TALLINNA PANK

19.03.98

FINANTSÜLEVAADE TALLINNA PANGA GRUPI 1997. AASTA MAJANDUSTEGEVUSEST

 

 

Tallinna  Panga  kontserni  puhaskasum  oli  1997.  aastal  54,571

miljonit  krooni, mis on 22,1% enam kui 1996. aasta  44,7  miljoni

suurune  kasum.  Veelgi suurem oli kontserni  brutokasumi  (72,052

miljonit krooni) kasv: 28,6% aasta jooksul.

Tulu  aktsia  kohta (EPS) kasvas 5,26 kroonilt 5,52  kroonini  ehk

4,9%.   Arvestades  Tallinna  Panga  jaoks  Eesti   pangandusturul

toimunud muutust, kus senine kiire bilansimahu kasvutempo  asendus

märksa  mõõdukamaga  ning  aasta lõpu  poole  kogu  pangandusturgu

mõjutanud  sündmusi finantsturgudel, tuleb antud  tulemust  pidada

vägagi heaks.

1997 aasta võib kogu Eesti pangaturu jaoks tinglikult jagada kahte

erinevasse ossa:

1.   Aasta algusest jätkus senisest kiiremas tempos raha sissevool

  Eestisse,  mis hoogustas niigi kasvavat majandust. Kohati  lausa

  ülimadalate  krooni intressimäärade tingimustes kasvas  jõudsalt

  kohalik  aktsiaturg ning ka kõik olulisemad maailma finantsturud

  olid  tõusuteel.  Intressimarginaalide langused  teeniti  tagasi

  suurenenud     tegevusmahtude,    kuid     eelkõige     kasvanud

  mitteintressitulude arvel.

2.     Sügisel  maailma  erinevatel  aktsiaturgudel  sh.  Tallinna

  Väärtpaberibörsil toimunud järsk hinnalangus  pidurdas  ka  raha

  sissevoolu   Eestisse.  Sellele  lisandusid   Eesti   Panga   ja

  valitsusepoolsed edasised rahamassi vähendamist toetavad meetmed.

  Toimus oluline mitteintressitulude langus, mida ei kompenseerinud

  ka  järsult  tõusnud intressimäärad. Raha keskmise hinna  veelgi

  kiirem kallinemine (vähenes odava raha nagu nõudmiseni deposiitide

  osakaal finantseerimisstruktuuris jms.) hoopis langetas teataval

  määral  intressimarginaale. Ka laenuprovisjonidega korrigeeritud

  intressimarginaal näitas langustendentsi, kuna  järsult  tõusnud

  intressimäärad     nõrgendasid    reaalsektori    potentsiaalset

  laenuteenindamise  võimet (kuigi konkreetne mõju  võib  avalduda

  alles hiljem).

Need  kaks  erinevat  perioodi, mida Tallinna  Panga  grupi  puhul

võimendas   teataval   määral  ka  aasta  lõpus   panga   tegevuse

ümberkorraldamisega  seotud  paljuski  ühekordset   laadi   kulud,

kajastusid ilmekalt ka Tallinna Panga grupi tulemustes.  Nii  oldi

1997  aasta  9  esimese  kuuga  teeninud  üle  70  miljoni  krooni

puhaskasumit.

1997  aastat  võib pidada tõeliselt esimeseks aastaks,  kus  grupi

kujundamine  ja  ka  rahvusvaheliseks muutmine avaldas  märgatavat

mõju kontserni finantstulemustele. Kui 1996 aastal andsid Tallinna

Panga kõrval teised grupi ettevõtted 4,0% grupi puhaskasumist ning

2,6%  grupi  aastakeskmisest bilansimahust, siis 1997 aastal  olid

vastavad  näitajad 29,8% ja 6,3%. Säärast tendentsi on  oodata  ka

lähiaastatel;   eelkõige   Saules  Banka  täielikul   lisandumisel

kontserni finantsaruannetesse (31.12.1997 seisuga moodustas Saules

Banka 33,3% grupi bilansimahust).

 

Kontserni   kuuluvate   ettevõtete   individuaalsed   puhaskasumid

(kahjumid) on toodud järgmises tabelis.

 

Kontsern*                     1997    1996              

 (Tuhandetes kroonides)                                 

                                                        

          Tallinna Pank     38 306  42 918              

Tallinna Panga Liisingu      9 481   1 325              

                     AS

TP Leasing Latvia SIA**        961       -              

     TP Leasing Vilnius       -273       -              

         Tallinna Panga      6 882   1 036              

         Varahalduse AS

AS Private Finance            -409       -              

TP Securitas Latvia         -1 668       -              

AS FMI Baltijos             -1 128       -              

Vertybiniai Poperieriai

AS Bangalo                     950  -2 070              

  PT Investeeringute AS         77     -70              

AS Vetevool***                 499    -499              

Molten***                   -2 107   1 159              

Saules                       3 033       -              

Banka****

 

*  Leks Kindlstuse AS puhaskasumit ei ole arvesse võetud nii 1996

kui 1997 aasta kontserni puhaskasumis.

** TP Leasing Latvia SIA`l on vaieldavate kuludena 3,65 miljoni

krooni ulatuses arvele võetud käibemaksu imporditavalt varalt,

kuigi ettevõttel on olemas Läti vastavate ametkondade (maksuamet

ja rahandusministeerium) kinnitused selle kohta, et tegemist ei

ole ettevõtte kuludesse kuuluva kirjega.

*** Ettevõte lõpetas oma tegevuse 1997 aastal ning kuulus ka

aruandeaastal täielikule konsolideerimisele.

**** AS Prosperitas tütarfirma.

***** Saules Banka 1997 aasta puhaskasum oli 15,166 miljonit

krooni, millest kontserni kasumina on arvesse võetud tulem

vastavalt Tallinna Panga grupile 1997 aastal kuulunud keskmisele

omandiosale Saules Bankas.

 

Kontserni  kogutulud  kasvasid aastaga   42,1%  ehk  98,9  miljoni

krooni  võrra  ning  kontserni kogukulud 46,0%  ehk  82,2  miljoni

krooni võrra.  Kulude mõnevõrra kiiremat kasvu tuludega võrreldes,

võib  eelkõige seostada eespoolkäsitletud muutustega IV kvartalis.

Sellest  tingituna  vähenes  aastaga  ka  kontserni  maksude-eelne

tasuvus 23,8%-lt 21,6%-ni.

Kõiki peamisi efektiivsussuhtarve mõjutas aga teist aastat järjest

eelkõige    keskmise   laenuintressi   langus    olukorras,    kus

võõrvahendite  hind muutub märksa vähem (1997 aastal võõrvahendite

keskmine  hind  koguni tõusis). Nii langes kontserni pöördrepodeta

laenuportfelli kaalutud keskmine intress 1996 aasta 16,0%`lt  1997

aastal   13,8%`ni.  Seejuures  Tallinna  Panga  poolt  väljastatud

laenude  kaalutud keskmine intress langes 1996 aasta lõpu 14,4%`lt

1997  aasta  lõpuks 11,8%`ni, olles enne muutusi rahaturul  käinud

ära  ka  tasemel 11,3%. (Tallinna Panga laenuintress on  vastavast

kontserni    näitajast    madalam,    kuna    pank    finantseerib

liisingtegevust  läbi  oma tütarettevõtete;  Tallinna  Panga  1997

aasta kaalutud keskmine laenuintress oli 12,6%)

 

Omakapitali  tootlikkus (ROE) muutus aktivate tootlikkusest  (ROA)

tunduvalt  vähem  kontserni  suurenenud  finantsvõimenduse  tõttu.

Keskmise omakapitali kasv jäi vastavale koguaktivate kasvule  alla

seetõttu, et aktivate kasvu toetuseks kaasati 1997 aastal  allutud

laene  ning  aktsiakapitali laiendamise  mõju  ilmneb  alles  1998

aastal.

 

Kontsern                         1997   1996

(Tuhandetes kroonides)                    

Perioodi keskmised aktivad       2 709  1 620

                                   529    779

Perioodi keskmine omakapital       185    140

                                   516    909

                                             

Aktivate tootlikkus (ROA)         2,0%   2,8%

Omakapitali tootlikkus (ROE)     29,4%  31,7%

Aktivate tulusus                 12,3%  14,5%

Tasuvus enne makse               21,6%  23,8%

Tasuvus                          16,4%  19,0%

Tegevuskulud / Kogutulud         67,7%  68,5%

Finantsvõimendus (kordades)       14,6   11,5

 

 

PUHAS INTRESSIKASUM

 

Kontserni  1997.  aasta  puhas intressikasum  moodustas  c.a.  138

miljonit  krooni. Võrreldes eelmise aastaga on puhas intressikasum

suurenenud 1,40 korda. Arvestades, et kontserni keskmised  aktivad

suurenesid  samal ajal 1,67 korda, vähenes puhas intressimarginaal

6,1%-lt 5,1%-ni.

