Pēd. atjaunots: 18.07.2024 23:02 (GMT+3)

Tallinna Panga teade: kommentaar grupi majandustulemustele 12/97

19.03.1998, Tallinna Pank, TLN
TALLINNA PANK
19.03.98
FINANTSÜLEVAADE TALLINNA PANGA GRUPI 1997. AASTA MAJANDUSTEGEVUSEST


Tallinna Panga kontserni puhaskasum oli 1997. aastal 54,571
miljonit krooni, mis on 22,1% enam kui 1996. aasta 44,7 miljoni
suurune kasum. Veelgi suurem oli kontserni brutokasumi (72,052
miljonit krooni) kasv: 28,6% aasta jooksul.
Tulu aktsia kohta (EPS) kasvas 5,26 kroonilt 5,52 kroonini ehk
4,9%. Arvestades Tallinna Panga jaoks Eesti pangandusturul
toimunud muutust, kus senine kiire bilansimahu kasvutempo asendus
märksa mõõdukamaga ning aasta lõpu poole kogu pangandusturgu
mõjutanud sündmusi finantsturgudel, tuleb antud tulemust pidada
vägagi heaks.
1997 aasta võib kogu Eesti pangaturu jaoks tinglikult jagada kahte
erinevasse ossa:
1. Aasta algusest jätkus senisest kiiremas tempos raha sissevool
Eestisse, mis hoogustas niigi kasvavat majandust. Kohati lausa
ülimadalate krooni intressimäärade tingimustes kasvas jõudsalt
kohalik aktsiaturg ning ka kõik olulisemad maailma finantsturud
olid tõusuteel. Intressimarginaalide langused teeniti tagasi
suurenenud tegevusmahtude, kuid eelkõige kasvanud
mitteintressitulude arvel.
2. Sügisel maailma erinevatel aktsiaturgudel sh. Tallinna
Väärtpaberibörsil toimunud järsk hinnalangus pidurdas ka raha
sissevoolu Eestisse. Sellele lisandusid Eesti Panga ja
valitsusepoolsed edasised rahamassi vähendamist toetavad meetmed.
Toimus oluline mitteintressitulude langus, mida ei kompenseerinud
ka järsult tõusnud intressimäärad. Raha keskmise hinna veelgi
kiirem kallinemine (vähenes odava raha nagu nõudmiseni deposiitide
osakaal finantseerimisstruktuuris jms.) hoopis langetas teataval
määral intressimarginaale. Ka laenuprovisjonidega korrigeeritud
intressimarginaal näitas langustendentsi, kuna järsult tõusnud
intressimäärad nõrgendasid reaalsektori potentsiaalset
laenuteenindamise võimet (kuigi konkreetne mõju võib avalduda
alles hiljem).
Need kaks erinevat perioodi, mida Tallinna Panga grupi puhul
võimendas teataval määral ka aasta lõpus panga tegevuse
ümberkorraldamisega seotud paljuski ühekordset laadi kulud,
kajastusid ilmekalt ka Tallinna Panga grupi tulemustes. Nii oldi
1997 aasta 9 esimese kuuga teeninud üle 70 miljoni krooni
puhaskasumit.
1997 aastat võib pidada tõeliselt esimeseks aastaks, kus grupi
kujundamine ja ka rahvusvaheliseks muutmine avaldas märgatavat
mõju kontserni finantstulemustele. Kui 1996 aastal andsid Tallinna
Panga kõrval teised grupi ettevõtted 4,0% grupi puhaskasumist ning
2,6% grupi aastakeskmisest bilansimahust, siis 1997 aastal olid
vastavad näitajad 29,8% ja 6,3%. Säärast tendentsi on oodata ka
lähiaastatel; eelkõige Saules Banka täielikul lisandumisel
kontserni finantsaruannetesse (31.12.1997 seisuga moodustas Saules
Banka 33,3% grupi bilansimahust).

Kontserni kuuluvate ettevõtete individuaalsed puhaskasumid
(kahjumid) on toodud järgmises tabelis.

Kontsern* 1997 1996
(Tuhandetes kroonides)

Tallinna Pank 38 306 42 918
Tallinna Panga Liisingu 9 481 1 325
AS
TP Leasing Latvia SIA** 961 -
TP Leasing Vilnius -273 -
Tallinna Panga 6 882 1 036
Varahalduse AS
AS Private Finance -409 -
TP Securitas Latvia -1 668 -
AS FMI Baltijos -1 128 -
Vertybiniai Poperieriai
AS Bangalo 950 -2 070
PT Investeeringute AS 77 -70
AS Vetevool*** 499 -499
Molten*** -2 107 1 159
Saules 3 033 -
Banka****

* Leks Kindlstuse AS puhaskasumit ei ole arvesse võetud nii 1996
kui 1997 aasta kontserni puhaskasumis.
** TP Leasing Latvia SIA`l on vaieldavate kuludena 3,65 miljoni
krooni ulatuses arvele võetud käibemaksu imporditavalt varalt,
kuigi ettevõttel on olemas Läti vastavate ametkondade (maksuamet
ja rahandusministeerium) kinnitused selle kohta, et tegemist ei
ole ettevõtte kuludesse kuuluva kirjega.
*** Ettevõte lõpetas oma tegevuse 1997 aastal ning kuulus ka
aruandeaastal täielikule konsolideerimisele.
**** AS Prosperitas tütarfirma.
***** Saules Banka 1997 aasta puhaskasum oli 15,166 miljonit
krooni, millest kontserni kasumina on arvesse võetud tulem
vastavalt Tallinna Panga grupile 1997 aastal kuulunud keskmisele
omandiosale Saules Bankas.

Kontserni kogutulud kasvasid aastaga 42,1% ehk 98,9 miljoni
krooni võrra ning kontserni kogukulud 46,0% ehk 82,2 miljoni
krooni võrra. Kulude mõnevõrra kiiremat kasvu tuludega võrreldes,
võib eelkõige seostada eespoolkäsitletud muutustega IV kvartalis.
Sellest tingituna vähenes aastaga ka kontserni maksude-eelne
tasuvus 23,8%-lt 21,6%-ni.
Kõiki peamisi efektiivsussuhtarve mõjutas aga teist aastat järjest
eelkõige keskmise laenuintressi langus olukorras, kus
võõrvahendite hind muutub märksa vähem (1997 aastal võõrvahendite
keskmine hind koguni tõusis). Nii langes kontserni pöördrepodeta
laenuportfelli kaalutud keskmine intress 1996 aasta 16,0%`lt 1997
aastal 13,8%`ni. Seejuures Tallinna Panga poolt väljastatud
laenude kaalutud keskmine intress langes 1996 aasta lõpu 14,4%`lt
1997 aasta lõpuks 11,8%`ni, olles enne muutusi rahaturul käinud
ära ka tasemel 11,3%. (Tallinna Panga laenuintress on vastavast
kontserni näitajast madalam, kuna pank finantseerib
liisingtegevust läbi oma tütarettevõtete; Tallinna Panga 1997
aasta kaalutud keskmine laenuintress oli 12,6%)

Omakapitali tootlikkus (ROE) muutus aktivate tootlikkusest (ROA)
tunduvalt vähem kontserni suurenenud finantsvõimenduse tõttu.
Keskmise omakapitali kasv jäi vastavale koguaktivate kasvule alla
seetõttu, et aktivate kasvu toetuseks kaasati 1997 aastal allutud
laene ning aktsiakapitali laiendamise mõju ilmneb alles 1998
aastal.

Kontsern 1997 1996
(Tuhandetes kroonides)
Perioodi keskmised aktivad 2 709 1 620
529 779
Perioodi keskmine omakapital 185 140
516 909

Aktivate tootlikkus (ROA) 2,0% 2,8%
Omakapitali tootlikkus (ROE) 29,4% 31,7%
Aktivate tulusus 12,3% 14,5%
Tasuvus enne makse 21,6% 23,8%
Tasuvus 16,4% 19,0%
Tegevuskulud / Kogutulud 67,7% 68,5%
Finantsvõimendus (kordades) 14,6 11,5


PUHAS INTRESSIKASUM

Kontserni 1997. aasta puhas intressikasum moodustas c.a. 138
miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on puhas intressikasum
suurenenud 1,40 korda. Arvestades, et kontserni keskmised aktivad
suurenesid samal ajal 1,67 korda, vähenes puhas intressimarginaal
6,1%-lt 5,1%-ni.
Intressiteenivate aktivate tootlikkus jäi eelmise aastaga
võrreldes samaks ning intressitulud kasvasid aastaga 63,6%.
(Tootlikkuse samale tasemele jäämine on tingitud forward ja swap-
tehingute kui bilansiväliste instrumentide intressitulu kajastama
hakkamisest puhta intressikasumi all. Kuna kõikide bilansiliste
aktivate v.a. deposiidid tootlikkus 1997 aastal tegelikkuses
langes, siis kujuneb kontserni tulevikutehinguteta
intressiteenivate aktivate tootlikkuseks 13,0%).
Tulevikutehingud kõrvale jättes, kasvas klientidepoolsest
olulisest huvi kasvust tingituna kõige kiiremini intressitulu
pöördrepotehingutelt (sh. laenuportfellis kajastatavatelt). Kokku
teeniti antud tehingutega 1997 aastal c.a. 20,5 miljonit krooni,
mis on 2,7 korda rohkem kui 1996 aastal. Intressitulusid mõjutas
aga loomulikult kõige enam pöördrepodeta laenuportfell, mis andis
1997 aastal 76,7% kogu intressitulust..
Kontserni intressikandvate võõrvahendite hind kasvas eelmise aasta
4,4%`lt 1997 aastal 5,3%`ni ning intressikulud kasvasid aastaga
103,6%. (Analoogiliselt intressituludega mõjutasid ka siin
tulemust tulevikutehingud – ilma nendeta kujuneb võõrvahendite
keskmiseks hinnaks märksa reaalsem 4,8%).

Kuna üksikuna ühegi finantseeringuallika keskmine hind kontserni
jaoks ei kallinenud (v.a. tähtajalised deposiidid vähesel määral),
peitub raha keskmise hinna kallinemine finantseerimisbaasis
toimunud struktuurimuutustes. Struktuurimuutused olid aga
olulised, kuna finantseerimisbaasi mitmekesistamise ning
stabiliseerimise huvides kaasati välismaistelt krediidiasutustelt
olulises mahus pikaajalisi vahendeid (sh. allutatud laenud) ning
kuna aasta lõpu poole suurenes märgatava intressimäärade tõusu
tõttu klientide huvi kasutada senisest aktiivsemalt lühiajalisi
tähtajalisi deposiite. Kui 1996 aastal moodustas konkurentsitult
odavaim nõudmiseni resurss 57,4% kontserni aasta keskmisest
finantseerimisbaasist, siis 1997`ks aastaks oli antud näitaja
langenud tasemele 40,8%. Eelnevast tulenevalt kasvas intressikulu
laenudele ja emiteeritud võlakirjadele aastaga 49,2 miljoni krooni
võrra ehk c.a. 3,7 korda 1996 aastaga võrreldes ning moodustas
56,5% kontserni 1997 aasta intressikuludest. Antud kuludest c.a.
39,1 miljonit krooni on seotud pikaajaliste laenudega ning c.a.
28,6 miljonit lühemaajalise finantseeringu kaasamisega sh.
rahaturutehingutega klientidelt kaasatud lühiajalised tähtajalised
deposiidid, mis 1997 aastal moodustasid keskmisena c.a. 1/3
kõikidest tähtajalistest kliendideposiitidest (seejuures muutus
nende osakaal eriti oluliseks aasta lõpupoole). Nõudmiseni
deposiitide intressikulu 18,2%`line langus eelmise aastaga
võrreldes on tingitud muudatustest Tallinna Panga hinnakirjas.
Intressikulude kiirem kasv võrreldes intressituludega oli
põhjustatud ka asjaolust, et kui keskmised intressiteenivad
aktivad kasvasid 1997 aastal eelmise aastaga võrreldes 1,64 korda,
siis intressikandvate passivate osas toimus samal ajal 1,71 kordne
kasv.


