmäärade kehtestamine
(lisaks tariifide kulupõhisuse nõudele) on grupi ettevõtete
suhtes ebaõiglane. Sätete rakendamise tulemusel väheneks
juba lühiajalises perspektiivis grupi kasum ja Eesti
Telekomi kui börsiettevõtte väärtus. Pikaajalises
perspektiivis, eeldusel, et analoogilisi piiranguid
jätkatakse ka pärast 31. detsembrit 2001.a., tuleks läbi
vaadata telefonivõrgu arendamisse suunatavad investeeringud,
mis võiks mõjutada kogu sektori arengut Eestis.

Vastusena telekommunikatsiooniseaduse muudatusele muutis
Eesti Telefon 1. aprillist 2001.a. oma kõnede
klassifikatsiooni ja tariife, asendades senise kohaliku kõne
ja kohaliku kaugekõne ühtse tariifiga riigisisese kõnega.
Seejuures langetati võrkude sidumishindu, ühtlustades
Sideameti soovitusel lõppkliendi- ja sidumishindade
kuluarvestuse metoodikat. Kõigile Eesti operaatoritele
kehtestati ühtsed tariifid. Hindade arvutamisel aluseks
olnud metoodika vastavust seadustega kinnitas Sideamet.

Uue kõnede klassifikatsiooni ja tariifide kehtestamisele
reageeris 24. aprillil 2001.a. oma ettekirjutusega
Konkurentsiamet. Ettekirjutuses kohustati Eesti Telefoni
lõpetama õiguserikkumine, s.o. mitte rakendama oma võrgus
ühtsele võrgusisesele kõneteenusele täistariifi 34 senti
minut, soodustariifi 28 senti minut ja öötariifi 14 senti
minut alates 1. aprillist 2001.a., vaid rakendama samast
ajast samale teenusele nimetatud tariifidest madalamat
hinda, lähtudes õiglasest hinnakujundusest, väljakujunenud
proportsionaalsetest suhetest hinnatõusu ja tarbijahinna
kasvutempo vahel ning omakapitali puhasrentaabluse
aktsepteeritavast tasemest majanduses. Konkurentsiamet on
koostanud ka protokolli väidetava seaduserikkumise kohta ja
saatnud dokumendid halduskohtusse, kes võib Eesti Telefonile
määrata trahvi kuni 5% ulatuses ettevõtte 2000.a.
realiseerimise netokäibest ehk kuni 125. 3 mln krooni.

Eesti Telefoni seisukoht antud küsimuses on, et Eesti
Telefoni kehtestatud tariifid on kulupõhised.
Kuluarvestussüsteem on auditeeritud audiitorfirma KPMG poolt
ning selle aluseid pole vaidlustanud ka Sideamet. Seega on
Eesti Telefon tariifide rakendamisel täitnud
telekommunikatsiooniseaduse nõudeid ega saa nõustuda
Konkurentsiameti ettekirjutusega. Ettevõte on ettekirjutuse
ja protokolli kohtus vaidlustanud. Juhtum tuleb arutlusele
augustis.

Riigikogus on vastu võetud asjaõigusseaduse rakendamise
seadus, mis kohustab Eesti Telefoni seadustama oma õigused
liinirajatiste omamiseks võõral maal. Hetkel käib arvutuste
tegemine leidmaks, kas seaduse täitmisega kaasneb rahalisi
kohustusi ning kui kaasneb, siis millises ulatuses.

2000.a. lõpu seisuga tunnistati Eesti turul ainsaks olulise
turujõuga telekommunikatsioonioperaatoriks AS Eesti Telefon.
Käesoleva aasta maikuus esitas Konkurentsiamet Sideametile
kirja, milles sätestatakse, et AS EMT on
mobiiltelefoniteenuste kaubaturgu valitsev ettevõtja, kuna
talle kuulub nimetatud kaubaturul üle 40% käibest ja tema
turgu valitsev positsioon võimaldab tal antud kaubaturul
tegutseda arvestataval määral sõltumata konkurentidest.
Konkurentsiseadusest lähtuv kaubaturgu valitsevaks
ettevõtjaks tunnistamine ei tähenda
telekommunikatsiooniseadusest tulenevat olulise turujõuga
ettevõtjaks tunnistamist. Sideamet AS-i EMT seadusega
sätestatud korras olulise turujõuga ettevõtteks tunnistanud
ei ole. EMT-l on kavas kohtuda Sideametiga ja teiste
ametkondadega selgitamaks oma positsiooni antud küsimuses.

Eelpool käsitletud sündmused esimesest poolaastast näitavad,
et regulatiivne tegevus on muutumas Eesti Telekom grupi
suhtes üheks olulisemaks arengut ja finantsnäitajaid
mõjutavaks teguriks. Seetõttu on osalemine regulatiivse
keskkonna kujunemises ja muutumises kuulutatud Eesti Telekom
üheks prioriteetidest.

Aktsionäride korraline üldkoosolek

23. mail 2001. aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride
korraline üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti Telekomi
2000. aasta majandustulemused ning kasumi jaotamise
ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele otsustati
maksta korralisi dividende 4 krooni aktsia kohta (kokku 550
mln krooni ehk 49% 2000.a. puhaskasumist). Lisaks sellele
otsustati A-seeria aktsia omanikele maksta erakorralisi
dividende 1 kroon ja 50 senti aktsia kohta (kokku 206 mln
krooni). B-seeria aktsia omanikule maksti dividende 10 000
krooni.

Üldkoosolek andis volitused kuni 5 protsendi AS Eesti
Telekom aktsiate tagasiostmiseks ühe aasta jooksul, st. kuni
23. maini 2002.a. AS Eesti Telekom juhatus näeb kahte
võimalikku põhjust aktsiate tagasiostmiseks:

1. AS Eesti Telekom aktsiahinna langemine juhatuse ja AS
Eesti Telekom nõukogu arvates põhjendamatult madalale
tasemele. Sellisel juhul ostetaks aktsiaid tagasi toetamaks
hinda. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võiks taoliselt
kokkuostetud aktsiaid AS Eesti Telekom bilansis hoida kuni
üks aasta, misjärel tuleb need taas võõrandada.
2. Uue tütar- või sidusettevõtte soetamine aktsiate
vahetamise kaudu.

Üldkoosoleku otsusega valiti Mikko Pirineni asemel uueks AS
Eesti Telekom nõukogu liikmeks Timo Virtanen. Ülejäänud 9
nõukogu liiget valiti tagasi veel üheks aastaks. Nõukogu
esimehena jätkab Aare Tark.

Eesti Telekom grupi audiitoriks 2001. majandusaastal kinnitati
Villu Vaino AS-ist Deloitte & Touche Audit.


Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid