EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR II KV 2001.A. MAJANDUSTULEMUSTELE



19. juuli 2001









    AS EESTI TELEKOM 2001.A. ESIMESE POOLAASTA TULEMUSED

           "Esimene aasta täielikus konkurentsis"

                              

                              



Eesti  juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti

Telekom,   avaldab  30.  juunil  2001.a.  lõppenud   esimese

poolaasta tulemused.





Olulisemad finantsnäitajad

                         6 kuud 2001  6 kuud 2000  Muutus, %

Äritulud, mln EEK              2,117        1,947          9

Tegevuskasum       enne        1,016        1,031         -1

põhivara  kulumit,  mln

EEK

Marginaal, %                      48           53           

Tegevuskasum, mln EEK            495          555        -11

Marginaal, %                      23           29           

Kasum              enne          531          544         -2

maksustamist, mln EEK

Perioodi puhaskasum              499          541         -8

Tulu aktsia kohta, EEK          3.64         3.94         -8

A-aktsiate arv           137,383,178  137,383,178          0

Investeeringuid,    mln          481          570        -16

EEK

Netovõla           suhe            2          -14           

omakapitali, %





“Eesti  Telekom  on  säilitanud kasumlikkuse  ka  täielikult

vabanenud turul. Konkurents ja regulatiivsed sammud hakkavad

eeldatavasti  üha  tugevamini marginaale mõjutama,”  rõhutas

juhatuse  esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi

kommenteerides.





Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist, finantsdirektor                6 272 465



Hille Võrk, finantsjuht                            6 272 460



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Eesti  Telekom  on  säilitanud  kasumlikkuse  ka  täielikult

vabanenud turul. Konkurents ja regulatiivsed sammud hakkavad

eeldatavasti üha tugevamini marginaale mõjutama.



Tulud, kulud ja kasum



2001.  aasta esimene poolaasta lõppes Eesti Telekom  grupile

2,117   mln   krooni   äritulude   ja   499   mln   kroonise

puhaskasumiga.  Võrreldes  eelmise  aasta  sama   perioodiga

kasvasid  tulud 9%. Puhaskasum kahanes  8%. Nii  tulude  kui

kasumi kasvu mõjutasid aga mitmed erakorralised tegurid:



*    6.  veebruaril 2001.a. esitas  OÜ Albufent  Tallinna

     Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55 mln

     kroonisest hagist AS-i Eesti Telefoni vastu. 19.veebruaril

     lõpetas Tallinna Linnakohus oma määrusega menetluse antud

     kohtuasjas. Aastate jooksul oli AS Eesti Telefon moodustanud

     46 mln krooni suuruse reservi antud nõude katteks, mille ta

     nüüd võis läbi kasumiaruande (muud tulud) likvideerida;

*    11. aprillil 2001.a. sõlmis AS Eesti Telefon AS-iga

     Eniro Eesti 60% AS-i Teabeliin aktsiate müügilepingu.

     Aktsiate müügihinnaks oli 43.5 mln krooni. Tehingust saadud

     32 mln kroonine kasum kajastub tütarettevõtetest saadud

     tuluna.

*    Võrreldes 2000. aastaga on konsolideeritud aruannetes

     muudetud dividendidelt arvestatud tulumaksu kajastamise

     põhimõtteid vastavalt IAS 12. Kui senini kajastati

     dividendidelt arvestatud tulumaks eelmiste perioodide

     jaotamata kasumist tehtud kuludena, siis alates 2001.

     aastast kajastatakse taoline kulu kasumiaruandes.

     Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt korrigeeritud ka 2000.

     aasta näitajaid.

*    Nii Eesti Telefon grupi kui EMT grupi tulusid ja

     kulusid on mõjutanud AS-i Eesti Telefon ja

     mobiilsideoperaatorite vahel 2001. aasta alguses sõlmitud

     uued sidumislepingud.



Fikseeritud  sidest  saadud  tulud  (Eesti  Telefon   grupp)

ulatusid 2001. aasta esimesel poolaastal 1,504 mln kroonini,

kasvades   aastaga   11  protsenti.  Põhiliseks   sisuliseks

fikseeritud  side  sektori tulemusi  mõjutanud  teguriks  on

olnud    konkurentsi   avanemine   1.   jaanuarist   2001.a.