Kontsern 1997 1996
(Tuhandetes kroonides)

Puhas intressikasum 137 897 98 662
Mitteintressitulud 195 860 136 233
Perioodi keskmised 1 816 035 1 107 104
intressiteenivad aktivad*
Perioodi keskmised 2 272 835 1 332 060
intressikandvad võõrvahendid

Puhas intressimarginaal 5,1% 6,1%
Riskikorrektiiviga 3,9% 5,1%
intressimarginaal
Puhas mitteintressimarginaal -1,1% -1,5%
Intressiteenivate aktivate 14,2% 14,2%
tootlikkus*
Intressikandvate võõrvahendite hind* 5,3% 4,4%
Intressimäärade vahe* 8,9% 9,8%

* Perioodi keskmiste intressiteenivate aktivate leidmisel ei ole
arvesse võetud võlakirju, mis on küll samuti intressiteeniva
iseloomuga ent mille tulu kajastatakse kasumiaruandes
finantstehingute netokasumi all
** 1997 aastal hakati puhta intressitulu all kajastama swap- ja
forwardtehingute kui bilansiväliste instrumentide
intressitulemeid. Ilma nendeta kujuneks kontserni 1997 aasta
intressiteenivate aktivate tootlikkuseks 13,0%, intressikandvate
võõrvahendite hinnaks 4,8% ning intressimäärade vaheks 8,2%.


MITTEINTRESSITULUD

Kontserni mitteintressitulud moodustasid 1997.aastal c.a. 196
miljonit krooni, kasvades aastaga veidi kiiremini kui puhas
intressikasum ehk 1,44 korda.
Enamus mitteintressituludest teeniti endiselt finantsturgude
tehingutega, kuigi 1,9%`lise tulu languse tõttu vähenes nende
osakaal 1996 aasta 63,2%`lt 43,1%`ni. (Arvestades aga, et 1997
aastal näidati puhta intressikasumi all c.a. 10,8 miljonit krooni
puhastulu forward ja swap-tehingutelt, mis 1996 aastal kajastus
valuutatehingute tuluna finantstehingute netokasumis, teeniti
finantsturgude tehingutega 1997 aastal 10,6% enam kui aasta
tagasi.)
Kontsern teenis 1997 aastal olulisemate finantsturgude tehingutega
järgnevat mitteintressitulu: erinevatest valuutatehingutest (spot,
forward, swap) 39,6 miljonit krooni (aasta tagasi 33 miljonit),
võlakirjatehingutest 29,3 miljonit (38,9 miljonit) ning
aktsiatehingutest (sh optsioonid) 15,5 miljonit krooni (14,1
miljonit).
Üheks suurima kasvuga tululiigiks olid teenustasudena saadud
netotulud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 94,5% ehk 34,4
miljoni krooni võrra, moodustades 1997 aastal 36,1% kontserni
mitteintressituludest. Hinnatõusuga pole antud tulemust saavutatud
ning säärase kasvu põhjuseks on kontserni poolt pakutavate
finantsteenuste optimaalsem ning varasemast laiem valik.
Teenustasudest olulisemad olid: komisjonitasud erinevatelt
väärtpaberituru teenustelt 27,2 miljonit krooni (33,0%
teenustasutuludest), teenustasud erinevatelt
krediteerimisinstrumentidelt 24,7 miljonit (29,9%; sh.
laenulepingute sõlmimiselt 15,8 miljonit ning garantiilepingutelt
5,8 miljonit krooni) ning arveldustasud 17,1 miljonit krooni
(20,8%; sh. valuutaarveldustelt 10,2 miljonit ja
krooniarveldustelt 6,9 miljonit krooni). Muudest teenustasu
tuludest võiks veel mainida arvete hooldustasu 5,2 miljoni ning
tulu krediit- ja maksekaartidelt 3,4 miljoni krooniga. Grupi
ettevõtetest suurima osa teenustasu tuludest andis Tallinna Pank -
53,1 miljonit krooni; Tallinna Panga Varahalduse AS teenis
kontsernile 21,1 miljonit ning liisingettevõtted 8,1 miljonit
krooni teenustasutulu.
Grupi 1997 aasta teenustasu kuludest olulisemad olid:
valuutaarveldustasud 3,9 miljonit, väärtpaberitehingutega seotud
teenustasud 2,7 miljonit ning pikaajalise ressursi kaasamisega
kaasnevad lepingu organiseerimistasud 2,6 miljonit krooni; krediit-
ja maksekaartide juures maksti teenustasusid 0,9 miljoni krooni
eest.
Tulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt suurenes aastaga 24,6
miljoni krooni võrra, moodustades 12,9% kontserni 1997 aasta
mitteintressituludest. Enim mõjutas antud tulemust septembrikuus
toimunud kindlustusaktsiaseltsi Leks aktsiate müük maailma ühele
juhtivamale kindlustuskompaniile Swiss Re, millega teeniti 14,7
miljonit krooni ning mille tulemusena Tallinna Panga osalus Leksis
langes seniselt 52,9%`lt 37,8%`ni.
Muudest tegevustuludest olulisemad olid 4,4 miljonit krooni tulu
AS Bangalolt tema poolt hallatavatelt kinnistutelt, 3,4 miljonit
saadud trahvidelt ja viivistelt ning 3,1 miljonit Tallinna Panga
uue maja osalisest väljarentimiselt PT Investeeringute poolt.