Intressiteenivate aktivate tootlikkus jäi eelmise aastaga

võrreldes samaks ning intressitulud kasvasid aastaga 63,6%.

(Tootlikkuse samale tasemele jäämine on tingitud forward ja swap-

tehingute kui bilansiväliste instrumentide intressitulu kajastama

hakkamisest puhta intressikasumi all. Kuna kõikide bilansiliste

aktivate v.a. deposiidid tootlikkus 1997 aastal tegelikkuses

langes, siis kujuneb kontserni tulevikutehinguteta

intressiteenivate aktivate tootlikkuseks 13,0%).

Tulevikutehingud    kõrvale   jättes,   kasvas   klientidepoolsest

olulisest  huvi  kasvust  tingituna kõige  kiiremini  intressitulu

pöördrepotehingutelt (sh. laenuportfellis kajastatavatelt).  Kokku

teeniti  antud tehingutega 1997 aastal c.a. 20,5 miljonit  krooni,

mis  on  2,7 korda rohkem kui 1996 aastal. Intressitulusid mõjutas

aga  loomulikult kõige enam pöördrepodeta laenuportfell, mis andis

1997 aastal 76,7% kogu intressitulust..

Kontserni intressikandvate võõrvahendite hind kasvas eelmise aasta

4,4%`lt 1997 aastal 5,3%`ni ning intressikulud kasvasid aastaga

103,6%. (Analoogiliselt intressituludega mõjutasid ka siin

tulemust tulevikutehingud – ilma nendeta kujuneb võõrvahendite

keskmiseks hinnaks märksa reaalsem 4,8%).

 

Kuna  üksikuna ühegi finantseeringuallika keskmine hind  kontserni

jaoks ei kallinenud (v.a. tähtajalised deposiidid vähesel määral),

peitub   raha   keskmise  hinna  kallinemine  finantseerimisbaasis

toimunud   struktuurimuutustes.   Struktuurimuutused   olid    aga

olulised,    kuna   finantseerimisbaasi   mitmekesistamise    ning

stabiliseerimise  huvides kaasati välismaistelt krediidiasutustelt

olulises  mahus pikaajalisi vahendeid (sh. allutatud laenud)  ning

kuna  aasta  lõpu  poole suurenes märgatava intressimäärade  tõusu

tõttu  klientide  huvi kasutada senisest aktiivsemalt  lühiajalisi

tähtajalisi  deposiite. Kui 1996 aastal moodustas  konkurentsitult

odavaim   nõudmiseni  resurss  57,4%  kontserni  aasta  keskmisest

finantseerimisbaasist,  siis 1997`ks  aastaks  oli  antud  näitaja

langenud  tasemele 40,8%. Eelnevast tulenevalt kasvas intressikulu

laenudele ja emiteeritud võlakirjadele aastaga 49,2 miljoni krooni

võrra  ehk  c.a.  3,7 korda 1996 aastaga võrreldes ning  moodustas

56,5%  kontserni 1997 aasta intressikuludest. Antud kuludest  c.a.

39,1  miljonit krooni on seotud pikaajaliste laenudega  ning  c.a.

28,6   miljonit   lühemaajalise  finantseeringu  kaasamisega   sh.

rahaturutehingutega klientidelt kaasatud lühiajalised tähtajalised

deposiidid,  mis  1997  aastal  moodustasid  keskmisena  c.a.  1/3

kõikidest  tähtajalistest kliendideposiitidest  (seejuures  muutus

nende   osakaal  eriti  oluliseks  aasta  lõpupoole).   Nõudmiseni

deposiitide   intressikulu  18,2%`line  langus   eelmise   aastaga

võrreldes on tingitud muudatustest Tallinna Panga hinnakirjas.

Intressikulude   kiirem   kasv  võrreldes   intressituludega   oli

põhjustatud   ka  asjaolust,  et  kui  keskmised  intressiteenivad

aktivad kasvasid 1997 aastal eelmise aastaga võrreldes 1,64 korda,

siis intressikandvate passivate osas toimus samal ajal 1,71 kordne

kasv.