Rahvusvaheliste   kõnede   tariifid   on    langenud    kuni

kümnekordselt.  Samal  ajal  ei ole  rahvusvaheliste  kõnede

osakutes  toimunud  märkimisväärset  hinnalangust,  mis   on

tinginud  tulude kahanemise. Poolaasta lõpuks oli  AS  Eesti

Telefon kaotanud konkurentidele hinnangulistel andmetel  29%

turust  (kõneminutite  põhjal).  Viimastel  kuudel  on  tänu

arvukatele  boonuspakettidele ja allahindlustele AS-i  Eesti

Telefon turuosa langus peatunud. Poolaasta kokkuvõttes  olid

AS-i  Eesti Telefon rahvusvahelistest kõnedest saadud  tulud

siiski   43   protsenti  väiksemad  kui   2000.a.   esimesel

poolaastal.    Tänu   riigisiseste   ja   kohalike    kõnede

ühtlustamisle aprillis avanes ka kohalike kõneteenuste  turg

konkurentsile. Samas on konkurents riigisiseste kõnede turul

on olnud vähem intensiivne. Juunikuu seisuga hindas AS Eesti

Telefon  oma  turuosa 93-protsendiliseks.  Teenusest  saadud

tulud  tänavu  kuue  kuu jooksul olid 5  protsenti  suuremad

eelmise  aasta  sama perioodi tulemusest. Mobiiltelefonidele

võetud  kõnedest  saadud  tulud  kahanesid  eelmise  aastaga

võrreldes  34  protsenti ning AS Eesti  Telefon  hindab  oma

turuosa 76-protsendiliseks.



Kompenseerimaks     tulude     langust     traditsiooniliste

kõneteenuste  osas, on Eesti Telefon tulnud  turule  mitmete

uute   teenustega  andmeside  ja  tarkvararakenduste   alal.

Koostöös  maailma  juhtiva tarkvaraarendajaga  SAS  alustati

ettevõtetele    analüüsitarkvara   pakkumist   rakendusrendi

ärimudeli   (ASP)   alusel.  Juunikuust   alates   pakutakse

klientidele  kommunikatsiooni- ja grupitöö tarkvaralahendust

Atlas   Maestro,  mis  võimaldab  väheste  investeeringutega

kiiresti  kasutusse  võtta kaasaegsemaid  tarkvaralahendusi.

Samuti  juunist tuldi turule Turvalise Kaugtöö  lahendusega,

mis  avardab  tunduvalt  kodukontori  või  mobiilse  kontori

kasutamise  võimalusi  võimaldades turvalist  ja  salastatud

ligipääsu  oma ettevõtte sisevõrgus olevatele dokumentidele,

andmebaasidele,  e-postile  ja  veebirakendustele.   Maikuus

paigaldati ettevõtte poolt esimene internetikiosk.



Eesti  Telefon  grupi tegevuskulud esimesel poolaastal  olid

998  mln  krooni, kasvades aastaga 36%. Grupi personalikulud

kasvasid 7%. Grupi emaettevõtte AS-i Eesti Telefon töötajate

arv on kahanenud 1,797 inimeseni.



Eesti    Telefon    grupi   tegevuskasum    enne    põhivara

amortisatsiooni oli 506 mln krooni (marginaal 34%) vähenedes

aastaga  18%.  Grupi puhaskasum moodustas  147  mln  krooni,

vähenedes mullusega võrreldes 39%.



Mobiilsidest saadud tulud (EMT grupp) ulatusid  2001.  aasta

esimesel poolaastal 1,056 mln kroonini kasvades aastaga 23%.