TEGEVUSKULUD

Tegevuskulude kasv oli range kontrolli all ning selle tulemusena
on tegevuskulude suhe kogutuludesse aastaga vähenenud 68,5%-lt
67,7%-ni. Suhteline kulutase langes vaatamata aasta lõpus toimunud
mitteintressitulude olulisele vähenemisele ning rahvusvahelise
konsultatsioonifirma McKinsey&Co kaasabil toimunud Tallinna Panga
tegevuse ümberkujundamisega seonduvale projektile. Antud
projektiga kaasnesid paljuski ühekordset laadi kulutused, millest
teatud osa kandus ka 1998 aastasse, nagu kompensatsioonid,
koondamistasud, koolitus- ja konsultatsiooniprojektid, mille
eesmärgiks on panga efektiivsuse ja konkurentivõime parandamine
pikaajalisemas perspektiivis. Ranget kontrolli tegevuskulude üle
tuleb ka pidada peamiseks põhjuseks, miks kontserni
mitteintressimarginaal paranes 1997 aastal –1,1%`ni eelmise aasta
–1,5%`lt.
Siiski tuleb tegevuskulude suhtelist taset pidada kõrgeks ning
selle edasine langetamine eeldab eelkõige kontserni tegevusmahtude
kasvu. Märgatavat mastaabiefekti võimaldaksid juba hektel välja
arendatud struktuurid ning tooted.
Tegevuskuludest moodustasid traditsiooniliselt suurima osa
personalikulud, mille maht on suurenenud 25,7%, kuid samas nende
osakaal tegevuskuludes vähenes 1996 aasta 48%-lt 1997 aastal 42,6%-
ni, olles vastavuses antud aastaks seatud eesmärkidega. Kontserni
töötajate arv (Ei sisalda Saules Banka töötajate arvu, kuna Saules
Banka tulud ja kulud kajastuvad kontserni kasumiaruandes vaid ühe
kirjena pikaajaliste finantsinvesteeringute tulu all.) vähenes 572-
lt (31.12.1996) 1997 aasta lõpuks 515-ni. Kuna töötajate arvu
vähenemine oli seotud aasta lõppu langenud ümberkorraldustega,
kujunes aasta keskmiseks töötajate arvuks 570, mis teeb 1996
aastaga võrreldes kasvuks 8,2%.
Tegevuskulude kasvu kõige enam mõjutanud muudest
administratiivkuludest näitasid kõige kiiremat kasvu
traditsiooniliselt suurima osatähtsusega kulukirjed nagu ruumide
ja inventariga seotud kulud (sh. rent), kontorikulud (sh. side ja
postikulud) ning reklaami- ja marketingikulud, mis moodustasid
1997 aastal vastavalt 22,0 miljonit, 21,7 miljonit ja 11,8
miljonit krooni. Olulisemad olid veel koolituse- ja
komandeeringukulud 5,9 miljoni ning transpordikulud 5,4 miljoni
krooniga.
Kontserni amortisatsioonikulude 46,7%`line kasv on tingitud nii
aasta alguses toimunud amortisatsiooninormide tõstmisest, kui ka
asjaolust, et 1996 aastal oluliselt kasvanud põhivaramahtudelt
hakati täies ulatuses amortisatsiooni arvestama 1997 aastal. Kuigi
ka 1997 aastal kasvasid põhivara mahud küllaltki oluliselt,
ollakse suure osa vajalikust infrastruktuurist juba väljaehitanud
ning tegevusmahtude kasvu korral peaks amortisatsioonikulude
osakaal edaspidi langema.
5,3 korda kasvanud kontserni muudest tegevuskuludest moodustas
olulisima osa Liising Latvia SIA tegevusega seonduv käibemaksukulu
5,9 miljonit krooni, millest 3,65 miljonit moodustab
eespoolkäsitletud vaieldav kulu.