 

 

Kontsern                                      1997     1996

(Tuhandetes kroonides)                                     

                                                           

Puhas intressikasum                        137 897   98 662

Mitteintressitulud                         195 860  136 233

Perioodi keskmised                       1 816 035 1 107 104

intressiteenivad aktivad*

Perioodi keskmised                       2 272 835 1 332 060

intressikandvad võõrvahendid

                                                           

Puhas intressimarginaal                       5,1%     6,1%

Riskikorrektiiviga                            3,9%     5,1%

intressimarginaal

Puhas mitteintressimarginaal                 -1,1%    -1,5%

Intressiteenivate aktivate                   14,2%    14,2%

tootlikkus*

Intressikandvate võõrvahendite hind*          5,3%     4,4%

Intressimäärade vahe*                         8,9%     9,8%

 

* Perioodi keskmiste intressiteenivate aktivate leidmisel ei ole

arvesse võetud võlakirju, mis on küll samuti intressiteeniva

iseloomuga ent mille tulu kajastatakse kasumiaruandes

finantstehingute netokasumi all

** 1997 aastal hakati puhta intressitulu all kajastama swap- ja

forwardtehingute kui bilansiväliste instrumentide

intressitulemeid. Ilma nendeta kujuneks kontserni 1997 aasta

intressiteenivate aktivate tootlikkuseks 13,0%, intressikandvate

võõrvahendite hinnaks 4,8% ning intressimäärade vaheks 8,2%.

 

 

MITTEINTRESSITULUD

 

Kontserni  mitteintressitulud moodustasid   1997.aastal  c.a.  196

miljonit  krooni,  kasvades  aastaga  veidi  kiiremini  kui  puhas

intressikasum ehk 1,44 korda.

Enamus mitteintressituludest teeniti endiselt finantsturgude

tehingutega, kuigi 1,9%`lise tulu languse tõttu vähenes nende

osakaal 1996 aasta 63,2%`lt 43,1%`ni. (Arvestades aga, et 1997

aastal näidati puhta intressikasumi all c.a. 10,8 miljonit krooni

puhastulu forward ja swap-tehingutelt, mis 1996 aastal kajastus

valuutatehingute tuluna finantstehingute netokasumis, teeniti

finantsturgude tehingutega 1997 aastal 10,6% enam kui aasta

tagasi.)

Kontsern teenis 1997 aastal olulisemate finantsturgude tehingutega

järgnevat mitteintressitulu: erinevatest valuutatehingutest (spot,

forward,  swap) 39,6 miljonit krooni (aasta tagasi  33  miljonit),

võlakirjatehingutest   29,3   miljonit   (38,9   miljonit)    ning

aktsiatehingutest  (sh  optsioonid)  15,5  miljonit  krooni  (14,1

miljonit).

Üheks  suurima  kasvuga  tululiigiks  olid  teenustasudena  saadud

netotulud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 94,5%  ehk  34,4

miljoni  krooni  võrra,  moodustades 1997 aastal  36,1%  kontserni

mitteintressituludest. Hinnatõusuga pole antud tulemust saavutatud

ning   säärase  kasvu  põhjuseks  on  kontserni  poolt  pakutavate

finantsteenuste   optimaalsem   ning   varasemast   laiem   valik.

Teenustasudest   olulisemad   olid:   komisjonitasud   erinevatelt

väärtpaberituru   teenustelt   27,2   miljonit    krooni    (33,0%

teenustasutuludest),            teenustasud            erinevatelt

krediteerimisinstrumentidelt    24,7    miljonit    (29,9%;    sh.

laenulepingute  sõlmimiselt 15,8 miljonit ning garantiilepingutelt

5,8  miljonit  krooni)  ning  arveldustasud 17,1  miljonit  krooni

(20,8%;     sh.     valuutaarveldustelt    10,2    miljonit     ja

krooniarveldustelt   6,9  miljonit  krooni).  Muudest   teenustasu

tuludest  võiks veel mainida arvete hooldustasu 5,2  miljoni  ning

tulu  krediit-  ja  maksekaartidelt 3,4  miljoni  krooniga.  Grupi

ettevõtetest suurima osa teenustasu tuludest andis Tallinna Pank -

53,1   miljonit  krooni;  Tallinna  Panga  Varahalduse  AS  teenis

kontsernile  21,1  miljonit  ning liisingettevõtted  8,1  miljonit

krooni teenustasutulu.

Grupi    1997   aasta   teenustasu   kuludest   olulisemad   olid:

valuutaarveldustasud  3,9 miljonit, väärtpaberitehingutega  seotud

teenustasud  2,7  miljonit ning pikaajalise  ressursi  kaasamisega

kaasnevad lepingu organiseerimistasud 2,6 miljonit krooni; krediit-

ja  maksekaartide juures maksti teenustasusid 0,9  miljoni  krooni

eest.

Tulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt suurenes aastaga 24,6

miljoni  krooni  võrra,  moodustades 12,9%  kontserni  1997  aasta

mitteintressituludest.  Enim mõjutas antud tulemust  septembrikuus

toimunud  kindlustusaktsiaseltsi Leks aktsiate müük maailma  ühele

juhtivamale  kindlustuskompaniile Swiss Re, millega  teeniti  14,7

miljonit krooni ning mille tulemusena Tallinna Panga osalus Leksis

langes seniselt 52,9%`lt 37,8%`ni.

Muudest  tegevustuludest olulisemad olid 4,4 miljonit krooni  tulu

AS  Bangalolt tema poolt hallatavatelt kinnistutelt, 3,4  miljonit

saadud  trahvidelt ja viivistelt ning 3,1 miljonit Tallinna  Panga

uue maja osalisest väljarentimiselt PT Investeeringute poolt.

 

 

 

TEGEVUSKULUD

 

Tegevuskulude  kasv oli range kontrolli all ning selle  tulemusena

on  tegevuskulude  suhe kogutuludesse aastaga  vähenenud  68,5%-lt

67,7%-ni. Suhteline kulutase langes vaatamata aasta lõpus toimunud

mitteintressitulude  olulisele  vähenemisele  ning  rahvusvahelise

konsultatsioonifirma McKinsey&Co kaasabil toimunud Tallinna  Panga

tegevuse    ümberkujundamisega   seonduvale   projektile.    Antud

projektiga kaasnesid paljuski ühekordset laadi kulutused,  millest

teatud   osa  kandus  ka  1998  aastasse,  nagu  kompensatsioonid,

koondamistasud,   koolitus-  ja  konsultatsiooniprojektid,   mille

eesmärgiks  on panga efektiivsuse ja konkurentivõime   parandamine

pikaajalisemas  perspektiivis. Ranget kontrolli tegevuskulude  üle

tuleb    ka    pidada   peamiseks   põhjuseks,   miks    kontserni

mitteintressimarginaal paranes 1997 aastal –1,1%`ni eelmise  aasta

–1,5%`lt.

Siiski  tuleb  tegevuskulude suhtelist taset pidada  kõrgeks  ning

selle edasine langetamine eeldab eelkõige kontserni tegevusmahtude

kasvu.  Märgatavat mastaabiefekti võimaldaksid juba  hektel  välja

arendatud  struktuurid ning tooted.

Tegevuskuludest moodustasid traditsiooniliselt suurima osa

personalikulud, mille maht on suurenenud 25,7%, kuid samas nende

osakaal tegevuskuludes vähenes 1996 aasta 48%-lt 1997 aastal 42,6%-

ni, olles vastavuses antud aastaks seatud eesmärkidega. Kontserni

töötajate arv (Ei sisalda Saules Banka töötajate arvu, kuna Saules

Banka tulud ja kulud kajastuvad kontserni kasumiaruandes vaid ühe

kirjena pikaajaliste finantsinvesteeringute tulu all.) vähenes 572-

lt (31.12.1996) 1997 aasta lõpuks 515-ni. Kuna töötajate arvu

vähenemine oli seotud aasta lõppu langenud ümberkorraldustega,

kujunes aasta keskmiseks töötajate arvuks 570, mis teeb 1996

aastaga võrreldes kasvuks 8,2%.

Tegevuskulude     kasvu    kõige    enam     mõjutanud     muudest

administratiivkuludest    näitasid    kõige     kiiremat     kasvu

traditsiooniliselt suurima osatähtsusega kulukirjed  nagu  ruumide

ja  inventariga seotud kulud (sh. rent), kontorikulud (sh. side ja

postikulud)  ning  reklaami- ja marketingikulud,  mis  moodustasid

1997  aastal  vastavalt  22,0  miljonit,  21,7  miljonit  ja  11,8

miljonit    krooni.   Olulisemad   olid   veel    koolituse-    ja

komandeeringukulud  5,9 miljoni ning transpordikulud  5,4  miljoni

krooniga.