Kõige  kiiremini kasvavaks tulude komponendiks olid esimesel

poolaastal  tulud SMS-st, mis eelmise aasta sama  perioodiga

võrreldes  kahekordistusid. Järjest  uued  võimalused  SMS-i

teel  suhtlemiseks (sõnumite saatmine internetiportaalidest,

sõnumite   saatmine  telesaadetesse  jms.)  peaksid   tagama

teenuse populaarsuse ja tulude kasvu ka edaspidi. Paraku  on

SMS-i  tulude  osakaal ärituludes veel  väike  ja  tervikuna

mõjutas  tulude kasvu olulisemal määral hoopis  kõneminutite

arvu  suurenemine.  Tänu mitmetele turunduskampaaniatele  on

taas kasvanud uute klientide lisandumine. EMT klientide  arv

kasvas esimese poolaasta jooksul 34.3 tuhande võrra ulatudes

perioodi   lõpuks   361.7  tuhandeni.   Ettemaksega   kaardi

kasutajaid lisandus 10 tuhat ning nende koguarv juuni  lõpus

oli  118.4  tuhat. Teised Eesti mobiilside operaatorid  pole

oma  klientide  arve poolaasta lõpu seisuga veel  avaldanud,

seetõttu  saab  rääkida vaid EMT hinnangulisest  55.5-56.5%-

lisest  turuosast.  Vaatamata sellele, et esimese  poolaasta

jooksul alandati mitmete kõnepakettide hindu ja toimus  rida

sooduskampaaniaid, oli keskmine tulu kliendi kohta juunikuus

kõrgem  vastavatest näitajatest 1. kvartali või 2000.  aasta

lõpu  seisuga  võrreldes (vastavalt 469, 466 ja  398  krooni

kuus).



EMT  grupi tegevuskulud moodustasid esimesel poolaastal  534

mln  krooni,  kasvades aastaga 25%. Mobiilside  tegevuskasum

enne  põhivara amortisatsiooni oli 552 mln krooni (marginaal

49%), kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes  21%.

Puhaskasumina teeniti 381 mln krooni.



Investeeringud



Eesti Telekom grupi investeeringud esimesel poolaastal  olid

481 mln krooni (570 mln krooni 2000.a. esimesel poolaastal)



Eesti  Telefon  grupi poolt investeeriti  esimese  poolaasta

jooksul  292  mln krooni. Põhiliinide arv 100 elaniku  kohta

oli  juuni  lõpu  seisuga 35.7 (285  liini  töötaja  kohta).

Digitaliseerituse tase oli tõusnud 72.2%-ni.



Eesti  Telefoni investeeringute prioriteediks on andmesidega

seonduv.  ADSL  ühenduste arv oli juuni lõpuks  kasvanud  11

tuhandeni.   Seega  on  üksnes Eesti Telefoni  ADSL  liinide

tihedus tõusnud 0.8 liinile 100 elaniku kohta.



Esimese   poolaasta  jooksul  laienes  oluliselt   interneti

välisühenduste   maht.  Märtsikuus  suurenes   poole   võrra

interneti  otseühenduste  läbilaskevõime  Rootsiga,   tõstes

ettevõtte   kõigi  interneti  välisühenduste  läbilaskevõime

ühtekokku  kuni 84 megabitini sekundis. 1. juunist  käivitus

Eesti Telefoni võrgusõlm Londonis, mille ühenduse Tallinnaga

tagab   üle-euroopaline  baasvõrguteenuseid   pakkuv   firma

Pangea.    Londoni   ühendus   kasvatas    Eesti    Telefoni

välisühenduste  mahtu täiendava kolmandiku  võrra  ligi  150

megabitini sekundis.



Kvantiteedi   kõrval  pole  unustatud   ka   kvaliteeti   ja

turvalisust. 20. juunil avas AS Eesti Telefon uue  kõrgetele

turvalisuse  nõuetele vastava serveriruumi, et  tagada  AS-i

Eesti  Telefon klientide andmete turvalisus ja säilimine  ka

ekstreemsetel juhtudel.



Jätkunud  on  telekommunikatsioonilahenduste  väljatöötamine

suurklientidele.   Üheks   olulisemaks    kliendiks    Eesti

Telefonile  on  kujunemas  meditsiinivaldkond.  Varemrajatud

kahe  haigla  ja ühe polikliiniku sidelahendustele  lisandus

aprillis   5   mln  krooni  maksnud  sidelahendus   Tallinna

Keskhaiglale,  mis hõlmab kuue haiglahoone kõne-,  andmeside

ja  valvesüsteemi, ühendades ühtsesse võrku 450 telefoni  ja

200    arvutitöökohta.    Juunikuus    valmis    kõne-    ja

andmesidelahendus Läänemaa haiglale, ühendades 100  telefoni

ja  50  arvutitöökohta. Pikemas perspektiivis võiks  sarnase

süsteemiga   liituda  veel  teisigi  haiglaid,  apteeke   ja

perearstikeskusi.