LAENUPROVISJONID

1997. aastal moodustati laenuprovisjone 32,7 miljoni krooni
suuruses summas, mis on c.a. 2,1 korda enam kui eelneval aastal.
Sellest c.a. 10,5 miljonit krooni langeb viimasesse kvartalisse,
mil vahepealsest majanduskeskkonna muutustest tingituna otsustati
potentsiaalseid tulevikuriske silmas pidades anda laenuportfellile
senisest konservatiivsem hinnang. Laenuprovisjonide märksa kiirem
kasv puhta intressikasumiga võrreldes tingis ka kontserni
laenuprovisjonidega korrigeeritud intressimarginaali languse 1996
aasta 5,1%`lt 3,9%`ni.
Kontserni ebatõenäoliselt laekuvad laenud moodustasid 1997 aasta
lõpu seisuga 1,62% pöördrepodeta brutolaenuportfellist.


TULUMAKS

Aasta aastalt on suurenenud kontserni efektiivne tulumaksumäär.
Eriti oluline muutus toimus aga 1997 aastal, kus 1998 aastast
kehtima hakanud Eesti Vabariigi Tulumaksuseaduse muutuse kohaselt
vähendati krediidiasutustele lubatud maksuvabasid paigutusi
üldisesse pangandusreservi. Sellest tulenevalt on vastavalt varem
tehtud paigutuste suurusele vähendatud kontserni 1997 aasta
puhaskasumit 2,83 miljoni krooni võrra ning tagasiulatuvalt
1996`nda, 1995`nda ja 1994`nda aasta puhaskasumeid vastavalt 5,71
miljoni, 4,17 miljoni ning 0,3 miljoni krooni võrra. (Siiski tuleb
rõhutada, et antud tulumaks kuulub reaalsele tasumisele hiljem
ning selleks ajaks võib olukord juba muutunud olla.)
Kontserni efektiivseks tulumaksu määraks kujunes 1997 aastal 24,3%
(1996 aasta 20,2%).



BILANSS

Kontserni bilansimaht moodustas 31. detsembril 1997 a. 4815,9
miljonit krooni, mis on 2,13 korda rohkem kui aasta tagasi.
Kontserni bilansimahu sedavõrd kiire kasv on peamiselt tingitud
aasta lõpul toimunud Saules Banka lisandumisest kontserni
kuuluvate ettevõtete hulka. Kontserni keskmine bilansimaht
suurenes aastaga 67,2%.
Saules Banka lisandumisega toimusid grupi bilansistruktuuris
mitmed muutused, millest olulisematena võiks mainida raha- ja
pangaarvete osakaalu suurenemist ning laenuportfelli osakaalu
langust koguaktivates, kliendihoiuste osakaalu tõusu võõrvahendite
hulgas ning kapitaliseerituse paranemist.
Kontserni 1997 aasta bilansimahu kasvu toetas ka panga
finantseerimisplaan, millega suurendati oluliselt pikaajalise
ressursi osakaalu kontserni finantseerimisstruktuuris, luues
sellega paremad eeldused stabiilseks arenguks nii
klienditeenindust kui ka panga kasvu ja laienemist teistesse Balti
riikidesse silmas pidades Nii kaasas Tallinna Pank
rahvusvaheliselt turult maikuus sündikaatlaenuga 400 miljoni
krooni ning Tallinna Panga Liising oktoobrikuus 200 miljoni krooni
eest vahendeid.
Tallinna Panga ja selleläbi ka kogu grupi bilansistruktuuri
mõjutasid samuti muutused Eesti Panga poolses regulatsioonis.
Muutused kohustusliku reservi regulatsioonis suurendasid oluliselt
Tallinna Panga poolt keskpangas kuukeskmisena hoitavaid
miinimumvahendeid. Kui 1996 aasta detsembris moodustasid antud
vahendid panga aastalõpu bilansimahust 3,1%, siis 1997 aasta
detsembris oli vastav näitaja juba 7,0%. Kohustusliku reservi
korra muutused ning samuti Eesti Panga poolne kapitalinõuete
karmistamine, peaksid avaldama märgatavat mõju pankade
laenuportfellide kasvutempole, kuid enamuses peaks antud mõju
nihkuma 1998 aastasse.