Kontserni  amortisatsioonikulude 46,7%`line kasv on  tingitud  nii

aasta  alguses toimunud amortisatsiooninormide tõstmisest, kui  ka

asjaolust,  et  1996  aastal oluliselt kasvanud  põhivaramahtudelt

hakati täies ulatuses amortisatsiooni arvestama 1997 aastal. Kuigi

ka  1997  aastal  kasvasid  põhivara  mahud  küllaltki  oluliselt,

ollakse  suure osa vajalikust infrastruktuurist juba väljaehitanud

ning   tegevusmahtude  kasvu  korral  peaks  amortisatsioonikulude

osakaal edaspidi langema.

5,3  korda  kasvanud  kontserni muudest tegevuskuludest  moodustas

olulisima osa Liising Latvia SIA tegevusega seonduv käibemaksukulu

5,9    miljonit   krooni,   millest   3,65   miljonit    moodustab

eespoolkäsitletud vaieldav kulu.

 

 

LAENUPROVISJONID

 

1997.   aastal  moodustati  laenuprovisjone  32,7  miljoni  krooni

suuruses  summas, mis on c.a. 2,1 korda enam kui eelneval  aastal.

Sellest  c.a.  10,5 miljonit krooni langeb viimasesse kvartalisse,

mil  vahepealsest majanduskeskkonna muutustest tingituna otsustati

potentsiaalseid tulevikuriske silmas pidades anda laenuportfellile

senisest konservatiivsem hinnang. Laenuprovisjonide märksa  kiirem

kasv   puhta   intressikasumiga  võrreldes  tingis  ka   kontserni

laenuprovisjonidega korrigeeritud intressimarginaali languse  1996

aasta 5,1%`lt 3,9%`ni.

Kontserni  ebatõenäoliselt laekuvad laenud moodustasid 1997  aasta

lõpu seisuga 1,62% pöördrepodeta brutolaenuportfellist.

 

 

TULUMAKS

 

Aasta aastalt on suurenenud kontserni efektiivne tulumaksumäär.

Eriti oluline muutus toimus aga 1997 aastal, kus 1998 aastast

kehtima hakanud Eesti Vabariigi Tulumaksuseaduse muutuse kohaselt

vähendati krediidiasutustele lubatud maksuvabasid paigutusi

üldisesse pangandusreservi. Sellest tulenevalt on vastavalt varem

tehtud paigutuste suurusele vähendatud kontserni 1997 aasta

puhaskasumit 2,83 miljoni krooni võrra ning tagasiulatuvalt

1996`nda, 1995`nda ja 1994`nda aasta puhaskasumeid vastavalt 5,71

miljoni, 4,17 miljoni ning 0,3 miljoni krooni võrra. (Siiski tuleb

rõhutada, et antud tulumaks kuulub reaalsele tasumisele hiljem

ning selleks ajaks võib olukord juba muutunud olla.)

Kontserni efektiivseks tulumaksu määraks kujunes 1997 aastal 24,3%

(1996 aasta 20,2%).

 

 

 

BILANSS

 

Kontserni  bilansimaht  moodustas 31. detsembril  1997  a.  4815,9

miljonit  krooni,  mis  on  2,13 korda rohkem  kui  aasta  tagasi.

Kontserni  bilansimahu sedavõrd kiire kasv on  peamiselt  tingitud

aasta   lõpul   toimunud  Saules  Banka  lisandumisest   kontserni

kuuluvate   ettevõtete   hulka.  Kontserni  keskmine   bilansimaht

suurenes aastaga 67,2%.

Saules   Banka  lisandumisega  toimusid  grupi  bilansistruktuuris

mitmed  muutused,  millest olulisematena võiks  mainida  raha-  ja

pangaarvete  osakaalu  suurenemist  ning  laenuportfelli  osakaalu

langust koguaktivates, kliendihoiuste osakaalu tõusu võõrvahendite

hulgas ning kapitaliseerituse paranemist.

Kontserni   1997   aasta  bilansimahu  kasvu   toetas   ka   panga

finantseerimisplaan,  millega  suurendati  oluliselt   pikaajalise

ressursi   osakaalu  kontserni  finantseerimisstruktuuris,   luues

sellega     paremad    eeldused    stabiilseks    arenguks     nii

klienditeenindust kui ka panga kasvu ja laienemist teistesse Balti

riikidesse    silmas   pidades    Nii   kaasas    Tallinna    Pank

rahvusvaheliselt  turult  maikuus  sündikaatlaenuga  400   miljoni

krooni ning Tallinna Panga Liising oktoobrikuus 200 miljoni krooni

eest vahendeid.