Teise    suurema   lahendusena   jõudis   poolaasta   lõpuks

käivitumisvalmis   IP-põhise  kõnekäsitlussüsteemi   esimene

etapp  laevandusfirmale  Tallink.  Lahenduse  eesmärgiks  on

liita   ühtsesse   kõnekäsitlussüsteemi   firma   erinevates

kontorites ja terminalides töötavad broneerimisega tegelevad

teenindajad alustades Eestiga ja jätkates kontoritega Soomes

ja Rootsis.



EMT  grupi  poolt  investeeriti  2001.a.  esimese  poolaasta

jooksul  139  mln  krooni.  Enamus  investeeringutest   läks

tugijaamade ja –võrgu arendamisse. Esimese poolaasta jooksul

toimus GPRS võrgu tehniline testimine ning 1. juulist  andis

EMT  esimese  operaatorina Eestis GPRS-i  kommertskasutusse.

GPRS-i saab kasutada kõikjal Eestis, kus saab kasutada  GSM-

i.  Andmeedastuskiiruseks on esialgu kuni 53 kb/s, sõltuvalt

telefonist, tulevikus kiirus kasvab.



EMT  käsitleb  GPRS-i  kui vaheetappi  üleminekul  UMTS-ile,

mille  litsentside  jagamist Eestis on  oodata  2002.  aasta

esimesel  poolaastal. Vastav komisjon  on  teinud  vabariigi

valitsusele ettepaneku mitte korraldada avatud oksjoni  vaid

viia  läbi  “iludusvõistlus”. Ettepanek on  väljastada  neli

UMTS-litsentsi,  mille saamiseks peavad  konkursil  osalejad

vastama    konkursi    kriteeriumidele.    Täpsemat    infot

kriteeriumide kohta pole veel avaldatud.



Et  olla valmis uute tehnoloogiate rakendamiseks alustas EMT

märtsis   uue   tehnoloogiakeskuse  ehitust,  kus   hakkavad

paiknema    GPRS-i   ja   tulevikus   ka   UMTS-i   seadmed.

Tehnoloogiaseadmete  koguväärtuseks saab  olema  umbes  pool

miljardit  krooni.  Maikuus  avati  EMT  osalusel   Tallinna

Tehnikaülikoolis  mobiilrakenduste  arenduskeskus,  mis   on

esimene  omalaadne  õppe- ja arendustööks loodud  mobiilside

testkeskkond  Eestis.  Testkeskkond  võimaldab  modelleerida

GPRS  ja  UMTS  mobiilsidevõrke.  Keskusest  loodetakse  abi

mobiilsideoperaatorite    tarvis   spetsiifilise    tarkvara

väljatöötamisel,  mida saaks rakendada  nii  Eestis  kui  ka

rahvusvahelisel   turul.  EMT  osales  projektis   1.4   mln

krooniga.



Kuna  mõlema  Eesti  Telekomi tütarfirma tulevik  on  seotud

andmeside   arenguga,  on  otsustatud   osaleda   märtsikuus

käivitunud  Eesti  ettevõtjate  ja  valitsuse  ühisprojektis

“Vaata  maailma”,  mille  eesmärgiks  on  toetada  interneti

kasutamist, seeläbi parandada elukvaliteeti Eestis ja  tõsta

riigi   konkurentsivõimet   Euroopas.   Projektis   osalejad

kavatsevad  tõsta  interneti kasutustiheduse  Eestis  74%-ni

möödudes  sellega  interneti  levikult  Soomest.  Nii  Eesti

Telefon  kui EMT investeerivad projekti kolme aasta  jooksul

30 mln krooni.



Suhted regulaatoritega



Eesti    kogemused    tegutsemisel    vabalt    konkureeriva

telekommunikatsioonituruna  on   väga   lühiajalised.   Turu

regulatsiooni   ja   järelevalve   mehhanismid   on    alles

kujunemisjärgus. Sellest tulenevalt on Eesti Telekomi  jaoks

esimese     poolaasta    jooksul    aktuaalsetena    püsinud

seadusandlusega seotud küsimused.