Aktivatest täiendavalt
Suhteliselt kõige enam ehk c.a. 3,7 korda on aastaga kasvanud raha-
ja pangaarved, mis moodustasid 31.12.1997 seisuga 1278 miljonit
krooni (sellest 945,2 miljonit langeb Saules Banka arvele). Kui
1996 aasta lõpus moodustasid raha- ja pangaarved 15,3% kontserni
koguaktivatest, siis aasta pärast oli vastav näitaja 26,5%.
Absoluutmahtudes suurenes kõige enam pöördrepodeta
brutolaenuportfell – 1047,3 miljardi krooni võrra ent tema osakaal
koguaktivatest langes 1996 aasta lõpu 52,6%`lt 46,5% tasemele.
Kontserni väärtpaberiportfell kasvas aastaga 56,7% ent tema
osakaal koguaktivates langes vaatamata aasta lõpu suhteliselt
suurele aktsiaportfellile 10,3%`le koguaktivatest (1996 oli antud
näitaja 14,1%).
Materiaalse põhivara kasv on 71% ulatuses mõjutatud Saules Banka
põhivara lisandumisest. Tallinna Pangast suurema osa kontserni
materiaalsetele aktivatele andsid 31.12.1997 seisuga PT
Investeeringud 147,0 miljoni krooniga ning AS Bangalo 84,1 miljoni
krooniga (Tallinna Pank on nende ettevõtete valduses oleva
põhivara oluline rentnik).

Võõrvahenditest täiendavalt
Absoluutmahtudena suurenesid kõige enam võlgnevused klientidele,
kasvades aastaga 93,7% ehk 1302,3 miljonit krooni. Nende hulgas
kõige kiiremini kasvasid nõudmiseni hoiused, mistõttu nende
osakaal koguhoiustest suurenes eelmise aasta lõpu 68%-lt 75%-ni.
Hoiuste mahu kasvu taga on eelkõige eraettevõtted +884 miljoni
krooni ning eraisikud +403 miljoni krooni. Eraettevõtete hoiuste
osakaal koguhoiustes on aastaga kasvanud 39%-lt 53%-ni, eraisikute
hoiuste sama näitaja jäi praktiliselt samale tasemele ehk 32%
(1996.aastal 33%).