Tallinna  Panga  ja  selleläbi  ka  kogu  grupi  bilansistruktuuri

mõjutasid  samuti  muutused  Eesti Panga  poolses  regulatsioonis.

Muutused kohustusliku reservi regulatsioonis suurendasid oluliselt

Tallinna    Panga   poolt   keskpangas   kuukeskmisena   hoitavaid

miinimumvahendeid.  Kui  1996 aasta detsembris  moodustasid  antud

vahendid   panga  aastalõpu bilansimahust 3,1%,  siis  1997  aasta

detsembris  oli  vastav näitaja juba 7,0%.   Kohustusliku  reservi

korra  muutused  ning  samuti  Eesti Panga  poolne  kapitalinõuete

karmistamine,   peaksid   avaldama   märgatavat    mõju    pankade

laenuportfellide  kasvutempole, kuid  enamuses  peaks  antud  mõju

nihkuma 1998 aastasse.

 

Aktivatest täiendavalt

Suhteliselt kõige enam ehk c.a. 3,7 korda on aastaga kasvanud raha-

ja  pangaarved, mis moodustasid 31.12.1997 seisuga  1278  miljonit

krooni  (sellest 945,2 miljonit langeb Saules Banka  arvele).  Kui

1996  aasta lõpus moodustasid raha- ja pangaarved 15,3%  kontserni

koguaktivatest, siis aasta pärast oli vastav näitaja 26,5%.

Absoluutmahtudes     suurenes     kõige     enam     pöördrepodeta

brutolaenuportfell – 1047,3 miljardi krooni võrra ent tema osakaal

koguaktivatest langes 1996 aasta lõpu 52,6%`lt 46,5% tasemele.

Kontserni  väärtpaberiportfell  kasvas  aastaga  56,7%  ent   tema

osakaal  koguaktivates  langes vaatamata  aasta  lõpu  suhteliselt

suurele aktsiaportfellile 10,3%`le koguaktivatest (1996 oli  antud

näitaja 14,1%).

Materiaalse  põhivara kasv on 71% ulatuses mõjutatud Saules  Banka

põhivara  lisandumisest. Tallinna Pangast  suurema  osa  kontserni

materiaalsetele   aktivatele   andsid   31.12.1997   seisuga    PT

Investeeringud 147,0 miljoni krooniga ning AS Bangalo 84,1 miljoni

krooniga  (Tallinna  Pank  on  nende  ettevõtete  valduses   oleva

põhivara oluline rentnik).

 

Võõrvahenditest täiendavalt

Absoluutmahtudena  suurenesid kõige enam võlgnevused  klientidele,

kasvades  aastaga 93,7% ehk 1302,3 miljonit krooni.  Nende  hulgas

kõige   kiiremini  kasvasid  nõudmiseni  hoiused,  mistõttu  nende

osakaal  koguhoiustest suurenes eelmise aasta lõpu 68%-lt  75%-ni.

Hoiuste  mahu  kasvu taga on eelkõige eraettevõtted  +884  miljoni

krooni  ning eraisikud +403 miljoni krooni. Eraettevõtete  hoiuste

osakaal koguhoiustes on aastaga kasvanud 39%-lt 53%-ni, eraisikute

hoiuste  sama  näitaja jäi praktiliselt samale  tasemele  ehk  32%

(1996.aastal 33%).

 

 

OMAVAHENDID JA KAPITALI ADEKVAATSUS

 

Kontserni mahaarvamistega korrigeeritud omavahendid kasvasid  1997

aastal   220,4  miljoni  krooni  võrra  ehk  111,8%,   moodustades

31.12.1997   seisuga  417,6  miljonit  krooni.  Kuna   omavahendid

kasvasid  tunduvalt  kiiremini  kui  kaalutud  risk  (kasv  80,8%)

paranes  ka kontserni kapitali adekvaatsuse näitaja eelneva  aasta

lõpu 10,1%`lt 11,8%`ni. Omavahendite kasvust enamus ehk 74,4%  jäi

Tier  I arvele, 15,2% Tier II arvele ning 10,4% andis asjaolu,  et

kontsernil  ei olnud 31.12.1997 seisuga enam üle 10%`lisi  osalusi

kontsernivälistes krediidi- ning finantseerimisasutustes.