13.    veebruaril   2001.aastal   võttis   Riigikogu   vastu

telekommunikatsiooniseaduse   muutmise   seaduse,    millega

olulise  turujõuga operaatoritele kehtestati sidumisteenuste

tasumäärade ülempiirid 31. detsembrini 2001.a. Maikuus andis

oma  hinnangu  seadusemuudatusele  ka  Eesti  õiguskantsler,

leides  selle  olevat  kooskõlas  põhiseadusega  ja  avalike

huvidega  tagamaks Eesti Telefoni juurdepääsuvõrgu  kasutuse

kaudu   konkurentsi  turul.  Eesti  Telekom   on   jätkuvalt

seisukohal,   et   sidumistasude  piirmäärade   kehtestamine

(lisaks  tariifide kulupõhisuse nõudele) on grupi ettevõtete

suhtes  ebaõiglane.  Sätete rakendamise  tulemusel  väheneks

juba   lühiajalises  perspektiivis  grupi  kasum  ja   Eesti

Telekomi    kui    börsiettevõtte   väärtus.    Pikaajalises

perspektiivis,   eeldusel,   et   analoogilisi    piiranguid

jätkatakse  ka  pärast 31. detsembrit 2001.a.,  tuleks  läbi

vaadata telefonivõrgu arendamisse suunatavad investeeringud,

mis võiks mõjutada kogu sektori arengut Eestis.



Vastusena  telekommunikatsiooniseaduse  muudatusele   muutis

Eesti    Telefon   1.   aprillist   2001.a.    oma    kõnede

klassifikatsiooni ja tariife, asendades senise kohaliku kõne

ja  kohaliku  kaugekõne ühtse tariifiga riigisisese  kõnega.

Seejuures   langetati   võrkude  sidumishindu,   ühtlustades

Sideameti    soovitusel   lõppkliendi-   ja   sidumishindade

kuluarvestuse   metoodikat.  Kõigile  Eesti   operaatoritele

kehtestati  ühtsed  tariifid.  Hindade  arvutamisel  aluseks

olnud metoodika vastavust seadustega kinnitas Sideamet.



Uue  kõnede  klassifikatsiooni ja  tariifide  kehtestamisele

reageeris   24.   aprillil   2001.a.   oma   ettekirjutusega

Konkurentsiamet.  Ettekirjutuses  kohustati  Eesti  Telefoni

lõpetama  õiguserikkumine, s.o. mitte rakendama  oma  võrgus

ühtsele  võrgusisesele kõneteenusele  täistariifi  34  senti

minut,  soodustariifi 28 senti minut ja öötariifi  14  senti

minut  alates  1.  aprillist 2001.a., vaid rakendama  samast

ajast   samale  teenusele  nimetatud  tariifidest  madalamat

hinda,  lähtudes õiglasest hinnakujundusest,  väljakujunenud

proportsionaalsetest  suhetest  hinnatõusu  ja  tarbijahinna

kasvutempo    vahel    ning   omakapitali   puhasrentaabluse

aktsepteeritavast  tasemest majanduses.  Konkurentsiamet  on

koostanud ka protokolli väidetava seaduserikkumise kohta  ja

saatnud dokumendid halduskohtusse, kes võib Eesti Telefonile

määrata   trahvi   kuni   5%  ulatuses   ettevõtte   2000.a.

realiseerimise netokäibest ehk kuni 125. 3 mln krooni.



Eesti  Telefoni  seisukoht  antud  küsimuses  on,  et  Eesti

Telefoni     kehtestatud    tariifid     on     kulupõhised.

Kuluarvestussüsteem on auditeeritud audiitorfirma KPMG poolt

ning  selle aluseid pole vaidlustanud ka Sideamet. Seega  on

Eesti     Telefon     tariifide     rakendamisel     täitnud

telekommunikatsiooniseaduse   nõudeid   ega   saa   nõustuda

Konkurentsiameti ettekirjutusega. Ettevõte on  ettekirjutuse

ja  protokolli kohtus vaidlustanud. Juhtum tuleb  arutlusele

augustis.