OMAVAHENDID JA KAPITALI ADEKVAATSUS

Kontserni mahaarvamistega korrigeeritud omavahendid kasvasid 1997
aastal 220,4 miljoni krooni võrra ehk 111,8%, moodustades
31.12.1997 seisuga 417,6 miljonit krooni. Kuna omavahendid
kasvasid tunduvalt kiiremini kui kaalutud risk (kasv 80,8%)
paranes ka kontserni kapitali adekvaatsuse näitaja eelneva aasta
lõpu 10,1%`lt 11,8%`ni. Omavahendite kasvust enamus ehk 74,4% jäi
Tier I arvele, 15,2% Tier II arvele ning 10,4% andis asjaolu, et
kontsernil ei olnud 31.12.1997 seisuga enam üle 10%`lisi osalusi
kontsernivälistes krediidi- ning finantseerimisasutustes.
Detsembri lõpus toimunud Saules Banka aktsionäridele suunatud
aktsiaemissiooniga, kus aktsiate vahetustehingu käigus suurendas
Tallinna Panga kontsern oma osalust Saules Bankas 79,5%`ni, kasvas
Tallinna Panga aktsiakapital 19,8 miljoni krooni võrra ning aazio
moodustas 192,3 miljonit. Samas kaasnes kontsernile antud
tehinguga Saules Banka aktsiate ostuhinna ning ostetud
netoaktivate vahena 100,2 miljoni krooni suurune Tier1 vähendav
goodwill (firmaväärtus). Arvestades, et Tier 1 suurendav
vähemusosanike osalus Saules Banka netoaktivates moodustas 35,6
miljonit suurenes antud tehinguga kontserni Tier 1 147,5 miljoni
krooni võrra. Tier 1 kujunemisele avaldasid olulisemat mõju veel
54,6 miljoni krooniline aruandeperioodi puhaskasum ja
tresooraktsiate suurenemine 27,3 miljoni krooni võrra (on Tier 1
vähendava iseloomuga ja enamasti seotud Tallinna Panga töötajate
aktsiaoptsiooni kattega).
Tier II kasvas tänu maikuus EBRD`lt kaasatud allutatud laenule 40
miljoni krooni võrra ent kokku kasvas Tier II 33,6 miljoni võrra,
kuna üks osa varem saadud allutatud laenudest hakkas amortiseeruma
(st. järelejäänud tähtaeg jäi alla 5 aastat).
Kaalutud riski suhteline vähenemine on seotud nii muutustega
aktivastruktuuris (kui 1996 aasta lõpul oli kontserni aktivate
keskmine riskikaal 75,8%, siis aasta pärast 65,8%) kui ka
bilansivälise krediidiriski ja avatud valuutapositsioonide
tunduvalt aeglasemas kasvus kontserni koguaktivatega võrreldes.

Kontsern
(Tuhandetes kroonides) 31.12.97 31.12.96

Esmased omavahendid 438 143 173 682
s.h vähemusosalus 37 586 2 688
Vähem: Goodwill ja -102 144 -1 587
immateriaalsed aktivad

Tier I kapital: 335 999 172 095

Täiendavad omavahendid 81 600 48 000

Tier II kapital: 81 600 48 000

Vähem:
Osalus teistes krediidi- ja 0 -22 909
finantseerimisasutustes

Omavahendid kokku: 417 599 197 186

Aktivad (0% riskikaal) 530 291 314 748
Aktivad (20% riskikaal) 1 066 439 127 687
Aktivad (50% riskikaal) 323 895 210 938
Aktivad (100% riskikaal) 2 793 142 1 582 305
Riskiga kaalutud aktivad 3 168 377 1 713 311

Riskiga kaalutud bilansivälised 297 099 171 386
finantsinstrumendid

Avatud 72 332 72 286
netovälisvaluutapositsioon

Kaalutud risk kokku: 3 537 809 1 956 983

Kapitali adekvaatsus*: 11,8% 10,1%

Tier I ratio: 9,5% 7,6%


* Kuigi antud laen saadi kätte 1998 aasta jaanuaris, oli 1997
aasta lõpus sisuliselt juba selgunud, et Tallinna Pank saab
EBRD`lt 80 miljoni krooni suuruse allutatud laenu, mille kohaselt
kontserni kapitali adekvaatsus oleks 14,1%.




Veelgi detailsemat finantsinformatsiooni Tallinna Panga grupi 1997
aasta majandustulemuste kohta on võimalik saada auditeeritud
bilansi- ja kasumiaruande juurde kuuluvatest selgitustest.
Praegusel hetkel on nendega võimalik tutvuda Tallinna Panga
peahoones Roosikrantsi tn. 2 VII korrusel kantseleis tööpäevadel
kell 9-18.





Rändy Hütsi
Riski- ja varahalduse divisjoni juhataja


* Kuigi antud laen saadi kätte 1998 aasta jaanuaris, oli 1997
aasta lõpus sisuliselt juba selgunud, et Tallinna Pank saab
EBRD`lt 80 miljoni krooni suuruse allutatud laenu, mille kohaselt
kontserni kapitali adekvaatsus oleks 14,1%.

Vērtspapīri

Akcijas
Obligācijas
Ieguldījumu Fondi

Tirgus informācija

Statistika
Tirdzniecība
Indeksi
Izsoles

Noteikumi

Biržas noteikumi
Uzraudzība

Nāc uz Biržu

Uzņēmumiem
Investoriem
Biržas biedriem
First North konsultantiem

Aktualitātes

Nasdaq ziņas
Emitentu ziņas
Kalendārs

Par mums

Nasdaq Baltijas tirgus
Biroji