Detsembri  lõpus  toimunud  Saules Banka  aktsionäridele  suunatud

aktsiaemissiooniga, kus aktsiate vahetustehingu  käigus  suurendas

Tallinna Panga kontsern oma osalust Saules Bankas 79,5%`ni, kasvas

Tallinna Panga aktsiakapital 19,8 miljoni krooni võrra ning  aazio

moodustas   192,3   miljonit.  Samas  kaasnes  kontsernile   antud

tehinguga   Saules   Banka   aktsiate   ostuhinna   ning   ostetud

netoaktivate  vahena 100,2 miljoni krooni suurune  Tier1  vähendav

goodwill   (firmaväärtus).  Arvestades,  et   Tier   1   suurendav

vähemusosanike  osalus Saules Banka netoaktivates  moodustas  35,6

miljonit  suurenes antud tehinguga kontserni Tier 1 147,5  miljoni

krooni  võrra. Tier 1 kujunemisele avaldasid olulisemat mõju  veel

54,6    miljoni    krooniline   aruandeperioodi   puhaskasum    ja

tresooraktsiate suurenemine 27,3 miljoni krooni võrra (on  Tier  1

vähendava  iseloomuga ja enamasti seotud Tallinna Panga  töötajate

aktsiaoptsiooni kattega).

Tier II kasvas tänu maikuus EBRD`lt kaasatud allutatud laenule  40

miljoni krooni võrra ent kokku kasvas Tier II 33,6 miljoni  võrra,

kuna üks osa varem saadud allutatud laenudest hakkas amortiseeruma

(st. järelejäänud tähtaeg jäi alla 5 aastat).

Kaalutud  riski  suhteline  vähenemine on  seotud  nii  muutustega

aktivastruktuuris  (kui 1996  aasta lõpul oli  kontserni  aktivate

keskmine  riskikaal  75,8%,  siis  aasta  pärast  65,8%)  kui   ka

bilansivälise   krediidiriski   ja   avatud   valuutapositsioonide

tunduvalt aeglasemas kasvus kontserni koguaktivatega võrreldes.

 

Kontsern                                             

(Tuhandetes kroonides)              31.12.97 31.12.96

                                                     

Esmased omavahendid                  438 143  173 682

   s.h vähemusosalus                  37 586    2 688

Vähem: Goodwill ja                  -102 144   -1 587

immateriaalsed aktivad

                                                     

Tier I kapital:                      335 999  172 095

                                                     

Täiendavad omavahendid                81 600   48 000

                                                     

Tier II kapital:                      81 600   48 000

                                                     

Vähem:                                               

    Osalus teistes krediidi- ja            0  -22 909

finantseerimisasutustes

                                                     

Omavahendid kokku:                   417 599  197 186

                                                     

Aktivad (0% riskikaal)               530 291  314 748

Aktivad (20% riskikaal)            1 066 439  127 687

Aktivad (50% riskikaal)              323 895  210 938

Aktivad (100% riskikaal)           2 793 142 1 582 305

Riskiga kaalutud aktivad           3 168 377 1 713 311

                                                     

Riskiga kaalutud bilansivälised      297 099  171 386

finantsinstrumendid

                                                     

Avatud                                72 332   72 286

netovälisvaluutapositsioon

                                                     

Kaalutud risk kokku:               3 537 809 1 956 983

                                                     

Kapitali adekvaatsus*:                 11,8%    10,1%

                                                     

Tier I ratio:                           9,5%     7,6%

 

 

* Kuigi antud laen saadi kätte 1998 aasta jaanuaris, oli 1997

aasta lõpus sisuliselt juba selgunud, et Tallinna Pank saab

EBRD`lt 80 miljoni krooni suuruse allutatud laenu, mille kohaselt

kontserni kapitali adekvaatsus oleks 14,1%.

 

 

 

 

Veelgi detailsemat finantsinformatsiooni Tallinna Panga grupi 1997

aasta majandustulemuste kohta on võimalik saada auditeeritud

bilansi- ja kasumiaruande juurde kuuluvatest selgitustest.

Praegusel hetkel on nendega võimalik tutvuda Tallinna Panga

peahoones Roosikrantsi tn. 2  VII korrusel kantseleis tööpäevadel

kell 9-18.

 

 

 

 

 

Rändy Hütsi

Riski- ja varahalduse divisjoni juhataja

 

 

* Kuigi antud laen saadi kätte 1998 aasta jaanuaris, oli 1997

aasta lõpus sisuliselt juba selgunud, et Tallinna Pank saab

EBRD`lt 80 miljoni krooni suuruse allutatud laenu, mille kohaselt

kontserni kapitali adekvaatsus oleks 14,1%.