Riigikogus  on  vastu  võetud  asjaõigusseaduse  rakendamise

seadus,  mis kohustab Eesti Telefoni seadustama oma  õigused

liinirajatiste omamiseks võõral maal. Hetkel käib  arvutuste

tegemine  leidmaks, kas seaduse täitmisega kaasneb  rahalisi

kohustusi ning kui kaasneb, siis millises ulatuses.



2000.a.  lõpu seisuga tunnistati Eesti turul ainsaks olulise

turujõuga telekommunikatsioonioperaatoriks AS Eesti Telefon.

Käesoleva  aasta maikuus esitas Konkurentsiamet  Sideametile

kirja,     milles    sätestatakse,    et    AS    EMT     on

mobiiltelefoniteenuste kaubaturgu valitsev  ettevõtja,  kuna

talle  kuulub nimetatud kaubaturul üle 40% käibest  ja  tema

turgu  valitsev  positsioon võimaldab tal  antud  kaubaturul

tegutseda   arvestataval  määral  sõltumata  konkurentidest.

Konkurentsiseadusest    lähtuv    kaubaturgu     valitsevaks

ettevõtjaks         tunnistamine         ei          tähenda

telekommunikatsiooniseadusest  tulenevat  olulise  turujõuga

ettevõtjaks   tunnistamist.  Sideamet  AS-i  EMT   seadusega

sätestatud  korras olulise turujõuga ettevõtteks tunnistanud

ei  ole.  EMT-l  on  kavas  kohtuda  Sideametiga  ja  teiste

ametkondadega selgitamaks oma positsiooni antud küsimuses.



Eelpool käsitletud sündmused esimesest poolaastast näitavad,

et  regulatiivne  tegevus on muutumas  Eesti  Telekom  grupi

suhtes   üheks   olulisemaks  arengut  ja   finantsnäitajaid

mõjutavaks  teguriks.  Seetõttu  on  osalemine  regulatiivse

keskkonna kujunemises ja muutumises kuulutatud Eesti Telekom

üheks prioriteetidest.



Aktsionäride korraline üldkoosolek



23.  mail  2001. aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride

korraline  üldkoosolek.  Koosolek  kinnitas  Eesti  Telekomi

2000.   aasta   majandustulemused  ning   kasumi   jaotamise

ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele  otsustati

maksta korralisi dividende 4 krooni aktsia kohta (kokku  550

mln  krooni  ehk 49% 2000.a. puhaskasumist). Lisaks  sellele

otsustati  A-seeria  aktsia  omanikele  maksta  erakorralisi

dividende  1 kroon ja 50 senti aktsia kohta (kokku  206  mln

krooni). B-seeria aktsia omanikule maksti dividende  10  000

krooni.



Üldkoosolek  andis  volitused  kuni  5  protsendi  AS  Eesti

Telekom aktsiate tagasiostmiseks ühe aasta jooksul, st. kuni

23.  maini  2002.a.  AS  Eesti Telekom  juhatus  näeb  kahte

võimalikku põhjust aktsiate tagasiostmiseks:



1.   AS Eesti Telekom aktsiahinna langemine juhatuse ja AS

     Eesti  Telekom nõukogu arvates põhjendamatult  madalale

     tasemele. Sellisel juhul ostetaks aktsiaid tagasi toetamaks

     hinda. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võiks taoliselt

     kokkuostetud aktsiaid AS Eesti Telekom bilansis hoida kuni

     üks aasta, misjärel tuleb need taas võõrandada.

2.   Uue tütar- või sidusettevõtte soetamine aktsiate

     vahetamise kaudu.



Üldkoosoleku otsusega valiti Mikko Pirineni asemel uueks  AS

Eesti  Telekom nõukogu liikmeks Timo Virtanen.  Ülejäänud  9

nõukogu  liiget  valiti tagasi veel üheks  aastaks.  Nõukogu

esimehena jätkab Aare Tark.



Eesti Telekom grupi audiitoriks 2001. majandusaastal kinnitati 

Villu Vaino AS-ist Deloitte & Touche Audit.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460